Teated – 2008
Otepääl toimus Kohtute Haldamise Nõukoja istung.
Istungil arutati koormuspunktide projekti arengut. Otsustati eraldada haldusasjade töögrupi poolt väljatöötatud ja heakskiidetud esimese astme haldusasjade põhimõtete edasine arutelu kohtute haldamise nõukojas teiste töögruppide töö tulemusi puudutavast arutelust. Kinnitati haldusasjade töögrupi poolt heakskiidetud koormuspunktide põhimõtted tingimusel, et 2009. a jooksul toimub põhimõtete paikapidavuse järelhindamine. KHN soovitab halduskohtutel osaleda pilootprojektis ning aasta jooksul täiendada koormuspunkte. Tsiviil- ja kriminaalasjade töögrupi poolt väljatöötatud esialgsete koormuspunktipõhimõtete kontrollimiseks ja kinnitamiseks ettevalmistamiseks soovitatakse kasutada lisaks kohtunike poolt täidetavatele ankeetidele ka iga maakohtu ühes kohtumajas näidistööjaotusplaane. Koormuspunktide põhimõtteid arutatakse jälle 2009. a viimases KHN-s.
Kuulati ära ülevaade I ja II astme kohtute 2009. a eelarvest. Eelarve lõplikult paigas praegu veel ei ole.
Kuulati ära ka ülevaade kohtuametnike rahulolu-uuringust. Uuring oli üldjoontes positiivne, kuid küsimusi tekitas vastanute väike arv ja seega uuringu representatiivsus.
KHN andis nõusoleku Justiitsministri määrusele, millega kinnitati Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunike arvuks senise 9 asemel 8 ja Kohtla-Järve kohtumajas senise 5 asemel 6.
Kuulati ära Justiitsministeeriumi informatsioon vabade kohtunikukohtade täitmisest 2009. a-l. Justiitsministeeriumil ei ole plaani korraldada 2009. a-l konkursse vabade kohtunikukohtade täitmiseks. KHN soovitas justiitsministril kaaluda vabade kohtunikukohtade täitmist, kuna ei pea võimalikuks vabade kohtuniku kohtade suuremat vakantsi kui 10.
KHN andis nõusoleku Riigikohtu kodukorra muutmisele, millega luuakse Riigikohtu struktuuris kolm uut struktuuriüksust: kommunikatsiooniosakond, personaliosakond ja koolitusosakond.
Arutati ka kohtunike personaalse statistika avaldamist ja suhtlemist meediaga. KHN leidis, et statistika koostamise metoodikat tuleb täiustada selliselt, et see ei kahjustaks õigusemõistmise huve. Personaalset statistikat on vaja kohtusüsteemi siseselt. Ajakirjandusele andmete edastamine ilma selgituseta on taunitav.
Teisel istungipäeval arutas KHN kohtute seaduse eelnõud. Oma seisukoha avaldasid ka riigi peaprokurör Norman Aas ja õiguskantsler Indrek Teder, kes tõid välja eelnõuga seotud positiivsed küljed, kuid ka küsitavused. Seisukoha said avaldada kõik kohal viibinud KHN-i liikmed ja kohtuesimehed. KHN otsustas mitte heaks kiita kohtute seaduse eelnõu teksti seisuga 21.10.2008 ning teha Riigikohtu esimehele ülesandeks planeerida eelnõu arutelu järgmise täiskogu päevakorda.
Järgmist KHN-i istungi aega kokku ei lepitud.
Juhatuse liige Tiina Pappel ja esimees Meelis Eerik viibisid Riigikohtu põhiseaduskomisjoni istungil, kus arutati kõrgemate riigiametnike palgasüsteemi puudutavad seaduseelnõud.
Pärnus hotellis Strand toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek. Aastakoosolekul esinesid tervitussõnavõttudega Riigikohtu esimees Märt Rask, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde, õiguskantsler Indrek Teder, riigi peaprokurör Norman Aas, Eesti Advokatuuri juhatuse liige Toomas Vaher ja Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik. Tervitused aastakoosolekule saatsid Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ja endine õiguskantsler ning ühingu auliige Allar Jõks.
Aastakoosolekul arutati kohtute seaduse eelnõuga seotud probleeme. Ettekande tegi juhatuse liige Tiina Pappel. Sõnavõttudega esinesid Jaak Luik, Tambet Tampuu, Jaano Odar, Mare Merimaa, Epp Haabsaar, Väino Linde, Donald Kiidjärv ning Märt Rask.
Aastakoosolek kiitis heaks juhatuse majandusaasta aruande ning revisjonikomisjoni arvamuse. Revisjonikomisjoni arvamuse esitas Maie Kram. Kohtute seaduse eelnõu osas aastakoosolek seisukohta ei võtnud.
Tartu kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek. Ühingu liikmeks võeti Ene Tsefels Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast.
Juhatus arutas muu hulgas seisukohti kõrgemate ametiisikute ametipalkade eelnõudele, kohtunike personaalse statistika avaldamist ning kohtufolkloori kogumise tulemusi.
Kõrgemate ametiisikute ametipalku puudutavaid eelnõusid on Riigikogu menetluses praegu kaks. Üks neist on nn palkade külmutamise eelnõu. Arvestades riigi majanduslikku olukorda ning seda, et see eelnõu ei muuda palgasüsteemi proportsioone kohtusüsteemi sees ega erinevate võimuharude vahel, leidis juhatus, et sellele eelnõule vastuväiteid ei esitata. Teisele eelnõule, mis seoks kõrgemate riigiametnike palgad presidendi palgaga, koostab juhatus argumenteeritud seisukohad.
Juhatus leidis, et kohtunike personaalse statistika avaldamine tuleb läbi arutada Kohtute Haldamise Nõukojas. Koostöös Riigikohtuga jätkatakse kohtufolkloori kogumist ning senisest enam kaasatakse pensioneerunud kohtunikke.
Peamise küsimusena arutati aastakoosoleku korraldamist.
Aastakoosolek toimub 28. novembril Pärnus hotellis Strand kell 12.00. Enne aastakoosolekut on huvilistel võimalik tutvuda vastrenoveeritud Pärnu kohtumajaga.
Aastakoosoleku päevakord:
10.30–11.30: Lahtised uksed Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas Rüütli 19
11.30–12.00: Tervituskohv ja registreerimine Hotell Strand, A.H.Tammsaare pst 35 Pärnu
12.00–13.30: Aastakoosoleku algus – esimehe aastakõne, revisjonikomisjoni aruanne, tervitussõnavõtud
13.30–14.00: Kohvipaus
14.00–16.00: Arutelu – kohtute seaduse eelnõu, ettekandja Tiina Pappel, sõnavõtud
16.00: Aastakoosoleku lõpp
16.00–18.00: Pidulik koosviibimine hotelli Strand restoranis
Esimees Meelis Eerik osales Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil, kus avaldas ühingu seisukoha kõrgemate ametiisikute ametipalkade seaduse eelnõu kohta.
Kohtud ja ajakirjandus: kui kalliks võib maksma minna aprillinali?
Eesti Ajalehtede Liidu ja Eesti Kohtunike Ühingu seminar 21. oktoobril 2008, Tallinna Postimaja keldrikorruse suures saalis (Narva mnt 1, sissepääs Hobujaama tänava poolt administratsiooni uksest)
Sihtrühm: ajakirjanikud, kohtunikud, prokurörid, pressiesindajad jt.
Osalemiseks palume registreerida eall@eall.ee või 6461005 kuni 17. oktoobrini. Seminar on Eesti Kohtunike Ühingu ja Eesti Ajalehtede Liidu liikmetele tasuta, teistele 900 krooni.
Päevakava:
10.45–11.00: Kogunemine ja kohvilaud
11.00–11.05: Seminari avasõnad – Eesti Ajalehtede Liidu esimees Toomas Leito
11.05–11.50: Kuidas kirjutada artiklit, et mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid ei tekiks? Faktiväite ja hinnangu eristamine? – Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik
11.50–12.05: Kohvipaus
12.05–12.40: Kas arvamuse avaldamine toob vastutuse? – Harju Maakohtu kohtunik Ele Liiv
12.40–13.20: Kuidas kirjutada, et kohtusse ei kaevataks? Kuidas ajakirjandus muutub? Salaallikad ja allikakaitse. – Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel
13.20–13.50: Lõunapaus
13 50–14.30: Aus õigusemõistmine ja meedia – Vandeadvokaat Leon Glikman. Advokaadibüroo Glikman ja Partnerid
14.30–15.00: Kas ajakirjanik peab avaldama oma allika? – Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhtiv riigiprokurör Lavly Lepp
15.00–15.10: Seminari kokkuvõte
Tallinnas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek. Juhatus arvas vastavalt põhikirjale ühingu liikmete hulgast välja Merike Allikmäe seoses tema kohtunikuametist vabastamisega.
Juhatus arutas sel sügisel korraldatud ja korraldatavaid üritusi. Lisaks 28. novembril Pärnus toimuvale aastakoosolekule korraldab juhatus 21. oktoobril koostöös Eesti Ajalehtede Liiduga seminari ajakirjanikele. Seminari eesmärk on tõsta ajakirjanike õigusteadmiste taset ning arutada õiguslike teemade kajastamisel esilekerkinud probleeme.
Eraldi peatus juhatus kohtute seaduse eelnõuga seotud küsimustel. Arutati eelnõu menetlemise senist käiku ning eelnõus sisalduvaid põhimõttelisi seisukohti. Töö nimetatud eelnõuga jätkub.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 07. novembril.
Toimus E-tomiku juhtgrupi ja ministrite komisjoni istung. Arutati e-toimiku rakendamisega seotud küsimusi. E-toimiku rakendamise uueks ajaks planeeritakse 15.-16. novembrit. E-toimiku rakendamine tsiviil- ja halduskohtumenetluses peaks aset leidma 1. juulil 2009.
Lätis Bauskas toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek. Arutelu teemaks oli "Kohtunike abide (konsultantide, nõunike) pädevus ja vastutus ning kohtunike ja kohtuteenistujate sotsiaalsed garantiid".
Eestit esindasid nõukogu liikmed: Jüri Ilvest, Margit Jõgeva ning Mare Merimaa. Nõukogu neljas liige Igor Pütsep ei saanud kahjuks osaleda. Kuivõrd tegemist oli laiendatud istungiga, siis oli võimalus kaasa võtta veel viis kohtunikku, kelleks osutusid Meelis Eerik, Maili Lokk, Olev Mihkelson, Piia Jaaksoo ja Jüri Paap. Ettekanded valmistasid ette Margit Jõgeva, Maili Lokk, Olev Mihkelson ja Meelis Eerik.
Arutelu avas kauaaegne Läti Kohtunike Ühingu president Ivars Bitškevitš, kes on käesoleva aasta suvel valitud Ülemkohtu esimeheks. Sügisel toimub Läti Kohtunike Ühingu aastakoosolek, kus tuleb otsustatakse uue ühingu presidendi valimine.
Läti täitevvõim tundis suurt huvi antud arutelu teema vastu ning istungist võttis osa Läti justiistminister Gaidis Berzinš isiklikult, kes andis ülevaate riigis toimuvatest muudatustest õigusemõistmise süteemis ning tundis huvi, mis toimub naaberriikides.
Arutelu kujunes äärmiselt elavaks ning erilise tähelepanu objektiks sai Leedu. Nimelt aastaid ei ole suudetud Leedus lahendada kohtunike palgaküsimust, kus palga maksmise aluseks on täitevõimu õigusakt, mitte seadus. Vastuvõetud valitsuse õigusaktiga vähendati sisuliselt kohtunike palku. Tulemuseks on, et rikutud on kohtunike õiguspärase ootuse põhimõtet. Kuuldu kohaselt ca 1/3 kohtunikest on esitanud nõuded riigi vastu palgavahe väljamaksmiseks ning kohus on need nõuded lahendanud positiivselt, kuid reaalselt täitmist ei toimu.
Nõukogu istungil leiti, et selline olukord kahjustab riigi mainet ning otsustati toetada kolleege ühise pöördumisega Leedu seadusandliku võimu poole. Kolleegide toetus oli Eesti kohtunikele abiks enne kohtute seaduse vastuvõtmist.
Kohtunike palga lahendamata jätmine Leedus on toonud kaasa negatiivse tagajärje. Nimelt kohtunikud on esitanud avaldused ametist lahkumiseks ning siirduvad enamtasuvamale tööle, nagu advokaadiks, notariks jne. Sellise avalduse olevat 2008. aastal esitanud juba 30 kohtunikku, kes on väsinud ootamast lubatud palku.
Lätis on piisavalt keeruline kohtunike palgasüsteem, kus on erinevad lisatasu maksmise võimalused, aga näiteks ravi otstarbeks, lapse sünni puhul on hüvitise suuruseks kolme kuu palk. Makstakse ka kohtunike klassitasusid. Huvitav on ka see, et riigis toimib kohtunikuke elukindlustus.
Arutelus ilmnes, et nii Lätis kui ka Leedus on esimese ja teise astme kohtus kohtuniku kohta enam abilisi (konsultante) kui Eestis. Ühiseks mureks on aga see, et makstav palk ei soodusta kohtunike abidel kvalifikatsiooni tõstmast ning puudub reaalne võimalus karjääri teha. Ühine arvamus oli see, et antud ametikohtadele tuleks võtta õigusteadmistega isik, kes on lõpetanud magistrantuuri või õpib seal.
Lätis on arutelu all nooremkohtuniku staatuse loomise idee, kelle pädevus oleks võrreldes kohtuniku omaga piiratud, kuid 3-5 aasta pärast tekiks tal võimalus teha karjääri ja asuda kohtuniku ametisse. Antud mudeli eeskujuks on Šveits. Positiivseks peeti asjaolu, et nooremkohtuniku staatuse läbinud isiku suhtes oleks ilmselt lihtsam otsustada, kas ta oma kvalifikatsiooni ja isikuomaduste poolest sobib kohtunikuks või mitte.
Balti Riikide Kohtunike Ühingu Nõukogu valis korra kohaselt uue presidendi riigist, kes korraldab järgmisel aastal nõukogu istungit, s.o Leedust ja selleks osustus Nijole Stepanavitšene, kes on Zaraiski rajooni kohtuesimees. Asepresidentideks valti Lätist Dace Bluma ja Eestist Mare Merimaa.
Gruusia Kohtunike Ühingult saabus Eesti Kohtunike Ühingule tänukiri toetuse eest. Eesti Kohtunike Ühing saatis augustis Gruusia Kohtunike Ühingule kirja, milles avaldas sügavat kaastunnet kõikide ohvrite omastele ja lähedastele, kogu Gruusia rahvale ning toetust Gruusia iseseisvusse ja sõltumatusse.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja istung.
Istungil arutati 2009. a eelarve hetkeseisu, kuid konkreetseid numbreid on veel vara öelda.
Samuti arutati 2008. a esimese poolaasta statistikat. Toodi välja küll mitmeid probleeme (näiteks kohtute jõudluse vähenemine, KIS-i täitmise probleemid), kuid üldiselt leidis ministeerium, et kohtusüsteem liigub positiivses suunas. Samuti anti ülevaade kohtute ja ministeeriumi vahel sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli senisest täitmisest ning nenditi, et nende protokollide täitmisega võib rahule jääda. KHN võttis teadmiseks statistika metoodika arutelu ning tehtud märkuste pinnalt jätkatakse metoodikaga tööd.
Justiitsministeerium andis infot ka e-toimiku rakendamise kohta kriminaalmenetluses. E-toimik planeeritud ajal, s.o 15. juulil ei rakendunud, praegu on plaan e-toimikut rakendada novembri esimesel esmaspäeval.
KHN kuulas ära ülevaate tsiviil- ja halduskohtumenetluse koormuspunktidest ning tuleb selle teema juurde tagasi järgmisel KHN-i istungil.
Järgmine KHN-i istung toimub 11.-12. detsembril.
Armeenias Jerevanis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) 51. aastakoosolek.
Aastakoosoleku kõige teravamaks küsimuseks osutus uute riikide liikmeksvõtmine. Liikmelisust taotlesid Alžeeria, Bosnia-Hertsegoviina ja Nigeeria. Raporti iga riigi kohta andsid kaks IAJ poolt volitatud kohtunikku – üks vastavast regioonist, teine mujalt – analüüsides eelnevalt vastava riigi seadusandlust, tutvudes kohapeal tegelike oludega, kohtudes riigitegelaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega. Vaatamata rapordite ning IAJ Presidentide Komitee positiivsele soovitusele, otsustas IAJ täiskogu nimetatud riike liikmeks mitte võtta. Põhjuseks oli üldistatult kahtlus kas nende riikide kohtusüsteem on tegelikult sõltumatu ja iseseisev. Samas otsustas IAJ täiskogu anda nendele riikidele vaatleja staatuse (vaatlejal hääleõigus puudub). Vaatlejateks võeti ka Benin, Kongo ja Serbia. Senine vaatleja Armeenia võeti IAJ liikmeks väga väikese häälteenamusega.
IAJ raames toimus ka regionaalsete gruppide, sh Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek. Probleemid Euroopas seonduvad peamiselt palkade ning kohtuvõimu politiseerimise katsetega. Palgad on probleemiks näiteks Poolas, kus on riigi elatustaset arvestades ebaproportsionaalselt madalad kohtunike palgad; Rootsis, kus on kehtestatud kohtunike individuaalpalgad ning sellest tuleneb kohtunike erinev kohtlemine; Sloveenias ja mujal. Kuivõrd palkade küsimus puudutab tulevikus järjest rohkem Euroopa riike otsustas EAJ teha vastava uurimuse olukorrast Euroopas. Kohtuvõimu politiseerimise katsed seonduvad näiteks Kohtute Haldamise Nõukoja sarnase organi kohtunikest liikmete vähendamise ja poliitikute osakaalu suurendamisega (Itaalia), kohtunike ametisse nimetamise politiseerimisega (Prantsusmaa) jne. Sloveenias on näiteks kohtunikele seatud mitmeid piiranguid – keelatud 3 aasta jooksul asuda tööle advokaadina, kehtestatud mitmed vastutust reguleerivaid normid. Sloveenias toimus ka 9.-11. juunini kohtunike streik. EAJ otsustas saata delegatsioonid Poolasse ja Rootsi, aitamaks pidada läbirääkimisi valitsusega. Varem on selline delegatsioon edukalt tegutsenud Ungaris.
Lisaks eeltoodule toimusid ka IAJ töögruppide koosolekud. I töögrupp tegeles kohtu- ja täidesaatva võimu tasakaalu küsimusega, leides muuhulgas, et kohtuvõim peab austama ka teiste võimuharude iseseisvust. Järgmise aasta teemaks valiti kohtuvõimu iseseisvuse hindamise subjektiivsed ja objektiivsed kriteeriumid. II töögrupp arutas mittevaralise kahju hüvitamisega seotud probleeme; III töögrupi teemaks oli seksuaalkuriteod: tänased probleemid ja efektiivsed lahendused. IV töögrupi teema oli vanemate õigused töötaja-tööandja suhetes.
Sellel aastal toimusid ka IAJ juhtorganite valimised. IAJ presidendiks valiti senine esimene asepresident Jose Maria Bento Company (Hispaania) ning esimeseks asepresidendiks Fatoumata Diakite (Elevandiluurannik). Eurooplastest asepresidendid on Virgilius Valancius (Leedu), Gerhard Reissner (Austria) ja Bjorn Solbakken (Norra). EAJ presidendiks valiti nende hulgast Bjorn Solbakken.
Järgmine koosolek on EAJ koosolek ning toimub Poolas mais 2009.
Tallinnas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek. Arutati sügishooajal korraldatavaid üritusi, komisjonide tööd ning seadusandluse arengut.
Peamiseks korraldatavaks ürituseks on aastakoosolek, mis toimub 28. novembril Pärnus. Septembris toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Jugdes) aastakoosolek Armeenias ning Balti Kohtunike Ühingute Nõukogu koosolek Lätis, millest edastame ülevaate vastavalt hiljem.
Arutati ka kohtumenetluse korralduse komisjoni ja kohtute seaduse ekspertkomisjoni tööd puudutavaid küsimusi. Juhatus otsustas koostada kirja Gruusia Kohtunike Ühingule, milles avaldab sügavat kaastunnet kõikide ohvrite omastele ja lähedastele, kogu Gruusia rahvale ning toetust Gruusia iseseisvusse ja sõltumatusse.
Juhatus otsustas arendada koostööd Ungari kohtunikega.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 03. oktoobril.
Juhatuse liige Mare Merimaa osales Viinis Euroopa Töökohtute kongressil, mille teemaks oli "Ahistamine ja vägivald tööl".
Heategevusüritus Maarja külas on planeeritud 26. septembril. Osavõtust palub juhatus teavitada hiljemalt 15. septembriks.
Toimus e-toimiku juhtgrupi koosolek. Arutati e-toimiku rakendamisega seotud küsimusi.
Esimees Meelis Eerik viibis Portugali suursaadiku Ana Paula Zacariase kutsel Portugali rahvusliku püha auks korraldatud vastuvõtul.
Esimees Meelis Eerik viibis Riigikogu õiguskomisjoni istungil, kus arutati e-toimiku ja kriminaalmenetluse katkematuse põhimõtet puudutavaid eelnõusid. Istungil arutati põhjalikult mõlema eelnõuga seotud küsimusi, samuti analüüsiti ühingu poolt esile toodud märkusi. Eelnõud leidsid õiguskomisjonis toetust. Plaanide kohaselt võiks eelnõu e-toimiku rakendamise kohta jõustuda kriminaalmenetluses alates 15. juuli ning kriminaalmenetluse katkematuse põhimõte saaks hakata kehtima alates 15. juuli kohtu alla antud isikute kriminaalasjades.
Leedus toimusid suvised spordiüritused, millest võtsid osa ka Läti ja Poola delegatsioonid. Eestit esindasid nn "vaatleja staatuses" esimees Meelis Eerik ja juhatuse liige Mare Merimaa.
Võistlused toimusid võrkpallis, tennises, males, kuid olid ka kombineeritud võistlused pereliikmetega (paadisõit, köiel kõndimine, puu saagimine, vibu laskmine).
Selle ürituse organisaatoriks on Leedu Kohtunike Ühing, kelle presidendiks on Vytas Milius, kes on Leedu Apellatsioonikohtu esimees. V. Milius on osalenud ka Balti Kohtunike Ühingute Nõukogu üritustel.
Spordivõistlustes tuli esikohale Leedu meeskond ja teiseks jäi Läti meeskond. Spordiüritustest oli näha, et ka kõrgema astme kohtute esimehed pidasid antud üritust vajalikuks ning võtsid sellest aktiivselt osa. Läti võrkpallimeeskonnas mängis aktiivselt kaasa Läti Ülemkohtu esimees Andris Guljans. Ka Leedu Ülemkohtu esimees oli kohal ning osales aktiivselt. Leedu võrkpalli meeskonnas mängis Eesti kohtunikele tuttav Virgilius Valancius, kes on Leedu Kõrgema Administratiivkohtu esimees ja Euroopa Kohtunike Ühingu president.
Leedu kolleegid ootavad järgmisel aastal Eesti Kohtunike Ühingu võistkonna osalemist.
Tallinnas Justiitsministeeriumis toimus Kohtute Haldamise Nõukoja järjekordne istung.
Kuulati Karl Laasi informatsiooni e-toimiku rakendamisest. Kriminaal- ja väärteomenetluste viimine e-toimikusse on planeeritud juba alates 1. juulist 2008. a. Eelenevalt on vajalik vastava seaduse vastuvõtmine Riigikogu poolt. Osavõtjad rõhutasid vastava koolituse vajalikkust kohtuametnikele e-toimikuga töötamiseks.
Nõukoja liikmetele anti ülevaade ka 2008. a esimese nelja kuu menetlusstatistikast ja 2008. a eelarvekärbetest ning nende mõjust I ja II astme kohtute eelarvele. Nõukoda kiitis heaks 2008. a eelarvekärpe ca 1 miljoni krooni ulatuses. 2009. a eelarveperspektiiviiga tegeleb nõukoda septembrikuu istungil.
Nõukoda toetas Riigikohtu esimehe kirjalikku seisukohta ametikohtade vähendamise mõjust õigusemõistmise korrakohasele toimimisele esimese ja teise astme kohtute 2008. a eelarvekärbete valguses. Justiitsministeeriumi ettekirjutav sekkumine kohtute eelarve ja struktuuri kujundamisesse ei ole kooskõlas ministeeriumile seaduses antud pädevusega ja kujutab endast kohtute sõltumatuse riivet.
Arutati ka Viru Ringkonnakohtu likvideerimisega seotud rakendusküsimusi ja anti nõusolek 14 kohtunikukoha moodustamiseks Tartu Ringkonnakohtus ja ühe kohtunikukoha juurdeandmine Tallinna Ringkonnakohtule. Samuti anti nõusolek kohtuniku kohtade jaotuseks Viru Maakohtu kohtumajades.
Arutati ka rahvakohtunike instituudi kaotamise perspektiive kriminaalmenetluses. Nõukoja liikmed olid seisukohal, et sellega peaks kaasnema kolmeliikmelise professionaalsetest kohtunikest koosneva kohtukoosseisu laialdasem kasutamine keerulistes ja mahukates kriminaalasjades.
Riigikohtu esimees andis nõukojale ülevaade Riigikohtu esimehe 10. juuni 2008 ettekandest parlamendile – Riigikohtu esimehe abi tutvustas nõukojale Riigikohtu kava tellida kohtute töökorralduse uuring, kusjuures uuringu sihtgrupiks oleks kohtunike, advokaatide ja prokuröride kõrval ka teised kohtuskäijad. Uuringu eesmärk on kaardistada kohtumenetluse korraldusega seotud probleemid ja parimad praktikad kohtute ja kohtumajade lõikes. Lisaks koguda teavet võimalikest menetlusnormide rikkumistest ja menetlusosaliste hinnanguid nende kohtlemisele kohtumenetluse käigus.
Järgmine Kohtute Haldamise Nõukoja istung toimub septembris.
Itaalias Baris toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek.
Koosolekul anti ülevaade ühingu viimase aasta tegevusest, arutati uue aasta tegevusplaani, võeti vastu uusi liikmeid Bulgaariast ja Horvaatiast, sealhulgas Eesti Kohtunike Ühing, arutati pöördumisi kohtunike sotsiaalsete garantiide kaitseks (Rootsi kohtunike uus ebavõrdne, läbirääkimistest ning isiklikust tööpanusest sõltuv palgasüsteem) ning valiti uus juhatus.
Koosolekul olid esindatud halduskohtunike ühingud, kohtunikud ja kohtunike ühingud Austriast, Luksemburgist, Saksamaalt, Rootsist, Kreekast, Hollandist, Soomest, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Sloveeniast. Mitmed Ida-Euroopa riigid (nt Leedu) olid esindatud delegeeritud häältega.
Euroopa Halduskohtunike Ühingu tegevuses on oluline rõhk erinevate töögruppide tööl. Koos käivad töögrupid, mis arutavad küsimusi järgmistes haldusõiguse valdkondades: keskkond, maksud ja toll, pagulased. Loomisel on inimõiguste temaatikaga tegelev töögrupp. Lisaks tegutseb aktiivselt kohtunike iseseisvuse ja kohtumenetluse efektiivsusega tegelev töögrupp, kelle töö tulemusena valmis 2007. aastal mahukas võrdlev materjal Euroopa Liidu kohtunike palga, ametisse nimetamise ja ametist tagandamise, puhkuste, pensionide, koolituste jm kohtuniku ametit ja tegevust puudutavate küsimuste kohta. Töögrupid kohtuvad kord või kaks aastas, muul ajal toimuvad arutelud meili teel. Tänu ühingu tegevuse osalisele rahastamisele on seni olnud võimalik katta töögrupi liikmete reisi- ja majutuskulusid ca 300-400 euro ulatuses ühe kohtumise kohta. Ülejäänud vahendid tuleb leida kohtunikul endal. AEAJ ootab Eesti halduskohtunikke enda töögruppidesse!
2007. aastal käivitus esimest korda ka riikidevaheline halduskohtunike vahetusprogramm. Vahetuste kestvus on 2-3 nädalat, mille käigus õpitavad kohtunikud tundma teise riigi õigussüsteemi ja halduskohtumenetlust. Lähemat teavet selle kohta loodame edastada edaspidi.
AEAJ järgnevateks eesmärkideks on jätkata tööd töögruppides, tihendada suhteid Euroopa Komisjoniga ja Euroopa Kohtunike Ühinguga ning hakata välja andma uudiskirja, samuti leida uusi rahastamisvõimalusi halduskohtunikele konverentsidel ja töögruppides osalemiseks.
Soomes Turus toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.
Sloveenias on läbi viidud palgareform, mis tõi kaasa olulise erinevuse kohtu- ja teiste võimuharude tasustamises. Sloveenia kõrgeim konstitutsioonikohus leidis, et palgareform, kus kolme võimuharu tasustamissüsteem on ebaproportsionaalne, on põhiseadusega vastuolus. Sloveenia valitsus ja parlament seda otsust ignoreerivad. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles avaldab toetust Sloveenia kohtunike ühingule ja tunneb sügavat muret Sloveenia kõrgema konstitusioonikohtu otsuse eiramise pärast.
EAJ viitab mitmetele rahvusvahelistele põhimõtetele: kohtunike palga kehtestamisele seadusega ja vastavusega kohtuniku ametiväärikusele ning vastutuse määrale (Recommendation R(94)12 of the Committee of Ministers of the Council of Europe), kohtunike piisavale tasustamisele, mis peab tagama kohtuniku tegeliku majandusliku iseseisvuse, kohtunike tasustamine mittesõltumisele kohtuniku töötulemustest, tasu vähenemise lubamatusele kohtuniku töötamise ajal (Universal Charter of the Judge adopted by the International Association of Judges in 1999) jm. EAJ leiab, et ainult kohtunike kohane tasustamine tagab võimude lahususe põhimõtte toimimise.
Teine resolutsioon puudutas samuti palgaküsimust. Poolas määrab kohtunike palku Justiitsministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga lähtudes riigi majanduslikust olukorrast. Tegemist on kahtlemata ka poliitilise otsustusega. Poola esimese astme kohtuniku palk on võrreldav lihttööjõu palgaga (1200 EUR). EAJ avaldas muret, et kohtunike palkade ebapiisavuse kohta ning leidis, et see ei vasta fundamentaalsetele printsiipidele, mis on sätestatud rahvusvahelistes õigusaktides.
Prantsusmaa valitsus plaanib sealse kohtute haldamise nõukoja (Conseil Superieur de la Magistrature) liikmete koosseisu muuta, millega kohtunikud jääksid nõukojas vähemusse. EAJ avaldas nende arengute üle sügavat muret ja juhtis samuti tähelepanu asjasse puutuvatele rahvusvahelistele põhimõtetele ning sellele, et tegemist ole mitte kohtunike koproratiivsete huvidega, vaid vahenditega, mis tagavad demokraatlikus ühiskonnas iseseisva kohtuvõimu toimimise.
EAJ kuulas ära, milliseid samme on riigid võtnud varem vastuvõetud resolutsioonide tulemusena. Olukord on lahenenud Rumeenias ja Ukrainas, täiendavat sekkumist ei vajanud ka Ungari.
Leedus on samuti päevakorral kohtunike palgad. Leedu kohtunike palku vähendati, kuid nüüd on Leedu Kohtunike Ühing jõudnud valitsusega kokkuleppele 3 eelnõu suhtes, millest esimene vähendab praegu eksisteerivat suurt palgavahet esimese ja kõrgema astme kohtunike palkade vahel, teine suurendab kohtunike palku üldiselt ning kolmas reguleerib Leedu riigi poolt kohtunikele palgavõla maksmist. Nimelt pöördusid mitmed kohtunikud pärast palga vähendamist kohtusse ning Leedu kõrgema konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt oli selline palga vähendamine vastuolus põhiseadusega. Sellest on riigil tekkinud palgavõlg kohtunike ees.
Soomes plaanitakse jätkuvalt kohtute arvu vähendamist. Paari järgmise aasta jooksul plaanitakse vähendada esimese astme kohtute arvu seniselt 54-lt 27-ni. Kohtunike arv oluliselt ei vähene.
Taanis diskuteeritakse, kas kohtunik võiks kanda kohtusaalis usulisi või poliitilisi märke (näiteks pearätt vm). Tegemist on küll teoreetilise diskussiooniga kuna ei ole teada ühtegi kohtunikku, kes seda teha sooviks, kuid Taani ühiskond on mõistetavalt sellistes küsimustes väga tundlik ning sellest ka elav avalik arutelu.
Eraldi arutati EAJ juhtimis- ja arenguküsimusi, mis on tingitud Euroopa institutsioonide juures töömahu olulise suurenemisega.
Piltidel on jäädvustatud Turu ringkonnakohtu ruumid ja EAJ koosolek, samuti Soome Kohtunike Ühingu kauaaegne esimees Pertti Liesivuori oma töökabinetis.
Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Ühingu liikmeks otsustati võtta Harju Maakohtu kohtunik Kaupo Paal.
Juhatuse koosolekust võttis külalisena osa endine ühingu esimees ja õiguskantsler Allar Jõks, kellega arutati käesoleva hetke majandus-poliitilist olukorda ning ühingu võimalikku käitumisstrateegiat kohtunike sotsiaalsete tagatiste küsimuses.
Juhatus arutas ka Justiitsministeeriumi kava istungisekretäride arvu vähendamiseks. Juhatuse hinnangul väärivad istungisekretärid senisest kõrgemat palka ja selles osas tuleb ministeeriumiga nõustuda. Samas ei pea juhatus võimalikuks istungisekretäride arvu vähendamist, mis tooks muu hulgas kaasa menetlustähtaegade olulise pikenemise. Katkematuse põhimõte kriminaalmenetluses toob kaasa istungisekretäride koormuse kasvu. Juhatus näeb kokkuhoiuvõimalusi muudes valdkondades – näiteks esitatud elektroonilise menetlusdokumendi väljaprintimise kulude sissenõudmise tagamine menetlusosaliselt, istungi edasilükkamise kulude kandmise kehtestamine seda põhjustanud isikult, tsiviilasjades menetlusdokumendi kättetoimetamise instituudi lihtsustamine, istungisekretäri tööd lihtsustavate tehniliste võimaluse tagamine jms.
Muude küsimuste raames arutas juhatus korraldatavaid ning asetleidvaid üritusi. Juhatus pani paika ka ühingu aastakoosoleku toimumise aja – 28. novembril.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 22. augustil.
Eesti Kohtunike Ühing pöördus õiguskanstleri poole palvega kontrollida kohtute seaduse § 99 lg 1 p 5 põhiseaduspärasust.
Õiguskanstler Indrek Teder asus oma vastuses seisukohale, et kohtute seaduse § 99 lg 1 p 5 sätestatud alused, mille kohaselt võib kohtu likvideerimisel, kohtumaja sulgemisel ja kohtunike arvu vähendamisel kohtuniku ametist vabastada, on vastuolus põhiseaduse § 147 lg-ga 1.
Juhatus korraldab 23. ja 24. mail 2008 kevadpäevad Põlvamaal – heategevusürituse Maarja Külas ja sellele järgneva hinge- ja ihuharimise Hurmiorus.
Kogunetakse 23. mail kella 12-ks Maarja Külla, kus ootavad ees avalad külaelanikud ning eelmistel aastatel rajatud lillepeenrad ja kiviktaimla, mis hädasti rohijate nobenäppe ning ka täiendavaid lille- ja põõsataimi ootavad. Kindlasti saab käed külge lüüa ka muudel vajalikel kevadtöödel. Pärastlõunal siirdutakse Hurmiorgu. Savi talus maalitakse, joonistatakse ja tehakse juhendaja nõul ning abil savitöid; Krimmi lambatalus villatatakse, vannutatakse ja vilditatakse ning Põhjala talus õpitakse ravimtaimede kasvatamist ja teesegude valmistamist (vt ka www.hurmiorg.ee).
Registreerimiseks tuleb üle kanda 150 krooni osaleja kohta ühingu arveldusarvele.
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Peamise küsimusena arutati ühingu poolt korraldatavaid üritusi. Järgmine korraldatav üritus on heategevusüritus, mis toimub 23.-24. mail Lõuna-Eestis. Ürituse täpsem kava saadetakse lähiajal. Samuti jätkab juhatus Krimmi reisi korraldamist.
Arutati ka mitmeid teisi küsimusi – koostööd Eesti Advokatuuriga seadusloome valdkonnas, kuulati ära ülevaade õigusemõistmise kvaliteedi hindamisest Soome kohtutes, arutati rahvusvahelise suhtlusega seotud küsimusi ning jätkatakse tööd ühingu selleaastase meene osas.
Juhatuse järgmine koosolek toimub 16. mail.
Tallinnas toimus prokuröride üldkogu. Üldkogul esinesid justiitsminister Rein Lang ja riigi peaprokurör Norman Aas. Ettekanded puudutasid mh ka lõppenud aasta märksõnu – kohtumõistmine ajakirjanduse vahendusel ja süütuse presumptsioon, võistleva kohtumenetluse probleemid. Üldkogul peatuti pikemalt võistleva kohtumenetluse probleemidel. Teiste hulgas esinesid ka Pärnu Maakohtu esimees Rubo Kikerpill ja Eesti Advokatuuri aseesimees vandeadvokaat Ain Alvin.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja uue koosseisu esimene istung. Istungil kuulati ära Justiitsministeeriumi ülevaade I ja II astme kohtute 2007. a statistikast ning leiti, et järgmistel KHN-i istungitel tuleb arutada statistika koostamise metoodilisi aluseid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi nõukokku valiti Riigikohtu liige Jüri Ilvest. Samuti arutati I astme kohtute esimeeste ja kohtudirektoritega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumeid ning asuti seisukohale, et kohtusüsteemi halduse uudsed lahendused tuleb eelnevalt läbi arutada KHN-is. KHN-i uus istung on planeeritud 23. maiks.
Samal päeval toimus kohtute seaduse eelnõu koostamise töögrupi ja ekspertkomisjoni esimene kohtumine. Teatavasti on justiitsminister Rein Lang moodustanud kohtute seaduse muutmiseks töögrupi, mida juhib Riigikohtu esimees Märt Rask ja kuhu kuuluvad Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik ning Riigikohtu ametnikud. Riigikohtu esimees on moodustanud kohtunikest koosneva ekspertkomisjoni, kelle ülesandeks on avaldada arvamust väljatöötatava eelnõu kohta. Toimunud kohtumine oli sissejuhatava iseloomuga, kus arutati peamiselt töökorralduslikke küsimusi. Ekspertkomisjonile jagati kohtumisel lähteteesid ja esialgne tööjaotus, mille osas on ekspertkomisjoni liikmetel õigus lähiajal teha ettepanekuid. Ekspertkomisjon koguneb uuesti 6.-7. juunil.
Alanud on registreerimine Eesti Kohtunike Ühingu reisile Krimmi, mis toimub 13.-20.09.2008. Registreerumiseks tuleb saata sooviavaldus Kersti Kerstna-Vaksile hiljemalt 17. märtsiks. Reisi täpsem kava on saadetud ühingu meililisti.
Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Ühingusse võeti liikmeks Janika Kallin Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajast, Indrek Saar ja Anne Randjärv Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajast. Peamise küsimusena arutati ühingu kohtumist Justiitsministeeriumis.
26. veebruaril toimus kohtumine Justiitsministeeriumis, kus peamiste küsimustena arutati ministeeriumi tulevikuplaane kohtusüsteemi arendamise ja seadusandluse muutmise osas. Arutelu mõte oli tutvuda võimalikult varakult ministeeriumi kohtusüsteemi puudutavate plaanidega ning anda võimalikult varakult ka hinnang vastavatele küsimustele, püüdes välistada olukordi, kus seaduseelnõu on jõudnud juba sellisesse staadiumisse, et kohtunikkonna arvamus sisuliselt midagi ei muuda. Ministeerium omakorda on avaldanud valmisolekut küsimused, mille arutamist ühing ei soovi, plaanidest maha võtta. Toimunud arutelu puudutas muuhulgas kohtunikeabide pädevuse laiendamist ja sellega seotud kohtunike arvu, õigusemõistmise korrakohase vastutusmudeli reformimist ja kohtuniku karjäärimudelit. Viimane sisaldas endas mõtet muuta ringkonnakohtunike ametiaeg tähtajaliseks – 7 aastat.
Juhatus välistas edaspidise arutelu ringkonnakohtuniku ametiaja tähtaegseks muutmiseks. Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik on juba suuliselt ka kinnitanud, et selle teemaga ministeerium seetõttu edasi ei tegele. Juhatus otsustas jätkata Justiitsministeeriumiga suhtlemist, leides, et kohtusüsteemis planeeritavad muutused peavad olema kooskõlas 2007. a täiskogul heakskiidetud kohtusüsteemi arengu põhimõtetega. Praegu on juhatuses arutamisel ka ministeeriumi poolt kohtutele pakutud ühiste kavatsuse protokoll, mille suhtes on täpsem seisukoht kujundamisel.
Justiitsministeeriumi ja Eesti Kohtunike Ühingu vahel toimus kohtumine, kus arutati päevakorralisi küsimusi.
Kohtunike palkade arvestuse osas on Justiitsministeerium lisaks täiskogul kõneldule teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku avaldada andmed keskmise palga kohta võimalikult kiiresti. Käesoleval hetkel oodatakse Rahandusministeeriumi vastust vastava arvestusprotsessi kiirendamise osas.
Kohtute seaduse § 76 lg 5 (palkade piirmäär) muutmise osas, mida õiguskantsler pidas põhiseadusega vastuolus olevaks, kujundab ministeerium sellel aastal seisukoha.
Kohtuasjade jääkide statistikat lubas ministeerium edaspidi saata kontrollimiseks kohtute esimeestele ning seejärel avaldada kohtute siseveebis. Ühingu esindajad soovitasid viimatinimetatu vajalikkust täiendavalt kaaluda.
Peamiste küsimustena arutati ministeeriumi tulevikuplaane kohtusüsteemi arendamise ja seadusandluse muutmise osas. Arutelu puudutas muu hulgas kohtunikeabide pädevuse laiendamist, kohtunike arvu, õigusemõistmise korrakohase vastutusmudeli reformimist ja kohtuniku karjäärimudelit. Ühingu esindajad nendes küsimustes seisukohti ei võtnud ning juhatus arutab seda järgmisel juhatuse koosolekul. Juhatus peab andma seisukoha, milliste küsimustega tuleks nimetatud koostöö raames edasi tegeleda.
Toimus Eesti Advokatuuri üldkogu. Ettekandega esinenud advokatuuri esimees Aivar Pilv peatus advokatuuri arengukaval, advokaatide kutse-eetika küsimustel, riigi õigusabi temaatikal, märkis ära kohtupraktika ühtlustamise vajaduse ning käsitles meedia käitumist süütuse presumptsiooni vaatekohast. Tervitussõnavõttudega esinesid Riigikohtu esimees Märt Rask, justiitsminister Rein Lang, riigi peaprokurör Norman Aas ja õiguskantsler Allar Jõks. Sõnavõttudest jäi kõlama just viimatinimetatud süütuse presumptsiooni sisuline kehtivus meedia poolt kajastatavates kriminaalmenetlustes ning väärikuse kaitse ebapiisavad vahendid tsiviilkohtumenetluses.
Toimus E-toimiku juhtgrupi koosolek. Arutati e-toimiku rakendamisega seotud probleeme, sh Riigikohtu infosüsteemi sidumist e-toimikuga. E-toimikut planeeritakse rakendada kriminaal- ja väärteomenetluses alates selle aasta suvest, ülejäänud kohtumenetluse harudes hiljem.
Eesti Kohtunike Ühing on saanud õiguskantsler Allar Jõksilt vastuse kahele kohtute seadust (KS) puudutavale probleemile.
Ühing pöördus õiguskantsleri poole järgmistes küsimustes:
kas KS § 86 tõlgendus, mis välistab avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 131 lg 3 sätestatud lahkumishüvitise maksmise kohtunikele, vastab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dele 12 ja 13;
kas KS § 76 lg 5, mille kohaselt ei või kohtuniku palk koos staaži lisatasuga ületada kõrgema astme kohtu kohtuniku ametipalka, Riigikohtu liikme palk koos staaži lisatasuga ei tohi ületada Riigikohtu esimehe ametiaplka, vastab PS §-le 12?
Õiguskantsler leidis:
seadusandja teadlikuks tahteks KS § 86 kehtestamisel oli mitte maksta kohtunikele ametist vabastamisel vanuse alusel hüvitust ATS § 131 lg 3 alusel ning selline piirang on PS-ga kooskõlas;
KS § 76 lg 5 ei ole kooskõlas põhiseadusliku võrdse kohtlemise põhimõttega.
Õiguskanstler pöördub täiendavalt justiitsministri poole palvega täita oma lubadus ning astuda samme kohtute seaduse muutmiseks.
Kohtunike täiskogu arutas Eesti Kohtunike Ühingu palvel Viru Ringkonnakohtu likvideerimise küsimust.
Täiskogu istungil ei nõustunud kohtunikud Viru ja Tartu Ringkonnakohtu ühendamise menetlemise senise käiguga kuna täiskogul puudus võimalus nii Viru Ringkonnakohtu küsimuse arutamiseks kui ka selles küsimuses oma seisukohta kujundamiseks.
Kohtunike täiskogu nõuab justiitsministrilt seaduseparanduse väljatöötamist, millega kaasatakse kohtunike täiskogu tulevikus kõigisse protsessidesse, mis puudutavad kohtute likvideerimise küsimusi.
Pangodis toimus ühingu juhatuse laiendatud koosolek.
Koosolekul valiti aseesimeheks Kersti Kerstna-Vaks, liikmeks võeti vastu Iko Nõmm Tallinna Ringkonnakohtust.
Ühe peamise küsimusena arutati veebruaris toimuva kohtunike täiskogu korralduslikke küsimusi. Ühingu soovil on teatavasti päevakorda võetud Viru Ringkonnakohtu likvideerimist puudutav arutelu. Juhatuses jõuti seisukohale, et täiskogu peab andma hinnangu nii Viru Ringkonnakohtu likvideerimise küsimusele kui ka sedavõrd kaalukate küsimuste lahendamiskorrale laiemalt.
Juhatus tegeleb vastava otsuseprojekti sõnastamisega.
Juhatuse koosoleku eesmärgiks oli kaardistada järgmise aruandeaasta tegevus.
Ühing jätkab koostööd Justiitsministeeriumiga (kohtuametnike pädevuse laiendamine, kohtunike arv jm), samuti Riigikohtuga (kohtusüsteemi kuu – mai 2008 korralduslikud küsimused). Samuti analüüsitakse Kohtute Haldamise Nõukoja ettepanekul, kas esineb vajadus kohtumenetluse metoodilise materjali väljatöötamiseks.
Aprillis-mais korraldab ühing heategevusürituse ja maalilaagri. Gruusia reisi sellel aastal kahjuks ei toimu. Reisile varem registreerunutele selgitatakse põhjuseid täpsemalt. Juhatus teeb jõupingutusi, et septembris korraldada reisi Krimmi.
Jätkub koostöö Eesti Ajalehtede Liiduga, Eesti Harjutuskohtu Seltsiga, samuti jätkub töö koormuspunktide komisjonis, e-toimiku projektis ja rahvusvahelistes organisatsioonides.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 29. veebruaril.
Toimus Riigikogu põhiseaduskomisjoni istung, millest võtsid osa teiste hulgas Riigikohtu esimees Märt Rask, Justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu ja analüütik Timo Ligi, ühingut esindasid esimees Meelis Eerik ja juhatuse liige Tiina Pappel.
Arutamisel oli Viru Ringkonnakohtu Tartu Ringkonnakohtuga liitmist puudutav eelnõu. Põhiseaduskomisjon kuulas ära kutsutud isikute seisukohad ja otsustas saata eelnõu Riigikogus teisele lugemisele. Põhiseaduskomisjon muutis eelnõu teksti, mille kohaselt tekib Viru Ringkonnakohtu kohtunikul maakohtusse tööleminekul ringkonnakohtuniku pensioni saamise õigus, kui on täidetud teised pensioni saamist eeldavad tingimused (vanus, staaž).
Vanemad teated