Teated – 2024
Harju Maakohtus toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek. Juhatus kohtus koosolekul osalenud Harju Maakohtu kohtunikega ning tegeles aastakoosoleku ettevalmistamisega. Arvestades suvisel laiendatud koosolekul toimunud arutelul esitatud ettepanekuid, plaanib juhatus teha pöördumise Justiitsministeeriumile, et viia ellu kohtunike töökoormust vähendavaid meetmeid.
Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek. Eesti ja Läti kohtunike ühinguid esindas aastakoosolekul kohtunik Meelis Eerik.
Koosolekul nenditi, et IAJ püüab teha kõik võimaliku, et aidata Afganistani kohtunikke, keda Talibani režiim on kuulutanud rahvavaenlasteks ning otsib endiste süüdimõistetute abiga taga. IAJ püüab leida ÜRO-sse kuuluva riigi, kes oleks valmis nende kohtunike kaitse küsimust ÜRO-s tõstatama. Mitmed Afganistani kohtunikud on leidnud ka varjupaiga Ameerika Ühendriikides ning neid on selles tõhusalt abistanud Põhja-Ameerika kohtunikud. IAJ-l on eraldi komisjon, mis osutab abi tagakiusamise ohvriks langenud kohtunikele, seda ka juhul, kui kohtunik peab oma riigist emigreeruma.
Aastaloosolekust võttis osa ÜRO eriesindaja, kelle mandaadiks on tegeleda kohtunike ja laiemalt juristide iseseisvuse probleemidega (UN Special Rapporteur on the Independence of Judges and Lawyers). Eriesindaja tutvustas enda tegevust ja märkis, et ta koostab raporteid küsimustes, mis puudutavad kohtunike jt õiguserialade esindajate ähvardamist, hirmutamist, ahistamist ja nende tegevuse kriminaliseerimist. Eriesindaja võtab vastu ka personaalseid kaebusi riikide vastu ning teeb visiite kohapeale (seda küll riigi kutsel). Ta on koostanud mitmeid arvamusi ja viimane keskendub autoritaarsetele ilmingutele. Nendeks on lojaalsete kohtunike töölevõtmine, kohtute rahastamise vähendamine ja erinevate karistusmeetmete rakendamine kohtunike suhtes. Vt lähemalt: UN Special Rapporteur on the independence of Judges and Lawyers
Poola kohtunike ühing andis koosolekule teada, et pärast populistliku valitsuse võimult kadumist on asutud õigusriiki taastama. Poola kohtunikud tunnistasid, et ilma rahvusvahelise üldsuse toetuseta poleks nad selle võitlusega suutnud toime tulla.
Türgis on tuhanded kohtunikud endiselt vangistatud, nende perekonnaliikmed ühiskonnast tasalülitatud ja kohtunike ühing laiali saadetud (esimees kannab samuti pikaajalist vangistust süüdistusega terrorismis). IAJ tegeleb endiselt selle küsimusega. Seetõttu on IAJ ka Türgis kuulutatud terroristlikuks organisatsiooniks ning presidentuuri ja sekretariaadi liikmed väldivad isegi Istanbuli kaudu reisimist. IAJ otsustas pidada Türgi kohtunike ühingut YARSAW endiselt IAJ liikmeks, kuigi neil pole olnud viimastel aastatel võimalik liikmemaksu tasuda.
Kuna kohal oli ÜRO eriesindaja, tegid IAJ regionaalsete ühenduste juhid ettekandeid olukorrast regioonis.
Mehhikos on vastu võetud seadus, mille kohaselt valitakse edaspidi kohtunikud üldistel valimistel rahva poolt. See laieneb praegu ametis olevatele kohtunikele. Seetõttu peavad ka ametis olevad kohtunikud kandideerima valimistel ning kui nad ei osutu valituks, kaotavad nad nii töö kui pensioni. Ametikaotus ei too kaasa mingit kompensatsiooni ning ei loe ka see, et pension võib olla varem välja teenitud.
Guatemalas toimub pidev kohtunike hirmutamine ning nende suhtes kriminaalasjade algatamine. Paljud otsivad varju välismaalt. Sarnane seadus on vastu võetud ka Peruus.
Venetsueela on välja andnud arestimääruse Argentiina kohtunike ja prokuröride suhtes seoses nende poolt lahendatud kohtuasjadega Argentiinas.
Üldistatult on Lõuna-Ameerikas peamisteks probleemideks kohtunike turvalisus, rünnakud kohtunike vastu (seda ka meedias), seadusandlikud initsiatiivid jätta kohtunikud ilma pensionist ning algatada nende suhtes karistusmenetlusi, suur töökoormus ja väikesed palgad.
Ameerika Ühendriikide föderaalkohtusüsteem on kriisis, kuna tuhanded kohtuasjad seisavad. Föderaalkohtunike töökoormus on viimastel aastatel kasvanud ligi 70%, kuid uusi kohtunikke poliitiliste kemplemiste tulemusena ei nimetata. Kasvav probleem on kohtunike turvalisus. Hiljuti võeti selles osas vastu kohtunikke kaitsev seadus, kuid see sai teoks vaid seetõttu, et kohtuniku vastu toimus tõsine rünnak. Nimelt üritas rahvahulk tappa ühte kohtuotsuse teinud kriminaalkohtunikku. Nad läksid kohtuniku koju ning tulistasid ukse avanud poega ning haavasid raskelt abikaasat.
Tuneesias on mitmed kohtunikud ametist vabastatud või kõrvaldatud töölt palga maksmise lõpetamisega. Justiitsminister takistab neil teisele tööle asumist, näiteks advokaadina. Tuneesia kohtunike ühingu esimehe suhtes on algatatud kriminaalasi ning tehtud on takistusi tema riigist lahkumiseks. Aasta varem eskorditi kohapeale saabunud IAJ president riigist välja ähvardusega järgmine kord ta vahistada. IAJ võttis sel aastal vastu Tuneesia kohtunikke toetava resolutsiooni.
Burkina Faso kohtunikud on transporditud sõjaväelaagrisse, kus neile on antud vorm ja relvad ning seejärel koheldud kui lihtsõdureid.
Enamus Euroopa probleeme seondub eelarve ja palkadega.
ÜRO eriesindajale oli enamus probleeme teada (v.a Rootsi palgaprobleem, vt allpool). Ta märkis, et teadaoleva probleemi eskaleerumisel tuleks tema bürooga kontakteeruda ning ta saab operatiivselt reageerida (näiteks pöördumisega vms). See näitab, et kohtunikud ei ole üksi ning rahvusvaheline üldsus hoiab olukorral silma peal.
IAJ koosoleku ajal toimus ka konverents "Tehisintellekti kasutamisest kohtumenetluses". Erinevad riigid kasutavad tehisintellekti erineval tasemel. Näiteks Kasahstanis koostab tehisintellekt lihtsamates asjades kohtulahendite projekte; Rootsis analüüsib andmeid ja anonümiseerib kohtulahendeid; Taiwanis koostab kohtulahendite projekte massasjades (näiteks joobes juhtimine), USA-s analüüsib pretsedente. Mitmed kõnelejad, sh Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) president ja Euroopa Nõukogu õigusemõistmise tõhususe hindamise komisjoni (CEPEJ) president avaldasid oma seisukohti. Üksmeelne järeldus oli, et inimene (kohtumenetluses kohtunik) peaks suutma neid algoritme kontrollida.
IAJ aastakoosoleku raames toimus ühtlasi Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek. Vastu võeti kolm resolutsiooni.
Armeenias on probleemiks kohtunike distsiplinaarmenetlus, mis ei ole vaba välisest, eelkõige poliitilisest mõjust. EAJ võttis eelmisel aastal vastu seda küsimust puudutava resolutsiooni. Sel aastal kordas EAJ juba öeldut tugevamas sõnastuses.
Bulgaaria kohtunikud ei usalda elektroonilist hääletamissüsteemi, mida kasutatakse sealse kohtute haldusnõukogu liikmete valimistel, kuna süsteem ei taga hääletamissaladust ning ei ole läbipaistev. EAJ kutsus üles viima hääletussüsteem vastavusse üldtunnustatud hääletamispõhimõtetega. Kuna Euroopa Liit finantseerib mitmeid demokraatiaga seotud projekte Bulgaarias, pöördus EAJ vastavate organite poole ettepanekuga antud küsimust uurida ning Bulgaaria rahastamist vajadusel korrigeerida.
Rootsi kohtunikel on individualiseeritud palk. See tähendab seda, et igal aastal peab kohtunik oma kohtu esimehega järgmise aasta palga suuruse osas läbirääkimisi. Süsteem loodi selleks, et meelitada kohtusüsteemi kogenud juriste, kellele saaks pakkuda konkurentsivõimelist palka. Tulemuseks on aga see, et kogenud juristidel pole siiani kavatsust tööd vahetada ning ametis olevate kohtunike palk on põhjendamatult erinev. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles kutsus Rootsi võime sellest süsteemist loobuma.
Külalisena võttis EAJ koosolekust osa Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges, CCJE) president. Ta tutvustas CCJE tööd ning andis teada, et 2024. a detsembris vastu võetava arvamuse teemaks on kohtunike distsiplinaarmenetluse standardid.
IAJ aastakoosoleku raames kogunesid ka neli töögruppi. Töögruppide kokkuvõtted kujutavad endast ülevaatlikku kokkuvõtet liikmesriikide praktikast. Töögruppide seekordsed teemad olid järgmised:
tehisintellekti kasutamine kohtumenetluses;
kirjalike dokumentide esitamine – millal abi muutub nuhtluseks;
ebaseaduslike ainetega seotud kohtuasjade menetlemine;
digirevolutsiooni mõju tööturule,
EAJ aastakoosolek toimub 08.-10. mail 2025 Armeenias.
Järgmine IAJ koosolek toimub sügisel Aserbaidžaanis (seda vaatamata Armeenia tormilisele vastuseisule ning sellele järgnenud salajasele hääletusele).
Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse liikmed Ruth Prigoda, Sten Lind, Karin Sonntak, Siiri Malmberg, Alo Noormets ja Anu Uritam kohtusid justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakostaga.
Peamiseks kohtumise teemaks kujunesid eesootavad eelarvekärped. Minister tõdes, et soovib edasi liikuda radikaalsema kohtuhalduse reformiga, mille eesmärgiks on muuta kõigi astmete kohtud põhiseaduslikuks institutsiooniks, kelle eelarvete küsimusi arutatakse parlamendi tasemel.
Kuni ülemineku toimumiseni tuleb paraku järgmise aasta kohtute eelarveid kärpida 5%, mis on ligikaudu 2,1 miljonit eurot. Kärpeettepanekuid ootab minister kohtusüsteemilt endalt. EKoÜ esindajad avaldasid kohtumisel, et kui personalikulude kärped osutuvad vältimatuteks, tuleks jätta kärbetest kõrvale õigusemõistmisega otseselt seotud inimesed ehk kohtunikud, kohtujuristid ja sekretärid ning eelistada tugipersonali. Minister avaldas samuti, et eesmärgiks ei ole iseenesest kohtunike kohtade vähendamine, kuid Justiitsministeerium ootab kohtutelt töökoormuse vähendamise ettepanekuid ning hinnangut selle kohta, milline oleks Eestis optimaalne kohtunike arv.
Kohtumisel tõdeti, et kohtute töökoormust saab vähendada erinevate digilahenduste täiendava kasutamise abil. Digitaalsele lahenduste osas ootab ministeerium kohtusüsteemilt täiendavaid ettepanekuid. Muu hulgas arutati, kas või millisel määral oleks võimalik seada kohtusse esitatavatele menetlusdokumentidele mahupiiranguid, et vähendada kohtute töökoormust.
Kohtunike palkade indekseerimise taastamise eelnõu on Vabariigi Valitsusele esitatud, kuid selle edasine saatus otsustatakse koos kohtute haldusreformi läbiviimisega. EKoÜ ettepanekuga seoses kohtunike töövõimetusega loodetakse Justiitsministeeriumis tegeleda 2025. aastal. Kohtunike ametipensionite taastamise ettepanekut pidas minister perspektiivituks.
Koostöös Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ) keskkonnaõiguse töörühmaga toimus Tallinnas 26.–28.09.2024 Euroopa keskkonnakohtunike konverents, mille fookus oli suunatud taastuvenergeetikaga kiirema kasutuselevõtuga seonduvale. Ürituse toimumist toetas Kliimaministeerium RePowerEU projekti vahenditest. Lisaks Eesti kohtunikele ja ettekande tegijatele oli üritusel osalejaid veel Austriast, Soomest, Saksamaalt, Leedust, Rootsist, Prantsusmaalt ja Itaaliast. Kaugeim osaleja saabus Eestisse Jaapanist. Samuti osales konverentsil ja tegi ettekande Euroopa Komisjoni Keskkonna peadirektoraadi õigus- ja poliitikaametnik Giuseppe Danilo Auricchio.
Ürituse avaettekande tegi Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein, kes rääkis sellest, milline on olnud Eesti senine energiapoliitika ning millised on meie arengusuunad.
Osalejad pidasid huvitavaks Rootsi kogemust, kus maa, keskkonnaõiguse ja taastuvenergiaga seotud asjadega tegelevad erikohtu staatuses Maa- ja keskkonnakohtud (Mark- och miljödomstolar). Neis kohtutes on tavakohtunike kõrval tööl eriteadmistega nn tehnilised kohtunikud, kes ei ole hariduselt juristid, vaid eelkõige keskkonnateadustega seotud spetsialistid. Tulenevalt selliste spetsialistide vähesusest on nende palk ainult juristiharidusega kohtunike palgast isegi kõrgem. Kohtumõistmisel langeb neile peamiselt ekspertteadmisi nõudvate keskkonnaküsimuste lahendamine, kuid nad osalevad ka kõigi juriidiliste küsimuste otsustamisel võrdselt tavakohtunikega. Sellisel kombel töötades saavutatakse keskkonnaalaste kohtuotsuste kõrge kvaliteet nii õiguslikus kui ka teaduslikus mõttes ja nende kohtute autoriteet on väga kõrge.
Lisaks rääkis Itaalia kliimaõigusest Calabria Ülikooli professor Emanuele Guarna Assanti ning Prantsusmaa kogemusest haldusaktide parandamisel kohtunik Jean-François Goujon-Fischer, kes praegu töötab Euroopa Nõukogu juures.
Leda Žilinskienė Vilniuse Ülikoolist rääkis Euroopa Liidu energiasolidaarsusest ning selle hetkel siiski selgelt tajutavatest piiridest. Tallinna Halduskohtu kohtunik Pihel Sarv tegi ülevaate Eesti kohtupraktika edulugudest keskkonnaõiguse kõige kuumemate teemade lahendamisel.
Konverentsi vabatahtliku lisaüritusena külastasid osalejad 28.09.2024 toimunud väljasõidul Viru Keemia Grupi põlevkiviõli tehast ning Kaevandusmuuseumi Jõhvis.
Konverentsi peakorraldajateks olid Ruth Prigoda, Daimar Liiv ja Karin Sonntak.
Lätis Siguldas toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu traditsiooniline aastakonverents, kus seekord käsitleti nii Euroopa Liidu õiguse mõju Balti riikides kui ka uusi arenguid kohtute apellatsiooniastmes.
Eesti esindajana rääkis Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Neve Uudelt väljakutsetest, millega tuleb kaasajal silmitsi seista apellatsioonikohtutel.
Julia Laffranque Riigikohtust pidas ettekande teemal, kuidas on 20 aastat Eesti liikmelisust Euroopa Liidus mõjutanud meie kohtupraktikat ning millised on sellega seotud uued arengud.
Eesti kohtunikest osalesid konverentsil lisaks ettekandjatele Pavel Gontšarov, Anu Talu, Addis Tammiku, Merit Bobrõšev, Alan Biin, Elina Elkind, Anu Uritam ning emeriitkohtunik Tambet Tampuu.
Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas toimus noorkohtunikele suunatud üritus, mille mille eesmärgiks oli edendada uue põlvkonna kohtunike omavahelist suhtlust ja tutvumist väiksemate kohtumajadega.
Osalejad tutvusid Põlva kohtumajaga ning seejärel sõideti Kiidjärvele, kus aidati Maarja Küla kogukonnal talvepuid riita laduda ja tutvuti kohalike eluoluga.
Õhtuse programmi täitis tuur Ala Juusa talus, kus kohtunikele tutvustati ka käsitööveinide valmistamist.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtunike ametikitsendused ja tagasisidestamine) kohta (vt eelnõu dokumendid).
Euroopa Halduskohtunike Ühing (AEAJ), Euroopa Kohtunike Ühing (EAJ) ning ühendused MEDEL ja Judges for Judges avaldasid ühise pressiteate, milles teavitasid, et vaidlustavad Euroopa Üldkohtu suurkoja 04.06.2024 määruse liidetud kohtuasjades T-530/22–T-533/22, millega jäeti läbi vaatamata nelja Euroopa kohtunike organisatsiooni kaebused Euroopa Liidu nõukogu 17.06.2022 rakendusotsuse peale seoses Poola taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kättesaadavaks tegemisega.
Pressiteatele on lisatud lühikokkuvõte apellatsioonist. Euroopa Kohtus on kohtuasi registreeritud numbriga C-555/24 P.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (tsiviilkohtumenetluse optimeerimine) väljatöötamiskavatsuse kohta (vt eelnõu väljatöötamise kavatsus).
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (uus kohtuhaldusmudel) kohta (vt eelnõu dokumendid).
Endla turismitalus toimus Eesti Kohtunike Ühingu traditsiooniline ja meeleolukas suvine laiendatud koosolek.
Koosolekul toimus muu hulgas valdkondade põhine aktiivne arutelu, mille käigus pakuti välja mitmeid ettepanekuid kohtute töökoormuse vähendamiseks.
Eesti Kohtunike Ühing mälestab ühingu auliiget, endist Riigikohtu esimeest ja head sõpra Uno Lõhmust (30.10.1952 – 07.08.2024) ning avaldab sügavat kaastunnet kõigile lähedastele.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta (vt eelnõu dokumente). Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgiks on parandada isikuandmete ja eraelu kaitset, arvestades samas kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtet. Eelnõu kohaselt piiratakse koduomanike paremaks kaitsmiseks kinnistusraamatu päringusüsteemis päringu tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. EKoÜ toetab kavandatud muudatusi.
Eesti Kohtunike Ühingu esindajad Karin Sonntak, Ruth Prigoda ja Anu Uritam kohtusid justiitsminister Madis Timpsoniga. Kohtumisel paluti ministril toetada kohtunike püüdlusi seoses sotsiaalsete tagatistega ning eeskätt seoses EKoÜ koostatud ettepanekutega töövõimetushüvitise kohta. Teavitasime ministrit sellest, et kohtunikud on pöördunud halduskaebusega kohtusse vaidlustamaks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatusi. EKoÜ esindajad palusid ministril arvestada ühtse kohtu loomise idee osas esitatud kohtunike arvamusi ning ideed mitte toetada.
Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek, mille raames oli võimalus tutvuda hiljuti renoveeritud kohtumajaga ja kohtuda selles töötavate kohtunikega.
Koosolekul arutati kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatuste vaidlustamist (sellekohased kaebused on teadaolevalt esitanud 54 kohtunikku). Samuti kujundas juhatus koosolekul ühise seisukoha kohtute arengukava projektile (vt 13.05.2024 arvamus). Juhatus pidas eraldi vajalikuks rõhutada, et ei toeta arengukavas märgitud ühtse kohtu loomise ideed. Muude küsimuste hulgas arutas juhatus kohtute haldusmudeli muutmiseks koostatud eelnõu ning eesseisvate ürituste korraldamist.
Poolas Varssavis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, kus Eesti Kohtunike Ühingut esindasid kohtunikud Karin Sonntak ja Vahur-Peeter Liin ning eksperdina viibis kohal kohtunik Meelis Eerik.
Aastakoosolekule eelnes konverents Poola parlamendihoones, mille läbivaks teemaks oli "1000 talaari marss". Eriline oli juba ürituse toimumise koht, sest neli aastat tagasi ei oleks keegi julgenud loota, et kohtunikel on võimalik viibida parlamendihoones. Konverentsil tänati kõiki neid, kes Poolas toimunud positiivsetele arengutele aluse panid. Aastakoosoleku enda peamisteks teemadeks olid kohtunike palk ja kohtuvõimu sõltumatus. Aastakoosoleku raames kogunes värskelt loodud töögrupp, mis tegeleb just kohtunike palkade ja pensionitega.
Sloveenias on endiselt probleem kohtunike palkadega. Sloveenia konstitutsioonikohus leidis 01.06.2023 otsuses, et kohtunike palk peab olema vastavuses kohtuniku tööga kaasas käiva vastutusega. Samuti leidis kohus, et kohtunike madalad palgad riivavad kohtunike sõltumatuse ja võimude lahususe põhimõtteid. Sloveenia valitsus ja parlament ignoreerivad seda otsust ja midagi ei ole kohtunike jaoks muutunud. Kohtunikud on otsustanud streikida igal kolmapäeval tund aega, et teavitada probleemi tõsidusest ka laiemat üldsust. Aastakoosolekul viibijad hääletasid üksmeelselt Sloveenia kohtunikke toetava resolutsiooni poolt.
Ungari kohtunike jaoks on suurim probleem samuti palk. Erinevalt teistest võimuharudest ei ole kohtunike palgad tõusnud alates 2018. aastast. Kohtunike palkade puhul ei võeta arvesse inflatsiooni ning palka ei indekseerita, kuigi teiste avaliku sektori töötajate puhul toimub indekseerimine automaatselt 2018. aastal vastu võetud seaduse alusel. Sisuliselt on tegemist kohtuvõimu diskrimineerimisega. Koosolekul hääletati üksmeelselt Ungari kohtunikke toetava resolutsiooni poolt.
Hispaania kohtunike jaoks on probleemiks, et alates 2018. aastast ei toimi Hispaania parlamendi tegevusetuse ja lahkhelide tõttu nende Consejo General del Poder Judicial (kohtute haldusnõukogu). See on viinud olukorrani, et Consejo General del Poder Judicial liikmete volitused on ammu aegunud. Niigi halb olukord muutus veel hullemaks 2021. aastal, mil parlament keelas Consejo General del Poder Judicial nimetada kõrgema astme kohtunikke, sh riigikohtunikke ja kohtute esimehi. Eriti kriitiline on just riigikohtunike puudumine, mis takistab oluliselt kohtuvõimul oma ülesannete täitmist. Vaatamata sellele, et Euroopa Komisjon on enda Rule of Law raportites 2022. ja 2023. aastal probleemile tähelepanu pööranud ning kohustanud Hispaania vastavaid ametivõime probleemi lahendama, ei ole ühtegi sammu selles suunas tehtud. Hispaanias on tekkinud ka olukord, kus need kohtunikud, kes tegid otsuseid seoses Kataloonias toimunud sündmustega, on nüüd kutsutud parlamendi vastava uurimiskomitee ette enda otsustest aru andma. Kohtunike suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. EAJ on seisukohal, et mitte ühelgi juhul ei pea kohtunik parlamendi uurimiskomitee ees kaitsma enda tehtud otsustusi, see on selge rünnak kohtunike sõltumatusele. Koosolekul võeti vastu ka sellekohane avaldus.
Itaalias on tekkinud olukord, kus valitsusel on plaanis täiendada põhiseadust kohtusüsteemi muutvate sätetega selliselt, et High Council for the Judiciary (kohtute haldusnõukogu), kuhu hetkel kuuluvad nii kohtunikud kui prokurörid, likvideeritakse praegusel kujul ning tulevikus on kohtunike ja prokuröride kõrgem nõukogu eraldatud. Valitsuse plaan on moodustada kumbki nõukogu selliselt, et pooled liikmed on nõukogusse määratud valitsuse poolt. Eesmärk on tekitada olukord, kus kohtunikud ei saaks valida kohtunikest liikmeid ja prokurörid prokuröridest liikmeid. EAJ peab sellist poliitilist sekkumist kohtunike sõltumatuse riiveks, Itaalia valitsus on asunud ignoreerima euroopalikke väärtusi. Kohtute nõukogu peab olema sõltumatu ja vaba igasugusest poliitilisest mõjutamisest. Selleks, et kohtute nõukogu saaks olla efektiivne ja demokraatlik, peavad kohtunikest liikmed olema valitud nõukogusse kohtunike poolt. Koosolekul kiideti heaks ka Itaaliat puudutav resolutsioon.
Islandil tekkis olukord, kus rahandusmister leidis ootamatult 2022. aastal, et kohtunikke palku on indekseeritud valesti ja kohtunikud on saanud selle tulemusel liiga palju palka. Nimelt oli rahandusminister seisukohal, et seadust tuleb tõlgendada teisiti ja kohtunike palkade indekseerimine peab toimuma rahandusministri arvestatud indeksi alusel. Kohtunikke kohustati tagastama kolme aasta indekseerimise tulemusel saadud palgaosa. Teiste riigiteenistujate puhul rahandusminister ei leidnud, et indeks oleks vale. Kohtunikud pöördusid kohtusse. Kohus leidis, et valitsus ei saa enda tõlgendust teha kohtunike kahjuks, kui samal ajal on täitevvõim kolm aastat sellist indekseerimist aktsepteerinud. Kohus leidis ka, et rahandusminister ei saanud interpreteerida seadust teisiti ning on ebaseaduslik nõuda kolme aasta palka tagasi. Kohus leidis, et indeks tuleb taastada ja kohtunikud ei ole kohustatud töötasu tagastama.
Moldovas ei ole kahjuks toimunud kohtusüsteemi osas positiivseid arenguid ning Moldova palus uuesti EAJ toetust. Moldovas alluvad kohtunikud erakorralisele hindamisele. Hindamiskomisjoni nimetab parlament. Hindamiskomisjoni liikmetele mingeid kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud ei ole. Moldovas tahetakse luua eraldi korruptsioonikohus, mis uuriks korruptsiooni kohtusüsteemis.
Leedus ei ole paranenud olukord, mis tekkis nn 13. jaanuari kohtuvaidluse tagajärjel. Nimelt tegi 5 aastat tagasi Vilniuse linnakohus süüdimõistva otsuse 67 Nõukogude Liidu ametiisiku suhtes seoses Leedus 13.01.1991 toimunud sündmustega, kus taasiseseisvumisega seotud rahutuste ajal sai surma 14 ja vigastada 800 inimest. Venemaa Föderatsioon on andnud kohtunike suhtes välja vahistamismääruse. Leedu palus uuesti EAJ toetust, kuna see situatsioon vajab laiemat avalikustamist.
Slovakkia palus EAJ-lt toetust, kuna Slovakkias on kohtuotsuste puhul täiesti tavaline, et poliitikud alustavad otsuse teinud kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlust. Pärast valitsuse vahetumist ei ole selles osas midagi muutunud.
Bulgaaria esindaja tõi esile, et Bulgaarias on tekkinud Hispaaniaga sarnane olukord. Suuremaid kriminaalasju üritatakse valitsuse poolt mõjutada ja n-ö kohtult üle võtta. 2022. a maikuust on ametis peaprokuröri asetäitja, kes on näiteks seotud grupeeringuga, kelle suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Üks menetlusosaline on tapetud ja kohtunikku on ähvardatud, kuid mingit uurimist selles osas ei toimu. Bulgaaria vajaks hädasti uut kohtute seadust. Valimised on lähenemas, mis võib olukorda muutuse tuua. Võimalik, et Bulgaarias tekib Poolaga sarnane olukord.
Aastakoosolekul võeti ühehäälselt vastu ka otsus, et Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) liikmemaks liikmesriikidele tõuseb 50% alates 2025. aastast.
Aastakoosolekul arutati ka IAJ pöördumist ÜRO poole ettepanekuga kuulutada 11. jaanuar rahvusvaheliseks kohtunike sõltumatuse päevaks. EAJ liikmetel paluti selles osas pöörduda ise oma riigi valitsuste poole, et riigid sellise taotluse ametlikult ÜRO-le esitaksid.
Aastakoosoleku lõpus esines südamliku pöördumisega endine Türgi kohtunik Mehmet Tank (ühtlasi IAJ endine asepresident), kelle Erdogani valitsusliikmed olid 2016. aastal kümneks aastaks vangi mõistnud. Mehmet Tank'il õnnestus EAJ ja IAJ tegevuse tulemusel vabaneda pärast 5-aastast vanglas viibimist. Kuna pärast vabanemist alustati tema suhtes kohe uut kriminaalasja, põgenes ta koos perega Türgist ning elab hetkel eksiilis. IAJ austas teda teenete eest erilise medaliga. Mehmet Tank omakorda tänas kõiki aastakoosolekul viibijaid ning eriliselt just kõiki naisi, kelle jaoks oli ta koosolekule tulnud suure roosisülemiga. Kahjuks viibib endiselt Türgi vanglas kohtunik ja kohtu esimees Murat Aslan. EAJ asub tegutsema tema toetuseks ja võttis vastu sellekohase avalduse. Otsustati, et iga riigi kohtunike ühing teeb pöördumise Türgi justiitsministrile. Tehti ka ettepanek, et iga riigi kohtunike ühing võiks pöörduda enda riigi valitsuse poole, et olukorrast teavitada.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks kohtunike töövõimetushüvitiste sätestamiseks.
Virtuaalruumis toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek, kus arutati kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatuste vaidlustamist.
Õiguskantsler edastas vastuse ühingu 19.02.2024 avaldusele kontrollida kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muudatuste kooskõla põhiseadusega.
Õiguskantsler hindas, et kuna KRAPS-i muudatustega kohtunike ametipalka ei vähendata ega võeta ära palgakasvu, vaid üksnes piiratakse seda, siis oleks keeruline tuvastada muudatuste põhiseadusvastasust. Riigikohus ei ole kohtunike palga puhul esitanud stabiilsust põhiseaduspärasuse tingimusena.
Eeltoodule vaatamata pidas õiguskantsler äärmiselt kahetsusväärseks kohtunike palgasüsteemi stabiilsuse kõigutamist ning kohtunike palgatõusu vähendamist suuresti populistlikel eesmärkidel.
Eesti Kohtunike Ühingu esindajad Karin Sonntak, Janek Laidvee ja Anu Uritam kohtusid õiguskantsler Ülle Madisega, et arutada kohtunike ametipalkade indekseerimise osalist külmutamist. Õiguskantsler analüüsib EKoÜ tõstatatud küsimusi ja hindab, kas muudatused võiksid olla vastuolus põhiseadusega, kuid hetkel ei ole võimalik prognoosida, millal õiguskantsler võiks lõpliku seisukoha kujundada.
Virtuaalruumis toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek, kus muude küsimuste hulgas arutati ametipalkade indekseerimisega seonduvat.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtuhaldusmudeli muutmist käsitleva eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta.
Tartus Riigikohtus toimus Eesti kohtunike biograafilise leksikoni esitlus. Üritusest võtsid osa Riigikohtu liikmed ja mitmed emeriitkohtunikud.
EKoÜ juhatus kohtus Tartus Riigikohtu esimehega, et arutada ühingu edasisi tegevusplaane kohtunike tagatiste eest seismisel. Ühiselt tõdeti, et kuigi Riigikohtu ettepanekutega kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muudatuste alternatiivide osas tuleb edasi liikuda, ei ole täna võimalik prognoosida, kas või millisel määral võib see kaasa tuua kohtunike palkade indekseerimise osalise külmutamise lõpetamise planeeritust varem. EKoÜ jätkab oma tegevust KRAPS-i muudatuste osas ning samuti seisab ka edaspidi kohtunike sotsiaalsete tagatiste eest.
Lisaks kohtusid EKoÜ juhatuse liikmed kohtuhaldusmudeli muutmise töögrupiga. Põhimõttelisi erimeelsusi töögrupi kavandatud muudatuste osas ei olnud, ühiselt tõdeti siiski vajadust tagada kohtutele piisavad eelarvelised vahendid.
EKoÜ juhatus edastas õiguskantslerile avalduse kontrollida kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) kooskõla põhiseadusega.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtumenetluse avalikkust puudutava kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse eelnõu kohta.
EKoÜ juhatuse liikmed kohtusid Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsleri Mari-Liis Mikliga. Kohtumisel keskenduti peamiselt Justiitsministeeriumis ettevalmistatavatele eelnõudele ning eelnõude väljatöötamise kavatsustele (VTK). Muu hulgas tõdeti, et kuigi EKoÜ loodab, et Riigikohtu eestvedamisel koostatavate kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) kärbete alternatiivettepanekute alusel on võimalik lähima poole aasta jooksul koostada ka VTK-d ning eelnõud, ei pruugi see lõppastmes tuua kohtunikele kindlust nende palgakärbete äramuutmiseks.
EKoÜ juhatuse liikmed kohtusid veebi teel Euroopa Komisjoni esindajatega seoses järjekordse Rule of Law raporti koostamisega. Kohtumisel keskenduti peamiselt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatustele. Samuti avaldasid Euroopa Komisjoni esindajad, et nad jälgivad huviga Eestis plaanitavaid kohtute haldamise mudeli muudatusi.
Toimus Eesti Kohtunike Ühingu uue juhatuse esimene koosolek. Koosolekul valiti ühingu aseesimeheks Ruth Prigoda ja laekuriks Karin Sonntak.
Juhatus otsustas seoses kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatustega pöörduda õiguskantsleri poole palvega kontrollida välja kuulutatud seaduse põhiseaduspärasust.
Koosolekul pandi paika ka 2024. a ürituste esialgsed kuupäevad. Suvine laiendatud koosolek leiab eeldatavasti aset 16.-17.08.2024 ja selle toimumispaigast teavitatakse edaspidi. Ühingu aastakoosolek toimub 29.11.2024 ja see on plaanis korraldada Tallinnas.
Rahvusvaheline Kohtunike Ühing (IAJ) ja partnerorganisatsioonid kutsuvad oma pöördumises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni üles kuulutama Poolas 11.01.2020 toimunud "1000 talaari marsi" auks 11. jaanuari rahvusvaheliseks kohtunike sõltumatuse päevaks.
Tegusat uut aastat!
Vanemad teated