Eesti Kohtunike Ühing

Eesti Kohtunike Ühing on Eesti Vabariigi kohtunike vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis on asutatud 18. detsembril 1991.

Mittetulundusühingu nimi on Eesti Kohtunike Ühing (edaspidi ühing). Ühingu nime lühend on EKoÜ. Ühingu nimi inglise keeles on Estonian Association of Judges.

Ühingu asukohaks on Tallinn.

Ühingu tegevus rajaneb demokraatia printsiipidel, tema liikmete omaalgatusel ja ühiskondlikul tegevusel.

Ühingu eesmärgiks on:

1. ühendada kohtunikud kutseorganisatsiooniks;

2. seista kohtute ja kohtunike sõltumatuse eest;

3. kaitsta kohtunike isiklikke, tööalaseid ja sotsiaal-majanduslikke õigusi ning seaduslikke huve;

4. kujundada ja hoida kohtunike kutse-eetika taset;

5. uurida Eesti territooriumil tegutsenud kohtute ajalugu.

Oma eesmärgi saavutamiseks on ühingul õigus:

1. korraldada koosolekuid, seminare, konverentse, kutsuda kohtunikke arupidamistele kohtute ja kohtunikkonna jaoks tähtsate asjade üle;

2. korraldada oma liikmeid ühendavaid erialaseid ja seltskondlikke üritusi;

3. jälgida õigusemõistmist ja kohtusüsteemi puudutavate küsimuste otsustamist riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ja anda arvamusi kohtusüsteemi puudutavate seaduseelnõude ja vajadusel ka teiste seaduseelnõude kohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organitele ja teistele organisatsioonidele;

4. jälgida seaduste rakendumist õigusemõistmisel ning teha vajaduse korral seaduse algatamise õigust omavatele subjektidele ettepanekuid seaduste täiendamisteks, muutmiseks või tühistamiseks;

5. anda välja perioodilisi ja teisi trükiseid, levitada õigusemõistmise alast informatsiooni;

6. teha koostööd teiste organisatsioonidega.

Ühing on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on oma pitsat ja embleem.

Ühingu liikmed jagunevad tegevliikmeteks ja auliikmeteks.

Ühingu tegevliikmeks võib olla kohtunik, kes tunnistab ühingu põhikirja ja soovib osaleda ühingu tegevuses. Kohtunik võetakse ühingu liikmeks kirjaliku avalduse alusel juhatuse otsusega.

Ühingu auliikmeks võib olla endine Eesti kohtunik, mõne välisriigi või rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunik või muu isik, kes on aidanud oluliselt kaasa ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele või kohtusüsteemi tugevdamisele ning soovib toetada ühingu tegevust. Auliikmed valib üldkoosolek juhatuse ettepanekul.

Ühingu tegevliikmel on õigus:

1. võtta osa ühingu tegevusest vastavalt käesolevale põhikirjale;

2. valida ja olla valitud ühingu juhtimis-, töö- ja revisjoniorganitesse;

3. esitada nimetatud organitele või otse üldkoosolekule ettepanekuid ühingu tegevuse kohta ning arupärimisi ühingut puudutavates küsimustes;

4. lahkuda omal soovil ühingust.

Auliikmetel on õigus osa võtta ühingu üritustest ning üldkoosolekutel on neil sõnaõigus.

Ühingu tegevliige maksab iga majandusaasta eest liikmemaksu, mis tuleb tasuda hiljemalt ühingu majandusaasta lõpuks. Liikmemaksu suuruse määrab kindlaks üldkoosolek.

Ühingu liige on kohustatud täitma põhikirja nõudeid ning aitama kaasa ühingu eesmärkide saavutamisele. Ühingu liikmele saab kohustusi kehtestada ainult üldkoosoleku otsusega või temaga sõlmitava lepingu alusel.

Ühingu liikmel on igal ajal õigus juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel ühingust välja astuda.

Ühingu liige arvatakse juhatuse otsusega ühingust välja:

1. rohkem kui kahe majandusaasta eest liikmemaksu mõjuva põhjuseta tasumata jätmisel;

2. kohtuniku ametist tagandamisel või vabastamisel, välja arvatud kohtuniku vabastamisel seoses pensioniea saabumisega;

3. põhikirja sätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.

Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

Ühingu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides ühingu juhtimisküsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku igal aastal novembrikuus.

Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku ühingu esimehe, juhatuse või revisjonikomisjoni nõudmisel või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest.

Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva.

Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid.

Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest.

Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja, kellel on lihtkirjalik volikiri. Esindaja võib olla ainult teine ühingu liige. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.

Üldkoosoleku avab ühingu esimees, tema puudumisel vanim juhatuse liige või vanim koosolekul kohalviibiv tegevliige, misjärel valitakse koosoleku juhataja ja sekretär. Koosoleku käik protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja sekretär. Üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel kantakse protokolli eriarvamuse sisu. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.

Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

Protokoll peab olema kättesaadav liikmetele pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemist.

Üldkoosolek:

1. kinnitab ühingu põhikirja ja teeb selles muudatusi;

2. määrab liikmemaksu suuruse;

3. kinnitab juhatuse koostatud majandusaasta aruande, kuulanud eelnevalt ära revisjonikomisjoni arvamuse;

4. arutab ühingu tegevust ja võtab selle kohta vastu otsuseid;

5. valib salajasel hääletamisel kaheks aastaks ühingu esimehe ja teised juhatuse liikmed, revisjonikomisjoni liikmed ning otsustab nende tagasikutsumise;

6. valib ühingu auliikmed;

7. otsustab juhatuse liikmele tasu maksmise, makstava tasu suuruse ja maksmise korra ning juhatuse liikmega tehingu tegemise ja määrab selle tingimused;

8. võtab vastu otsuseid küsimustes, mida juhatus või ühingu liikmed esitavad üldkoosolekule otsustamiseks.

Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest.

Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

Kui üldkoosoleku otsus tehakse üldkoosolekut kokku kutsumata, peab hääletamisel osalema üle poole ühingu liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

Põhikirjas ettenähtud ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.

Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib ja esindab ühingut juhatus, kes otsustab neid asju, mis ei ole üldkoosoleku pädevuses. Ühingu juhatusel on üheksa liiget.

Ühingu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Juhatus valib oma liikmete seast ühingu aseesimehe ja laekuri.

Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhatus koguneb vastavalt vajadusele või kui seda nõuab vähemalt kolm juhatuse liiget või esimees.

Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.

Juhatuse otsused võetakse vastu kohal viibivate juhatuse liikmete poolthäälteenamusega. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse koosoleku käik protokollitakse.

Juhatus või esimees võib probleemide läbitöötamiseks ja arvamuste koostamiseks moodustada töökomisjone.

Revisjonikomisjon annab kirjaliku arvamuse juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande kohta ning vajadusel kontrollib juhatuse organisatsioonilist ja finantsmajanduslikku tegevust. Revisjonikomisjonil on kolm liiget.

Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.

Revisjonikomisjonil on õigus saada juhatuselt teavet ühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise kohta ning tutvuda ühingu dokumentidega, samuti esitada neis küsimustes juhatusele arvamusi ja ettepanekuid.

Revisjonikomisjoni liige võib sõnaõigusega osaleda juhatuse koosolekul, millel arutatakse revisjonikomisjoni poolt juhatusele esitatud arvamusi või ettepanekuid.

Ühingu vara saadakse:

1. liikmemaksudest;

2. kirjastamistuludest;

3. muudest laekumistest.

Ühingu majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.

Ühing lõpetab tegevuse, kui:

1. üldkoosolek otsustab 2/3 häälteenamusega ühingu tegevuse lõpetada;

2. ühingu liikmete arvu vähenemisel alla 50.

Ühingu tegevuse lõpetamisel pärast kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse üle Tartu Ülikoolile.