Teated – 2025
Riigikogu riigikaitsekomisjoni istungil arutati tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE), millest võtsid Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osa esimees Anu Uritam ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Pavel Gontšarov. Komisjonis tõdeti, et kohtunike tõstatatud probleemid on arusaadavad. Riigikantselei plaanib teha eelnõus muudatusi ning komisjoni istungil avaldatu kohaselt peetakse tõenäoliselt mõistlikuks liikuda tagasi mudelile, mis vastab hetkel kehtivale seadusele.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikogu riigikaitsekomisjonile arvamuse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu 668 SE kohta, juhtides tähelepanu, et kõigi kohtunike ametikohtade muutmine kriisiülesandega ametikohtadeks lahkneks oluliselt senisest olukorrast, kuid sellise muudatuse vajalikkust ei ole mingil viisil põhjendatud.
Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam ja juhatuse liige Leanika Tamm kohtusid Riigikogu Isamaa fraktsiooni ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmetega, et selgitada, miks ei ole kohtute liitmise plaan leidnud kohtunikkonnas toetust.
Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam kohtus Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmetega, selgitades kohtute liitmisega seotud murekohti.
Tartu Maakohtu, Pärnu Maakohtu, Harju Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu esimehed ning Eesti Kohtunike Ühingu esimees avaldasid ühise pressiteate, milles palusid lõpetada kohtute liitmist puudutava eelnõu edasine menetlemine ja kuulutada välja konkursid täitmata kohtunike kohtadele. Kohtunikud paluvad edaspidi arvestada kohtute töö tõhustamisel ja menetlustähtaegade lühendamisel kohtunikkonna ettepanekuid.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu kohta, milles ei toetanud kohtute liitmist ega kohtunike tagasisidestamist.
Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi valges saalis toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek.
Aastakoosolekul kuulati ära ühingu esimehe Anu Uritami aastakõne ja külaliste tervitussõnavõtud (sh videotervitus justiits- ja digiministrilt Liisa Pakostalt, Riigikohtu nimel tervitas osalejaid halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ja Eesti Advokatuuri juhatuse nimel Martin Triipan), samuti revisjonikomisjoni arvamus ühingu majandusaasta aruande kohta, mis koosolekul ka heaks kiideti. Ühingu liikmetele anti lisaks ülevaade Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu tegevusest ning koostööst Põhjamaade (Soome, Rootsi, Taani, Island) kohtunike ühingutega, kuhu on kutse saanud ka Eesti kohtunike ühing.
Tegemist oli ühtlasi valimiskoosolekuga. Ühingu esimehena jätkab Anu Uritam ning juhatuse liikmeteks valiti Vahur-Peeter Liin (Riigikohus), Sten Lind (Tallinna Ringkonnakohus), Gerty Pau (Tartu Maakohus), Pihel Sarv (Tallinna Halduskohus), Karin Sonntak (Harju Maakohus), Leanika Tamm (Pärnu Maakohus), Tambet Tampuu (emeriitkohtunik) ja Marek Vahing (Tartu Maakohus).
Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Siiri Malmberg (Harju Maakohus), Karolin Soo (Tallinna Halduskohus) ja Anastassia Stalmeister (Tartu Maakohus).
Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu liikmeteks valiti Pavel Gontšarov (Tallinna Ringkonnakohus), Margit Jõgeva (Tartu Maakohus), Julia Laffranque (Riigikohus) ja Addis Tammiku (Pärnu Maakohus).
Aastakoosolekul tunnustati ühingu vimpliga hiljuti pensionile siirdunud endist Harju Maakohtu kohtunikku ja varasemat pikaaegset ühingu juhatuse liiget Piret Rõuku.
Aastakoosolekul peeti valgustavaid ettekandeid ja toimus tuline arutelu kohtureformide teemal:
Madis Ernits "Kohtusüsteemi reformide ohud ja võimalikud mõjud kohtute sõltumatusele"
Karin Sonntak "Kohtunike ühingute rollist kohtute sõltumatuse tagamisel"
Vabas vormis arutelu koos ettekandjatega kohtureformide võimalikust mõjust kohtute ja kohtunike sõltumatusele – moderaator Daimar Liiv
Paneeldiskussiooni kulminatsioonina toimus ühtlasi meelsushääletus kohtute liitmise küsimuses. Kohaolnud ühingu liikmed ei toetanud peaaegu üksmeelselt kavandatavat kohtute liitmist.
Pärast aastakoosoleku lõppu oli soovijatel võimalik tutvuda ajaloomuuseumi väljapanekutega, nautida koos heade kolleegidega õhtusööki ning vaadata Tartu Linnateatri etendust "Köster".
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Vabariigi Valitsusele pöördumise seoses kohtukorralduse muudatuste eelnõus (EIS toimik 25-1232) plaanitava kohtute liitmisega.
Justiits- ja Digiministeeriumis toimus kohtureformi teemaline kaasamishommik, millel selgitati, et eelnõuga kavandatava kohtute liitmise eesmärgiks on ühtlustada kohtunike töökoormust ja suurendada kohtunike spetsialiseerumise võimalust. Samuti on kohtute liitmise puhul endiselt oluline argument ka kulude kokkuhoid.
EKoÜ juhatus on jätkuvalt seisukohal, et kohtute liitmise näol on tegemist laiaulatusliku muudatusega, milleks objektiivsed põhjused puuduvad, kuid mis võib riivata õigusemõistmise toimimist ning kohtute sõltumatust. Kaasamishommikul juhiti ministri tähelepanu vajadusele selliste muudatuste tegemist hoolikalt kaaluda. Enne reformi elluviimist tuleks küsida arvamust ka Veneetsia komisjonilt.
Aserbaidžaanis Bakuus toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek, kus Eesti Kohtunike Ühingut esindas juhatuse liige Vahur-Peeter Liin. Eksperdina osales aastakoosolekul ka kohtunik Meelis Eerik.
IAJ 93 liikmest osales kas vahetult või volituse kaudu 76 liiget, sh Nigeeria kohtunike ühing, kes võeti sel koosolekul IAJ liikmeks. Ühtlasi alustati Bangladeshi kohtunike ühingu taotlusel liikmeks astumise menetlust. Liikmeks võtmise tingimuseks on sõltumatu kohtusüsteemi olemasolu. Liikmeks saamine eeldab eelnevalt kahe raportööri hinnangut, kellest üks käib ka taotluse esitanud riigis kohapeal hindamas olukorda seoses kohtute sõltumatusega.
Negatiivse poole pealt otsustati aga alustada Mehhiko suhtes hindamisprotsessi, et hinnata, kas Mehhiko kohtusüsteem vastab pärast seal toimunud põhiseadusreformi (kõik kohtunikukohad muudeti valitavateks) jätkuvalt liikmele esitatavatele nõuetele. See menetlus võib viia Mehhiko ühingust väljaheitmiseni.
Tegemist oli ühtlasi valimiskoosolekuga, kus valiti uus IAJ president ja asepresidendid. Uueks IAJ presidendiks osutus valituks ainsa kandidaadina Walter Barone Brasiiliast. Asepresidentideks valiti Sabine Matejka (Austria), Clayton Conlan (Kanada), Adriana Orocú Chavarría (Costa Rica), Roland Kempfle (Saksamaa), Mohamed Redouane (Maroko) ja Dorota Zabłudowska (Poola).
IAJ aastakoosolek võttis vastu neli resolutsiooni seoses kohtunike sõltumatuse rikkumisega:
Peruus on probleemiks kohtunike ühinemis- ja sõnavabadus. Peruus alustati (distsiplinaar)menetlust kohtunike ühingu presidendi vastu avalduste eest, milles ta väljendas, et parlamendi liikmed tegelevad kohtunike sõltumatuse nõrgestamisega.
Tšiilis plaanitakse põhiseaduse muudatust, millega muudetakse kohtunike nimetamise süsteemi, et see oleks rohkem poliitiliselt mõjutatav. Probleemiks on ka kriminaalsüüdistuste kasutamine kohtunike vastu seoses nende otsustega. Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias toimuvad poliitikute rünnakud kohtunike vastu.
Itaalia on pöördunud IAJ poole samal teemal juba kolmandat korda. Varem on Euroopa Kohtunike Ühing (EAJ) võtnud vastu resolutsioone toimuva kohta, kuid need on jäänud tagajärjetuks. Plaanis on kohtusüsteemi puudutav põhiseaduse muudatus, mis vähendaks kohtunike sõltumatust. Praegu on kohtunikel ja prokuröridel ühtne haldusnõukogu. See plaanitakse jagada eraldi prokuröride ja kohtunike haldusnõukogudeks. Nõukogu kohtunikest liikmed valitaks loosiga. Distsiplinaarvõimu saab uus distsiplinaarorgan, kus pole tagatud kohtunike enamus. Puuduks edasikaebeõigus distsiplinaarorgani otsustele. Probleemiks on ka poliitikute ründavad sõnavõtud kohtunike vastu.
Niger – kohtunike ühing saadeti laiali, ühingu peasekretär ja tema asendaja vallandati. Ühingu varad külmutati ja eelnimetatud kohtunikele peatati palga maksmine.
IAJ koosolekul toodi välja ka probleeme teistes riikides. Läbiva probleemina võib välja tuua poliitikute rünnakud kohtunike vastu ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias, millega õõnestatakse kohtuvõimu autoriteeti. Tõstatati probleemina Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmetele seatud USA sanktsioonid. Muret tekitav oli, et USA kohtunikud väljendasid, et nad ei saa küsimuse arutelul osaleda, kuna tegu on poliitikaga. Märkimisväärne oli, et USA kohtunikud taandusid IAJ erinevate töögruppide juhtimisest.
Sloveenia kohtunike ühingu esindaja tõstatas ka probleemi Sloveenias plaanitava kohtute reformiga, millega plaanitakse muuta kohtute struktuuri. Esimese astme kohtute arvu ja asukoha määraks igaks aastaks teise astme kohtu esimees. Piiratakse kohtute haldusnõukogu pädevust ja antakse pädevused osaliselt justiitsministrile.
Koosoleku korraldaja Aserbaidžaan ei lubanud riiki Taiwani kohtunike ühingu liikmeid. Korraldajad väitsid, et tegu on riigi poliitika viimase aja muudatusega. Kandideerimise ajal oli Taiwani kodanike riiki saabumine võimalik. Probleemi põhjuseks on ilmselt Hiina kasvav mõju Aserbaidžaanis.
Koosolekul räägiti ka IAJ initsiatiivist, et ÜRO kuulutaks 11. jaanuari rahvusvaheliseks kohtute sõltumatuse päevaks (11. jaanuaril 2020 toimus Poolas "1000 talaari marss" kohtunike sõltumatuse toetuseks). Selleks oleks vaja, et riigid esitaksid vastava ettepaneku ÜRO-le. Toodi välja, et ühingud, kellel on paremad sidemed enda riigi valitsustega, võiksid seda ideed valitsustele edastada.
IAJ koosoleku ajal toimus lisaks konverents võimuharude vaheliste suhete teemal. Sellest lähtudes võttis IAJ koosolek vastu seisukoha, millest perspektiivis soovitakse kujundada soft law dokument, millest saaks võimuharude omavahelisi suhteid paika pannes lähtuda.
IAJ aastakoosoleku raames toimus ühtlasi Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek, kus võeti vastu kolm resolutsiooni:
Rumeenia – resolutsioon on seotud kohtunike pensioniga. Valitsuse poliitikud tegelevad kohtunike mustamisega. Kohtunikke süüdistatakse riigi finantsprobleemides. See on kaasa toonud ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias rünnakud ja ähvardused kohtunike vastu. Põhiseaduskohus leidis varem, et pensionide muudatused (vähendamine ja pensionivanuse muutmine) on vastuolus kohtunike sõltumatusega. Kohtunike pensionitde suurust vähendati uuesti 80%-lt brutopalgast 70%-ni netopalgani ja raskendati pensioni saamise tingimusi: staažinõue tõsteti 10 aasta võrra 35 aastani ning pensioniiga tõsteti 65 aastani. Teiste ametnike pensione ei puudutatud. Praegu on uus muudatus taas Põhiseaduskohtus.
Albaania – apellatsioonikohtu kohtunik lasti kohtus otsuse kuulutamise ajal maha. Riigis on probleemiks poliitikute rünnakud ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias kohtunike vastu, kes tegid valitsusele ebasoodsaid lahendeid.
Hispaania – ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias avaldatakse poliitikute kriitikat kohtunike otsuste suhtes. Eriti kritiseeritakse otsuseid, mis puudutavad korruptsiooniasju poliitikute ja nende lähedaste suhtes. Plaanis on muudatused kohtuid puudutavates seadustes, sh kohtunikuks saamise ja edutamise osas. Seni on see põhinenud ainult anonüümsetel eksamitel, kuid nüüd plaanitakse suurendada subjektiivsete otsuste rolli. Suurendatakse ajutiste kohtunike rolli, kelle jätkamine sõltub ministri kontrolli all olevatest administratiivsetest otsustest. Väheneks kohtunike ametisse nimetamise läbipaistvus.
Uueks EAJ presidendiks valiti Sabine Matejka (Austria).
Eesti Kohtunike Ühingu esindajad Anu Uritam ja Karin Sonntak kohtusid Euroopa Komisjoni esindaja Georgi Gancheviga seoses õigusriigi raporti koostamisega.
Euroopa Komisjoni esindaja kinnitas kohtumisel, et Komisjon jälgib Eesti kohtusüsteemi reformimisega seonduvat. Komisjon toetab EKoÜ püüdlusi tagada kohtute sõltumatus. Varasemalt oli Euroopa Komisjoni esindaja kohtunud Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatega ning arutanud Eestis toimuvaid kohtusüsteemi reforme. Kohtumisel osundas ta vajadusele olla kohtusüsteemi oluliselt muutvate arengute ellurakendamisel ettevaatlik ning soovitas ministeeriumil pöörduda eelneva hinnangu saamiseks Veneetsia komisjoni poole. Lähiajal saabub Eestisse visiidile Euroopa Komisjoni õiguküsimuste ja õigusriikluse volinik, kes soovib samuti kohtuda ministriga seoses plaanitavate reformidega.
Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimus kohtute haldamise tõhustamise eelnõu (632 SE) teise lugemise arutelu, millel osalesid kohtunikkonna poolt Riigikohtu esimees Villu Kõve, riigikohtunikud Heiki Loot ja Oliver Kask ja Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam. Oma seisukohti tutvustasid ka eelnõu kohta arvamused koostanud Priit Pikamäe, Madis Ernits ja Tiina Kuusmann.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (tsiviilkohtumenetluse tõhustamine) kohta.
Justiits- ja Digiministeeriumis toimus kohtureformi eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) arutelu, millel tutvustati valminud analüüse VTK-s kavandatud lahenduse põhiseadusega kooskõla kohta.
Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimus kohtute haldamise tõhustamise eelnõu (632 SE) arutelu, millel osalesid kohtunikkonna poolt Riigikohtu esimees Villu Kõve, Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo ja Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam.
Eelnõu kohta on Riigikogu põhiseaduskomisjonile esitatud mitmeid arvamusi, milles on mh leitud, et esimese ja teise astme kohtuid ei saa lugeda põhiseaduslikuks institutsiooniks ning kohtute haldamise küsimustes otsuste tegemist ei saa anda üle kohtunikele endile. EKoÜ tõi välja vajaduse välistada tulevase kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN) liikmete hulgas hääleõigusliku ministri ja parlamendi liikmete olemasolu. Justiits- ja digiministri selgituste kohaselt on eelnõud täiendatud sellega, et kohtute toimimise eest vastutab ka edaspidi minister. Arutelul osalejad toetasid eelnõu edasise menetlemise jätkamist Riigikogus.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse kohtunike töökoormuse ühtlustamist, asenduskohtunike ametisse nimetamist, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamist jt kohtute töö efektiivsemaks muutmise ettepanekuid puudutava eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 632 SE kohta (kohtute haldamise tõhustamine).
Avalikustatud koalitsioonileppe 2025–2027 kohtuid puudutav punkt 193 näeb ette järgmist:
"193. Suurendame kohtute sõltumatust täitevvõimust ja kiirendame kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse põhiseadusliku institutsiooniga. Muudame kohtute haldamise tõhusamaks, kohtunikuameti ja kohtute juhtimise paindlikumaks ning vähendame ametkondade vahelisi piire, ühendades kohtuid vastavalt analüüsidele ja võimaldame inimestel kohtusse pöörduda üle Eesti. Tähtaeg IV kvartal 2025.".
EKoÜ juhatus ei toeta kavandatud viisil kohtute liitmist ja leiab, et ettepaneku edasisest arendamisest tuleks loobuda.
Tartu Maakohtu Võru kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Armeenias Jerevanis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millest võttis Eesti esindajana osa ühingu esimees Anu Uritam ja eksperdina osales kohtunik Meelis Eerik. Koosolekul toimunud aruteludest selgus, et kohtunikke puudutav olukord on paljudes Euroopa riikides jätkuvalt keeruline.
Tšehhis pärineb kohtunike palku puudutav seadus 1995. aastast. Riigi konstitutsioonikohus on kohtunike palku puudutavaid vaidlusi lahendanud kokku juba 15 korral ning enamik vaidlusi on lahenenud kohtunike kasuks. Vaatamata sellele muutis riigi parlament sellel aastal uuesti palku puudutavat seadust ning kohtunike palku vähendati 5%, kuigi selline tegevus on vastuolus konstitutsioonikohtu viimase kolme otsusega. Tšehhi kolleegide toetuseks võeti EAJ koosolekul vastu resolutsioon.
Kreekas on esile kerkinud plaan muuta tsiviilkohtumenetluse norme ning sellega koos kohtunike distsiplinaarvastutust puudutavat regulatsiooni. Riigis on suurenenud nende distsiplinaarmenetluste arv, mis on seotud kohtulahendi sisuga ning sageli on tegu juhtumitega, mis on ühel või teisel moel pälvinud meedia tähelepanu. Planeeritud muudatustega soovitakse kohtunike distsiplinaarvastutust muuta senisest veelgi rangemaks, mis võib ohtu seada kohtute sõltumatuse. Tsiviilkohtumenetlust puudutavate normide osas soovitakse lühendada menetlustähtaegu ning planeeritu kohaselt peaks iga tsiviilasi leidma kohtus lahenduse 6 kuu jooksul. Kui kuuekuuline menetlusaeg ületatakse, tooks see kaasa automaatse distsiplinaarkontrolli kohtuniku suhtes. Tsiviilkohtumenetluse reeglitesse sisseseatavad tähtajad ei ole suunatud poolte abistamisele, vaid kohtunike distsiplineerimisele ning kohtute töökoormust arvestades on tähtajad ebarealistlikud. Eeltoodud arengute taunimiseks võeti koosolekul vastu resolutsioon.
Ungaris toimus 22.02.2025 avalik demonstratsioon riigis läbiviidava justiitsreformi vastu. Pärast seda esitati meedias väiteid, et demonstratsioonil tegelikult kohtunikke ei osalenudki ja demonstratsiooni läbiviimist rahastati välismaalt. Ungari kohtunike ühing algatas mitu tsiviilvaidlust selliste ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Pärast demonstratsiooni toimumist on surve kohtunikele tegelikult suurenenud. Planeeritava justiitsreformi eelnõu on juba parlamendis. Kavandatud muudatuste kohaselt peaks isegi väikseim seaduses ette nähtud menetlustähtaja ületamine tooma menetlusosalistele kaasa õiguse saada rahalist hüvitist, mis makstakse välja mitte riigieelarvest, vaid kohtute endi niigi väikestest eelarvevahenditest. Samuti saab tähtaja ületamisel alustada kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlust. Lisaks näeb eelnõu ette, et teatava vanuse saabumisel tuleb kohtunikel läbida psühholoogilised testid, et nad saaksid töötamist jätkata. Ungari kolleegide toetuseks võttis EAJ koosolekul vastu resolutsiooni.
Itaalias kavandatakse konstitutsiooni muutmist seoses kõrgeima justiitsnõukogu koosseisuga. Uue nõukogu loomisel ei järgita põhimõtet, et enamik selle liikmetest peaksid olema kohtunike valitud kohtunikud. Lisaks luuakse uus kohtunike distsiplinaarkohus, mis ei oleks sõltumatuks organiks ning mille loomine seab ohtu kohtunike sõltumatuse. Itaalia Valitsus on ignoreerinud varasemat EAJ 2024. aasta resolutsiooni. Itaalias toimuvate arengute taunimiseks võttis EAJ vastu resolutsiooni.
Jerevanis samuti arutati seda, mis on toimunud pärast eelmiste EAJ resolutsioonide vastuvõtmist. Rootsi kohtunike palku puudutav EAJ resolutsioon sai kohalikus meedias palju tähelepanu, mida Rootsi Kohtunike Ühing pidas suureks edusammuks. Justiitsminister ei ole aga olukorra lahendamiseks reaalseid samme ette võtnud. Kõige varem võib muudatuste toimumist oodata 2027. aastal. Bulgaaria osas oli vastu võetud resolutsioon seoses sellega, et ei ole suudetud valida kõrgemat justiitsnõukogu ega tagada nõuetekohast valimiste läbiviimist. Pärast eelmist EAJ resolutsiooni viidi kohtunike hulgas läbi küsitlus selle kohta, millisel viisil hääletamist nad eelistaksid. Enamik küsitluses osalenuid ei eelistanud elektroonilist hääletamist. Armeenias ei ole olukord pärast eelmise resolutsiooni vastuvõtmist paranenud. Kuna kohtunike osas algatati hulgaliselt alusetuid distsiplinaarmenetlusi, on mitmed vaidlused jõudnud Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Hispaanias on pärast eelmist EAJ resolutsiooni lõpuks valitud kõrgema justiitsnõukogu liikmed, kuid muudes küsimustes positiivseid arenguid toimunud ei olnud.
EAJ loodud kohtunike palkade ja pensionite regulatsioone analüüsinud töögrupp koostas samuti resolutsiooni, milles on välja toodud kõige olulisemad standardid, mida tuleks palkade ja pensionite osas arvestada. Muuhulgas on rõhutatud, et kohtunike palgasüsteemid peaksid olema võrreldavad seadusandliku ja täidesaatva võimu esindajate palgasüsteemidega ning kohtunikud peaksid saama vähemalt sama palju tasu, sealhulgas lisatasusid, nagu parlamendi liikmed või kõrged täidesaatva võimu esindajad. Sama astme kohtus töötavate kohtunike palkade vahel ei tohiks olla erinevusi. Kohtute palgad ja lisatasud ei tohiks ühelgi viisil sõltuda töö tulemuslikkusest ei kvaliteedi ega kvantiteedi osas.
Erakorralisena võeti koosolekul vastu ka kiri, millega avaldatakse toetust USA föderaalkohtunikele.
Järgmine EAJ aastakoosolek toimub 2026. aasta mais Luxembourgis.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas koalitsioonipartneritele ja koalitsioonilepingu koostamisega seotud isikutele pöördumise seoses kavatsusega lisada koalitsioonileppesse ühe eesmärgina esimese ja teise astme kohtute liitmine. Kohtute liitmise plaan ei ole kohtusüsteemis seni toetust leidnud, sest ei ole selge, millist probleemi aitaks kohtute liitmine lahendada ning millised oleksid sellega kaasnevad mõjud. EKoÜ juhatuse hinnangul ei saa eeldada, et kohtute liitmine tooks kaasa olulist rahalist kokkuhoidu.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiits- ja Digiministeeriumile pöördumise, milles tegi ettepaneku muuta menetlusseadustikke selliselt, et seada menetlusdokumentidele mahupiirang või anda kohtutele võimalus piirata esitatavate menetlusdokumentide mahtu.
Tallinna Halduskohtus toimus noorkohtunikele suunatud üritus, mida vedasid eest Pihel Sarv ja Karolin Soo.
Ürituse raames külastati Ämari lennubaasi, kus räägiti sõjaväelennuvälja tööst ja jälgiti hävitajate treeninglende. Lähemalt tutvuti ka päästemeeskonna töö ja varustusega. Sellele järgnevalt osaleti ekskursioonil Pärnu mnt 7 kohtumajas, söödi õhtust ning mängiti noorkohtunike bingot. Üritus lõppes Noblessneris iglusaunas meres ujumise ja kosutava leiliga.
Euroopa Kohtu suurkoda tegi 25.02.2025 otsuse liidetud kohtuasjades C-146/23 ja C-374/23.
Kohtuvaidlus puudutas kohtunike töötasu ning esmalt rõhutas Euroopa Kohus kohtunike sõltumatuse tagamise olulisust. Samas osundati, et liikmesriikidel on oma eelarve koostamisel ja erinevate avaliku sektori kuluartiklite vahel valiku tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Sellegipoolest ei tohi kohtunike töötasu puudutavad riigisisesed normid tekitada õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi selle suhtes, kas asjasse puutuvad kohtunikud on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas nad on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalsed (p 52).
Õiguskindluse põhimõtet arvestades on oluline, et kohtunike töötasu reguleerivad normid oleksid kindlaks määratud seadusega (p 55). Lisaks nõuab kohtunike sõltumatuse põhimõte koostoimes õiguskindluse põhimõttega, et nende töötasu kindlaksmääramise üksikasjalikud normid on objektiivsed, prognoositavad, stabiilsed ja läbipaistvad, et välistada asjaomase liikmesriigi seadusandliku ja täidesaatva võimu igasugune meelevaldne sekkumine (p 56). Kohtunike töötasu määr peab asjaomase liikmesriigi sotsiaalmajanduslikku konteksti arvestades olema piisavalt kõrge, et anda neile kindel majanduslik sõltumatus, mis kaitseb neid võimaliku välise sekkumise või surve ohu eest, mis võib kahjustada nende otsuste erapooletust, mida nad peavad tegema (p 58).
Liikmesriigil on õigus teha erandeid riigisisestest õigusaktidest ning kohtunike töötasu isegi külmutada või vähendada, et kuid selline erandlik meede peab vastama mitmetele nõuetele.
Esiteks peab selline meede olema ette nähtud seadusega ja sellise erandliku meetmega ette nähtud kohtunike töötasu üksikasjalikud normid olema objektiivsed, prognoositavad ja läbipaistvad (p 66). Teiseks peab see erandlik meede olema õigustatud üldise huvi eesmärgiga, näiteks ülemäärase riigieelarve puudujäägi kõrvaldamisega ELTL artikli 126 lõike 1 tähenduses (p 67). Eelarvelisi põhjuseid, mis õigustavad kohtunike töötasu käsitlevatest üldnormidest erandi tegeva meetme vastuvõtmist, tuleb põhjendada selgelt. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel, ei tohi need meetmed lisaks olla suunatud spetsiaalselt ainult liikmesriigi kohtute liikmetele ning need peavad olema osa üldisemast raamistikust (p 69). Kui liikmesriik võtab oma ametnike ja avalike teenistujate suhtes eelarvepiirangu meetmeid, võib ta ühiskonnas, kus valitseb solidaarsus, otsustada kohaldada neid meetmeid ka liikmesriigi kohtunike suhtes (p 71).
Kolmandaks peab selline erandlik meede piirduma selle eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalikuga ega tohi olla selle eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, mis tähendab, et kaalutakse eesmärgi olulisust ja kohtunike sõltumatuse põhimõtte riive raskust (p 72). Meedet ei tohi kohaldada kauem kui vajalik (p 73) ning meetme mõju kohtunike töötasule ei tohi olla taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne (p 74). Viiendaks peab erandliku meetme suhtes olema võimalik läbi viia tõhus kohtulik kontroll (p 76).
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiits- ja Digiministeeriumile pöördumise seoses kohtumajade sulgemisega ja arvamuse kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu.
Videokonverentsi vormis toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Koosolekul arutati kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõud. Arutelu tulemusena koostati eelnõu kohta arvamus.
Samuti arutati kohtute liitmise plaani ning EKoÜ juhatus ei pidanud selle plaani toetamist võimalikuks. Seoses kohtuid puudutanud kärpeplaanidega on juba selgunud, et suletud kohtumajades varem töötanud kohtunikud peavad edaspidi tööl käimiseks hakkama omal kulul igapäevaselt sõitma teistesse majadesse. EKoÜ juhatus leidis, et kui kohtunikud peavad kärbete tulemusena hakkama tööl käima oma senisest elukohast kaugel, peaks riik tagama vahendid selliste sõitude rahastamiseks. Selles osas otsustas EKoÜ juhatus teha Justiits- ja Digiministeeriumile pöördumise.
Tegusat uut aastat!
Vanemad teated