Teated – 2016
Tartus Riigikohtus toimus kohtute haldamise nõukoja (KHN) istung.
KHN andis nõusoleku Liivi Loide nimetamiseks Tartu Maakohtu esimeheks (alates 02.04.2017) ja Astrid Asi nimetamiseks Viru Maakohtu esimeheks (alates 02.01.2017). Alates 01.08.2016 kehtiva kohtute seaduse § 12 lg 1 kohaselt nimetatakse maakohtu esimees ametisse seitsmeks aastaks.
KHN kuulas ära Justiitsministeeriumi ülevaate I ja II astme kohtute 2017. aasta eelarve kujundamise põhimõtetest. Tõdeti, et kujunenud olukorraga ei saa kuidagi rahule jääda, sest 2016. aastaga võrreldes on eelarve ligikaudu 0,5 miljoni euro võrra vähenenud ning eelarve ligi 31 miljoni suuruse kogumahu juures laiutab selles 1,05 miljoni euro suurune puudujääk, mille katmine peaks toimuma tööjõukulude kokkuhoidmise arvelt (ca 5%).
Eelarvemiinuse põhjuseks on peamiselt selliste majandamiskulude kasv, mida kohtud mõjutada ei saa (s.o postikulud ja nn kolmandate isikute kulud, nt tõlkekulud, ajutiste pankrotihaldurite tasud, ekspertide ja tunnistajate kulud), kusjuures samal ajal on toimunud üleriigiline majandamiskulude kärbe 3%. Samad probleemid on tegelikult olnud ka varasematel aastatel, kuid siis on neid olnud lihtsam katta täitmata kohtunikukohtadele eraldatud vahendite arvelt. Kuna enamik vabanevaid kohtunikukohti on nüüdsel ajal täidetud üsna kiiresti, siis eelarveaugu lappimine varasemal moel enam ei õnnestu.
Selleks, et edaspidi sarnast vastuvõetamatut olukorda vältida, toetas KHN 2018. aasta riigieelarve menetluses Justiitsministeeriumi poolt taotluse esitamist viia kohtunike tööjõukulu ning kohtute majandamiskuludes postikulu ja nn kolmandate isikute kulu arvestuspõhiseks (st raha eraldataks vastavalt kõnealuste kulude tegelikule suurusele).
KHN-i liikmed avaldasid arvamust menetlusseadustike rakendusanalüüsi töörühma ettepanekute kokkuvõttes pakutud võimalike edasiarenduste osas ning põhimõtteliselt peeti kohtumenetluste mõningast optimeerimist vajalikuks ja ka võimalikuks, ühtegi töörühma pakutud lahendust põhimõtteliselt ei välistatud, kuigi leiti, et konkreetsema seisukoha kujundamine eeldab ka konkreetsete lahenduste väljapakkumist, mida seni tehtud ei ole.
Peamised kaalumisel olevad edasiarendused:
- loamenetlus apellatsiooniastmes;
- määruskaebuste esitamise õiguse mõningane piiramine;
- lepitusmenetluse ulatuslikum kasutamine (sh teatud asjades kohustuslik);
- mõningate vaidlusi kohtueelselt lahendavate organite liitmine kohtutega.
KHN-le anti ka ülevaade I ja II astme kohtute tulemuseesmärkide arutelust kohtujuhtide nõupidamisel. Kuigi eesmärgid vältida pikas perspektiivis negatiivset jõudlust (tingimusel, et asjade arv oluliselt ei suurene) ning lahendada kohtuasjad ühes astmes reeglina aasta jooksul ja kiired asjad kiiresti, on iseenesest põhjendatud, siis olukorras, kus pärast vahepealset tõusu kohtute ressursid taas vähenevad, ei pruugi varasemalt saavutatavana tundunud eesmärkide tegelik saavutamine olla enam reaalne. Kohtujuhid on leidnud, et kuna mingit lisarahastust ametnike motiveerimiseks enam ei ole, siis puudub ka mõte sõlmida mingeid konkreetsete arvuliste näitajatega tulemuskokkuleppeid.
Tartus Eesti Rahva Muuseumis tähistatakse Eesti Kohtunike Ühingu 25. aastapäeva, kus saavad sõna kõik ühingu endised esimehed: Peeter Jerofejev (1991–1993), Maie Kram (1993–1995), Allar Jõks (1995–2001), Hurma Kiviloo (2001–2005) ja Meelis Eerik (2005–2013).
Ühingu asutamiskoosolekust 18.12.1991 Tartus osa võtnud 33 kohtunikust on nüüd, 25 aastat hiljem jätkuvalt ühingu liikmed 15: Peeter Jerofejev, Allar Jõks (auliikmena), Henn Jõks, Donald Kiidjärv, Rein Kiviloo (auliikmena), Maie Kram, Madis Kägu, Lembit Käis, Lea Laarmaa, Ulvi Loonurm, Jaak Luik, Mare Merimaa, Ruth Plaks (end. Virkus), Malle Seppik ja Peeter Vaher. Ühingu liikmeskonna koguarv on algse 33 asemel praegu seevastu 209.
Juhatuse otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Tartu Halduskohtu kohtunik Kadri Palm.
Juhatuse otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Liis Arrak.
Mehhiko pealinnas Mexico Citys leidis aset Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) 59. aastakongress ning selle raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek, kus arutati olukorda liikmesriikides. Eesti Kohtunike Ühingut esindas Mehhikos ühingu eelmine esimees ja EAJ töörühma liige Meelis Eerik.
Pärast riigipöördekatset on Türgis tuhandeid kohtunikke ametist vabastatud, vahistatud ja paljude varad on külmutatud. Esitatud on väiteid isegi piinamisest. Senine ainus sõltumatu Türgi kohtunike ühing (YARSAV) on tunnistatud terroriorganisatsiooniks ja tema tegevus keelustatud ning ühingu endine esimees Murat Arslan vahistati 19. oktoobril 2016 (st samaaegselt IAJ aastakoosolekul Türgi kohtunikele toetuse avaldamisega). EAJ on olukorra pärast varemgi muret tundnud ning muu hulgas pöördunud Türgi võimude poole (ka koostöös teiste organisatsioonidega), kuid need pöördumised on jäänud vastuseta. Seetõttu adresseeris EAJ oma pöördumise Euroopa Nõukogu ministrite komitee poole, mille plaanib novembris üle anda Tallinnas minister Jürgen Ligile kui ministrite komitee eesistujale. Minister Ligi ei ole aga seni sellele soovile reageerinud. IAJ võttis vastu ka ÜRO-le, Euroopa Nõukogule ja Euroopa Liidule adresseeritud resolutsiooni, milles palus muu hulgas moodustada ekspertide komisjon, et uurida inimõiguste olukorda Türgis ning lubada vaatlejaid jälgima Türgi kohtunike ja prokuröride suhtes toimuvaid kriminaalmenetlusi.
Juulis võeti Bulgaarias vastu seadus, mis kehtestab kohtunikele mittetulundusühingutesse (sh kutseühingutesse) kuulumise deklareerimise kohustuse. Bulgaaria Kohtunike Ühing leidis, et seadus on vastuolus ühingutesse vaba kuulumise põhimõttega, kuna see stigmatiseerib kohtunike ühingusse kuuluvaid kohtunikke ja seab nad surve alla. Seetõttu plaanivad paljud Bulgaaria kohtunikud ühingust lahkumist. Selle küsimuse arutelu kutsus esile mitmeid arvamusi ning selgus, et sama küsimus on arutluse all Prantsusmaal, Portugalis ja Islandil. Mitmed delegaadid kutsusid aga üles mõõdukusele, sest kohtunikud peaksidki pooldama läbipaistvust. EAJ koostas mõõduka sõnastusega pöördumise Bulgaaria võimude poole, paludes vastavad sätted üle vaadata, kuna need võivad viia eeltoodud põhimõtte rikkumisele.
Poola pöördus EAJ poole, kuna Poola president jättis mitmed kohtunikud ametisse nimetama. Poola Kohtunike Ühing leidis, et sellega on rikutud Poola põhiseadust ja rahvusvahelisi norme. Töögrupp palus taotlust täpsustada, kuid vastust sellele ei saanud. IAJ koosolekul Poola delegatsiooni ei olnud. Seetõttu lõpetas töögrupp pöördumisega tegelemise.
EAJ töögrupp esitas arutamiseks lisaprotokolli Euroopa Inimõiguste Konventsioonile, mille eesmärgiks on muuta siduvaks praegu mittesiduvana eksisteerivad kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse tagatised. Ühtlasi tegeletakse Universal Charter of the Judge kaasajastamisega. Arutelu jätkub.
Loodi vabatahtlikel annetustel põhinev fond (Provident Fund) alusetult vahistatud või vabastatud kohtunike ajutiseks rahaliseks abistamiseks. Abi hõlmab nii õigusabikulude osalist katmist kui ka näiteks hätta sattunud perekonnaliikmete ajutist abistamist. Fond leiab esmalt rakendust Türgi küsimuses. EAJ kutsub kohtunike ühinguid tegema annetusi, et fondi toimimist rahastada.
IAJ liikmeks võeti vastu Mauritaania, kuigi diskussiooni tekitas sealne inimõiguste olukord. IAJ leidis, et tuleb siiski eristada olukorda riigis ja kohtunike ühingu tegevust. Vastu võeti ka Sao Tome ja Principe. Tasumata liikmemaksu tõttu arvati ühingust välja Guatemaala.
Toimus ka uute juhtide valimine. IAJ juhiks valiti senine esimene asepresident ja EAJ president Christophe Regnard (Prantsusmaa) ning EAJ juhiks omakorda Jose Igreja Matos (Portugal).
EAJ järgmine koosolek toimub kevadel Moldovas.
Eesti Kohtunike Ühingu liige ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Mati Maksing osales Sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumisel, kus olid arutluse all töövaidluse lahendamise seaduse eelnõule huvigruppide poolt esitatud märkused ja kommentaarid.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Sotsiaalministeeriumile mahuka arvamuse töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu kohta.
Eelnõu eesmäkr on kõrvaldada lüngad ja ebakõlad kehtivas individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ning seda tuleb pidada töövaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi jätkusuutliku ja tõhusa toimimise tagamiseks väga oluliseks.
Töövaidluskomisjonid peaksid pakkuma alternatiivi kohtumenetlusele ja vähendama seeläbi kohtute koormust peamiselt just vähemkeerukate ja -mahukate ning õiguslikult ja faktiliselt selgemate vaidluste puhul, mille õigeks lahendamiseks ei ole komisjonil tingimata tarvis omada kohtuga võrdseid menetluslikke võimalusi (nt tõendite kogumiseks).
Esimees Virgo Saarmets osales Riigikogu õiguskomisjoni istungil, kus kuulati ära huvigruppide esindajate arvamused avaliku teenistuse seaduse, kohtute seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (268 SE) kohta. Komisjoni palvel edastati 18.10.2016 eelnõu osas ka täiendavad tähelepanekud.
Eelnõu 268 SE kohta on ühing andnud suvel arvamuse ka Justiitsministeeriumile seoses eelnõu suhtes Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamisega. Initsiatiiv erinevatesse ametitesse kandideerimiseks esitatavate piirangute leevendamiseks on tulnud õiguskantslerilt ja tema ettepanek leidis Riigikogu täiskogu 31.05.2016 istungil toetust.
Õiguskomisjonis toimunud arutelust võtsid veel osa õiguskantsleri, prokuratuuri, Justiitsministeeriumi, vanglateenistuse, Politsei- ja Piirivalveameti ning Pääsetameti esindajad. Mingeid lõplikke otsustusi ei tehtud ning arutelu sellel teemal jätkub. Peamiseks valikuks on küsimus, kas anda ametkondadele suurem otsustusvabadus ja jätta ebasobivate isikute välistamine kandideerimisprotsessi läbiviijate hooleks või tasuks seadusandjal kaalumine vähemasti osaliselt ise ära teha ja välistada teatud isikute kandideerimine juba seaduses sätestatud piiranguga (nagu see on toimunud seni). Mõttekohaks on esmajoones alaealisena või ettevaatamatusest toime pandud vähemtõsised kuriteod.
Tallinnas Justiitsministeeriumis toimus kohtute haldamise nõukoja istung.
Justiitsministeerium andis ülevaate kohtusüsteemi tervikanalüüsi hetkeseisust. Nimetatud tervikanalüüs koosneb tegelikult kolmest eraldi analüüsist:
- kohtute infrastruktuuri võrk (sh küsimus kohtumajade ühendamisest jne) – valmib 2016. a lõpus
- kompetentsikeskuste loomine (nt kättetoimetamise keskus jne) – valmib 2016. a novembris
- kohtumenetluste optimeerimine (nt kas kõik asjad peavad ikka läbima kõik kolm astet jne) – võiks olla valmis arutamiseks 2017. a alguses
Justiitsministeerium esitas andmed kriminaalmenetluse nn põhiõiguste paketi kohtutes rakendumise kohta alates 01.09.2016. Mõningatele praktilistele probleemidele (eelkõige seoses esialgsete raskustega kõige optimaalsema töökorralduse leidmiseks) vaatamata on süsteem siiski küllalt hästi käivitunud. KHN toetas ettepanekut anda koostöö sujuvamaks korraldamiseks osale prokuratuuri ametnikele KIS2 kasutajaõigused. Samuti tegi KHN Justiitsministeeriumile ülesandeks analüüsida, kas ja kuidas saaks puhkepäevadel täidetud tööülesannete eest kohtunikele maksta täiendavat tasu (sh teistes menetlusliikides).
KHN-i 02.-03.06.2016 istungil alguse saanud kohtu materiaalse vastutuse teema jätkuna arutati Justiitsministeeriumis ettevalmistatud sellekohaseid põhimõtteid sisaldavat dokumenti. KHN väljapakutud põhimõtteid ei toetanud ning leidis, et sellist dokumenti pole üldse tarvis ja vahendid kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb näha ette kohtute üldeelarve reservis.
Justiitsministeerium tutvustas ka septembris valminud KIS2 auditit, mille eesmärk oli hinnata kohtute infosüsteemi arenduste tulemuslikkust (perioodil 2010–2014) ehk infosüsteemile püstitatud eesmärkide tegelikku saavutamist. Auditi põhijäreldused olid järgmised:
Arendusprotsessi juhtimine ja rakendamine olid üles ehitatud mõistlikult ning KIS2-ga seonduv on üldjuhul piisavalt reguleeritud.
KIS2 on liidestatud osade riiklike andmekogudega, kuid siin on kindlasti veel arenguvõimalusi.
Kasutajad ei oska üldjuhul anda hinnanguid sellele, kas varasema süsteemiga võrreldes on nende töö läinud kiiremaks või mitte. Tuntakse küll üldist töökoormuse kasvu, kuid see on tingitud lisandunud funktsionaalsustest.
Arendusega soovitud mõju on praeguseks saavutatud üksnes osaliselt. Süsteemis esineb valdkondi, mille arendamisega tegeletakse jätkuvalt (sh jõudlus ja kasutajasõbralikkus, otsingud ja usaldusväärne ülevaade kohtupraktikast).
KIS2 on leidnud kasutust nende teenistujate seas, kes seda oma igapäevatöös kasutama peaksid.
Süsteemis paremaks hakkama saamiseks on kindlasti vajalik kaasajastada kasutusjuhendeid ning viia läbi kasutajate koolitusi (see on eriti oluline andmekvaliteedi tagamiseks ja mõjutab ka liidestatud infosüsteeme, nt karistusregistrit).
Süsteemisiseseid automaatkontrolle tuleks veel edasi arendada.
KIS2 kasutajad on infosüsteemiga keskmiselt rahulolevad (5 punkti skaalal keskmine hinne 3,19 – sh oli kõige positiivsem kantseleitöötajate hinne 3,54 ning kõige negatiivsem kohtunike hinne 2,9), kuid on valdkondi, mille arendamine suurendaks nende rahulolu veelgi (eelkõige süsteemi üldine kiirus ja parem otsingusüsteem).
IT-abile esitatavate pöördumiste arv on suur (ca 300 pöördumist nädalas, nt eelmise KIS-i puhul u 100 pöördumist nädalas), kuid nende vähendamisega tegeletakse pidevalt.
KIS2 arendamise tulemusel ei ole kohtusüsteemi eelarves vabanenud ressurssi, mida saaks suunata infosüsteemi edasisse arendusse, vaid pigem on süsteemi haldamine varasemast kallim. Samas on süsteemi lisandunud mitmeid uusi funktsionaalsusi (nt NAP) ja asutusi (Riigikohus), mistõttu on lisakulud põhjendatud.
Eesti Kohtunike Ühing võõrustas Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu vormis toimuva koostöö raames Tartus Läti ja Leedu kohtunike ühingute esindajaid ning 29.09.2016 leidis Riigikohtu ruumides aset konverents teemal "Kohtunike sotsiaalsete tagatiste kaitse probleemid. Kohtuvõimu puudutavad konstitutsioonikohtute lahendid ja nende täitmine Balti riikides." Konverentsist osavõtjaid oli kokku 39: neist 22 kohtunikku Eestist, 8 kohtunikku Lätist (lisaks Läti Vabariigi Justiitsministeeriumi kohtute asekantsler) ja 8 kohtunikku Leedust. Konverentsi avasõnad ütles Riigikohtu esimees Priit Pikamäe.
Konverentsil esinesid teemakohaste ettekannetega kõigi delegatsioonide esindajad ning toimus elav diskussioon. Osalejad rõhutasid, et kohtunike sotsiaaltagatised ei ole kohtunikkonna privileegiks, vaid kodanike õiguse garantiiks erapooletule, sõltumatule ja objektiivsele kohtupidamisele. Alafinantseeritud ja nõrkade sotsiaaltagatistega kohtuvõim võib sattuda ohtu olla mõjutatav. Konverentsil käsitleti ka Balti riikide konstitutsioonikohtute lahendeid, mis puudutavad kohtuvõimu laiemalt.
Läti kohtunikest pidasid ettekanded Läti Konstitutsioonikohtu esimees Aldis Lavinš ja Läti Justiitsministeeriumi kohtute asekantsler Irena Kucina, kes tutvustasid järgmisi Läti Vabariigi Konstitutsioonikohtu olulisi kohtuvõimu puudutavaid seisukohti:
Eesmärk tagada kodanike õigus sõltumatule, erapooletule ja objektiivsele kohtupidamisele õigustab kohtunike poliitilisse erakonda kuulumise õiguse piiramist.
Avalikkusele võivad olla kättesaadavad ainult distsiplinaarkolleegiumi jõustunud lahendid kohtunike suhtes. Probleem seisnes selles, et Justiitsministeerium informeeris meediakanaleid juba kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamisest, kuigi distsiplinaarasi kohtuniku suhtes oli veel lahendamata ning selles ei olnud tehtud lahendit. Konstitutsioonikohus rõhutas, et kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni peab olema tagatud tugev kohtuvõimu autoriteedi ja kohtuniku sõltumatuse kaitse.
Ebaproportsionaalseks ja seetõttu põhiseadusevastaseks tunnistati Läti tsiviilkohtumenetluse seadustiku säte, mis võimaldas vahekohtul iseseisvalt lahendada kohtualluvuse küsimust ka juhul, kui pool vaidlustab vahekohtu kokkuleppe olemasolu.
Põhiseaduspärane on piirata kodanike õigust tsiviilasja läbivaatamisele kassatsioonikorras.
Konstitutsioonikohus tunnistas põhiseaduspäraseks Läti tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 483 ja 484 sätted, mis võimaldavad riigi peaprokuröril esitada 10 aasta jooksul alates tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumisest sellise lahendi peale protesti Ülemkohtule, kui asjas on tuvastatud oluline materiaal- ja/või menetlusnormide rikkumine, lahend jõustus edasi kaebamata ning puudutab kolmandate isikute huve, kes ei olnud neist mittesõltuvatel põhjustel menetlusse kaasatud.
Konstitutsioonikohus tunnistas põhiseaduspäraseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted, millega kehtestati tsiviilkohtumenetluses esindaja tasu piirmäärad.
Leedu kohtunikest pidas ettekande Leedu Konstitutsioonikohtu kohtunik Danute Jočiene, kes tutvustas järgmisi Leedu Vabariigi Konstitutsioonikohtu olulisemaid kohtuvõimu puudutavaid lahendeid:
Konstitutsioonikohus vastas jaatavalt parlamendiliikmete päringule, milles sooviti teada, kas Leedu Konstitutsioonikohus on ikka kohus.
Kohtunikud võivad saada tasu osalemise eest Euroopa Liidu poolt finantseeritud rahvusvahelistes missioonides ja projektides.
Kohtunikud võivad töötada kohtunikena rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides, kuid samal ajal ei tohi saada kohtunikupalka Leedus.
Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutas asjas Daktaras v. Leedu, et kohtunik ei allu õigusemõistmise teostamisel kohtu esimehe korraldustele konkreetses asjas. Konkreetsel juhul leidis tuvastamist asjaolu, et kohtu esimees mõjutas asja lahendamist, mis ei olnud tema menetluses.
Riigil on kohustus luua kohtunikkonnale sellised sotsiaalsed tagatised, mis oleksid vastavuses nende põhiseadusliku staatuse ja olemusega. Sotsiaaltagatised peavad olema reaalsed, mitte nominaalsed.
Põhiseadusega on keelatud kohtunike sotsiaaltagatiste mahu vähendamine.
Majandussurutise tulemusena kohtunike palga vähendamine võib olla üksnes ajutise iseloomuga.
Eesti Vabariigi Riigikohtu asjakohast praktikat (nt Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 otsus nr 3-4-1-1-14 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.10.2015 otsus nr 3-4-1-21-15) tutvustasid külalistele riigikohtunikud Tambet Tampuu ja Peeter Jerofejev. Samuti esines konverentsil ettekandega endine Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik ja praegune Tallinna Ülikooli õppejõud Mare Merimaa.
Kokkuvõttes võib tõdeda, et kuigi detailides võivad kohtunikkonna ees seisvad probleemid tunduda riigiti mõneti erinevad, ühendab kohtunikke arusaamine, et kodanike õiguste tõhusat kaitset saab tagada ainult sõltumatu ja erapooletu kohtuvõim.
Juhatuse otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Reena Nieländer.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse laiendatud koosolekul Värskas võeti ühingu tegevliikmeks Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja kohtunik Janek Laidvee.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse seoses Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamisega Riigikogu õiguskomisjoni poolt 15.06.2016 algatatud avaliku teenistuse seaduse, kohtute seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (268 SE) suhtes. Eelnõu aluseks on olnud õiguskantsleri 29.04.2016 ettepanek Riigikogule viia tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsed piirangud põhiseadusega kooskõlla.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikogu juhatusele korduva pöördumise, et juhtida tähelepanu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimisega seonduvate probleemide lahendamise vajadusele.
Samas küsimuses pöördus ühing Riigikogu fraktsioonide ja põhiseaduskomisjoni poole ka 2. oktoobri 2015. a kirjaga, kuid põhiseaduskomisjoni 19. novembri 2015. a vastuse kohaselt puudub vastava eelnõu algatamiseks hetkel poliitiline konsensus.
Edastatud pöördumises palus ühing Riigikogul eesoleval sügisistungjärgul veelkord kaaluda varasemas kirjas viidatud eelnõu algatamist, rõhutades seejuures, et ühing ei taotle ega ole kunagi taotlenud kohtunike ametipalkade lahtisidumist üldisest kõrgemate riigiteenijate palgakorraldusest, vaid peab üksnes vajalikuks kõrvaldada kehtivas regulatsioonis esinevad vastuolud. Eesti Kohtunike Ühing leiab jätkuvalt, et seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu esindajate tasustamine peaks toimuma ühtsetel alustel.
7. juunil 2016 võttis Riigikogu vastu kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu (203 SE), millega eelkõige muudetakse oluliselt praegust kohtunikuks saamise korraldust, kaotades senise ettevalmistusteenistuse ning nähes muu hulgas ette kohtuniku, advokaadi ja prokuröri elukutsete vahelise vaba liikumise võimaluse. Kohtunikuametisse kandideerimise regulatsiooni paindlikumaks muutmise eesmärk on tagada tulevaste kohtunikukonkursside õnnestumine, mis on äärmiselt oluline, sest kohtunikkonnas on juba toimumas ulatuslik põlvkonnavahetuas.
Seadus näeb lisaks ette kohtunikele staažiga seotud lisapuhkusepäevade võimaldamise (2 + 2 + 3 päeva aastas vastavalt 5, 10 ja 15 aasta kohtunikustaaži täitumisest arvates), et mõnevõrra kompenseerida kohtunike puhul (erinevalt ametnikest) eraldi tasustamata ületunnitööd, tööülesannete täitmist puhkeajal ja valveaega.
Muude küsimustena luuakse seadusega võimalus nimetada suurtes kohtumajades ametisse kuni kaks aseesimeest. Samas seati sisse täiendav piirang, et I ja II astme kohtute esimehi ei tohi ametisse nimetada kaheks ametiajaks järjestikku, kuid kohtu esimehe ametiaja pikkuseks on praeguse 5 aasta asemel nüüd 7 aastat. Üleminekuregulatsioonina on seaduse jõustumise ajal ametis olevaid kohtuesimehi siiski võimalik nimetada veel üheks 7-aastaseks perioodiks. Uuendustena on nähtud ka ette, et Riigikohtu kohtunõuniku ametikoht on reeglina tähtajaline (3 aastat) ning kui üldjuhul eeldab kohtunikuks saamine (st lisaks eksamile) vähemalt 5-aastast kogemust juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval töö- või ametikohal, siis kohtujuristide ja kohtunõunike puhul piisab 3-aastasest kogemusest.
Seadus jõustub 1. augustil 2016.
2.-3. juunil 2016 toimus Saaremaal Kuressaares kohtute haldamise nõukoja (KHN) väljasõiduistung, mille päevakorras oli esmajoones kohtuesimeeste aruannete ärakuulamine, kuid ka mitmeid muid teemasid. Üldistavalt tõdeti, et õigusemõistmine on üle Eesti hästi korraldatud ja toimub kõrgel tasemel, mida kinnitavad ka rahvusvahelised raportid.
Muud arutatud küsimused ja otsused:
Viru Maakohtust 2014. aastal Tartu Ringkonnakohtusse üle viidud kohtunikukoha tagasiviimine ei ole hetkeseisuga otstarbekas ning seda küsimust tuleb uuesti hinnata pärast seda, kui Viru Maakohtus on kõik kohtunikukohad täidetud (hetkel kolm täitmata kohta) ja olemas adekvaatne ülevaade kohtu tegelikust töökoormusest;
KHN kiitis heaks I ja II astme kohtute menetlustatistika metoodikat kajastava dokumendi, milles on fikseeritud, millist statistikat ja millisel eesmärgil kohtusüsteemis kogutakse. Selle dokumendi lisaks on ka juba varasemalt KHN poolt heaks kiidetud kohtute infosüsteemi täitmise ühtsed põhimõtted. Eesmärk on saavutada olukord, kus meil on tegelikkusele vastav ja võrreldav statistika (sh esitamiseks rahvusvaheliste raportite koostajatele) ning selge arusaam, mida ühe või teise näitaja all silmas peetakse;
Harju Maakohtu esimehe ettepanekul arutas KHN küsimust kohtu materiaalsest vastutusest. Nimelt olevat Justiitsministeerium otsustanud, et kuivõrd riigilt väljamõistetud kahjuhüvitised tuleb tasuda ministeeriumi eelarvest, siis võetakse vastav summa maha ministeeriumi haldusala konkreetse asutuse eelarvest. Nii on Harju Maakohtu eelarvest võetud hiljuti maha 4300 eurot, mis tuli tasuda Euroopa Inimõiguste Kohtus sõlmitud sõbraliku kokkuleppe alusel perekonnaasjas, mille menetlemine kestis maakohtus ebamõistlikult pikka aega. KHN leidis, et kuivõrd kohtute eelarves puuduvad igasugused reservid, siis ei ole selliste hüvitiste võrra konkreetse kohtu eelarve vähendamine juba objektiivselt kuidagi võimalik, vaid vastav summa tuleb leida kohtute üldisest eelarvereservist.
KHN toetas senise aumärgi "Kohtu teravaim sulg" ümberkujundamist kohtute aumärgiks, mille omistamine ei oleks enam seotud kindlate lahendite koostamisega ega piirduks võimalike laureaatide ring enam üksnes esimese astme kohtunikega, vaid kohtute aumärki saaks edaspidi anda aastas kuni kolmele kohtunikule muu hulgas pikaajalise laitmatu teenistuse või muude silmapaistvate tegude / saavutuste / teenete eest.
27. mail 2016 toimus Tallinna Loomaaias ühingu juhatuse laiendatud koosolek noorkohtunikega, millel osales lisaks juhatuse liikmetele kokku 15 kolleegi, kes on ametis olnud vähem kui kolm aastat. Põhilisteks aruteluteemadeks olid kohtunikuks saamise ja jäämise peamised motivaatorid, kohtunike ametialased tagatised ja tegevuspiirangud ning noorkohtunike sisseelamisega seonduvad võimalikud probleemid, kuid samuti kohtunike igapäevased töötingimused ja kohtunikkonna kuvand meedias.
Üldistavalt võib tõdeda, et ka noorkohtunikud tunnetavad selgelt, et varasema ametipensioni ja pika puhkuse äravõtmisega on toimunud kohtuniku taandamine sisuliselt tavaliseks riigiametnikuks ning tänane olukord ei vasta tegelikult ootustele ega väärtusta kohtunikuametit piisavalt (sh väärtustatakse ka kohtunikke ametipensioni kaudu ilma sisulise põhjuseta erinevalt). Kohtunikuks saamise peamiseks ajendiks on täna ikkagi eelkõige töö sisu, mitte ametiga kaasnevad tagatised. Kõik noorkohtunikud leidsid, et kohtunikuamet on põhimõtteliselt küll eluajaks ja oleks tore jätkata pensionini, kuid praeguse tagatiste süsteemi säilimisel ja kõrge töökoormuse tingimustes võib süsteemist mõne aja pärast lahkumine osutuda sisuliselt paratamatuseks. Ametis pikemat aega jätkama motiveeriks vähemasti teatud ulatuses siiski ka näiteks staažiga seotud lisatasu.
Kohtunikuametis alustamisega seonduvalt märgiti ära vajadust teatud tugiisiku (nt juhendajasoonega staažikas kolleeg) järele, kellelt saaks nõu igapäevastes töökorralduslikes küsimustes, mida menetlusseadustikust ei leia ja millega väljaspoolt kohtusüsteemi tulnud inimesed ei saa kuidagi kursis olla. Samuti leiti, et otstarbekas oleks see, kui alustaval kohtunikul on kõrval kogemustega istungisekretär ja/või kohtujurist. Kõige halvem, kui kogu menetlusgrupp koosneb uutest inimestest, kes pole varem kohtus töötanud, sest siis kulub oluliselt rohkem aega optimaalse töökorralduse kujundamiseks.
Koosolekule järgnes põnev ja hariv ekskursioon Tallinna Loomaaias.
21.-23. mail 2016 toimus Iisraelis Jeruusalemmas Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millest võtsid Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osa aseesimees Peeter Pällin ja juhatuse liige Henn Jõks. Aruteluteemadeks olid olukord erinevates liikmesriikides ja EAJ tulevikuplaanid.
EAJ otsustas asuda ette valmistama kohtuvõimu sõltumatuse ja erapooletuse konventsiooni , millesse koondatakse vastava valdkonna miinimumnõuded, mis on täna fikseeritud üksnes nn soft law instrumentides (nt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitused, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamused). Lõppeesmärgiks oleks kohtuvõimu sõltumatust tagavate sätete kehtestamine näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokollina, millisel juhul oleks see Euroopa Nõukogu liikmesriikidele siduv ja aitaks vältida olukordi, mis on praegu tekkinud mitmetes liikmesriikides (nt Türgi, Poola jt). Dokumendi eelnõu ettevalmistamine tehti ülesandeks EAJ resolutsioonide töörühmale, mille liikmeks on ka Meelis Eerik. Lisaks jätkatakse Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) tegevuse raames 1999. aastal Taiwanis vastu võetud kohtunike harta (Universal Charter of the Judge) kaasajastamist.
Eesti delegatsioon tegi ettepaneku süstemaatilise andmebaasi loomiseks, mis koondaks IAJ liikmesriikides kohtunike tagatiste ja staatuse kohta tehtud konstitutsioonikohtute otsuseid. Seda teemat arutatakse edaspidi täpsemalt.
EAJ kiitis heaks järjekordse kirja Türgi ametivõimudele, protesteerimaks selle vastu, et Türgi kohtunike ja prokuröride ühingu (YARSAV) esindajal keelati sealse kohtuhaldusnõukogu poolt osalemine EAJ aastakoosolekul. Vastuolud Türgi täitevvõimu ja kohtuvõimu vahel üha süvenevad, muu hulgas on arvatavasti just täitevvõimu initsiatiivil moodustatud Türgis konkureeriv kohtunike ühing ning riigi president avalikult teatanud, et ei tunnista Türgi konstitutsioonikohtu 25.02.2016 otsust mitte esitada kahele tuntud ajakirjanikule terrorismisüüdistust. Hilisemate teadete kohaselt on Türgis lisaks toimunud ulatuslik kohtunike (sh kohtujuhtide) ja prokuröride tahtevastane üleviimine teistesse piirkondadesse, mis puudutab kokku 3700 kohtunikku ja prokuröri (s.o ligikaudu neljandikku nende koguarvust).
Juhatuse otsusega võetid Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtunik Vallo Kariler.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil arutati kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (203 SE), keskendudes kohtunike puhkuseregulatsiooni muutmiseks Riigikohtu poolt esitatud ettepanekutele, millele oli omapoolset toetust avaldanud ka kohtunike ühing.
Arutelust võtsid lisaks põhiseaduskomisjoni liikmetele, justiitsminister Urmas Reinsalule ja Justiitsministeeriumi esindajatele osa Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ja kohtunike ühingu esindajana Virgo Saarmets, samuti advokatuuri esimees Hannes Vallikivi.
Komisjoni tööaja lõppemise tõttu menetluslike otsustusteni seekord ei jõutud, mistõttu otsustatakse kohtunike puhkuseregulatsiooni puudutavate muudatusettepanekute algatamine või mittealgatamine põhiseaduskomisjoni 16.05.2016 istungil.
Esimees Virgo Saarmets osales Leedus Vilniuses toimunu Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ) aastakoosolekul.
Aastakoosolekul valiti järgmiseks kaheks aastaks AEAJ uus juhatus (viieliikmelisena) ja muud ametikandjad (peasekretär, laekur, audiitorid), kuid tegelikkuses jätkavad seni samu ülesandeid täitnud isikud ka järgmisel perioodil. AEAJ esimees on jätkuvalt Edith Zeller (Austria). Ainsa muudatusena asendab kauaaegset juhatuse liiget Annika Sandströmi (Rootsi) nüüdsest juhatuses Rasa Ragulskyte-Markoviene (Leedu).
AEAJ uuteks liikmeteks võeti Ukraina Halduskohtunike Ühing (mis moodustati 2016. a märtsis) ning Türgi kohtunike ja prokuröride ühing YARSAV.
Tervitussõnavõtuga esines teiste hulgas Leedu justiitsminister dr Juozas Bernatonis, kes tõi muu hulgas välja, et ka Leedus on ettevalmistamisel uue halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu, mille eesmärk on kiirendada kohtumenetlust haldusasjades.
Aastakoosolekul tõdeti, et AEAJ töögruppide tegevus on mõneti muutumas ning üha suuremat rõhku tuleks panna ühisüritustele erinevate organisatsioonidega (nt EASO, DG TAXUD). Lisaks oli juttu olukorrast mitmetes liikmesriikides (nt Kreeka, Türgi, Ukraina) ja üldisemalt varjupaigataotlejatega seonduvate asjade paljususest kõigis liikmesriikides.
Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek. Koosoleku käigus tutvuti Rapla kohtumajaga ning arutati esmajoones kohtunike ametipalkade indekseerimise probleemiga edasi tegelemise viise, samuti korraldatavate üritustega seonduvat.
Juhatuse otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Kaie Almere.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus kohtus Tartus Riigikohtu esimehe hr Priit Pikamäega. Arutati peamiselt kohtusüsteemi ja kohtunikkonda puudutavaid aktuaalseid küsimusi ning tulevikuväljavaateid, mis seonduvad nii kohtute (ebapiisava) rahastamise, kohtuteenistujate arvu kui ka võimaliku kohtumajade ühendamisega, samuti kohtunike (ebapiisavate) sotsiaalsete ja tööalaste tagatistega. Tuli tõdeda, et häid ja kiireid lahendusi nendes küsimustes oodata ei ole, kuid teemat tuleb siiski pidevalt üleval hoida ja oma seisukohti levitada.
Kokkusaamisele järgnes ühingu juhatuse koosolek. Ühehäälsete otsustega võeti ühingu uuteks liikmeteks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kohtunikud Külli Puusep ja Merit Helm ning Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja kohtunik Kaupo Kruusvee. Isikliku avalduse alusel astus ühingu liikmete hulgast välja Helve Särgava.
Ühingu juhatus jagas ka ülesanded juhatuse liikmete vahel ning aseesimehena jätkab Peeter Pällin ja laekuriks on jätkuvalt Imbi Sidok-Toomsalu.
Prioriteetsete teemadena näeb juhatus eelkõige vajadust keskenduda kohtunike tagatiste vähemasti teatud määral taastamise ja kohtusüsteemi piisava rahastamise küsimustele, samuti peame oluliseks leppida kokku selgemad põhimõtted koostööks õigusloome vallas, millega seoses loodame juba kevadel kohtuda Justiitsministeeriumi esindajatega.
Juhatuse otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeteks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Nele Seping ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Aarne Lõhmus.
Juhatuse otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Liisi Vernik.
Vanemad teated