Teated – 2018
Eesti Kohtunike Ühing mälestab ühingu kauaaegset liiget ja endist Harju Maakohtu kohtunikku Mare Kõlvartit (21.04.1942 – 20.12.2018) ning avaldab sügavat kaastunnet kõigile lähedastele.
Ühingu juhatus esitas Riigikogu sotsiaalkomisjonile arvamuse Tallinna Linnavalitsuse ettepanekute osas seadusemuudatuste algatamiseks lastekaitsetöö paremaks korraldamiseks.
Ühingu juhatus esitas Riigikogu põhiseaduskomisjonile märgukirja seoses kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (776 SE), millega nähakse ette kohtunikele lisatasu maksmise võimalus riigipühadel ja nädalavahetustel valves oldud aja eest. Kirjas juhitakse põhiseaduskomisjoni tähelepanu vajadusele vaadata kohtunikele lisatasude maksmise võimalused ja muude sotsiaaltagatistega seonduv üle terviklikumat.
Ühingu juhatus esitas Siseministeeriumile arvamuse välismaalaste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta (viisa vaidemenetlus).
Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta (Euroopa Prokuratuur).
Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile arvamuse äriseadustiku jt seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta (tankistid).
Pärnus toimus ühingu aastakoosolek, millest võttis osa 96 tegevliiget ja 54 liiget olid andnud enda esindamiseks volikirja. Ühingut olid tervitama tulnud Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, justiitsminister Urmas Reinsalu ja riigi peaprokurör Lavly Perling.
Koosolekul andis ühingu esimees Indrek Parrest ülevaate juhatuse tegevusest ning Pavel Gontšarov tegi kokkuvõtte Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu tegevusest. Koosolekul kinnitati lisaks ühingu 01.07.2017–30.06.2018 majandusaasta aruanne.
Aastakoosolekul tunnustas ühing oma silmapaistvaid ja teenekaid liikmeid. Ühingu vimpli said Pärnu Maakohtu esimees Rubo Kikerpill, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik ja eelmine ühingu esimees Virgo Saarmets, endine Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste, endine Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Reet Allikvere, endine Harju Maakohtu kohtunik Tiiu Hiiuväin ja endine Pärnu Maakohtu kohtunik Anne Randjärv. Ühingu tänukirja said endine Riigikohtu kohtunik Lea Kivi ja Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa.
Koosoleku pärastlõunases osas toimus arutelu teemal "Kohtud tänapäeva meedias", milles tegid esmalt ettekanded BNS-i peatoimetaja Kalev Korv ja Cloud Media Kommunikatsioonibüroo partner Lauri Linnamäe. Nimetatud osalesid ka järgnenud paneeldiskussioonis koos Tartu Ringkonnakohtu esimehe Kersti Kerstna-Vaksi, Viru Maakohtu kohtuniku Heili Sepa ja ajalehe Põhjarannik tegevtoimetaja Erik Kaldaga. Arutelu juhtis esimese ja teise astme kohtute avalike suhete teenistuse juht Janar Filippov.
Koosolekule järgnes ühine õhtusöök Teater Endla sammassaalis ja teatrietendus "Vedelvorst".
Järgmine aastakoosolek toimub 29.11.2019.
Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile esialgse arvamuse kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta, mis puudutab kohtunikele lisatasu maksmist valveaja eest ja kohtujuristide palgasüsteemi muutmist.
Juhatuse 12.11.2018 elektroonilise hääletamise tulemusel võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeteks Harju Maakohtu kohtunikud Alan Biin ja Elina Elkind.
Omal soovil arvati 16.10.2018 ühingu liikmeskonnast välja Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja kohtunik Roby Koik.
Euroopa Kohtu asepresidendi Rosario Silva de Lapuerta 19.10.2018 määrusega kohtuasjas C-619/18 R: komisjon vs. Poola kohaldati esialgse õiguskaitse meetmeid ning kohustati Poolat koheselt peatama (sh tagasiulatuvalt) 03.07.2018 jõustunud riigisisese õiguse sätete rakendamise, mis puudutavad Poola Ülemkohtu kohtunike teenistusvanuse ülempiiri langetamist seniselt 70-lt aastalt 65-le (mille tulemusel võidakse sundida ametist lahkuma 27 kohtunikku 72-st, sh ülemkohtu esimees). Täpsem ülevaade on leitav Euroopa Kohtu pressiteatest (inglise keeles).
Marokos Marrakechis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek, millest võtsid Eesti esindajatena osa ühingu esimees Indrek Parrest ja aseesimees Anu Uritam. Lisaks osales koosolekul EAJ töörühma liikmena Meelis Eerik.
IAJ aastakoosoleku raames toimunud Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) kohtumisel arutati muude protokolliliste küsimuste kõrval olukorda Poolas ning EAJ rolli Poola kohtunike abistamises. Olukorrast andis ülevaate Poola kohtunik Bogdan Jedrys, kes käis olukorda Poolas tutvustamas ka 31.08.2018 Helsingis toimunud Põhjamaade kohtunike ühingute kohtumisel. Olukord ei ole oluliselt paranenud, vaid pigem vastupidi. Poola uude (politiseeritud) kohtute haldamise nõukotta soovis 10 000 Poola kohtuniku seast kandideerida ainult 18. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles mõistis Poolas läbi viidud kohtunikkonda puudutavad reformid hukka.
Samuti arutati kohtunike olukorda Ungaris. Kohtunikkonda puudutavate otsuste tegemisel on tekkinud konflikt selleks pädevate riigisiseste põhiseaduslike institutsioonide vahel. Ühe kohtunike nimetamiseks ja edutamiseks, samuti kohtu esimeeste määramiseks pädeva institutsiooni esimees on teinud palju meelevaldseid ja põhjendamata otsuseid, sh kohtunike ja kohtu esimeeste nimetamise osas. Samas ei ole Ungari kohtunike ühing otseselt palunud EAJ sekkumist. EAJ otsustas sellele vaatamata saata Ungari pädevatele institutsioonidele kirja palvega olukorda selgitada.
Koosoleku anti ülevaade Türgi kohtunike ja nende lähendaste senises abistamise tulemustest ning arutati edasisi samme. Lisaks arutati võimalusi muuta EAJ töögruppide tööd efektiivsemaks, et reageerida liikmesriikide pöördumistele kiiremini.
Uuteks IAJ liikmeteks võeti vastu Angola Vabariik, Boliivia Paljurahvuseline Riik (taasühines), Ecuadori Vabariik ja Guatemala Vabariik (taasühines). Liikmemaksu pikaajalise tasumata jätmise tõttu kaotas liikmesuse Lesotho Kuningriik.
Uueks IAJ presidendiks valiti senine esimene asepresident Tony Pagone (Austraalia) ja uueks IAJ esimeseks asepresidendiks sai José Manuel Igreja Matos (Portugal), kes jätkab ka EAJ presidendina. Senine IAJ president Christophe Regnard (Prantusmaa) valiti IAJ aupresidendiks. IAJ peasekretärina jätkab Giacomo Oberto (Itaalia).
Järgmine IAJ aastakoosolek toimub 2019. a septembris Kasahstanis Astanas. EAJ aastakoosolek toimub 9.-11. mail 2019 Taanis Kopenhaagenis.
Ühingu juhatus esitas Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (713 SE) kohta, milles ei toetanud kohtujuristide palgasüsteemi muutmist ning leidis, et kavandataval asenduskohtuniku instituudil on mitmeid olulisi puudusi.
Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajas toimus juhatuse koosolek, millest võttis osa seitse juhatuse liiget ning koosolekule olid kutsutud ka Tartu kohtumajas tegutsevate kohtute esimehed, kellest osales Tartu Halduskohtu esimees Kadri Palm ja Tartu Ringkonnakohut esindas halduskolleegiumi esimees Tiina Pappel.
Koosolekul arutati olukorda seoses 23.07.2018 vastu võetud justiitsministri määrusega, millega muudetakse digitaalse toimiku pidamine haldus- ja tsiviilkohtumenetluses alates 01.01.2020 kõikides kohtuasjades kohustuslikuks, ning kohtunike pöördumisi seoses seni esile kerkinud probleemidega täielikule digitoimikule üleminekuga. Otsustati pöörduda uuesti ühingu liikmete poole probleemide laiemaks kaardistamiseks ning püüda seejärel kohtuda uue kohtute asekantsleri Viljar Peebuga. Edasise tegevuse üle otsustab juhatus sõltuvalt kohtumise tulemustest.
Juhatus kujundas seisukoha Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse ja kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu (713 SE) osas. Nimetatud eelnõuga on plaan luua asenduskohtuniku institutsioon ning muuta kohtujuristi palga regulatsiooni. Ühing on varem esitanud Justiitsministeeriumile asenduskohtuniku instituudiga seoses 23.01.2018 arvamuse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta ja 09.07.2018 arvamuse seaduse eelnõu kohta. Samas on eelnõud pärast kooskõlastusringi täiendatud sättega, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks kohtute seaduse § 1251 lõige 6 (selle sätte järgi ei või kohtujuristi palk ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja peale katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast). Kahtlemata on kavandatav muudatus väga oluline kohtusüsteemile tervikuna, kuid ühing ega kohtunikkond üldisemalt ei ole saanud muudatuse osas oma seisukohta avaldada. Juhatus otsustas esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile eelnõu 713 SE kohta arvamuse, mille kohaselt ei toeta ühing kohtute seaduse muutmist eelnõus pakutud viisil.
Veel otsustati koostada Justiitsministeeriumile uus pöördumine seoses ettepanekuga kohtunikele lisatasu kehtestamiseks teenistusaastate eest. Eelnevalt on ühing samal teemal koostanud 29.06.2018 ettepaneku, millele Justiitsministeerium edastas 13.07.2018 vastuse.
Täiendavalt arutati kohtunike biograafilise leksikoni koostamist ning aastakoosoleku ettevalmistamist puudutavaid küsimusi. Samuti oli arutuse all ühingu liikmemaksude laekumine ja meeldetuletuste koostamine võlglastele.
Juhatuse liikmed kohtusid koosoleku raames ka Riigikohtu endise esimehe Märt Raskiga.
Juhatuse järgmine koosolek toimub 11. jaanuaril 2019 Tallinna kohtumajas.
Juhatuse 07.09.2018 elektroonilise hääletamise tulemusel võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Harju Maakohtu kohtunik Laura-Liis Sarapuu.
Ühingu esimees Indrek Parrest ja Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa võtsid osa Soomes Helsinkis toimunud Põhjamaade kohtunike ühingute koosolekust, kuhu olid kutsutud ka Balti riikide ja Poola esindajad. Koosolekul arutati esmajoones kohtunikkonna olukorda Poolas ning Põhja- ja Baltimaade ning Poola kohtunike ühingute edaspidise koostöö võimalusi.
Koosolekul võeti vastu resolutsioon, millega Taani, Soome, Islandi, Norra, Rootsi, Eesti ja Läti kohtunike ühingute esimehed väljendavad sügavat muret poliitilise sekkumise pärast Poola kohtusüsteemi ning kutsuvad oma riikide valitsusi üles võtma viivitamatult meetmeid olukorra parandamiseks.
Muhumaal Vanatoa Turismitalus toimus ühingu traditsiooniline suvelõpuüritus, millest võttis osa 48 ühingu liiget.
Ürituse raames toimunud juhatuse laiendatud koosolekul otsustati võtta ühingu tegevliikmeks Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kohtunik Kristiina Kask.
Lisaks toimus arutelu järgmistel teemadel:
kohtunike eetikakoodeksi võimalik muutmine – Riigikohtu esimehe initsiatiivil on moodustatud töörühm, mis hakkab tegelema eetikakoodeksi võimaliku muutmise ettevalmistamisega. Riigikohtu esimees leiab, et eetikakoodeksi töörühm võiks hinnata, kas kehtiv eetikakoodeks vajab muutmist ning vajadusel esitada omapoolsed muudatusettepanekud. Samuti võiks töörühm tema hinnangul mõelda, kuidas tagada eetikakoodeksi aktiivne kasutamine kohtunikkonnas ning kas sellele võiks ehk kaasa aidata eetika-alase nõuandva kogu loomine või ka kohtunike senisest tihedam eetika-alane koolitamine.
kohtute infosüsteemi väliste kasutajate õigused ja digitaalsele toimikule üleminekuga seotud ootused ja kahtlused ning liikmete ootused ühingu juhatuse tegevusele
meediakriitika kohtute suunas ja sellele reageerimise võimalused
Ürituse raames külastati lisaks giidi saatel Kõinastu laidu ja tehti giidi juhtimisel ringkäik Muhu muuseumis.
Juhatuse 17.08.2018 elektroonilise hääletamise tulemusel võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Tallinna Halduskohtu kohtunik Tristan Ploom.
Eesti Kohtunike Ühing mälestab ühingu pikaaegset liiget ja endist riigikohtunikku Jüri Rätsepat (03.07.1935 – 01.08.2018) ning avaldab sügavat kaastunnet kõigile lähedastele.
Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile arvamuse justiitsministri 08.02.2018 määruse nr 7 "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord" muutmise kohta, mis puudutab kohustuslikku üleminekut digitoimikule tsiviil- ja haldusasjades tervikuna alates 01.01.2020.
Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, mis puudutab asenduskohtuniku instituuti.
Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse seoses õigusriigi põhimõtte süsteemse ohustamisega Poolas. Komisjon saatis Poolale märgukirja, et kaitsta Poola ülemkohtu sõltumatust. Uue Poola ülemkohtu seadusega (jõustub 03.07.2018) alandatakse ülemkohtunike pensionilemineku iga seniselt 70-lt aastalt 65-le, mille tulemusel võidakse sundida ametist lahkuma rohkem kui kolmandik ülmekohtunikest (27 kohtunikku 72-st), sealhulgas peaks enne kuueaastase ametiaja lõppu pensionile minema ka Poola ülemkohtu esimees Malgorzata Gersdorf. Täpsem ülevaade on leitav Euroopa Komisjoni pressiteatest.
Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile ettepaneku lisatasude kehtestamiseks kohtunike teenistusaastate eest.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile pöördumise seoses kohtute infosüsteemi kasutajaõiguste erakorralise järelevalvega.
Eesti Päevaleht avaldas pika intervjuu Krakowi ringkonnakohtu kohtuniku Dariusz Mazur'iga, mille põhiküsimuseks oli Poola kohtusüsteemis tänaseks kujunenud kriitiline olukord ja veelgi tumedamad tulevikuväljavaated. D. Mazuri hinnangul on Poola kohtusüsteem oma sõltumatuse kaotamise äärel ning kui Euroopa Kohus ei sekku, siis juhtub see juba 3. juulil 2018, kui jõustub seadus, millega kaotab töö umbes 40% kõrgeima kohtu kohtunikest.
Artiklis on muu hulgas rõhutatud üht Poola kolleegi õpetlikku tähelepanekut: "Ehkki muudatusi on teinud demokraatlikult valitud parlament, on neid ümberkorraldusi tehes rikutud kõiki demokraatia aluspõhimõtteid."
D. Mazur viibis Tallinnas seoses ettekande pidamisega Euroopa Halduskohtunike Ühingu konverentsil, mille teemaks oli kohtunike staatus Euroopas.
Eesti Kohtunike Ühing võõrustas 14.–15. juunil Tallinnas Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) sõltumatuse ja tõhususe töörühma konverentsi, mille teemaks oli kohtunike staatus, ning ürituse raames leidis aset ka seekordne AEAJ aastakoosolek.
Õiguskantsleri Kantselei ruumides toimunud üritusel osalesid kohtunikud 16 riigist. Osavõtjaid tervitasid õiguskantsler Ülle Madise, ürituse Eesti Kohtunike Ühingu poolne peakorraldaja, Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa ning AEAJ president, Viini Halduskohtu kohtunik Edith Zeller.
Konverentsi juhtisid AEAJ sõltumatuse ja tõhususe töörühma kaasjuhid Bernard Even (Pariisi haldusasjade apellatsioonikohtu kohtunik) ja Rasa Ragulskyte-Markoviene (Vilniuse regionaalse halduskohtu kohtunik).
Konverentsil kuulati järgmisi ettekandeid ja arutelusid:
Dimitrios Gratsias, Euroopa Üldkohtu kohtunik
The status of the European Union judges: Guarantees of Independence and EthicsAnu Uritam, Eesti Kohtunike Ühingu aseesimees, Harju Maakohtu kohtunik
Topical Issues of the Status and Independence of Judges in EstoniaAija Branta, Läti Ülemkohtu kohtunik
The Status of Judges in Contemporary SocietyPaneeldiskussioon teemal Judiciary in Europe – on the Edge? – diskuteerisid Krakowi ringkonnakohtu kohtunik Dariusz Mazur ja Saksamaa Liidu Halduskohtu kohtunik Holger Böhmann
Julija Kiršiene, Kaunase Vytautas Suure Ülikooli professor
Judgecraft and the Fourth Industrial Revolution: Opportunities and ChallengesKonverentsiks koostatud küsimustikule antud vastuste põhjal toimunud diskussioon teemal – The status of administrative judges in Europe: 20 years after publication of the European Charter on the Status of Judges
AEAJ aastakoosolekul kuulati ära ühingu presidendi, asepresidentide ja töögruppide juhtide ning laekuri ja audiitorite aruanded. Peaassamblee valis ka uue juhatuse järgmises koosseisus: Edith Zeller (Austria), Holger Böhmann (Saksamaa), Rasa Ragulskyte-Markoviene (Leedu), Eugenia Papadopoulou (Kreeka) ja Andrej Kmecl (Sloveenia). Juhatus valis enda seast ühingu presidendiks taas Edith Zelleri, ühingu sekretärina tegutseb Karin Winter (Austria) ja laekurina Ralf Höhne (Saksamaa). Ühingu audiitoritena jätkavad ka uuel tegevusperioodil Hannele Klemettinen ja Marja-Liisa Judström (mõlemad Soome).
Üritusest osavõtjad külastasid Tallinna Ringkonnakohut ja tutvusid Tallinna vanalinnaga ning laupäeval oli kõigil soovijatel võimalik nautida päikeselt hommikupoolikut Viru rabas.
Tegemist oli Eesti Kohtunike Ühingu kingitusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul.
Vikerraadio saates Uudis+ uuriti Eesti Kohtunike Ühingu esimehelt Indrek Parrestilt, mida tooks endaga kaasa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) sõnastatav justiitsreform.
Eesti Filmimuuseumis toimus ühingu juhatuse laiendatud koosolek noorkohtunikega, millest võttis juhatuse liikmete kõrval osa 17 kuni 3-aastase ametistaažiga kohtunikku.
Koosolekul arutati kohtunike bibliograafilise leksikoni koostamist. Arutati kohtunikele saadetava ankeedi sisu ja kinnitati toimetuskolleegium järgmises koosseisus: Siiri Malmberg, Ele Liiv, Tiina Pappel, Daimar Liiv, Heili Sepp, Jüri Ilvest, Tambet Tampuu, Maimu Laumets ja Anu Uritam. Kolleegium koguneb esimeseks koosolekuks suve lõpus.
Arutati ka pöördumise koostamist Justiitsministeeriumile kohtunike staažitasude kohta. Koosolekul osalejad pidasid pöördumise koostamist oluliseks ning leidsid, et juhatusel tuleb teemaga edasi tegeleda.
Arutuse all oli ka Justiitsministeeriumi algatatud kohtute infosüsteemi (KIS) kasutajaõiguste erakorraline järelevalve. Koosolekul osalejatele jäi üldiselt arusaamatuks, milline on järelevalve õiguslik alus ja eesmärk. Samuti leiti, et on oluline teada, millisel alusel, kellele ja kui palju üldse on antud KIS-i vaatlejate lube isikutele, kes ei ole kohtuteenistuses, ning kuidas tagatakse nende isikute poolt seaduse täitmine. Otsustati, et ühing teeb eelmärgitu selgitamiseks Justiitsministeeriumile järelepärimise.
Mõistagi arutati koosolekul pikalt noorkohtunike teenistusega seonduvat, mh peamisi kohtunikuametis jätkamise motivaatoreid, noorkohtunike koolitust ja juhendamist ning uute liikmete ootusi ühingule.
Koosolekul võeti ühingu tegevliikmeks vastu Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja kohtunik Ruth Prigoda. Ühingust astus isikliku avalduse alusel välja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtunik Igor Pütsep.
Koosolekule järgnes ekskursioon filmimuuseumis.
Juhatuse järgmine koosolek (laiendatud) toimub 24. augustil Muhumaal.
Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile arvamuse kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Saksamaal Berliinis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millel oli esindatud 38 riiki. Eesti Kohtunike Ühingut käisid esindamas juhatuse liikmed Mari-Liis Avikson ja Tambet Tampuu. Ettekandega osales Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindaja, kes teatas, et nad on huvitatud EAJ-ga koostöö tõhustamisest.
EAJ aastakoosolekul võeti vastu viis resolutsiooni (Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohta, vajaduse kohta kaasajastada ÜRO 1985. a põhiprintsiipe kohtuvõimu sõltumatusest ning resolutsioonid Poola, Serbia ja Türgi kohta), mille täpsema sisuga on võimalik tutvuda EAJ veebilehel (inglise keeles).
Põhjamaad pakkusid Eesti Kohtunike Ühingule võimalust osaleda nende iga-aastasel koosolekul Helsingis, kus üheks aruteluküsimuseks on ka olukord Poolas.
Koosolekul rääkis Türgist pärit noormees enda isa, kes on endine kohtunik, kohtuasja arutamisest ning tõstatati vajadus jätkata Türgi endiste kohtunike abistamist.
Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) president andis igale aastakoosolekul osalenud riigile raamatu, milles sisaldusid kohtunikke puudutavad üldkehtivad põhireeglid (The Universal Charter of the Judge).
Järgmine EAJ aastakoosolek toimub Taanis.
Ühing esitas õiguskantslerile arvamuse seoses Eesti Advokatuuri pöördumisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lõike 1 rakenduspraktika kohta. Oma seisukohas ei nõustunud ühing advokatuuri hinnanguga, et TsMS § 3141 lg 1 rakenduspraktika on kujunenud põhiseadusevastaseks. Samuti leiti, et TsMS § 3141 lg 1 on endiselt vajalik selleks, et välistada menetluste takerdumist olukorras, kus pahatahtlikud menetlusosalised hoiduvad kõrvale menetlusdokumentide vastuvõtmisest.
Eesti Kohtunike ühingu esimees Indrek Parrest vastas Martin Helme tormihoiatusele kõigile kohtunikele, et kuigi kohtud võiksid oma otsuseid senisest enam selgitada ja tegevusi kommunikeerida, on menetlusosaliste seas möödunud aasta lõpul läbiviidud uuringust selgunud, et ligi 80% kohtus käinud inimestest peab süsteemi usaldusväärseks.
Tallinna Ringkonnakohtu ruumides toimus ühingu juhatuse koosolek.
Koosolekul arutati kohtunike bibliograafilise leksikoni, mis sisaldaks andmeid kehtiva põhiseaduse alusel ametisse nimetatud kohtunike kohta, koostamise lähtealuseid ja ka kohtute ajaloo talletamist üldisemalt. Koosolekul pandi üldjoontes paika leksikoni koostamise metoodika ning raamatusse kogutavate andmete struktuur.
Samuti arutati vastuse koostamist õiguskantsleri pöördumisele seoses TsMS § 3141 lg 1 rakenduspraktikaga ning pöördumise koostamist seoses hetkel Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõuga 583 SE, kuhu on pärast kooskõlastusringi lisandunud olulisi sätteid kohtuistungite helisalvestamise kohustuse kohta.
Juhatus kuulas koosolekul ära esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistuse juhi Janar Filippovi mõtted selle kohta, kuidas võiks ühing kaasa aidata kohtute ja õigusemõistmise autoriteedi säilitamisele ja tugevdamisele. Samuti kuulas juhatus ära Tallinna Ringkonnakohtu esimehe Villem Lapimaa, kes andis ülevaate Euroopa Halduskohtunike Ühingu 14.-15. juunil Tallinnas toimuva aastakoosoleku korraldamisel tehtust ning rääkis täpsemalt selle ürituse programmist.
Juhatus kohtus koosoleku raames justiitsminister Urmas Reinsaluga, kellega arutati ühingu ja ministeeriumi koostööpõhimõtteid, kohtunike sotsiaalsete tagatistega seonduvat, samuti räägiti emeriitkohtunike staatusest ja digitaalse toimiku rakendamisega seonduvatest probleemidest.
2018. a veebruaris võeti Eesti Kohtunike Ühingu uuteks tegevliikmeteks järgmised kohtunikud:
- Viktor Bome – Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
- Siiri Malmberg – Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
- Ragne Piir – Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja
- Heili Sepp – Viru Maakohtu Narva kohtumaja
- Dina Sõritsa – Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
- Anu Talu – Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja
- Endla Ülviste – Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja
Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile arvamuse justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 "Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad" muutmise määruse eelnõu kohta, leides kokkuvõtlikult, et eelnõu seletuskirjas puudub piisav sisuline analüüs, mis toetaks kohtumajade teeninduspiirkondade muutmise põhjendatust.
Riigikohtu esimees andis 8. veebruaril 2018 kohtunike täiskogu vastuvõtul kohtute aumärgi ühingu kauaaegsele esimehele kohtunik Meelis Eerikule. Teda tunnustati kohtute aumärgiga silmapaistva panuse eest kohtute omavalitsusorganites ja töögruppides osalemise eest. Tegemist on pikaaegse kohtute haldamise nõukoja liikmega, samuti on ta olnud aastaid tegev eksamikomisjoni juures ja kohtunike koolitamisel.
Kohtute aumärki anti välja teist aastat. Märgiga soovitakse tunnustada kohtunike kõrgetasemelist kutsetööd ning panust Eesti õigus- ja kohtusüsteemi arengusse. Aumärgi võivad saada kõik Eesti kohtunikud. Ettepanekuid aumärgi kandidaatide kohta said esitada kohtunikud ja juristide kutseühendused. Laekunud ettepanekuid hindas ja aumärgi omistamise otsustas selleks moodustatud komisjon, mille esimeheks oli riigikohtunik Indrek Koolmeister.
Ühingu aseesimehe Anu Uritame sulest ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes arvamuslugu "Justiitsaktivismist ja kohtute kontrollimisest".
Viimasel ajal on avalikkuses kõlanud väited, et Eesti kohtusüsteem vajab põhjalikku reformimist. Kohtunikele on ette heidetud alusetut justiitsaktivismi, kuigi terminil justiitsaktivism (ehk kohtulik aktivism) puudub üheselt defineeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud tähendus. Termini loojale on ette heidetud, et ta ei suutnud välja tuua, kas justiitsaktivism on hea või halb. Illustreerimaks, kuivõrd keeruline on defineerida kohtulikku aktivismi kui positiivset või negatiivset nähtust, võib tuua näiteid ajaloost.
Enamikul Eesti kohtulahenditest ei ole aga justiitsaktivismiga mingit seost. Kohus langetab otsuseid, tõlgendades ja kohaldades kehtivat seadust. Mitte iga lahend, mis mõnele poliitilisele jõule või menetluse poolele tundub ebameeldiv või arusaamatu, ei ole justiitsaktivism. Kui keegi soovib justiitsaktivismi kaardile tuginedes seada kohtute üle sisse täitevvõimu kontrolli, tasuks pigem hakata mõtlema, millist eesmärki tegelikult saavutada soovitakse.
Ühing esitas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Väljatöötamiskavatsus puudutab järgmisi teemasid: asenduskohtuniku institutsiooni loomine, ringkonnakohtute kolleegiumide esimeeste nimetamine ja ametiaeg, kohtute ressursikasutuse tõhustamine, kiirete menetlustoimingute tegemine väljaspool kohtu tööaega ja selle tasustamine.
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas toimus ühingu juhatuse uue koosseisu esimene koosolek, millest võttis juhatuse liikmete kõrval osa samas kohtumajas ametis olev kohtunik Viljo Junolainen.
Koosolekul valiti ühingu uueks aseesimeheks Anu Uritam ja laekuriks Mari-Liis Avikson.
Põhjalikult oli arutuse all Justiitsministeeriumi poolt ühingule seisukoha esitamiseks saadetud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus ning ühingu poolt sellele koostatav vastus. Arutati ka jätkuvalt ebarahuldavaid töötingimusi Jõhvi kohtumajas ning tõdeti, et probleemi lahendamine ei ole toimunud loodetud tempos ning sündmuste edasist kulgu on keeruline prognoosida.
Samuti olid arutuse all ühingu uue juhatuse tegevussuunad ja prioriteedid. Juhatuse liikmed olid üksmeelel, et senist võitlust kohtunike sotsiaalsete tagatiste ja ohutute töötingimuste eest tuleb jätkata. Juhatus soovib tegevusega tihendada suhteid kõigi kohtunike vahel ja kaasata neid rohkem ühingu ettevõtmistesse (arvamuste koostamine, osalemine erinevates komisjonides jms). Eesmärgiks seati ka ühingu aktiivsem kaasarääkimine õigusemõistmist ja kohtukorraldust puudutavates ühiskondlikes debattides ning kohtuniku töö olemuse ja õigusemõistmisega ühiskonnale antava lisandväärtuse selgitamine laiemale üldsusele. Juhtaus kaalub veel täiendavalt, kuidas selleks kõige paremini ära kasutada tänapäevaseid meediavahendeid.
Juhatus pani paika ühingu selle aasta ürituste toimumisajad:
- lastekaitsepäeval, 1. juunil toimub juhatuse laiendatud koosolek noorkohtunikega;
- juhatuse laiendatud koosolek traditsioonilise suvelõpuüritusena on plaanitud 24.-25. augustile;
- ühingu aastakoosolek toimub 30. novembril
Kõigi ürituste täpsed toimumiskohad on hetkel veel teadmata, aga laiendatud koosolek noorkohtunikega on kavandatud Tallinnasse ning aastakoosolek toimub seekord Pärnus. Suvelõpuüritusega on plaan kolida taas saartele, kõige tõenäolisemalt on seekord sihiks Muhu saar.
Juhatuse järgmine koosolek toimub 20. aprillil Tallinnas, Tallinna Ringkonnakohtu majas.
Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi tellimusel Eesti Uuringukeskuse poolt 2017. a septembris läbi viidud menetlusosaliste rahulolu-uuringu tulemused kinnitavad usaldust Eesti kohtusüsteemi vastu.
Küsitluse tulemuste kohaselt peab kohtusüsteemi väga usaldusväärseks või pigem usaldusväärseks 88% advokaatidest ja 97% prokuröridest. Kohtusse pöördunud ja kohtus käinud inimestest pidas kohtusüsteemi usaldusväärseks keskmiselt 80% vastanutest.
Uuring on avalikult kättesaadav Riigikohtu veebilehel ning sisaldab muu hulgas võrdlust 2013. a juunis korraldatud samalaadse küsitluse tulemustega.
Eesti Kohtunike Ühingu uue juhatuse esimene koosolek toimub 19. jaanuaril Jõhvi kohtumajas.
2018. aastal toimuvad rahvusvahelised kohtunike üritused järgmiselt:
- Euroopa Kohtunike Ühingu aastakoosolek 24.–26. mail Saksamaal Berliinis
- Euroopa Halduskohtunike Ühingu aastakoosolek 15.–16. juunil Tallinnas
- Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu aastakoosolek 14.–18. oktoobril Marokos Marrakechis
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele ja koostööpartneritele tegusat uut aastat!
Vanemad teated