Teated – 2007
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja istung.
Istungil arutati Eesti Advokatuuri tähelepanekuid ja märkusi kohtumenetluses esinevate probleemide kohta. Arutelu tulemusena otsustati korraldada advokaatide ja prokuröride seas sotsioloogiline küsitlus kohtumenetluses esinevate probleemide kaardistamiseks ning Eesti Kohtunike Ühingule tehti ettepanek välja töötada metoodiline materjal kohtumenetluse läbiviimise kohta.
Teadmiseks võeti Justiitsministeeriumi ettepanek kriminaalmenetluses üldmenetluse katkematuse printsiibi kehtestamiseks (kohtunik ei või arutada korraga rohkem kui ühte üldmenetluse asja), mis samas tekitas mitmeid küsimusi ja kõhklusi.
KHN otsustas:
anda nõusolek Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajast 1 kohtunikukoha üleviimiseks Tartu kohtumajja;
mitte anda nõusolek Pärnu Maakohtust 1 kohtunikukoha üleviimiseks Harju Maakohtusse;
heaks kiita 2008. a-l Tallinna kohtumajades kohtuametnikele 10% lisatasu diferentseeringu rakendamise.
Samuti tutvustati 2008. a täiskogu teemasid, kuhu on Eesti Kohtunike Ühingu ettepanekul lisatud päevakorrapunkt Viru Ringkonnakohtu likvideerimise aruteluks.
Järgmine KHN-i istung toimub juba uues koosseisus, kuna eeloleval täiskogul valitakse uued KHN-i liikmed.
Tallinnas toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek.
Koosolek valis uue juhatuse koosseisus: esimees Meelis Eerik, liikmed Piia Jaaksoo, Tiiu Jervan, Kersti Kerstna-Vaks, Lea Kivi, Liivi Loide, Mare Merimaa, Andrus Miilaste ja Tiina Pappel.
Revisjonikomisjoni koosseis: Maie Kram, Jüri Paap ja Urmas Reinola.
Aastakoosolekul tõstatus küsimus Viru Ringkonnakohtu likvideerimisest. Aastakoosolek oli läbi aegade resoluutseim ja otsustas kohustada juhatust:
taotleda Riigikohtu esimehelt Viru Ringkonnakohtu likvideerimise küsimuse arutelu lülitamist veebruaris toimuva täiskogu päevakorda, kuulata täiskogul ära justiitsminister ning paluda Justiitsministeeriumilt esitada nimetatud kohtu likvideerimist puudutav analüüs;
paluda Riigikogu juhatust Viru Ringkonnakohtu likvideerimist puudutavat eelnõud Riigikogus mitte enne täiskogu seisukohta arutada;
paluda Kohtute Haldamise Nõukojal arvestada täiskogu seisukohaga ning vajadusel arutada antud küsimust uuesti.
Aastakooslekul otsustati astuda Euroopa Halduskohtunike Ühingu liikmeks.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus on koostanud aastakoosolekul otsustatud pöördumised Riigikohtu esimehe, Kohtute Haldamise Nõukoja, Riigikogu esimehe ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe poole.
30.11.2007 toimub Tallinnas Pärnu mnt 7 Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek järgmise päevakorraga:
10.00 – Registreerimine. Tervituskohv
11.00 – Aastakoosoleku avamine, esimehe aastakõne, revisjonikomisjoni aruanne, tervituskõned
13.00–13.30 – Kohvipaus
13.30 – Sõnavõtud:
- Ülevaade õigusloome arengust – juhatuse liige Tiina Pappel
- Ülevaade Balti Kohtunike Ühingute Nõukogu tegevusest – juhatuse liige Mare Merimaa
Juhatuse, revisjonikomisjoni ja Balti Kohtunike Ühingute Nõukogu kandidaatide ülesseadmine.
Sõnavõtud jätkuvad:
- Ülevaade pensionile jäänud kohtunike tegevusest – juhatuse liige Tiiu Jervan
- Ülevaade Gruusia reisist – juhatuse liige Eerik Kergandberg
- Ülevaade rahvusvahelise seminari korraldamisest – juhatuse liige Andrus Miilaste
Hääletamisprotseduurid
Sõnavõtud jätkuvad:
- Euroopa Nõukogu Kohtunike Komitee tegevusest – Julia Laffranque;
- Arvamuse andmine Euroopa Halduskohtunike Ühinguga liitumiseks;
- Vaba mikrofon.
Hääletamistulemuste avaldamine
16.15 – Koosoleku lõpp
16.30 – Pidulik koosviibimine Teater Estonia talveaias
Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimus juhatuse koosolek.
Ühingu liikmeks võeti Ele Liiv Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast. Juhatuse koosolekul arutati peamise küsimusena ühingu aastakoosoleku korraldamisega seonduvat. Ühingu aastakoosolek toimub reedel, 30. novembril, Tallinnas Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu hoones Pärnu mnt 7. Koosoleku algusaeg on kell 11.00, registreerimine algab kell 10.00. Aastakoosolekul saab osaleda ka volituste kaudu. Aastakoosolekule järgneb pidulik koosviibimine Teater Estonia talveaias. Koosviibimise lõpuks on planeeritud kell 19.30.
Konverentsi teemal "Kohtunike töökoormus, selle mõju kohtulahendite kvaliteedile ja töökoormuse mõõtmise võimalused" programm:
Barclay Hotelli konverentsisaal, Ülikooli 8, Tartu
09.30–10.00: Hommikukohv, osalejate registreerimine
10.00–10.15: Sõnavõtud
10.15–11.30: Läti delegatsiooni ettekanded:
- Iveta Andžane – Bauska rajooni kohtu esimees
- Aldis Lavinš – Kõrgema Administratiivkohtu esimees
- Andris Strauts – Ladgale ringkonnakohtu kohtunik
11.30–12.00: Kohvipaus
12.00–12.15: Läti delegatsiooni ettekannete jätkumine
12.15–13.00: Leedu delegatsiooni ettekanded:
- Gintautas Kaulakis – Kaišiadorase rajooni kohtu esimees
- Petras Brazys – Šiauliai ringkonnakohtu tsiviilosakonna esimees
13.00–14.00: Lõunapaus
14.00–15.30: Eesti delegatsiooni ettekanded:
- Daimar Liiv – Tallinna Halduskohtu kohtunik "Kohtunike töökoormusest Euroopa Liidus"
- Pavel Gontšarov – Viru Maakohtu esimees "Esimese astme kohtute töökoormus ja selle mõõtmise võimalused"
- Mare Merimaa – Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik "Kohtunike töökoormus ja selle mõju kohtulahendi kvaliteedile"
- Timo Ligi – Kohtuasjade koormuspunktide komisjoni esimees "Kohtuasjade koormuspunktide määramise võimalused"
15.30–16.00: Kohvipaus
16.00–17.00: Diskussioon, kokkuvõtete tegemine
17.00–18.00: Väliskülalistele Riigikohtu külastus
Eesti Kohtunike Ühingu pressiteade
Tallinna linnapea Edgar Savisaar on avaldanud pressi vahendusel kahtlusi Eesti kohtunikkonna erapooletuses, leides, et õigusemõistmine on kallutatud ning sõltuv justiitsministri tahtest ja seisukohtadest.
Eesti Kohtunike Ühing peab eeltoodud avaldusega seoses vajalikuks märkida järgmist. Halduskohtunikud on ikka ja jälle olnud sunnitud kontrollima selliste haldusaktide seaduslikkust ning lahendama selliseid esialgse õiguskaitse taotlusi, mille pinnal põrkuvad erinevate erakondade poliitilised huvid. On mõistetav, et ükski kohtulahend ei saa korraga kõiki rahuldada. Kõige kahetsusväärsem viis negatiivsele kohtulahendile (käesoleval juhul esialgse õiguskaitse määrusele) reageerimiseks on süüdistada kohtunikku poliitilises kallutatuses.
Samuti tuleb selgitada, et esialgse õiguskaitse eesmärgiks ei ole kaebust sisuliselt lahendada, vaid tagada kaebuse esitaja õiguste ajutine kaitse kohtuasja arutamise ajal. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei tähenda haldusasja sisulist lahendamist ega tekita kohtuasja arutavale kohtunikule kohustust asi kohtuotsusega samal viisil lahendada.
Sisuliselt kahtleb Tallinna linnapea Eesti Vabariigi põhiseaduse toimimises ning seaduste võimes tagada Eesti kohtunike sõltumatust ja erapooletust. Eesti Kohtunike Ühing peab vajalikuks meenutada seadust. Kohtute seadusest tulenevalt ei või kohtunik olla ühegi erakonna, valla- ega linnavolikogu liige; samuti ei tohi tema ametivälised tööülesanded kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunikud nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi poolt Riigikohtu üldkogu ettepanekul avaliku konkursi alusel. Kohtuniku ametipalk sätestatakse seadusega. Seadus ei anna justiitsministrile õigust algatada kohtunike suhtes distsiplinaarmenetlust. Seega puuduvad justiitsministril hoovad kohtunikkonna mõjutamiseks. Kui austatud linnapea siiski arvab, et eeltoodud seaduses sätestatud kohtunike õiguslikud garantiid ei ole erapooletuks õigusemõistmiseks piisavad, ei takista tal miski tegemast mõnele Riigikogus olevale erakonnale ettepanekut, algatada eelnõu kohtunike sõltumatuse tagatiste täiendavaks laiendamiseks.
Eesti Kohtunike Ühingu ja Eesti Ajalehtede Liidu seminari kava:
10.45–11.00: Kogunemine ja kohvilaud
11.00–11.05: Seminari avasõnad – Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik
11.05–11.50: Kui suur on kohtuniku otsustusvabadus? Kellele jääb viimane sõna – Tallinna Ringkonnakohtu esimees Igor Amann
11.50–12.05: Kohvipaus
12.05–12.40: Milliseid vastuolusid ja probleeme näen rahva õiglustunde realiseerimisel kohtusüsteemi poolt – Postimehe peatoimetaja asetäitja Raimo Ülavere
12.40–13.20: Kohtumenetluse põhielemendid ja terminid – Harju Maakohtu esimees Helve Särgava
13.20–13.50: Lõunapaus
13.50–14.30: Millised takistused ja probleemid on info hankimisel õigusteemadel kirjutamisel – Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi
14.30–15.00: Andmekaitse seadus ja ajakirjandusvabadus. Kuidas töötab seaduse uus redaktsioon – Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhtivprokurör Lavly Lepp
15.00–15.10: Seminari kokkuvõte
Norras Trondheimis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.
Töögruppides olid arutlusel järgmised teemad:
õigusemõistmise kättesaadavus: menetluse kulukus, informeeritus, kohtulahendite täitmine;
tsiviilmenetluse sanktsioonid;
alaealised kriminaalmenetluses;
töötajate õiguste kaitse tööandja tegevuse lõppemisel.
IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek, kus arutati kohtuvõimu puudutavaid päevakorralisi probleeme.
Poolas võeti sellel suvel vastu seadus, mis lubab justiitsministril suuremas ulatuses sekkuda õigusemõistmisesse. Näiteks saab justiitsminister valida kohtu esimehe, viia kohtuniku 6-9 kuuks ilma kohtuniku nõusolekuta teise kohtusse (see hõlmab ka kohtuasja äravõtmist ning uuele kohtunikule määramist), samuti anti kohtunike distsiplinaarmenetlus kohtutelt üle prokuratuurile. Kohtunikud on sattunud riigi presidendi jt kõrgete ametnike põhjendamatu kriitikatule alla meedias. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles avaldas muret tekkinud olukorra pärast ning rõhutas Poola võimude vajadust viia siseriiklik regulatsioon vastavusse rahvusvaheliste põhimõtetega, mis tagaks kohtunike sõltumatuse ja iseseisvuse.
Distsiplinaarmenetlus on probleemiks ka Ukrainas. Poliitilised jõud, kes vaidlustavad seadusandlikke akte ei ole sageli rahul kohtulahenditega ning püüavad leida võimalusi kohtuvõimu politiseerimiseks. See info jäi algselt reaktsioonita kuivõrd Ukraina esindajaid koosolekul ei viibinud. Ukraina esindajate ilmumisel järgmisel päeval võeti küsimus uuesti päevakorda ja EAJ võttis vastu seisukoha, milles rõhutas, et kohtulahendi tegemine või selle kõrgemas kohtus tühistamine ei saa olla aluseks distsiplinaarmenetlusele, distsiplinaarmenetlus peab olema läbi viidud sõltumatu organi poolt, tagades kõigi õiguste kaitse. Distsiplinaarmenetluse otsust peab olema võimalik vaidlustada kohtus.
Austria tõstatas "kojutulemise" probleemi Makedoonia näite varal, kuivõrd pidas seda kogu Euroopale oluliseks. Faktid on järgmised: eluks ajaks ametisse nimetatud Makedoonia kõrgeima kohtu kohtunik asus ametisse Euroopa Inimõiguste Kohtus. Ametiaeg lõppes oktoobris, kuid rahvuslikku kohtusüsteemi tagasipöördumine on võimatu, kuivõrd seda kohta ei säilitatud. EAJ otsustas pöörduda Makedoonia ja Euroopa institutsioonide poole kirjaga, milles avaldab tekkinud olukorra kohta muret.
Toimus Eesti Kohtunike Ühingu reis Gruusiasse. Külastati Tbilisit ja Batumit, toimusid mitmed ametlikud ja mitteametlikud kohtumised.
Ühingu delegatsioon võeti vastu kõrgel tasemel. Toimusid kohtukülastused, sh Gruusia Riigikohtu ja Batumi Linnakohtu külastus. Gruusia Riigikohtu esimees hr Kublašvili ja Gruusia Kohtunike Ühingu esimees hr Meišvili korraldasid delegatsioonile piduliku õhtusöögi ning Gruusia Kohtunike Ühing täiendavalt ka lõunasöögi. Nende käigus kohtuti mitmete kohalike kolleegidega, kohtunikke puudutavate probleemide arutelu oli elav. Reisi kajastas ka kohalik televisioon ning ühingu esimees andis teleintervjuu. Reisi lõpus külastati Eesti suursaatkonda Tbilisis.
Toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Koosolekul arutati kohtunikele teenetemärkide andmise ettepanekute tegemist. Vastavalt varasemale kokkuleppele Riigikohtu esimees Märt Raskiga esitame ettepanekud hiljemalt 1. septembriks.
Samuti arutati sügishooaja ürituste korraldamisega seonduvat.
Kõige esimesena toimub 11.-19. septembrini reis Gruusiasse. Oleme kokku leppinud külastuse Gruusia Riigikohtusse, samuti kohtukülastuse Batumis. Gruusia Kohtunike Ühing ootab meid nende poolt pakutavale õhtusöögile. Täpsema teate reisi korralduslike detailidega saadame kõikidele sõitjatele.
18.-19. oktoober toimub Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu koosolek Tartus. Leedu ja Läti kolleegidega arutatakse töökoormust ja kohtulahendite kvaliteeti puudutavaid probleeme. Täpsema teate ürituse toimumisest saadame samuti hiljem.
Oktoobris toimub koostöös Eesti Ajalehtede Liiduga seminar ajakirjanikele, kus on teiste hulgas sõnavõtuga lubanud üles astuda Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi (esialgne teema "Ajakirjandus kohtuotsuse kujundajana") ja Äripäeva peatoimetaja asetäitja Raimo Ülavere (esialgne teema "Kuidas hindan ajakirjanikuna kohtute ja teiste õigusorganite tegevust?"). Need ja teised teemad on täpsustamisel.
Esimees Meelis Eerik ja juhatuse liikmed Kersti Kerstna-Vaks, Mare Merimaa, Pavel Gontšarov ja Viru Maakohtu kohtunik Iris Kangur viibisid Riias konverentsil "Judicial Reform, Ethics and Transparency". Konverentsi korraldas Ameerika Ühendriikide Riia saatkond. Konverentsil osalesid Läti president Vike Freiberga, peaminister A. Kalvitis, USA Ülemkohtu kohtunik Samuel Alito ning teised kõrged tegelased. Eestist osales konverentsil ka riigi peaprokurör Norman Aas, Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja, õiguskanstler Allar Jõks ning õiguskanstleri asetäitja-nõunik Madis Ernits.
Rahandusministeeriumis toimus kohtumine Šveitsi delegatsiooniga, mis puudutas Šveitsi riigi poolt Eestile erinevate projektide jaoks raha eraldamist. Kohal oli Šveitsi riigiministeeriumi esindajad koos Šveitsi Helsinki Suursaatkonna esindajaga, kohtumisest võtsid ühingu poolt osa esimees Meelis Eerik ja juhatuse liige Andrus Miilaste.
Šveitsi riik plaanib Eesti Vabariigile eraldada ca 390 miljonit krooni projektide toetuseks. Projektidele loodetakse raha eraldada juba 2008. aasta alguses. Ühingul on plaan korraldada rahvusvaheline konverents kohtuotsuste täitmisest.
Toimus ühingu kohtumine Eesti Advokatuuriga. Kohtumisel osalesid esimees Meelis Eerik, juhatuse liige Tiina Pappel, advokatuuri esimees Aivar Pilv ja advokatuuri juhatuse liige Jüri Leppik. Nagu ka kohtumisel prokuratuuriga, arutati koostöövõimalusi seadusloome, koolituse jm valdkondades. Lepiti kokku edasistes kohtumistes.
Ühing on pöördunud õiguskantsler Allar Jõksi poole palvega kontrollida kohtute seaduse § 76 lg 5 ja 86 vastavust Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dele 12 ja 13 (õigus võrdsele kohtlemisele ning õigus riigi ja seaduse kaitsele). KS § 86 reguleerib kohtuniku sotsiaaltagatisi (hüvitise maksmist) seoses kohtu likvideerimise, kohtumaja sulgemise ning kohtunike arvu vähendamisega. KS § 76 lõike 5 kohaselt ei tohi kohtuniku palk koos § 76 lõikes 1 ettenähtud lisatasuga (lisatasu teenistusaastate eest) ületada kõrgema astme kohtuniku ametipalka.
Tartus toimus juhatuse koosolek koos Riigikohtu esimehe Märt Raskiga.
Arutati kohtunikele riiklike aumärkide taotlemise temaatikat. Arutelu eesmärk on vältida aumärkide taotlemisega võimalikku avalikkuse negatiivset tähelepanu. Lepiti kokku teatud konkreetsetes käitumismudelites. Riigikohtu esimees väljendas seisukohta, mille kohaselt on ühingu tegevus kohtunikele aumärkide taotlemiseks ettepaneku tegemine igati vajalik.
Toimus ühingu kohtumine Riigiprokuratuuriga. Kohtumisest võtsid osa riigi peaprokurör Norman Aas, Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Lavly Lepp, Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar ja ühingu poolt esimees Meelis Eerik, juhatuse liige, Viru Maakohtu esimees Pavel Gontšarov ja Harju Maakohtu esimees Helve Särgava.
Arutati prokuratuuri ja kohtunike ühingu koostöövõimalusi seadusloome valdkonnas, töötingimuste parandamisel kohtutes (näiteks tehinkavahendite kasutamisel), koolituse arendamisel ning muudes küsimustes.
Toimus E-toimiku juhtgrupi koosolek, kus arutati jooksvaid küsimusi.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoda, kus päevakorras oli 2006. a kohtute eelarve kasutamise ülevaade, 2008. a kohtute eelarve taotlus, info maksekäsukeskuse loomisest Pärnu Maakohtu tööpiirkonda ja peamise küsimusena Viru ja Tartu Ringkonnakohtute ühendamine. Ühingu arvamuse edastas esimees Meelis Eerik. KHN otsustas hääletamise tulemusena anda Viru ja Tartu Ringkonnakohtute ühendamiseks kooskõlastus.
Ühingu juhatus otsustas elektroonilisel koosolekul anda tänukiri Tallinna Halduskohtu kohtunikule Sirje Trombile, kes siirdus vanaduspensionile.
Ühingu juhatus kujundas elektroonilisel koosolekul seisukoha Viru ja Tartu Ringkonnakohtute ühendamisest.
Juhatuse arvates ei ole nimetatud kohtute ühendamine piisavalt põhjendatud. Puudub töökoormuse analüüs, mis aitaks hinnata kohtunike töötamist üle- või alakoormusega; analüüsimata on maakohtute liitmise reformi tulemused; otstarbekas oleks ühendada antud küsimus kohtuhalduse reformiga, kuivõrd põhjendatud ei ole kohtusüsteemi kestev reformimine, reformid tuleks koondada ühte. Samuti on arvestamata sotsiaal-poliitiline aspekt.
Juhatus leidis, et sedavõrd kaalukat küsimust ei ole õige otsustada ilma laiema aruteluta kohtunikkonnas. Juhatus tunnustas Justiitsministeeriumi püüdu leida Viru Ringkonnakohtu kohtunikele leida sobiv lahendus siirduda teisele tööle või pensionile.
Ühingu juhatus kujundas elektroonilisel koosolekul seisukoha ka kohtunike uuest koolitusmudelist. Juhatus leidis, et kohtunike koolituse muutmine senisest paremaks on tervitatav. Piisava info puudumisel ei ole aga võimalik lõplikku hinnangut uuele koolitussüsteemile anda. Tartu Ülikooli kui kohtunike koolitaja vastu puuduvad vastuväited, kuid koolituse kvaliteeti tõstva konkurentsi säilitamiseks ei pea juhatus õigeks seadustada Tartu Ülikool kohtunike koolitajana.
Toimus E-toimiku juhtgrupi ja ministrite komisjoni koosolek. Kohal viibisid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, siseminister Jüri Pihl, justiitsminister Rein Lang, rahandusminister Ivari Padar.
Otsustati kinnitada tsentraalse menetlusinfosüsteemi E-toimik realiseerimistähtaeg kriminaal- ja väärteomenetluse põhiprotsessis detsember 2007. Jaanuar-aprill 2008 toimuvad integratsioonitestid ja andmesiirde ettevalmistamine E-toimiku rakendamiseks ning otsustati, et integreeritud menetlusinfosüsteem E-toimik rakendub koos politsei infosüsteemiga Polis II rakendumisega.
Toimus heategevuslik üritus, mille käigus istutasid kohtunikud Valga maakonnas Koikkülas metsa. Metsaistutusele järgnes ekskursioon ümbruskaudsetes looduslikult kaunites kohtades.
Tallinnas viibisid Hyvinkää kohtu kohtunikud. Soome kolleegid külastasid Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja ning Tallinna Ringkonnakohtu/Tallinna Halduskohtu hoonet.
Toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek õiguskantsler Allar Jõksi juures.
Õiguskantsler tutvustas kohtunike distsiplinaarvastutuse menetluse praktikat, rõhutades, et algatab distsiplinaarmenetluse vaid ilmselge ja raske rikkumise korral, eelistades samal ajal probleemi lahendamist kohtusüsteemi siseselt (edasikaebemenetlus, süsteemisisene tähelepanu juhtimine või distsiplinaarmenetlus). Peamise probleemina tõi õiguskantsler esile asjade venimise.
Juhatuse koosolekust võttis osa ka Justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu, kes tutvustas Justiitsministeeriumi kava ühendada Viru ja Tartu Ringkonnakohtud. Ühendamise peamiste põhjustena tõi kantsler välja:
saabuvate asjade arvu vähesust/kohtunike väiksemat koormust;
sellest tulenevat ühe kohtuasja kõrget maksumust;
kohtunike spetsialiseerumise võimatust.
Nii juhatus kui õiguskantsler kujundavad arvamuse 25. mail toimuvaks KHN koosolekuks, kuid mõlemad juhtisid ministeeriumi tähelepanu reformkava täiendava argumentatsiooni vajadusele.
Uueks liikmeks võeti Orvi Tali Harju Maakohtust. Juhatus otsustas anda Aita Rajaverele ühingu vimpli (staaži kohtunikuna üle 20 aasta) ning Arne Kolnesele tänukirja seoses vanaduspensionile siirdumisega.
Juhatus tänab kõiki, kes on tasunud oma liikmemaksu. See võimaldas juhatusel tellida aastakoosolekuks väärikad meened ning asuda aastakoosolekut korraldama häid traditsioone jätkates. Ühtlasi jätkatakse kõigi planeeritud ürituste korraldamist, millest esimene toimub juba järgmisel nädalavahetusel 5. mail metsaistutuse raames.
Juhatus planeerib kohtumisi Riigiprokuratuuri ja Eesti Advokatuuri esindajatega, tõhustamaks vastastikust koostööd.
Järgmine juhatuse koosolek toimub Kohtunike Foorumi ajal 7.-8. juunil.
Hispaanias Valencias toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek. Arutati Euroopa riikides päevakorralisi küsimusi.
Prantsusmaa esindajad pöördusid eelmisel koosolekul EAJ poole kuna menetluses oli seaduseelnõu, mille kohaselt oleks nende nn Kohtute Haldamise Nõukotta jäänud kohtunikest liikmeid vähemusse. EAJ võttis eelmisel koosolekul vastu resolutsiooni, millega pidas sellise olukorra tekkimist ohuks kohtute sõltumatusele. Prantsusmaa esindaja teavitas, et pärast selle resolutsiooni vastuvõtmist võttis prantsuse justiitsminister vastava ettepaneku tagasi ning olukord on normaliseerunud. Prantsusmaa esindaja tänas EAJ vajaliku reageerimise eest.
Ungari pöördus EAJ poole kahe probleemiga:
viimase aasta jooksul on suurenenud poliitikute, meedia ja kohtutega mitteseotud juristide rünnakud kohtute vastu. Kohtunikke kujutatakse kui kõrgema keskklassi esindajatena, kes suhtuvad vaenulikult mustlastesse, on homofoobsed, ksenofoobsed, antisemiitlikud jne. Selline suhtumine annab tunda ka juba avaliku arvamuse küsitluses;
Ungaris soovitakse reformida kohtunike pensioni selliselt, et kohtunik, kes lahkub pensionile enne 70-aastaseks saamist, saab tavalist, mitte kohtuniku pensioni. See tähendab reaalsuses pensionit 30% ulatuses viimasest palgast.
EAJ otsustas:
vastu võtta resolutsioon, millega avaldada muret olukorra pärast Ungaris ning moodustada liikmesriikidest koosnev komisjon olukorra analüüsimiseks. Komisjonile anti õigus käia vajadusel kohapeal kohtumas erinevate jõududega ning tehti ülesandeks anda EAJ-ile ülevaade koos vastavate ettepanekutega järgmiseks koosolekuks septembris;
vastu võtta resolutsioon, mille kohaselt on olukord, kus kohtunik saab pensionile siidrudes vaid 30% oma viimasest palgast, ebapiisav tagamaks iga konkreetse kohtuniku kui ka kohtusüsteemi iseseisvust ja sõltumatust.
Rootsis on päevakorral kohtunike palkade diferentseerimine. Kohtuniku palga diferentseerimise kriteeriumideks on pakutud: kogemust, vastutust, konkreetsete kohtuasjade keerukust. Palkade läbirääkimised lõppesid sellega, et praktiliselt igale kohtunikule pakuti erinevat palka. Sellest tekkis konflikt, mille lahendamisega tegeletakse.
Võimalus oli kohtuda ka Gruusia kolleegidega. Vahepeal mittetegutsenud Gruusia Kohtunike Ühing on saanud endale uue juhatuse ja esimehe ning kohal viibinud Gruusia Riigikohtu esimehe sõnul valmis aktiivselt rahvusvahelisel areenil tegutsema.
Järgmine EAJ koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges) aastakoosoleku raames septembris.
Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Koosolekul võeti uueks liikmeks Gerty Pau Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajast.
Koosolekul arutati erinevate tegevusvaldkondade arenguvõimalusi. Juhatus pöördub Eesti Advokatuuri ja prokuratuuri vastava organi poole koostööks seadusloome valdkonnas. Samuti arutati emeriitkohtunike kaasamise võimalusi ühingu tegevusse ja kohtute töösse.
Päevakajaliste küsimuste arutamise tulemusena jõuti seisukohale vajaduses pöörduda Vabariigi Presidendi poole kohtunikele teenetemärkide jagamise kriteeriumide osas. See pöördumine peaks juhatuse hinnangul olema tulevikku suunatud, mitte isikute, vaid põhimõtete tasandil ja aitama välistada sel aastal tekkinud problemaatikat.
Peavaldkonnana arutati ühingu poolt korraldatavaid üritusi. Ühing korraldab heategevusliku ürituse, Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosoleku, Gruusia reisi, ajakirjanike seminari ning võtab osa rahvusvahelistest üritustest. Ühingu poolt korraldatava rahvusvahelise seminari osas asus juhatus seisukohale, et sellega saab hakata tegelema pärast Šveitsist raha laekumist ning arvestades sealse asjaajamise kulgu, rahvusvahelist seminari sellel aastal suure tõenäosusega ei toimu. Ürituste ja reisi kohta antakse peagi täiendavat infot.
Järgmine juhatuse koosolek on planeeritud 27. aprillil.
Juhatuse liige Kersti Kerstna-Vaks viibis Eesti Harjutuskohtu võistlusel.
Esimees Meelis Eerik viibis Eesti Advokatuuri Üldkogul.
Toimus e-toimiku juhtrühma koosolek. Päevakoras oli väärteomenetluse töögrupi koostatud lähteülesanne ja väärteomenetluse nõuete tutvustus ning kinnitamine, e-toimiku sisekommunikatsiooniloogika ning uue avaliku identiteedi tutvustus, samuti juhtrühma tööplaani tutvustus ja e-toimiku edasine tegevuskava. Järgmine juhtrühma koosolek toimub 21. märtsil.
Haapsalu kohtumajas toimus ühingu juhatuse laiendatud koosolek, kus arutati kohtunike täiskogul arutamisele tulevaid kohtusüsteemi arengu põhimõtteid.
Arutelust kasvasid välja mitmed ettepanekud täiskogu korralduse ja kohtusüsteemi arengu põhimõtete täiendamiseks.
Täiskogu korralduse ettepanekud:
Kuivõrd kohtusüsteemi arengu põhimõtted on väga kaalukas dokument, tegi juhatus ettepaneku tõsta arengu põhimõtete arutelu esimeseks päevakorrapunktiks.
Täiendavalt teeb ühing ettepaneku võtta päevakorda punkt, mis puudutab kohtunike koolituse arengu ülevaadet. Juhatuse arvates on kohane kohtusüsteemi arengu põhimõtetega arutleda ka kohtunike koolituse arengut, mis aga põhimõtetes ei kajastu.
Kohtusüsteemi arengu põhimõtetega seonduvad ettepanekud:
Põhimõtete punktis 6 käsitletakse vajadust vabastada kohtusüsteem õigusemõistmisega vahetult mitteseotud kohustustest. Juhatus teeb ettepaneku jätta sellest punktist välja sulgudes olev loetelu (kinnistus- ja registritoimingud, kriminaalhooldustegevus) kuivõrd loetelu ei hõlma kõiki võimalikke näiteid, iga valdkond vajaks eraldi arutelu ning eraldi tuleks analüüsida ning välja tuua menetluslik ja halduslik aspekt.
Põhimõtete punktis 7 on kirjas, et võimude lahususe põhimõttega ei ole kooskõlas kohtute haldamine täitevvõimu poolt. Kuivõrd ei saa asuda seisukohale, et praegune süsteem on põhiseadusega vastuolus, teeb juhatus ettepaneku sõnastada antud lause ümber: "võimude lahususe põhimõttega oleks paremini kooskõlas, kui kohtute haldamine ei toimu täitevvõimu poolt."
Põhimõtete punkt 10.3, mis käsitleb kohtute haldamise nõukoja pädevust (praegune sõnastus: "Kohtute haldamise nõukoda kinnitab kohtuhaldusasutuse põhimääruse") tuleks lisada sõnad "ja teostab kohtuhaldusasutuse üle järelevalvet".
Põhimõtete punkti 11, mis sätestab kohtute haldamise nõukoja liikmed, tuleks lisada: "Kohtuesimees ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võib sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist". Kohtuesimees on KHN-i suhtes aruandekohustuslik ning seetõttu ei saa ta ise sinna kuuluda.
Juhatus teeb ka ettepaneku, et "Eesti Kohtunike Ühingu esindaja võib sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist".Juhatus asus seisukohale, et kohtu üldkogu pädevust võrreldes praegu kehtiva seadusega ei tohiks kitsendada. Kohtu üldkogu on kohtusisene otsustav, mitte ainult nõuandev organ, võttes vastu näiteks tööjaotusplaani. Seetõttu teeb juhatus ettepaneku täiendada punkti 12 sõnastust: "Kohtu üldkogu on otsustav ja nõuandev organ, kuulates vajadusel ära kohtuesimehe ja direktori".
Ühing on seisukohal, et kohtusüsteemi arengu põhimõtetes kajastamata küsimused vajavad täiskogus eraldi otsustamist.
Nimetatud ettepanekud edastatakse Riigikohtu esimehele.
Ühing korraldab liikmetele reisi Gruusiasse. Ühingu liikmetel on olemas isiklikud suhted Gruusia kohtunikega, mistõttu on ühingu juhatus koos Jõgeva kohtuniku Zakaria Nemsitsveridzega otsustanud korraldada koolitusreisi Gruusiasse (Tbilisi) septembris 2007. a. Oluline on siin märkida, et suhted Gruusiaga on ka üks Eesti välispoliitika prioriteetidest.
Grupi suurus: max 20 inimest.
Toimumise eeldatav aeg: 13.–19. september 2007 lennukiga Riiast Tbilisi (otselend).
Sõidust lähemalt:
- Sõit: Riga-Tbilisi-Riga
- Kohapeal transport: kõige mugavam on, kui on buss, mille suurus sõltub inimeste arvust.
- Kohapeal hotellid: suured firmahotellid on suhteliselt kallid, eelistatum on koduhotellindus, mille tase on hea. Hinnad on erinevad, suurusjärk 100-300 krooni öö/inimene. Võib osutuda vajalikuks mitmesse hotelli paigutamine. Ei pea ette väga pikalt kinni panema. Kui keegi soovib, on võimalik ka kallites hotellides ööbimine (Marriott).
- Planeerime kohtumised kohtunikega, sh Riigikohtus
- Kohapealsed lõbustused: türgi saunad, kuumaveeallikad ja -vannid, söögi-joogi restoranid, väljasõidud mägedesse, veinimuuseum, turg, täika, ooperiteater, väljasõit Gorisse (Stalini kodukoht) ja Borjomi orgu. võimalik eraldi organiseerida kohalikke traditsioone (lauakombed või pulm) või loodust tutvustavaid üritusi.
- Turvalisusega mingeid probleeme ei ole olnud.
Seega eeldatav kulu 5-päevase kohalolekuga reisi korral ca 7000 krooni. Kuna tegemist ei ole reisibüroo reisiga, siis me arusaadavalt ei saa anda mingit lõpphinda, sellega tuleb arvestada.
Huvilistel ühingu liikmetel palume end reisile registreerida Toomas Riismaa meiliaadressil hiljemalt 16. jaanuariks 2007. a. Registreerunud peavad olema valmis tasuma lennupileti eest kohe jaanuaris. Ülejäänud kulutused juba septembris.
Tartu lähedal toimus kohtuhalduse arengustrateegia redaktsioonikomisjoni koosolek, kus viibisid Riigikohtu esimees Märt Rask ja tema abi Gea Suumann, kolleegid Indrek Koolmeister, Ago Kutsar, Igor Amann, Donald Kiidjärv, Pavel Gontšarov, Helve Särgava, Villem Lapimaa, Evi Kool, Kersti Kerstna-Vaks, Meelis Eerik ja Timo Ligi Justiitsministeeriumist. Komisjon arutas kohtunike täiskogul hääletamisele tulevat arengustrateegia teksti, mis saadetakse Riigikohtu poolt kõigile kohtunikele 15. jaanuaril arvamuse andmiseks. Kohtunike Ühingu juhatus koguneb arengustrateegiaga seotud küsimusi arutama 19. jaanuaril Haapsalus.
Vanemad teated