Teated – 2020
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile esialgsed seisukohad kehtivate kohtunike ametikitsenduste ajakohasuse ja muutmisvajaduse osas.
Ühing märkis, et liikmetelt laekunud arvamusi üldistades tunnetavad kohtunikud, et pärast ametipensionide kaotamist ei ole kohtuniku sotsiaaltagatised enam tasakaalus kohtunikuametiga kaasnevate kitsendustega. Igasugused ametikitsendused peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed ning kohtunikuametiga seotud piiranguid tuleb kindlasti vaadelda koosmõjus ja vastastikuses seoses kohtuniku sotsiaaltagatistega. Siiski ei saa ametikitsenduste leevendamisel teha kompromisse kohtunike sõltumatuse (sh näiva sõltumatuse) osas.
Ühing pidas oluliseks, et ametikitsenduste leevendamise kõrval tegeletaks jätkuvalt sotsiaaltagatiste suurendamisega, sh kaotatud tagatiste vähemalt osalise taastamisega. Kohtunike ametikitsendused tuleb viia (taas) tasakaalu kohtunikuametist tulenevate hüvedega. Konkreetsemad lahendused vajaksid põhjalikumat arutelu nii kohtusüsteemi sees kui ka ühiskonnas laiemalt. Vähemalt osaliselt tuleks taastada kohtunikupensionid, sarnaselt enne 01.07.2013 kehtinutele.
Ühingu juhatus edastas Sotsiaalministeeriumile pöördumise seoses kohtutöötajate COVID-19 vaktsineerimisega.
Ühing leidis, et Vabariigi Valitsusel tuleks kaaluda esimese astme kohtunike ja kohtutöötajate (istungisekretärid, kohtukordnikud, kantseleitöötajad) COVID-19 vaktsineerimist eelisjärjekorras, sest neil on oma tööülesannete täitmise tõttu vältimatult vajalik vahetult suhelda ja kokku puutuda riskirühmadesse kuuluvate isikutega, sotsiaalselt haavatavate isikutega, aga ka kehtestatud piiranguid ja ühiskondlikke käitumisnorme eiravate inimestega.
Kuivõrd riigi toimimiseks on vaieldamatult oluline, et kohtute põhitegevus kriisiolukorras jätkuks ja isikute õiguste kaitse oleks tagatud, siis palus ühing lisada eelkõige esimese astme kohtute töötajad kõrgendatud riskiga elutähtsate asutuste nimistusse, kellele võimaldataks vaktsineerimist eelisjärjekorras.
Pöördumisele on toetusallkirja andnud ka Riigikohtu esimees.
Omal soovil arvati 14.12.2020 ühingu liikmeskonnast välja Pärnu Maakohtu kohtunik Teet Olvik.
Skype'i vahendusel toimus ühingu juhatuse koosolek.
Koosolekul arutati kohtunike ametikitsenduste ajakohasuse ja KS § 371 regulatsiooni (töötamine osalise töökoormusega) piisavust. Juhatus leidis üksmeelselt, et kohtunike sotsiaaltagatised ei ole ametipensionide kaotamise järgselt enam tasakaalus ametikitsendustega ning selline olukord vajab muutmist. Küll aga ei jõudnud juhatus päris ühtsele seisukohale selles, kuidas tuleks nimetatud tasakaal tagatiste ja kitsenduste vahel taastada. Konkreetsed lahendused vajaksid juhatuse hinnangul kohtunikkonna seas veel põhjalikumat läbiarutamist. Juhatus leidis, et ametikitsenduste leevendamise kõrval (või isegi eelkõige) tuleks tegeleda hoopis kohtunike sotsiaaltagatise suurendamisega, sh kaotatud tagatiste vähemalt osalise taastamisega.
Samuti arutas juhatus kohtunike edutamise regulatsiooni piisavust ja ajakohasust ning ühingu edasist tegevust selles vallas. Juhatus pidas vajalikuks teemaga edasi tegeleda, kuid arutada sellega seonduvat esmalt ühingu liikmetega.
Juhatus otsustas teha Sotsiaalministeeriumile pöördumise seoses kohtutöötajate COVID-19 vaktsineerimisega. Ühing palus lisada eelkõige esimese astme kohtute töötajad kõrgendatud riskiga elutähtsate asutuste töötajate nimistusse, kellele võimaldataks vaktsineerimist eelisjärjekorras.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse halduskohtumenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) väljatöötamise kavatsuse kohta.
Arvamuse kohaselt ei näe ühing mõistlikke põhjuseid jõustumata kohtulahendite avaldamata jätmiseks asjades, kus menetlus on olnud avalik. Tsiviil- ja haldusasjades võiks kohtulahendite avalikustamisel füüsiliste isikute nimed olla vaikimisi anonüümitud, v.a juhul, kui füüsiline isik ise on soovinud enda nime avaldamist. Ühing rõhutas, et VTK-s pakutud variantide vahel valides tuleb ühe kaalutlusena arvestada seda, et kohtute kantseleide koormus muudatuste tagajärjel oluliselt ei suureneks.
Ühing leidis, et seaduse tasandil on vajalik reguleerida kohtutoimikuga tutvumise aluseid ja korda kriminaalmenetluses, samuti on vajalik luua digitaalse toimikuga tutvumist puudutavad sätted. Samas kahtles ühing, kas toimikuga tutvumise regulatsiooni täielik ühtlustamine kõigis menetlusliikides on põhjendatud. Põhjalikumat analüüsi vajaksid ka VTK-ga kavandatavad toimikule juurdepääsu piirangute muudatused kinnistes kohtumenetlustes.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (massaegumine) kohta.
Kokkuvõtvalt leidis ühing, et seoses suure hulga täitedokumentidest tulenevate eraõiguslike nõuete aegumisega 2021. a aprillis on vajalik ennetada aegumisest tingitud kohtute koormuse tõenäolist hüppelist kasvu ning leida selleks mõistlikud lahendused. Selleks tuleb ette valmistada seadusemuudatused, mis puudtavad eelkõige täitemenetluse seadustiku, kohtutäituri seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Siiski kahtles ühing mitmete eelnõus pakutud lahenduste otstarbekuses.
Neli Euroopa kohtunikke ühendavat organisatsiooni – Euroopa Halduskohtunike Ühing (AEAJ), Euroopa Kohtunike Ühing (EAJ), Magistrats Européens pour la Democratie et les Libertés (MEDEL) ja Rechters voor Rechters (Judges for Judges) – edastasid Euroopa Ülemkogule järjekordse pöördumise seoses kohtunikkonna olukorraga Poolas.
Kirjas juhitakse tähelepanu, et kuigi Euroopa Kohus (suurkoda) kohustas 08.04.2020 määrusega kohtuasjas C-791/19 R Poola Vabariiki viivitamata peatama Poola Ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi tegevus kohtunike distsiplinaarasjade lahendamisel (kuni on välja selgitatud, kas distsiplinaarkolleegiumi tegevus vastab sõltumatu õigusemõistmise põhimõtetele), on seda määrust räigelt ignoreeritud.
Distsiplinaarkolleegium võttis 18.11.2020 otsusega puutumatuse kohtunik Igor Tuleyalt, kes on avalikult ja aktiivselt kaitsnud õigusriigi põhimõtet. Otsusega on kohtunik ametist kõrvaldatud ja tema palka vähendatud 25% ning lubatud esitada talle kriminaalsüüdistus seoses kohtuniku kaalutlusõiguse teostamisega tema menetluses olnud kohtuasjas. Samuti meenutati, et distsiplinaarkolleegium võttis 12.10.2020 otsusega puutumatuse ka kohtunik Beata Morawiecilt, kes on Poola kohtunike ühingu Themis esimees. Otsusega kõrvaldati kohtunik ametist ja vähendati tema palka 50%.
Kirjas rõhutati, et kahjuks ohustavad pahatahtlikud distsiplinaar- või kriminaalsüüdistused paljusid Poola kohtunikke ning ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi tegevus tuleb lõpetada kuni kohtuasja C-791/19 R lahendamiseni, et vältida korvamatut kahju Poola kohtusüsteemile. Kohtusüsteemi sõltumatus ei ole ainult õigusriigi nurgakivi, vaid see peab kindlustama ka Euroopa Liidu kohtusüsteemide vastastikuse usalduse põhimõtet.
Omal soovil arvati 08.11.2020 ühingu liikmeskonnast välja endine Harju Maakohtu kohtunik Maire Lukk.
Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) avaldas arvamuse nr 23 kohtunike ühingute rollist õigusemõistmise sõltumatuse toetamisel.
CCJE leidis kokkuvõtlikult, et on äärmiselt soovitatav, et igas kohtusüsteemis eksisteeriks vähemalt üks kohtunike ühing ning Euroopa Nõukogu liikmesriigid peaksid looma raamistiku, mis võimaldab kohtunikel tõhusalt teostada oma ühinemis- ja väljendusvabadust, ning hoiduma igasugustest sekkumistest, mis võiks kahjustada kohtunike ühingute sõltumatust.
Kohtunike ühingute peamiseks eesmärgiks on arendada ja kaitsta kohtunike sõltumatust, kindlustades nende staatust ja tagades neile adekvaatsed töötingimused, samuti edendada õigusriiki. Kohtunike ühingud võivad lisaks anda olulise panuse kohtunike koolitusse ja kohtunikueetikasse ning kohtusüsteemi arendamisse.
CCJE arvates on soovitatav, et kohtunike ühingutele antakse võimalus esitada oma arvamus ja ettepanekud seaduseelnõude kohta, mis käsitlevad kohtunike staatuse ja kohtute haldamisega seotud küsimusi. Kohtunike ühingute ja kohtujuhtide vahel peaks toimuma avatusel ja vastastikusel austusel põhinev dialoog.
Kohtunike ühingud peaksid keskenduma oma eesmärkidele ning hoiduma poliitilisest tegevusest. Kohtunikke ei tohi sundida avalikustama oma kuuluvust kohtunike ühingusse.
Euroopa tasandi kohtunike ühendused mängivad märkimisväärset rolli euroopalike väärtuste ja õiguslike standardite edendamisel ja kaitsmisel õigusriigi ja inimõiguste valdkondades ning riiklikud ja rahvusvahelised institutsioonid peaksid omistama nende tegevusele väärilist tähelepanu.
Kohtunike eetikanõukogu edastas vastuse ühingu juhatuse 27.01.2020 pöördumisele kohtunike eetikakoodeksi punkti 20 (huvide konflikt) tõlgendamisest.
Eetikanõukogu märkis kokkvõtlikult, et kohtunik ei pea distantseerima end igasugusest sotsiaalsest suhtlemisest, kuid peaks üldiselt vältima tegevusi, mille puhul võib eeldada, et välised faktorid võivad otsustamisprotsessi mõjutada. Kohtunik peab näima erapooletu mõistlikule kõrvalseisjale, kelle all peetakse silmas isikut, kes on ka ise õiglane ning hästi informeeritud.
Kohtuniku ja menetlusosaliste omavahelisi suhteid ja nende võimalikku mõju kohtuniku erapooletusele tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi, mistõttu ei saa ka eetikakomisjon anda kõigile pöördumises esitatud näidiskaasustele selgeid ja konkreetseid hinnanguid.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta.
VTK sisaldab mitmeid kohtunikkonna jaoks olulist mõju omavaid ettepanekuid, sh kohtute töökoormuse jätkuv ühtlustamine, tugiteenuste jätkuv tsentraliseerimine, kohtunike töövõimetushüvitise taastamine (koos võimalusega kohtunike terviseseisundi hindamiseks), kohtunike suunava tagasisidestamise süsteemi loomine jm.
Arvamuses pidas ühing kohtute töökoormuse ühtlustamisele suunatud meetmeid VTK-s esitatud statistika valguses vajalikeks. Probleemi Harju Maakohtu suurema töökoormusega (võrreldes teiste maakohtutega) on põhimõtteliselt võimalik lahendada Harju Maakohtus menetletavate kohtuasjade arvu vähendamisega selliselt, et teatud liiki kohtuasju jagatakse üle Eesti. Samas oleks ühingu hinnangul selgem ja loogilisem lahendus kaotada esmalt Harju Maakohtu erialluvus nendes kohtuasjades, milles selline erialluvus hetkel on, samuti võiks anda teatud kohtuasjad teiste maakohtute erialluvusse. Samuti rõhutas ühing, et maakohtute töökoormuse ühtlustamise kõrval tuleks jätkuvalt analüüsida võimalusi kohtute töökoormuse üldiseks vähendamiseks.
Ühing oli vastu VTK-s kirjeldatud kohtute ühendamise ideele, mida ei toetanud 09.-10.09.2020 toimunud istungil ka kohtute haldamise nõukoda.
Kohtunike töövõimetushüvitise taastamist ühing igati toetas, kuid pidas sobimatuks plaani luua meetmed ametis olevate kohtunike vaimse ja füüsilise tervise hindamiseks. VTK-s puuduvad ühingu hinnangul veenvad põhjendused, miks on sellise kohustusliku hindamise võimaluse loomine vajalik. Ühing leidis, et kohtuniku töövõime hindamiseks hüvitise taotlemisel ei peaks kehtestama erireegleid võrreldes kehtiva töövõimetoetuse määramise regulatsiooniga.
Kohtunike personaalse suunava tagasisidestamise osas leidis ühing, et see võib olla teatud juhtudel vajalik, kuid küsimust ei ole vaja seaduse tasandil reguleerida. Piisaks n-ö pehmematest lahendustest, nt kohtulahendite koostamise parimate praktikate kogumike või juhiste koostamisest jmt.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus kohtus Tallinnas Justiitsministeeriumi justiitshalduse asekantsleri Viljar Peebuga. Kohtumisel arutati peamiselt kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega seotud küsimusi, aga ka muid kohtukorralduse ja õigusmõistmisega seotud teemasid.
Riigikohtu majas leidis aset ühingu juhatuse koosolek ja kohtumine Riigikohtu esimehega.
Kohtumisel Riigikohtu esimehega arutati erinevaid kohtusüsteemi ja kohtuteenistust puudutavaid teemasid, sh kohtuarendusega seonduvat, ka seda puudutavas seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses pakutud lahendusi; Harju Maakohtu esimehe suhtes toimunud järelevalvele eelnenut ning järgnenut; esimese astme kohtunike töö väärtustamise ja kohtunike motiveerimise võimalusi jm. Tõdeti, et kohtusüsteemi siseste vastuolude lahendamine avalikkuses (meedias) ei ole kindlasti kohtunikkonna huvides.
Juhatuse koosolekul arutati peamiselt 27.11.2020 toimuva aastakoosoleku korraldamisega seotud küsimusi ning põgusalt ka järgmise aasta tegevusplaani.
Juhatuse otsusega võeti ühingu tegevliikmeteks Harju Maakohtu kohtunik Janek Väli ja Tartu Maakohtu kohtunik Karina Kukkes.
Ühingu juhatuse 18.09.2020 otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeteks Pärnu Maakohtu kohtunik Eve Grass ja Harju Maakohtu kohtunik Kairi Piirisild.
Skype'i vahendusel toimus ühingu juhatuse koosolek.
Juhatuse otsusega võeti ühingu tegevliikmeteks Harju Maakohtu kohtunik Anu Vismann ja Tartu Maakohtu kohtunik Marek Vahing.
Juhatus otsustas koroonaviiruse taas laienenud levikut arvestades 2.-3. oktoobrile 2020 kavandatud laiendatud koosoleku ära jätta ning keskenduda sellise ürituse korraldamisele 2021. a suvel.
Koosolekul arutati kohtuarenduse järgmise etapiga seotud eelnõu väljatöötamise kavatsust (VTK), mida on plaanis arutada kohtute haldamise nõukoja 9.-10. septembri 2020 istungil. Juhatus leidis, et mitmed VTK-s välja toodud võimalikud muudatused (nt kohtute tööpiirkondade ühendamine, tugiteenuste tsentraliseerimine, kohtunikule tagasiside andmise korraldus) on sellise mõju ja tähtsusega, et neid tuleks arutada kohtunikkonnaga laiemalt (nt kohtunike täiskogul).
Lisaks arutati koosolekul ühingu aastakoosoleku korraldamisega seotud küsimusi. Aastakoosolek peaks toimuma 27. novembril 2020. Juhatuse järgmine koosolek toimub 2. oktoobril 2020 ja loodetavasti mitte enam videokonverentsina.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (digitaalne kohtutoimik) väljatöötamise kavatsuse kohta.
Õiguskantsler edastas omapoolse seisukoha ühingu juhatuse 05.03.2020 pöördumisele seoses kohtute infosüsteemi (KIS) põhimäärusega.
Ühingu juhatus leidis õiguskantslerile edastatud pöördumises, et justiitsministri 15.02.2006 määrusega nr 5 kehtestatud KIS-i põhimäärus ei ole osades aspektides kooskõlas kohtute tegevust ja kohtumenetlusi reguleerivate seadustega. Pöördumises leiti, et KIS-i põhimäärus võimaldab KIS-i digitaalse keskkonna vahendusel kohtutoimikute ning nendes sisalduvate dokumentidega tutvuda ja isegi digitaalselt salvestatud andmeid muuta menetlusvälistel isikutel ilma asja menetleva kohtuniku ning menetlusosaliste nõusoleku ja teadmiseta. Selline olukord võib rikkuda eelkõige menetlusosaliste õigust kohtumenetluses toimikusse kogutud andmetega seotud informatsioonilisele enesemääramisele ning luua ka võimaluse täivvõimu sekkumiseks õigusemõistmisesse. Samuti leidis ühing, et kohtute seadusega ei pruugi kooskõlas olla KIS-i põhimääruse sätted (eelkõige § 12 p 3), mis võimaldavad Justiitsministeeriumil omal algatusel kontrollida, milliseid toiminguid kohtunikud KIS-is teevad.
Õiguskantsler leidis oma seisukohas, et kohtute seaduse § 34 lg 4 on erinorm menetlusseadustike suhtes. Säte annab aluse seadusega pandud ülesande täitjale KIS-ile juurdepääsu andmiseks, ilma selleks igakordselt kohtu esimehe luba küsimata. Samas ei ole Justiitsministeeriumil õigust nõuda KIS-is kohtumenetlust puudutavate muudatuste tegemist ega teha neid muudatusi omal algatusel. Samuti ei ole Justiitsministeeriumil järelevalvepädevust kohtunike üle KIS-i kasutamisel. Nende nõuete järgimise tagamiseks teeb õiguskantsler justiitsministrile ettepaneku KIS-i põhimääruse muutmiseks.
Ühingu juhatus edastas justiitsministrile pöördumise, milles juhtis tähelepanu Justiitsministeeriumi ebaõnnestunud avalikule kommunikatsioonile seoses Harju Maakohtus läbi viidud järelevalvega ning avaldas lootust, et tulevikus suudetakse sarnaseid vigu vältida.
Esimees Indrek Parrest võttis Zoom'i rakenduse vahendusel osa Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) mitteametlikust kohtumisest, kus räägiti sellest, kuidas viiruse levik on eri liikmesriikides kohtute tööd ja õigusemõistmist mõjutanud. Tundub, et Eesti on selles osas seni suhteliselt kergelt pääsenud, kuna kohtud suutsid ka kõige kriitilisemal hetkel pisut muudetud vormis siiski tööd jätkata. Kohtumisel tutvustati ka EAJ juhatuse vahepealset tegevust ja edasisi plaane.
Eraldi käsitlemist leidis taaskord olukord Poolas, kus on tänaseks kohtunike suhtes alustatud juba ca 2000 distsiplinaarmenetlust ning lisaks ka mõned kriminaalasjad. Poola president nimetas 2020. a mais sealse ülemkohtu uueks esimeheks Małgorzata Manowska, kes on aga on ülemkohtu liikmeks saanud põhiseadusevastaselt moodustatud (uue) kohtute haldamise nõukoja toetusel ning ei kogunud esimeheks nimetamiseks vajalikku ülemkohtu üldkogu toetust.
Kuna seekordne EAJ kohtumine toimus veebis, sai üritusel (üle pika aja) osaleda ka Türgi kohtunike ühingu liige. Kohtunik Murat Durmazi, kes praeguseks on Erdogani režiimi poolt kohtunikuametist tagandatud, pöördumine oli kohtumise üks liigutavamaid ja meeldejäävamaid.
Euroopa kolleege oli raskel ajal arvuti taha sõnavõtuga tervitama ja toetama tulnud ka Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) esimees Tony Pagone Austraaliast. Inglise keeles on kohtumise kohta võimalik pikemalt lugeda IAJ veebilehelt.
Skype'i vahendusel toimus ühingu juhatuse koosolek, millest võtsid osa kõik juhatuse liikmed.
Arutuse all oli traditsioonilise laiendatud koosoleku (suvelõpuürituse) korraldamine ning otsustati, et olukorra normaliseerumisel toimub see varasemalt väljakuulutatud ajal ehk 28.–29. augustil 2020. Lõplik otsus ürituse toimumise osas tehakse eelduslikult juuli viimastel päevadel.
Lisaks arutati revisjonikomisjoni esindajaga (Maret Hallikma) komisjoni poolt viimaste majandusaasta aruannete kinnitamisel tehtud tähelepanekuid, mis puudutavad ühingu kulusid seoses osalemisega rahvusvaheliste organisatsioonide töös.
Arutati ka justiitsministri poolt Harju Maakohtu esimehe suhtes läbi viidud järelevalvega seonduvat. Otsustati ühingu nimel koostada justiitsministrile pöördumine, milles juhtida tähelepanu järelevalve läbiviimisega seotud kommunikatsiooni puudutavatele kitsaskohtadele.
Täiendavalt otsustati teha Justiitsministeeriumile ettepanek kohtunike edutamise kriteeriumide kehtestamiseks seaduse tasandil. Sellele eelneb siiski teema põhjalikum läbitöötamine ühingu tasandil.
Laiendatud koosoleku ärajäämise korral kohtub juhatus uuesti 28. augustil 2020 Skype'i vahendusel.
Esimees Indrek Parrest osales ühingu esindajana Riigikogu põhiseaduskomisjoni videoistungil, millel arutati kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (175 SE). Kutsutud olid ka Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep, Riigikohtu esimees Villu Kõve ja Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 04.06.2020 ja teine lugemine lõpetada.
Ühingu juhatus edastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse kohtute töökoormuse ühtlustamiseks välja töötatud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (175 SE) kohta.
Põhiseaduskomisjon pöördus 15.04.2020 ühingu poole, andes võimaluse esitada täiendavaid ettepanekuid, mis jäävad eelnõu reguleerimisalasse. Arvamuses jäi ühing varem Justiitsministeeriumile sama eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu enda kooskõlastusringidel esitatud ettepanekute juurde (vt 16.01.2020 arvamus ja 11.10.2019 arvamus).
Riigikogu menetluses oleva eelnõuga pakutud lahendused kohtuasjade ümberjaotamiseks on ühingu hinnangul poolikud ning ei vii tõenäoliselt soovitud tulemusteni. Suuremate kohtute, eelkõige Harju Maakohtu kohtunike suur töökoormus on olnud pikaajaline ja püsiv probleem, mille lahendamiseks tuleb leida püsivaid ja pikaajalisi lahendusi.
Samuti rõhutati arvamuses, et Justiitsministeeriumi poolt ühingule varem kooskõlastamiseks saadetud eelnõu oli mitmes aspektis erinev Riigikogu menetlusse jõudnud eelnõust. Seetõttu pidas ühing vajalikuks esitada lühidalt enda seisukohad eelnõuga kavandatavate kohtute seaduse § 451 uue verisooni ja uue § 452 kohta.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord" muutmise eelnõu kohta.
Määruse eelnõu punkti 3 kohaselt kavandatakse määruse § 203 lg 1 sõnastada järgmiselt: "(1) Menetlusseadustikes nimetatud menetlusdokument esitatakse tsiviil-, haldus- ja kriminaalkohtumenetlusse, väärteoasjade kohtumenetlusse ja maksekäsu kiirmenetlusse e-toimiku süsteemi kaudu, välja arvatud kohtu registri- ja kinnistusosakonnale esitatav menetlusdokument, mille esitamiseks on käesolevas määruses ette nähtud teistsugune kord."
Arvamuses leidis ühing, et kavandatavas § 203 lg 1 redaktsioonis tuleb sõnad "menetlusdokument esitatakse" asendada sõnadega "menetlusdokumendi võib esitada". Selliselt oleks eelnõu tekst kooskõlas eelnõu seletuskirjas märgituga ning määruse § 203 lg 1 kehtiva sõnastusega, mis ei näe ette e-toimiku süsteemi kasutamise üldist kohustust.
Ühing märkis, et ei pea aktsepteeritavaks, kui kõnealuse määrusega soovitakse võtta menetlusosalistelt sisuliselt võimalus esitada kohtule menetlusdokumente kohtu kantselei kaudu paberkandjal või e-kirja teel.
Väljaandes EU Law Live ilmus Euroopa Kohtunike Ühingu presidendi José Igreja Matose artikkel "Being a judge in times of pandemic".
COVID-19 viirushaigusest tingitud hädaolukord toob kaasa enneolematuid väljakutseid nii õigusriigi põhimõtetele kui ka kohtunike tegevusele. Mitmed kõige põhilisemad ja olulisemad inimõigused on tugevalt piiratud. Riikide valitsused võivad hädaolukorda (ja sellest tingitud inimeste hirme) kasutada ettekäändena, et oma võimu lubamatul viisil suurendada ning inimõigusi piirata. Tuleb teha suuri jõupingutusi, et seda ära hoida. Autor rõhutab, et me peame igal juhul vältima seda, et praegune kriis progresseeruks õigusriigi katastroofiks.
Ühingu juhatuse 20.03.2020 otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Pärnu Maakohtu kohtunik Rajar Miller.
Kohtute haldamise nõukoda (KHN) võttis 16.03.2020 elektroonilisel koosolekul vastu soovitused õigusemõistmise korraldamiseks eriolukorra ajal.
Kohtute töö jätkub selle põhiolemuses ka eriolukorra ajal. Siiski soovitab KHN selles erakorralises olukorras kasutada rohkem kirjalikke menetlusi ja tehnilisi lahendusi. Istungid lükata võimalusel edasi või korraldada need menetluskonverentsina. Kohtusse kutsutud inimesed, kel on haigussümptomid või kes on olnud lähikontaktis viirusekandjaga, peavad andma sellest kohtule teada ja neid ei lubata kohtumajja. Samuti ei lubata eriolukorra ajal kohtumajadesse kohtumenetluste või õigusemõistmisega mitte seotud inimesi.
KHN-i soovitused on üldised ning kohtutel on enda vajadustest lähtudes võimalik koostada ja anda täpsemaid soovitusi ning juhiseid.
Poola kohtunike ühingu "Iustitia" ja Poola prokuröride ühingu "Lex Super Omnia" koostöös on valminud põhjalik raport (207 lk) "Justice under pressure – repressions as a means of attempting to take control over the judiciary and the prosecution in Poland. Years 2015–2019" viimasel viiel aastal toimunud repressioonidest Poola kohtunike ja prokuröride suhtes. Raportis antakse üksikasjalik ülevaade nii repressioonide ohvritest kui ka nende represseerimise eest vastutavatest isikutest.
Ühingu juhatuse 26.02.2020 otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeteks Harju Maakohtu kohtunikud Katrin Mikenberg ja Grete Vahtra.
Ühingu juhatus edastas justiitsministrile pöördumise, milles tuletas meelde justiitsministrile 13.03.2019 saadetud ettepanekut kohtunike töövõimetuspensioni taastamiseks või kohtunikele muu sarnase töövõimehüvitise maksmise võimaluse loomiseks.
Seekordses pöördumises rõhutas ühing uuesti, et soovitavate seadusemuudatuste kulu riigieelarvele oleks väike, võrreldes muudatusest kohtusüsteemile tekkiva potentsiaalse kasuga. Samuti toodi pöördumises välja, et kohtute haldamise nõukoda toetas 28.03.2019 istungil ühingu ettepanekut ühehäälselt. Ühing palus pöördumises võimalusel teatada, kas Justiitsministeeriumi või Vabariigi Valitsuse tasandil on kohtunike töövõimehüvitise taastamise võimalusi arutatud ning kas ja millal kavatsetakse eelnõu vajalike seadusemuudatuste jaoks välja töötada.
Vastavalt Vabariigi Presidendi 27.01.2020 otsusele nr 544 "Riiklike autasude andmine" on Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvinud ühingu kauaaegne aktiivne liige ja Tartu Maakohtu esimees Liivi Loide, kelle kohta on märgitud järgmist:
"On seisnud hea väikeste kohtumajade ja riigi kohaloleku säilimise eest väikelinnades. Ta on teinud kohtu töö ja õigusemõistmise arusaadavaks paljudele, korraldades erinevaid üritusi, hoolitsenud kohtunike järelkasvu eest, õpetades noori kolleege ning loonud tugevad erialase sidemed koostööpartneritega."
Soovime talle ühingu poolt palju õnne ning jõudu ja indu edasises tegevuses!
Ühingu juhatus edastas kohtunike eetikanõukogule pöördumise, milles palus seisukohti mitmete liikmete poolt tõstatatud küsimuste osas, mis puudutavad kohtunike eetikakoodeksi punkti 20 ("Kohtunik väldib huvide konflikti. Ta ei luba perekondlikel, sotsiaalsetel ega muudel suhetel mõjutada oma tööd kohtunikuna.") tõlgendamist.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute töökoormuse ühtlustamiseks välja töötatud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta.
Harju Maakohtu esimees Meelis Eerik osales Eesti Kohtunike Ühingu esindajana Varssavis toimunud Poola kohtunike vaikival marsil, mille korraldas Poola kohtunike ühing IUSTITIA, juhtimaks tähelepanu kohtuvõimu iseseisvuse ja sõltumatuse järjest halvenevale olukorrale Poolas.
Ka tuhande talaari marsiks (March of 1000 Robes) kutsutud ürituse tingis Poola valitsuse jätkuv tegevus kohtute iseseisvuse ja sõltumatuse vähendamisel, mille viimaseks piisaks oli detsembris vastu võetud distsiplinaarmenetlust puudutava seaduse kehtestamine. Selle seaduse kohaselt karistatakse kohtunikku ametist vabastamisega, kui viimane ei kohalda seadust õigesti. Distsiplinaarsüüdistuste esitamine on viimastel aastatel kohtunike vastu suurenenud, pidev on ka kohtute vastane meediakampaania. Samas on parempoolse populistliku valitsuse kehtestatud seadused sageli vastuolus Euroopa Liidu õigusaktide ja kohtuotsustega.
Poola kohtunike toetuseks korraldatud demonstratsioonil osales ligikaudu 15 000 inimest ning Poola kohtunike kõrval marssisid kohtunikud ka enam kui 20-st Euroopa riigist (sh Austriast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast, Taanist, Norrast, Lätist jm). Marss algas Poola Ülemkohtu hoone juurest, liikus presidendilossi ette ning seejärel parlamendihoone juurde. Kõik väljakud ja tänavaäärsed olid rahvast täis.
Väliskülalistele eelnes kohtumine Poola Ülemkohtu hoones, kus esines endine ülemkohtu esimees, kohtunikud ja ka ajakirjanike liidu esindaja. Viimane tõdes, et Poola ajakirjandus on muutunud valitsuse propaganda aparaadiks. Ajakirjanduse suukorvistamine algas meediaväljaannete juhtkonna vahetamisega, seejärel lahkusid või sunniti lahkuma sõltumatud ajakirjanikud. Kohalviibijad leidsid, et kui veel mõni aasta tagasi oleks selline kohtunike marss olnud mõeldamatu, on aeg praeguseks oluliselt muutunud. Suur väliskülaliste hulk näitab ka seda, et lisaks solidaarsusele näevad paljud Euroopa riigid suuremal või väiksemal määral samu tendentse.
Iirimaa kohtunik edastas Iiri ülemkohtu esimehe pöördumise, kes sõnas, et kohtunikud peavad hoiduma igasugusest poliitilisest tegevusest. Samas peavad kohtunikud seisma kohtute sõltumatuse ja iseseisvuse eest. Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu asutaja ja ka Eesti Kohtunike Ühingu auliige Günter Woratsch sõnas, et selliseid kohtunike väljaastumisi hakkame tõenäoliselt nägema edaspidigi. Kuigi olukord Poolas on hull, on see veel hullem Ungaris, sest kohtusüsteemi iseseisvust ja sõltumatust uuristatakse seestpoolt, s.o kohtunike endi kätega. Eksiilis elav türgi kohtunik tõi tervituse endiselt Türgi Kohtunike Ühingu esimehelt, kes on riigivastase tegevuse eest kümneks aastaks vangi mõistetud. Kohtunike ühingusse kuulumine on Türgis ebaseaduslik. Bulgaaria Kohtunike Ühingu esindaja märkis, et ajakirjanduse ründed kohtunike vastu on Bulgaarias sagenenud ning sarnane mure süveneb. Ta teavitas Bulgaaria ülemkohtu esimeest vaikivast marsist ja oli üllatunud, kui kohtas teda samal hommikul lennujaamas tulemas samale üritusele.
Kohtunike marsi vastu oli suur ajakirjanduse huvi nii Poolas kui väljaspool. Näiteks andis Saksamaa Kohtunike Ühingu esindaja saksa peamisele uudistesaatele teleintervjuu, samuti andis kohapealt raadiointervjuu Läti Kohtunike Ühingu esindaja. Nii poola kohtunikud kui tänavatele tulnud inimesed olid väliskülalistele toetuse eest väga tänulikud. Väljakutäis rahvast skandeeris külalistele: "Suur tänu!"
Üritus on leidnud kajastamist ka Eesti ajakirjanduses (vt Eesti Päevaleht, 14.01.2020 - "Eesti kohtunik käis Poola kolleegide toetuseks Varssavis marssimas").
Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp, mille juhi ülesannetes tegutseb hetkel Meelis Eerik, valmistas 2019. a detsembris lisaks ette pöördumised Euroopa Komisjoni poolt nii Poola kui ka Bulgaaria küsimustes, kus esinevad sarnased probleemid (vt EAJ pöördumine Poola küsimuses).
Taustaks
Kohtu ja kohtuniku iseseisvuse ja sõltumatuse vähendamine ei toimu üleöö ega ühe toiminguga. See on pikaajaline protsess, mis algab sageli väikestest asjadest, millele ei pöörata või ei soovita pöörata tähelepanu.
Üldistatult võivad need märgid olla järgmised:
- rünnakud ajakirjanduses kas süsteemi kui terviku või üksikute lahendite/kohtunike suhtes. Rünnakud muutuvad järjest personaalsemaks, nõudes lõpuks, et "vale" lahendi teinud kohtuniku suhtes tuleb "midagi ette võtta";
- poliitikute rünnakud kohtunike vastu. Algul üksikud arvamusavaldused, avalikkuse toetuse korral tendents laieneb, kuni jõuab välja "õigete" lahendite dikteerimiseni ajakirjanduse vahendusel;
- võimusuhete muutmine – kellelegi võimu juurdeandmine või äravõtmine. Reeglina kohtunike enamusega organite võimu vähendamine;
- juhtide vahetuse katsed;
- kohtute omavalitsusorganite valimise, koosseisu ja distsiplinaarmenetluse korra muutmine;
- kohtunike valimise protsessi muutmine, sh kõrgemate kohtute komplekteerimise puhul;
- survestamine nii süsteemi seest- kui väljastpoolt – vaikima sundmine, hirmutamine "tagajärgedega", häbistamine meedias, üleviimine teise kohtusse vms;
- distsiplinaarmenetluste algatamine kohtulahendi pinnalt – üksikute asjade pinnalt distsiplinaarpraktika kujundamine, mida hiljem laiendada;
- paralleelselt ajakirjanduse suukorvistamine.
Tartu kohtumajas toimus ühingu juhatuse uue koosseisu esimene koosolek, millest võtsid osa kõik juhatuse liikmed.
Koosolekul valiti ühingu aseesimeheks Anu Uritam ja laekuriks Hele Kaldma.
Ühingu tegevliikmeks võeti vastu Tartu Halduskohtu kohtunik Reelika Kitsing.
Põhjalikult arutati Justiitsministeeriumi poolt ühingule seisukoha esitamiseks saadetud kohtute töökoormuse ühtlustamise meetmeid puudutava kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu ning ühingu poolt sellele koostatavat vastust.
Samuti peatuti pikemalt KIS-i kasutajaõiguste ja menetluste digitaliseerimise teemadel ning Harju Maakohtu esimehe suhtes toimuval järelevalvel. Juhatus otsustas pöörduda menetlusväliste isikute poolt KIS-i ja digitoimiku andmetega tutvumise õiguse küsimuses õiguskantsleri poole ning Harju Maakohtus toimuva järelevalve osas jälgida edasisi sündmusi.
Juhatus arutas ka ettepanekut pöörduda kohtunike eetikanõukogu poole üldise soovituse saamiseks küsimuses, mis puudutab kohtunikkonna ning kohtunikega igapäevaselt suhtleva juristkonna tegevust, suhtlemist ja läbikäimist õigusemõistmisel ja väljaspool õigusemõistmist. Ühingu juhatus otsustas teha nimetatud küsimuste selgitamiseks pöördumise eetikanõukogule.
Samuti olid arutuse all ühingu uue juhatuse tegevussuunad ja prioriteedid. Juhatuse liikmed olid üksmeelel, et senist võitlust kohtunike sõltumatuse ja sotsiaalsete tagatiste eest tuleb jätkata. Kohtuniku staatust puudutavate küsimuste (sõltumatus, sotsiaalsed tagatised, edutamise küsimused jms) põhjalikumaks läbitöötamiseks otsustas juhatus moodustada kohtunike sõltumatuse toimkonna. Toimkonna tööd koordineerib juhatuse liige Daimar Liiv.
Juhatus soovib senisest rohkem kaasata liikmeid ühingu ettevõtmistesse (arvamuste koostamine, osalemine erinevates toimkondades ja komisjonides jms). Oluliseks peeti ka kohtunike leksikoni väljaandmise projektiga jätkamist, samuti jätkamist noorkohtunikele ja emeriitkohtunikele suunatud üritustega.
Koosolekul pandi paika ka ühingu selle aasta ürituste toimumisajad:
- juhatuse laiendatud koosolek traditsioonilise suvelõpuüritusena toimub 28.–29. augustil;
- ühingu aastakoosolek toimub 27. novembril.
Ürituste toimumiskohad on veel lahtised ja selguvad loodetavasti lähikuudel. Tõenäoliselt ei ole juhatuse korraldatavate ürituste nimekiri ka lõplik.
Juhatuse järgmine koosolek toimub 20.03.2020 Tallinna kohtumajas.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele ja koostööpartneritele tegusat uut aastat!
Vanemad teated