Teated – 2010
Esimees Meelis Eerik viibis Stenbocki majas, kus anti Riigi Teataja väljaandja ülesanded pidulikult üle Justiitsministeeriumile.
Esimees Meelis Eerik, aseesimees Mare Merimaa, juhatuse liikmed Virgo Saarmets ja Jaak Luik viibisid Tartus Riigikohtu esimees Märt Raski 60. juubeli vastuvõtul.
Tartu Maakohtus toimus ühingu juhatuse koosolek.
Ühingu liikmeks võeti Sten Lind Tallinna Ringkonnakohtust. Ühingu liikmete hulgast arvati välja pensioneerunud kohtunik Küllike Johannson vastavalt tema soovile.
Juhatus annab teada, et uuel aastal on ühingu aastamaks 63,91 eurot vastavalt vahetuskursile. Praegu on ühingu aastamaks 1000 krooni. Juhatus teeb ettepaneku võimalusel tasuda aastamaks veel sellel aastal. Ühingu konto andmed on kättesaadavad kodulehelt www.ekou.ee.
Peamise küsimusena arutas juhatus uue kohtunike raamatu koostamise võimalikkust. Järgmisel aastal saab eelmisest kohtunike raamatu väljaandmisest juba 5 aastat, selle aja jooksul on kohtunikkonnas toimunud mitmeid muudatusi. Kui juhatus jätkab selle idee arendamist, hoiame Teid arengutega kindlasti kursis.
Väiksemate küsimustena arutati koostööd Eesti Harjutuskohtu Seltsiga, Eesti Ajalehtede Liiduga, Poola Kohtunike Ühinguga ning Euroopa Akadeemiaga Berliinis.
Esimees Meelis Eerik viibis Justiitsministeeriumis Kohtute infosüsteemi juhtgrupi koosolekul.
Esimees Meelis Eerik viibis Riigikogu õiguskomisjoni istungil, kus arutati perekonnaseaduse rakendamisega seotud probleeme.
Ühingu liige Anu Uritam viibis Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) aastakoosolekul, kus esines teemal "Allikakaitse seaduse rakendamise erinevad vaated". EALL valis aasta pressisõbraks Allar Jõksi. EALL-i liikmeslehed hindavad endise õiguskantsleri Allar Jõksi avatust pressiga suhtlemisel, tema sõbralikkust ja inimestele arusaadavat kõnepruuki. Olles avaliku elu tegelane, võitleb Allar Jõks jätkuvalt Eesti ühiskonna avatuse nimel eesmärgiga võimaldada diskussiooni ühiskonna valupunktides. Vt täpsemalt www.eall.ee.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) istung.
KHN andis nõusoleku Tartu Maakohtu Võru kohtumaja juhile Kersti Vosmanile ja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja juhile Eeva Levinale lisatasu maksmiseks alates 01.01.2011.
KHN-i päevakorras oli ka tsiviil- ja kriminaalasjade koormuspunkti põhimõtete heakskiitmine. KHN otsustas soovitada lülitada antud küsimus täiskogu päevakorda, et täiskogu saaks anda sellele küsimusele oma hinnangu.
Teadmiseks võeti ülevaade uue kohtute infosüsteemi (KIS) arendusprojektist ning kinnitati I ja II astme kohtute eelarve.
Toetati esimese astme kohtunike tunnustamise aumärgi "Kohtu teravaim sulg" statuudi sisseseadmist.
Riigikohtu esimees Märt Rask tutvustas täiskogu päevakorda. Päevakorras on kohtunike töökoormuse analüüsi (koormuspunktid), kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kohtusüsteemi kommunikatsioonistrateegiaga seotud küsimused. Lisaks toimuvad juba varem teatatud omavalitsusorganite liikmete valimised.
KHN arutas Justiitsministeeriumi ettepanekut, mille kohaselt annaks KHN edaspidi arvamuse justiitsministrile seisukoha kujundamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) poolt edastatud ja Eestit puudutavates kohtuasjades. Konkreetselt esitati Kersti Kaasiku ja Valentina Pavlova kaebus EIK-le mõistliku menetlusaja rikkumise kohta. KHN leidis, et selline analüüs on vajalik, analüüsi võib läbi viia konkreetsetele kaasustele tuginedes, kuid KHN-i liikmed saavad anda nõu kui asjatundjad, mitte kui kohtunikud.
KHN andis Riigikohtu esimehele arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale ametikohale kandideerivate isikute kohta kuulates kandideerijad eelnevalt ära. Riigikohtu esimees teavitas, et esitab Riigikohtu kohtuniku vabale ametikohale Ivo Pilvingu Tartu Ringkonnakohtust.
Uute KHN-i liikmete valimine toimub veebruaris korraldataval täiskogul.
Esimees Meelis Eerik viibis Eesti Ajalehtede Liidu online kommentaaride hea tava leppe arutelul. Arutelu toimus Pressinõukogu eestvedamisel ja sellel osalesid mitmete väljaannete esindajad.
Esimees Meelis Eerik viibis Stenbocki majas, kus arutati kohtuesimeestega kohtute kommunikatsioonistrateegiat. Pärast arutelu kohtuti peaminister Andrus Ansipiga.
Vihterpalu mõisas toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek.
Aastakoosolekul esinesid külalistena Riigikohtu esimees Märt Rask, õiguskantsler Indrek Teder, Justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu ja Eesti Advokatuuri esimees Toomas Vaher.
Juhatus andis aastakoosolekul ühingu vimpli Ülo Vijarile seoses kohtunikuna töötamisega vähemalt 20 aastat ja vanaduspuhkusele siirdumisega, Viru Maakohtu esimehele Pavel Gontšarovile ja Riigikohtunik Eerik Kergandbergile seoses tegevusega kohtusüsteemi arendamisel ja tugevdamisel ning kohtunikkonna huvide kaitsmisel juhatuse liikmena aastatel 2005–2007 ning Tartu Maakohtu kohtunikule Kersti Kerstna-Vaksale, Riigikohtunik Lea Kivile ja Tallinna Halduskohtu kohtunikule Tiina Pappelile seoses tegevusega kohtusüsteemi arendamisel ja tugevdamisel ning kohtunikkonna huvide kaitsmisel juhatuse liikmena aastatel 2007–2009.
Senegalis Dakaris toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.
Avaistungit juhatas Senegali president valitsuskabineti juuresolekul. Aastakoosolek kuulas ära IAJ presidendi, regionaalsete gruppide presidentide, ÜRO esindaja jt ettekanded.
IAJ töögrupid tegelesid kõikide riikide võrdluses järgmiste teemadega. I töögrupp: kohtusüsteemi sõltumatuse objektiivsed ja subjektiivsed kriteeriumid; II töögrupp: internet ja andmekaitse; III töögrupp: inimkaubandus; IV töögrupp: andmekaitse töösuhetes.
IAJ liikmelisust soovivad taotleda mitmed riigid Aafrikast, aga ka Ukraina, Kasahstan jt. Jätkuvalt on diskussiooni objektiks millistele kriteeriumidele peavad IAJ liikmeks võetavate riikide kohtusüsteemid vastama. Kasahstanile on IAJ liikmelisuse andmisest ka eelmisel aastal keeldutud. Lähtudes eeltoodust otsustas IAJ presidentide komitee uute liikmesriikide vastuvõtmise küsimust päevakorda mitte lülitada.
IAJ uueks presidendiks valiti Fatoumata Diakite Elevandiluurannikult ning esimeseks asepresidendiks Gerhard Reissner Austriast.
IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.
EAJ kuulas ära raporti EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi tööst ning otsustas toetada enda esindajate saatmist Bulgaariasse. Bulgaarias on probleemiks täidesaatva ja seadusandliku võimu püüe kohtuvõimu mõjutada. Samuti on mõjutusi täheldatud sealse Kohtute Haldamise Nõukoja poolt, kelle liikmete nimetamist on peetud politiseerituks.
EAJ toetas ka töögrupi ettepanekut saata kiri Islandi pea- ja justiitsministrile, milles rõhutada vajadust kohelda palkade vähendamise kontekstis kõiki võimuharusid võrdselt ning seda, et see protsess peab olema läbipaistev.
Serbias otsustati ümbernimetada kõik riigi kohtunikud, mille tulemusena 1/3 kohtunikest kaotas ameti. EAJ on kevadel vastu võetud resolutsiooniga selle hukka mõistnud. EAJ võttis seekord vastu resolutsiooni, milles tõdes, et Serbia võimud ei ole rikkumist kõrvaldanud, kutsus veelkord võime üles täitma üldtunnustatud põhimõtteid ning Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) deklaratsioone. EAJ jätkab antud küsimusega tegelemist.
Eraldi teema puudutas kohtunike palkade vähendamist, mis on aktuaalne mitmes riigis. EAJ võttis vastu üldsõnalise resolutsiooni, milles avaldas muret olukorra kohta Islandil, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Leedus, Iisraelis ja Sloveenias. Samas valmis ka võrdlev uuring kohtunike palkade suurusest Euroopas.
EAJ jätkab ka olukorra jälgimist Slovakkias. Slovakkia uus valitsus püüab teha muudatust seadusandlusesse, millega soovib vähendada sealse Kohtute Haldamise Nõukoja volitusi.
Prantsusmaal toimub samuti Kohtute Haldamise Nõukoja reform ning 2011 valitakse nõukoda, milles on mittekohtunikud enamuses.
Itaalias püütakse kohtumenetluse kiirendamise ettekäändel muuta ka kohtusüsteemi, sh Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu. Itaalia küsimusega asub tegelema EAJ töögrupp. Töögrupp asub tegelema ka Hispaania ja Portugali palkade vähendamise küsimusega.
Tulenevalt Euroopas süvenevast populismist arutati ideed luua võimalused reageerida tekkivatele trendidele "proaktiivselt" ja mitte tegeleda ainult tagajärgedega. EAJ jätkab sellise strateegilise lähenemise arutamist edaspidi.
Ka EAJ valis endale järgmiseks kaheks aastaks uue presidendi. EAJ uus president on Gerhard Reissner Austriast.
Toilas toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek, kus arutati seadusandluse muudatuste mõju kohtunike töökoormusele ja kohtulahendite kvaliteedile.
Ettekannetega esinesid Šiauliai Ringkonnakohtu esimees Boleslava Kalainis, Zemgali Ringkonnakohtu kohtunik Juris Silinš, Tukumski Rajoonikohtu kohtunik Adrija Kasavska, Viru Maakohtu esimees Pavel Gontšarov ja kohtunik Fred Fisker ning Tartu Halduskohtu esimees Tamara Hristoforova.
Külalised külastasid ka Narva linna ja Viru Maakohtu Narva kohtumaja.
Esimees Meelis Eerik viibis Gruusias Tbilisis, kus arutas Gruusia, Ukraina, Armeenia, Aserbaidžaani, Kasahstani ja Poola kohtunike ühingutega vastastikuse koostöö võimalust. Omavahelist koostööd peeti oluliseks ning selle arendamiseks allkirjastati vastastikuse mõistmise ja koostöö memorandum.
Järgmine arutelu toimub 2011. a kevadel Kiievis.
Tallinnas toimus juhatuse koosolek.
Ühingu liikmeks võeti Innokenti Menšikov Viru Maakohtu Narva kohtumajast.
Juhatus arutas seaduseelnõusid, sh ka prokuratuuriseaduse eelnõud, võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõud.
Arutati sügisel korraldatavaid üritusi. Käesoleval nädalal võõrustame Läti ja Leedu kolleege Virumaal toimuval Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolekul. Arutamisele tulevad kohtulahendi kvaliteediga seotud küsimused.
Juhatus tegeleb ka septembris toimunud rahvusvahelise konverentsi kompendiumi koostamisega.
Ühingu aastakoosolek toimub sellel aastal erandlikult neljapäevasel päeval, s.o 25. novembril algusega kell 16.00 Vihterpalu mõisas.
Esimees Meelis Eerik viibis Soome Kohtunike Päeval Tamperes. Soome kolleegid arutasid kohtuhaldusega seotud küsimusi ning ettekannetega esinesid Soome Kohtunike Ühingu esimees Tuomas Nurmi, Soome Riigikohtu esimees Pauliine Koskelo, Kõrgema Halduskohtu esimees Pekka Hallberg ja Justiitsministeeriumi esindaja Tiina Astola. Väliskülalisena esines Taani Kõrgema Kohtu liige Niels Grubbe. Ettekannetes puudutati kohtuhalduse aktuaalseid küsimusi ning võimalikke kohtuhaldusmudeleid.
Teise teemana arutati kohtute ja meedia omavahelisi suhteid. Sõnavabaduse piiridest kõneles Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Päivi Hirvelä, meedia ja ajakirjanduse suhetest Tampere Ülikooli professor Risto Kunelius. Kohtute kuvandist arutles PR-spetsialist Matti Saarinen. Paneeldiskussioon oli teemal kohtud avalikkuse silmis.
Soome Kohtunike Päevale järgnes justiitsministri vastuvõtt.
Pressiteade, 05.09.2010
Rahvusvahelisel konverentsil käsitletakse kohtulahendite tunnustamise ja täitmise erisusi erinevate riikide praktikas
9. ja 10. septembril toimub Tartus Dorpati Konverentsikeskuses Eesti ja Šveitsi kohtunike ühingu koostööprogrammi projekti raames korraldatav rahvusvaheline konverents "Kohtulahendite tunnustamise ja täitmise põhiseaduslikud nüansid erinevate riikide praktikas".
Konverentsil osalevad ettekandjad Eestist, Šveitsist, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist, Hollandist, Ukrainast ja Venemaalt. Ettekandjateks on erinevate riikide kohtunikud, notar, kohtutäitur ja Rahvusvahelise Kohtutäiturite Liidu president.
Kahel päeval tutvustatakse vastastikku Šveitsi, Venemaa ja Ukraina ning Euroopa Liidu liikmesriikide kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamise ja täitmise erisusi praktiliste kaasuste näitel.
"Konverentsi laiem eesmärk on tugevdada tulemuslikku koostööd Eesti ja Šveitsi vahel ning tiivustada Eesti majanduslikku ja sotsiaalset arengut", ütles Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.
Osalejad on kohtunikud, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, ülikoolide õppejõud jt justiitsvaldkonnaga seotud isikud. Kokku on oodata üle 200 osaleja, sh 61 väliskülalist.
Konverents toimub ühena Eesti-Šveitsi koostööprogrammi rahastatavana projektidest. Teavet koostööprogrammi kohta leiab Rahandusministeeriumi veebilehelt. Projekti koostööpartnerid on lisaks veel Šveitsi-Baltikumi Kaubanduskoda SBCC ja sihtasutus GEBERT RÜF STIFTUNG.
Vormsi saarel toimus juhatuse laiendatud koosolek.
Ühingu liikmeks võeti Ann Meriluht Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast.
Hooaja esimesel koosolekul arutati sügisel planeeritavaid üritus. Järgmisena toimub Eesti-Šveitsi ühisprojektina korraldatav rahvusvaheline konverents "Kohtulahendite tunnustamise ja täitmise põhiseaduslikud nüansid erinevate riikide praktikas". Konverents toimub 9.-10. septembril Tartus, Dorpati konverentsikeskuses. Konverentsile on registreerunud ligi 250 osavõtjat, sh külalised üheksast välisriigist. Konverentsile eelneb ühingu esimehe vastuvõtt 8. septembril kell 19.00 Dorpati keskuses ning 9. septembril Riigikohtu esimehe vastuvõtt. Ühingu liikmetele on osavõtt ning majutus hotellis Dorpat tasuta. Registreerumine konverentsile on lõppenud.
14.-15.oktoobril toimub Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek Virumaal Toilas. Aastakoosolekul arutatakse kohtulahendite kvaliteediga seotud küsimusi.
Ühingu aastakoosolek toimub 26.novembril. Seekordne koosolek ei ole valimiskoosolek, mis annab koosoleku ülesehituseks mõnevõrra avaramad võimalused. Juhatus soovib sellel aastal aastakoosoleku formaati mõnevõrra muuta. Täpsem info sügisel.
Juhatuse laiendatud koosolekul arutati ka vastvalminud dokumenti "Kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid", mis valmis kohtunikest koosnenud töögrupi poolt, lähtudes viimasel täiskogul vastu võetud otsusest. Juhatus kujundab dokumendi suhtes seisukohta.
Koosolekul anti ülevaade ka seadusloome hetkeseisust, suvel toimunust ning rahvusvahelisest suhtlusest, sh võimalikust edasisest koostööst Gruusia ja Poola Kohtunike Ühingutega.
Koosolekust vabal ajal toimus jalgratta- ja bussiekskursioon, kus tutvuti lähemalt saare ja tema ajalooga.
Esimees Meelis Eerik viibis Justiitsministeeriumis projekti "Kohtute infosüsteemi väljatöötamine" juhtrühma esimesel koosolekul. Arutati projekti tegevuskava, eelarvet ning projektiga seotud isikute ringi.
Esimees Meelis Eerik osales Eesti Advokatuuri kutsel kohtumisel India Advokatuuri esimehe Dr Adish C. Aggarwalaga.
Esimees Meelis Eerik tegi Gruusias Tbilisis toimunud ümarlaual "Associations of Judges" ettekande Eesti Kohtunike Ühingu arengust ja arengusuundadest. Ümarlaud toimus Gruusia Riigikohtu ja Ukraina Kohtunike Ühingu eestvedamisel ning sellel osalesid lisaks Saksamaa, Armeenia, Aserbaidžaani, Moldova, Poola ja Türgi kohtunike ühingute esindajad.
Muu hulgas arutati spetsialiseerunud kohtunike ühingulise tegevuse eesmärke ning rahvusvahelist koostööd. Esimees Meelis Eerik andis ka intervjuu Gruusia telekanalitele.
Eesti Kohtunike Ühing korraldab 9.-10. septembril Eesti ja Šveitsi kohtunike ühingu koostööprogrammi projekti raames rahvusvahelise konverentsi "Kohtulahendite tunnustamise ja täitmise põhiseaduslikud nüansid erinevate riikide praktikas".
Toimumise aeg ja koht:
8. september kl 19.00 – 10. september 2010 kl 14.00 Tartus Dorpati Konverentsikeskuses.
8. septembril algusega kell 19.00 toimub Eesti Kohtunike Ühingu esimehe vastuvõtt Dorpati Konverentsikeskuses.
9. septembril algusega kell 19.00 toimub Riigikohtu esimehe vastuvõtt (koht täpsustumisel).
Info konverentsi täpse päevakava kohta saadame registreerunutele lähiajal.
Sisu, eesmärk ja sihtrühm:
Konverentsi eesmärk on tutvustada Šveitsi, Eesti, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Soome, Rootsi, Ukraina ja Venemaa siseriiklikku õigust kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisel ja täitmisel. Konverents tutvustab seega vastastikku Šveitsi, Venemaa ja Ukraina ning Euroopa Liidu liikmesriikide kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamise ja täitmise erisusi.
Konverentsil peetavatest ettekannetest on kavas välja anda ka kõigi osalejate jaoks mitmekeelne kogumik.
Konverentsi sihtrühmaks on kohtunikud, advokaadid, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid.
Registreerumine:
Registreerimisest palume teatada hiljemalt 15. juuliks, täites elektroonse registreerimisvormi.
Eesti Kohtunike Ühingu liikmete jaoks on osalemine kõigil üritustel koos majutuse ja toitlustusega tasuta.
Kohtunike ühingusse mittekuuluvate kohtunike jaoks on tasuline majutus Dorpati hotellis. Majutustasu nii kahe kui ühe öö eest on 500 krooni ning selle tasumisel on osalemine kõigil üritustel koos toitlustusega tasuta. Majutust mittesoovivatele kohtunike ühingusse mittekuuluvatele kohtunikele on tasuline osalemine 8. septembril toimuval vastuvõtul osalustasuga 300 kr ning osalemine ülejäänud üritustel koos toitlustusega tasuta.
Majutus- või osalustasu (vastavalt 500 või 300 kr) palume kanda Eesti Kohtunike Ühingu SEB-i arvelduskontole 10220116202012. Ülekande tegemisel palume selgitusse kindlasti märkida: 1) osaleja nimi; 2) märksõna: Eesti-Šveitsi ühiskonverents.
Väljastpoolt Tartut konverentsile tulijate jaoks on konverentsi toimumise ajaks broneeritud piisaval hulgal tube Dorpati hotellis (Soola 6). Majutumine on mõeldud kahestes tubades. Registreerimisvormi lisainfo/kommentaaride lahtrisse saab märkida, kellega on soov samas toas majutuda.
Eraldi transporti kohtunike jaoks konverentsile ei korraldata.
Küsimused ja lisainfo: krista.tamm@kohus.ee, tel 750 0656, mob 53 433 341.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja erakorraline istung.
KHN kiitis heaks kohtute infosüsteemi lähteülesande.
KHN arutas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõud. KHN-ile pandi otsustamiseks küsimus, kas toetada eelnõu menetlemist Riigikogus. Eelnõu menetlemise poolt oli 3, vastu oli 3 (sh Riigikohtu esimees) ja erapooletu 3 liiget.
KHN kuulas ära ülevaate kohtunike konkursside pikkusest.
KHN andis nõusoleku muuta Tallinna Halduskohtu kohtunike arvu selliselt, et Tallinna kohtumajas oleks 15 kohtuniku asemel 16 ja Pärnu kohtumajas 3 asemel 2 kohtunikku.
Järgmine KHN-i istung toimub 16.-17. septembril.
Toimus juhatuse laiendatud koosolek Lõuna-Eestis.
Juhatuse koosolekul arutati seadusloome hetkeseisu ning sellest tõusetuvaid küsimusi. Eraldi peatuti võlakaitseseaduse eelnõul ning analüüsiti selle eelnõu mõjusid kohtute töökoormusele. Samuti arutati kohtunikukohtade täitmise korraldust. Koosolekul anti ülevaade kohtunike koolitusvajaduse väljaselgitamise komisjoni tööst ning rahvusvahelisest suhtlusest.
Ühingust arvati välja pensionile siirdunud Igor Amann vastavalt tema soovile.
Sügishooajal planeerib ühing korraldada mitmeid üritusi. Augusti lõpus on planeeritud järgmine juhatuse laiendatud koosolek Vormsi saarel, mille osas avame registreerimise peatselt. Saadame siis ka täiendavat infot. Septembris on kavandatud rahvusvahelise seminari korraldamine ning Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek Eestis. Novembri viimasel reedel toimub teatavasti ühingu aastakoosolek.
Kõrvuti juhatuse koosolekuga toimus mitmeid teisi ettevõtmisi. Esmalt alustati heategevustöödega Maarja külas. Seejärel osaleti Maarja küla laululava avamisel ning kontserdil. Õhtupoolikul siirduti Uhtjärve Ürgoru Nõiariiki. Tutvuti ka lähedalasuva liikluslinnakuga ja külastati Pokumaad.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja istung.
KHN andis nõusoleku Urmas Reinola Tallinna Ringkonnakohtu esimeheks nimetamisel.
Samuti andis KHN nõusoleku Tartu Ringkonnakohtu kodukorra muudatuste kehtestamiseks.
Riigikohtu esimees Märt Rask andis ülevaate Riigikohtu esimehe ettekandest Riigikogu kevadistungjärgul.
Kohtute esimehed esitasid 2009a menetlusandmete aruandel põhineva analüüsiva ettekande.
KHN-i järgmine korraline istung on planeeritud 16.-17. septembril.
Prantsusmaal Bordeaux's toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.
Arutati erinevate riikide päevakajalisi küsimusi.
Islandil on endiselt päevakorras kohtunike palkade vähendamise küsimus. Selle teemaga tegeleb EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp.
Türgi esindaja teavitas, et Türgi justiitsministri arvates ei saa ükski kohtunik, kes on Türgi kohtunike ühingu liige, olla sõltumatu ega teha erapooletuid otsuseid. Türgi esindaja arvates võib selline arusaam olla tekkinud sellest, et kohtunike ühing on Türgis suhteliselt noor organisatsioon.
Serbias otsustati ametisse ümbernimetada kõik riigi kohtunikud. Kohtunike ümbernimetamist põhjendati vajadusega võidelda korruptsiooniga ning lahendada teisi kohtusüsteemi probleeme. 2009. a detsembris toimunud ümbernimetamise kriteeriumid olid ebaselged ning hulk seniseid kohtunikke peavad ametist lahkuma. EAJ võttis vastu resolutsiooni, millega mõistis kohtunike ümbernimetamise hukka.
Bulgaarias on mitmed ministrid kasutanud ajakirjandust selleks, et kütta üles avalikkuse ootust hulgaliste politseioperatsioonide käigus kinni peetud kahtlustatavate rangeks karistamiseks. Neid kohtunikke, kes vabastavad vahistatuid või ei mõista täitevvõimu jaoks piisavaid karistusi, süüdistatakse avalikult seotuses kuritegeliku maailmaga. Selles kontekstis räägitakse ka vajadusest kohtusüsteemi reformida. Bulgaaria Kohtunike Ühing palus saata riiki EAJ esindajad, selle küsimusega tegeleb vastav töögrupp.
EAJ toetas ka Ibero-Ameerika regionaalse grupi resolutsiooni Venezuela kohtuniku vabastamiseks. Nimelt vabastas Venezuela kohtunik kinnipeetu, kes oli vahi all viibinud süüdistuseta 2 aastat. Kuigi sellise vabastamise näeb Venezuela seadus ette, vahistati kohtunik pärast sellise otsustuse tegemist ise.
Peamise küsimusena arutati aga olukorda Slovakkias. Slovakkias on probleemiks distsiplinaarmenetluste valikuline kohaldamine. Distsiplinaarmenetlusi algatab Slovakkia Riigikohtu esimees, kes oli endine justiitsminister. Justiitsministrina tugevdas ta kohtusüsteemi, andes Riigikohtu esimehele mõjuvõimu ja pädevust. Samas on ta heades suhetes ka praeguse justiitsministriga. Riigikohtu esimees omab läbi Kohtute Haldamise Nõukoja võimalust mõjutada distsiplinaarkolleegiumi. Distsiplinaarmenetlust kasutatavat eelkõige Riigikohtu esimees kritiseerivate kohtunike suhtes. Näiteks luges üks Slovakkia Riigikohtu liige lehest, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarasi taotlusega ta ametist vabastada, kuna on arutanud kahte kohtuasja liiga kaua. Nimetatud Riigikohtu liige on samas endine Riigikohtu aseesimees ja endine Slovakkia Kohtunike Ühingu esimees, osalenud mitmete seaduste, sh põhiseaduse väljatöötamisel ning tema lahendeid on hulgaliselt kirjastatud. Kohtunike suhtes on kasutatud ka muid mõjutusvahendeid. Näiteks on pikalt spetsialiseerunud kohtunikud üle viidud teise kolleegiumi, teise piirkonda jne. Samal ajal on Slovakkia kohtunike palk ja sotsiaalsed tagatised väga head. Kohtunikke valitsevat aga hirm ning soov kinni hoida heast palgast.
EAJ aastakoosolekul viibinud Slovakkia Kohtunike Ühingu esindaja ei palunud EAJ sekkumist. Infot olukorra kohta sai EAJ teistest allikatest – olukorra tõsidusele on viidanud Slovakkias asuvad välisriikide saatkonnad, kes on mh pöördunud ka oma riikide kohtunike ühingute poole. Ettekandjaks selles küsimuses oli ka meie ühingu auliige Günter Woratsch.
EAJ tõdes, et tekkimas on uus probleem, mis seisneb ohus kohtuvõimu iseseisvusele, kuid mis tõusetub kohtusüsteemist endast. Arutati, kas EAJ saab sekkuda ilma vastava riigi ühingu taotluseta olukorras, kus probleem on tõusetunud rahvusvahelise üldsuse huviorbiiti. Samuti tõstatas see küsimuse EAJ liikmetele esitatavatest nõuetest. Arvestades aga, et iga riigi kohtunike ühing peab olema võimeline oma liikmete eest seisma, otsustas EAJ, et esialgu piirdutakse olukorra jälgimisega ning suure tõenäosusega arutatakse järgmisel koosolekul küsimust kohtuniku iseseisvusest kohtusüsteemis sees.
Muudeti ka EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi koosseisu. Iirimaa esindaja astus tagasi ning EAJ valis uueks liikmeks Suurbritannia esindaja. Töögrupis on järgmised liikmed: Šveits (Stephan Gass, esimees), Saksamaa (Lothar Jüneman), Eesti (Meelis Eerik), Suurbritannia (Lord Justice Richard Aikens), Portugal (Sergio Calheiros da Gama). Töögrupi sekretariaat asub Šveitsis.
Esimees Meelis Eerik viibis Riigikogu õiguskomisjoni istungil, kus arutati võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõud.
Toimus ühingu juhatuse koosolek Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas. Koosolekut peeti emeriitkohtunike osavõtul.
Ühingu liikmeks võeti Piret Mõistlik ja Heiki Kolk Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast.
Juhatus arutas seadusloome hetkeseisu ning korraldatavaid üritusi.
Ühing on alates eelmisest juhatuse koosolekust andnud arvamuse halduskohtumenetluse seadustiku eelnõule, HKMS rakendamise seaduse eelnõule ning riigihangete ja sellega seonduvate seaduste eelnõule. Ühing annab kindlasti arvamuse ka võlakaitse seaduse eelnõule, mida aga praegu ametlikult Riigikogu menetluses veel ei ole. Eraldi peatuti kohtute seaduse eelnõul.
Järgneval poolaastal on ühingul kavas korraldada mitmeid üritusi – juhatuse laiendatud koosolek Lõuna-Eestis ja Vormsi saarel, rahvusvaheline seminar ning Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek.
Juhatus arutas ka ühisprojekti korraldamist Poola Kohtunike Ühinguga ning koostööpakkumist Gruusia Kohtunike Ühingult.
Esimees Meelis Eerik viibis Riigikogu õiguskomisjoni istungil, kus arutati kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõud. Istungil arutati Eesti Kohtunike Ühingu ja Riigikohtu arvamusi ja ettepanekuid eelnõu kohta.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja koosolek.
KHN kuulas ära halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu tutvustuse ning oli nõus õiguspoliitilise suunaga, mille kohaselt paiknevad halduskohtumenetluse erisused vastavates valdkonnaseadustes.
Samuti kuulati ära ülevaade kohtute seaduse eelnõu menetluse hetkeseisust. KHN-i liikmeks Riigikogu esindajana oli (ja on edaspidi) põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. KHN andis seisukoha, mille kohaselt tuleks kohtute seaduse eelnõu menetlemisega Riigikogus jätkata.
KHN kiitis heaks kohtute menetlus- ja dokumendihaldussüsteemi (nn KIS 2) lähteülesande koostamise.
KHN-ile tutvustati projekti – case management'i töövõtete rakendamine Eesti kohtumenetlustes – eesmärki ja tegevuskava. Projekti raames külastavad Eestit Suurbritannia eksperdid eesmärgiga teha ettepanekuid kohtute töökorralduse tõhusamaks muutmiseks.
KHN võttis teadmiseks Justiitsministri poolt rakendatava kohtu esimeeste korralise aruandluse põhimõtted.
Kiideti heaks kohtupraktika analüüsi põhimõtted 2010–2013.
Justiitsministeerium andis ülevaate kohtutele uue postiteenuse pakkuja leidmiseks korraldatud hanke tulemustest ja kättetoimetamise hetkeolukorrast kohtutes.
Kinnitati Pärnu Maakohtu kodukord ning anti nõusolek Valga ja Kohtla-Järve kohtumajade juhtidele lisatasu määramiseks.
Järgmine KHN-i istung toimub 14. mail.
Ühingu esindaja Riigikohtu liige Julia Laffranque viibis Prokuratuuri üldkogul. Prokuratuuri üldkogul arutati seekord prokuröride palga ja prokuratuuri üle teostatava järelevalve üle.
Ühingu esimees oli kutsutud Eesti Ajalehtede Liidu poolt korraldatavale ajakirjandusauhindade üleandmise pidulikule tseremooniale. Peaauhinnaga ehk aasta ajakirjaniku tiitliga pärjati Eesti Päevalehe Moskva korrespondent Jaanus Piirsalu.
Jõhvis toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Juhatus arvas ühingust välja Jüri Sakkarti seoses tema lahkumisega kohtunikuametist.
Juhatus jätkab varasemat traditsiooni ning arutab igal koosolekul seadusloome hetkeseisu.
Eraldi küsimusena arutati kohtute seaduse eelnõu menetlusseisu. Põhiseaduskomisjon arutas eelnõud 22. veebruari istungil, kus kõrvuti ühingu esindajate aseesimees Mare Merimaa ja endise juhatuse liikme Tiina Pappeliga osalesid Riigikohtu esimees Märt Rask, justiitsminister Rein Lang ja õiguskantsler Indrek Teder. Menetluslikke otsuseid komisjon vastu ei võtnud, arutelu jätkub järgmistel istungitel.
Uuel juhatusel on jätkunud kontaktid varasemate koostööpartneritega – Eesti Ajalehtede Liit kutsus esimeest ajakirjandusauhindade üleandmise pidulikule tseremooniale, ühingu esindajad on viibinud advokatuuri ja prokuratuuri üldkogudel. Ühingu poole on pöördunud ka Valgevene Kõrgeim Majanduskohus ja Poola Kohtunike Ühing ettepanekutega koostööks. Siseriiklikult on ühingu poole pöördunud Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots samuti koostöö ettepanekuga.
Esimees Meelis Eerik viibis Eesti Advokatuuri üldkogul. Üldkogu valis uued advokatuuri juhtorganid. Advokatuuri uueks esimeheks valiti Toomas Vaher.
Ühingu aseesimees Mare Merimaa ja endine juhatuse liige Tiina Pappel osalesid Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil, kus arutati kohtute seaduse eelnõud. Menetluslikke otsuseid komisjon vastu ei võtnud. Arutelu jätkub järgmistel istungitel.
Toimus Eesti Kohtunike Ühingu uue juhatuse esimene koosolek. Aseesimeheks valiti Mare Merimaa.
Uuteks liikmeteks võeti Anu Uritam Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajast ja Mari-Liis Avikson Viru Maakohtu Narva kohtumajast.
Juhatus jagas ülesanded juhatuse liikmete vahel ning koostas ajakava ürituste korraldamisel. Hea meel on tõdeda, et juhatuse tööst võtavad aktiivselt osa ka endised juhatuse liikmed.
Juhatus arutas ka Šveitsi rahvusvahelise seminari korraldamist, samuti kriminaalmenetluse seadustiku muudatuse eelnõud ning koduomanike võlakaitse eelnõu kava. Viimase osas andis juhatus täna ka seisukoha Riigikogu õiguskomisjonile.
Peamise küsimusena arutas juhatus kohtute seaduse eelnõud, mille kohta andis ühing põhiseaduskomisjonile seisukoha.
Õiguskantsler edastas 2010. a veebruaris vastuse Riigikogu Keskerakonna fraktsioonile kohtunike palkade vähendamise põhiseaduspärasusest. Samuti koostas õiguskantsler märgukirja justiitsministrile hea õigusloometava järgmiseks.
Vanemad teated