Teated – 2024
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta (vt eelnõu dokumente). Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärgiks on parandada isikuandmete ja eraelu kaitset, arvestades samas kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtet. Eelnõu kohaselt piiratakse koduomanike paremaks kaitsmiseks kinnistusraamatu päringusüsteemis päringu tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. EKoÜ toetab kavandatud muudatusi.
Eesti Kohtunike Ühingu esindajad Karin Sonntak, Ruth Prigoda ja Anu Uritam kohtusid justiitsminister Madis Timpsoniga. Kohtumisel paluti ministril toetada kohtunike püüdlusi seoses sotsiaalsete tagatistega ning eeskätt seoses EKoÜ koostatud ettepanekutega töövõimetushüvitise kohta. Teavitasime ministrit sellest, et kohtunikud on pöördunud halduskaebusega kohtusse vaidlustamaks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatusi. EKoÜ esindajad palusid ministril arvestada ühtse kohtu loomise idee osas esitatud kohtunike arvamusi ning ideed mitte toetada.
Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek, mille raames oli võimalus tutvuda hiljuti renoveeritud kohtumajaga ja kohtuda selles töötavate kohtunikega.
Koosolekul arutati kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatuste vaidlustamist (sellekohased kaebused on teadaolevalt esitanud 54 kohtunikku). Samuti kujundas juhatus koosolekul ühise seisukoha kohtute arengukava projektile (vt 13.05.2024 arvamus). Juhatus pidas eraldi vajalikuks rõhutada, et ei toeta arengukavas märgitud ühtse kohtu loomise ideed. Muude küsimuste hulgas arutas juhatus kohtute haldusmudeli muutmiseks koostatud eelnõu ning eesseisvate ürituste korraldamist.
Poolas Varssavis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, kus Eesti Kohtunike Ühingut esindasid kohtunikud Karin Sonntak ja Vahur-Peeter Liin ning eksperdina viibis kohal kohtunik Meelis Eerik.
Aastakoosolekule eelnes konverents Poola parlamendihoones, mille läbivaks teemaks oli "1000 talaari marss". Eriline oli juba ürituse toimumise koht, sest neli aastat tagasi ei oleks keegi julgenud loota, et kohtunikel on võimalik viibida parlamendihoones. Konverentsil tänati kõiki neid, kes Poolas toimunud positiivsetele arengutele aluse panid. Aastakoosoleku enda peamisteks teemadeks olid kohtunike palk ja kohtuvõimu sõltumatus. Aastakoosoleku raames kogunes värskelt loodud töögrupp, mis tegeleb just kohtunike palkade ja pensionitega.
Sloveenias on endiselt probleem kohtunike palkadega. Sloveenia konstitutsioonikohus leidis 01.06.2023 otsuses, et kohtunike palk peab olema vastavuses kohtuniku tööga kaasas käiva vastutusega. Samuti leidis kohus, et kohtunike madalad palgad riivavad kohtunike sõltumatuse ja võimude lahususe põhimõtteid. Sloveenia valitsus ja parlament ignoreerivad seda otsust ja midagi ei ole kohtunike jaoks muutunud. Kohtunikud on otsustanud streikida igal kolmapäeval tund aega, et teavitada probleemi tõsidusest ka laiemat üldsust. Aastakoosolekul viibijad hääletasid üksmeelselt Sloveenia kohtunikke toetava resolutsiooni poolt.
Ungari kohtunike jaoks on suurim probleem samuti palk. Erinevalt teistest võimuharudest ei ole kohtunike palgad tõusnud alates 2018. aastast. Kohtunike palkade puhul ei võeta arvesse inflatsiooni ning palka ei indekseerita, kuigi teiste avaliku sektori töötajate puhul toimub indekseerimine automaatselt 2018. aastal vastu võetud seaduse alusel. Sisuliselt on tegemist kohtuvõimu diskrimineerimisega. Koosolekul hääletati üksmeelselt Ungari kohtunikke toetava resolutsiooni poolt.
Hispaania kohtunike jaoks on probleemiks, et alates 2018. aastast ei toimi Hispaania parlamendi tegevusetuse ja lahkhelide tõttu nende Consejo General del Poder Judicial (kohtute haldusnõukogu). See on viinud olukorrani, et Consejo General del Poder Judicial liikmete volitused on ammu aegunud. Niigi halb olukord muutus veel hullemaks 2021. aastal, mil parlament keelas Consejo General del Poder Judicial nimetada kõrgema astme kohtunikke, sh riigikohtunikke ja kohtute esimehi. Eriti kriitiline on just riigikohtunike puudumine, mis takistab oluliselt kohtuvõimul oma ülesannete täitmist. Vaatamata sellele, et Euroopa Komisjon on enda Rule of Law raportites 2022. ja 2023. aastal probleemile tähelepanu pööranud ning kohustanud Hispaania vastavaid ametivõime probleemi lahendama, ei ole ühtegi sammu selles suunas tehtud. Hispaanias on tekkinud ka olukord, kus need kohtunikud, kes tegid otsuseid seoses Kataloonias toimunud sündmustega, on nüüd kutsutud parlamendi vastava uurimiskomitee ette enda otsustest aru andma. Kohtunike suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. EAJ on seisukohal, et mitte ühelgi juhul ei pea kohtunik parlamendi uurimiskomitee ees kaitsma enda tehtud otsustusi, see on selge rünnak kohtunike sõltumatusele. Koosolekul võeti vastu ka sellekohane avaldus.
Itaalias on tekkinud olukord, kus valitsusel on plaanis täiendada põhiseadust kohtusüsteemi muutvate sätetega selliselt, et High Council for the Judiciary (kohtute haldusnõukogu), kuhu hetkel kuuluvad nii kohtunikud kui prokurörid, likvideeritakse praegusel kujul ning tulevikus on kohtunike ja prokuröride kõrgem nõukogu eraldatud. Valitsuse plaan on moodustada kumbki nõukogu selliselt, et pooled liikmed on nõukogusse määratud valitsuse poolt. Eesmärk on tekitada olukord, kus kohtunikud ei saaks valida kohtunikest liikmeid ja prokurörid prokuröridest liikmeid. EAJ peab sellist poliitilist sekkumist kohtunike sõltumatuse riiveks, Itaalia valitsus on asunud ignoreerima euroopalikke väärtusi. Kohtute nõukogu peab olema sõltumatu ja vaba igasugusest poliitilisest mõjutamisest. Selleks, et kohtute nõukogu saaks olla efektiivne ja demokraatlik, peavad kohtunikest liikmed olema valitud nõukogusse kohtunike poolt. Koosolekul kiideti heaks ka Itaaliat puudutav resolutsioon.
Islandil tekkis olukord, kus rahandusmister leidis ootamatult 2022. aastal, et kohtunikke palku on indekseeritud valesti ja kohtunikud on saanud selle tulemusel liiga palju palka. Nimelt oli rahandusminister seisukohal, et seadust tuleb tõlgendada teisiti ja kohtunike palkade indekseerimine peab toimuma rahandusministri arvestatud indeksi alusel. Kohtunikke kohustati tagastama kolme aasta indekseerimise tulemusel saadud palgaosa. Teiste riigiteenistujate puhul rahandusminister ei leidnud, et indeks oleks vale. Kohtunikud pöördusid kohtusse. Kohus leidis, et valitsus ei saa enda tõlgendust teha kohtunike kahjuks, kui samal ajal on täitevvõim kolm aastat sellist indekseerimist aktsepteerinud. Kohus leidis ka, et rahandusminister ei saanud interpreteerida seadust teisiti ning on ebaseaduslik nõuda kolme aasta palka tagasi. Kohus leidis, et indeks tuleb taastada ja kohtunikud ei ole kohustatud töötasu tagastama.
Moldovas ei ole kahjuks toimunud kohtusüsteemi osas positiivseid arenguid ning Moldova palus uuesti EAJ toetust. Moldovas alluvad kohtunikud erakorralisele hindamisele. Hindamiskomisjoni nimetab parlament. Hindamiskomisjoni liikmetele mingeid kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud ei ole. Moldovas tahetakse luua eraldi korruptsioonikohus, mis uuriks korruptsiooni kohtusüsteemis.
Leedus ei ole paranenud olukord, mis tekkis nn 13. jaanuari kohtuvaidluse tagajärjel. Nimelt tegi 5 aastat tagasi Vilniuse linnakohus süüdimõistva otsuse 67 Nõukogude Liidu ametiisiku suhtes seoses Leedus 13.01.1991 toimunud sündmustega, kus taasiseseisvumisega seotud rahutuste ajal sai surma 14 ja vigastada 800 inimest. Venemaa Föderatsioon on andnud kohtunike suhtes välja vahistamismääruse. Leedu palus uuesti EAJ toetust, kuna see situatsioon vajab laiemat avalikustamist.
Slovakkia palus EAJ-lt toetust, kuna Slovakkias on kohtuotsuste puhul täiesti tavaline, et poliitikud alustavad otsuse teinud kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlust. Pärast valitsuse vahetumist ei ole selles osas midagi muutunud.
Bulgaaria esindaja tõi esile, et Bulgaarias on tekkinud Hispaaniaga sarnane olukord. Suuremaid kriminaalasju üritatakse valitsuse poolt mõjutada ja n-ö kohtult üle võtta. 2022. a maikuust on ametis peaprokuröri asetäitja, kes on näiteks seotud grupeeringuga, kelle suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Üks menetlusosaline on tapetud ja kohtunikku on ähvardatud, kuid mingit uurimist selles osas ei toimu. Bulgaaria vajaks hädasti uut kohtute seadust. Valimised on lähenemas, mis võib olukorda muutuse tuua. Võimalik, et Bulgaarias tekib Poolaga sarnane olukord.
Aastakoosolekul võeti ühehäälselt vastu ka otsus, et Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) liikmemaks liikmesriikidele tõuseb 50% alates 2025. aastast.
Aastakoosolekul arutati ka IAJ pöördumist ÜRO poole ettepanekuga kuulutada 11. jaanuar rahvusvaheliseks kohtunike sõltumatuse päevaks. EAJ liikmetel paluti selles osas pöörduda ise oma riigi valitsuste poole, et riigid sellise taotluse ametlikult ÜRO-le esitaksid.
Aastakoosoleku lõpus esines südamliku pöördumisega endine Türgi kohtunik Mehmet Tank (ühtlasi IAJ endine asepresident), kelle Erdogani valitsusliikmed olid 2016. aastal kümneks aastaks vangi mõistnud. Mehmet Tank'il õnnestus EAJ ja IAJ tegevuse tulemusel vabaneda pärast 5-aastast vanglas viibimist. Kuna pärast vabanemist alustati tema suhtes kohe uut kriminaalasja, põgenes ta koos perega Türgist ning elab hetkel eksiilis. IAJ austas teda teenete eest erilise medaliga. Mehmet Tank omakorda tänas kõiki aastakoosolekul viibijaid ning eriliselt just kõiki naisi, kelle jaoks oli ta koosolekule tulnud suure roosisülemiga. Kahjuks viibib endiselt Türgi vanglas kohtunik ja kohtu esimees Murat Aslan. EAJ asub tegutsema tema toetuseks ja võttis vastu sellekohase avalduse. Otsustati, et iga riigi kohtunike ühing teeb pöördumise Türgi justiitsministrile. Tehti ka ettepanek, et iga riigi kohtunike ühing võiks pöörduda enda riigi valitsuse poole, et olukorrast teavitada.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks kohtunike töövõimetushüvitiste sätestamiseks.
Virtuaalruumis toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek, kus arutati kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatuste vaidlustamist.
Õiguskantsler edastas vastuse ühingu 19.02.2024 avaldusele kontrollida kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muudatuste kooskõla põhiseadusega.
Õiguskantsler hindas, et kuna KRAPS-i muudatustega kohtunike ametipalka ei vähendata ega võeta ära palgakasvu, vaid üksnes piiratakse seda, siis oleks keeruline tuvastada muudatuste põhiseadusvastasust. Riigikohus ei ole kohtunike palga puhul esitanud stabiilsust põhiseaduspärasuse tingimusena.
Eeltoodule vaatamata pidas õiguskantsler äärmiselt kahetsusväärseks kohtunike palgasüsteemi stabiilsuse kõigutamist ning kohtunike palgatõusu vähendamist suuresti populistlikel eesmärkidel.
Eesti Kohtunike Ühingu esindajad Karin Sonntak, Janek Laidvee ja Anu Uritam kohtusid õiguskantsler Ülle Madisega, et arutada kohtunike ametipalkade indekseerimise osalist külmutamist. Õiguskantsler analüüsib EKoÜ tõstatatud küsimusi ja hindab, kas muudatused võiksid olla vastuolus põhiseadusega, kuid hetkel ei ole võimalik prognoosida, millal õiguskantsler võiks lõpliku seisukoha kujundada.
Virtuaalruumis toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek, kus muude küsimuste hulgas arutati ametipalkade indekseerimisega seonduvat.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtuhaldusmudeli muutmist käsitleva eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta.
Tartus Riigikohtus toimus Eesti kohtunike biograafilise leksikoni esitlus. Üritusest võtsid osa Riigikohtu liikmed ja mitmed emeriitkohtunikud.
EKoÜ juhatus kohtus Tartus Riigikohtu esimehega, et arutada ühingu edasisi tegevusplaane kohtunike tagatiste eest seismisel. Ühiselt tõdeti, et kuigi Riigikohtu ettepanekutega kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muudatuste alternatiivide osas tuleb edasi liikuda, ei ole täna võimalik prognoosida, kas või millisel määral võib see kaasa tuua kohtunike palkade indekseerimise osalise külmutamise lõpetamise planeeritust varem. EKoÜ jätkab oma tegevust KRAPS-i muudatuste osas ning samuti seisab ka edaspidi kohtunike sotsiaalsete tagatiste eest.
Lisaks kohtusid EKoÜ juhatuse liikmed kohtuhaldusmudeli muutmise töögrupiga. Põhimõttelisi erimeelsusi töögrupi kavandatud muudatuste osas ei olnud, ühiselt tõdeti siiski vajadust tagada kohtutele piisavad eelarvelised vahendid.
EKoÜ juhatus edastas õiguskantslerile avalduse kontrollida kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) kooskõla põhiseadusega.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtumenetluse avalikkust puudutava kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse eelnõu kohta.
EKoÜ juhatuse liikmed kohtusid Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsleri Mari-Liis Mikliga. Kohtumisel keskenduti peamiselt Justiitsministeeriumis ettevalmistatavatele eelnõudele ning eelnõude väljatöötamise kavatsustele (VTK). Muu hulgas tõdeti, et kuigi EKoÜ loodab, et Riigikohtu eestvedamisel koostatavate kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) kärbete alternatiivettepanekute alusel on võimalik lähima poole aasta jooksul koostada ka VTK-d ning eelnõud, ei pruugi see lõppastmes tuua kohtunikele kindlust nende palgakärbete äramuutmiseks.
EKoÜ juhatuse liikmed kohtusid veebi teel Euroopa Komisjoni esindajatega seoses järjekordse Rule of Law raporti koostamisega. Kohtumisel keskenduti peamiselt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatustele. Samuti avaldasid Euroopa Komisjoni esindajad, et nad jälgivad huviga Eestis plaanitavaid kohtute haldamise mudeli muudatusi.
Toimus Eesti Kohtunike Ühingu uue juhatuse esimene koosolek. Koosolekul valiti ühingu aseesimeheks Ruth Prigoda ja laekuriks Karin Sonntak.
Juhatus otsustas seoses kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatustega pöörduda õiguskantsleri poole palvega kontrollida välja kuulutatud seaduse põhiseaduspärasust.
Koosolekul pandi paika ka 2024. a ürituste esialgsed kuupäevad. Suvine laiendatud koosolek leiab eeldatavasti aset 16.-17.08.2024 ja selle toimumispaigast teavitatakse edaspidi. Ühingu aastakoosolek toimub 29.11.2024 ja see on plaanis korraldada Tallinnas.
Rahvusvaheline Kohtunike Ühing (IAJ) ja partnerorganisatsioonid kutsuvad oma pöördumises Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni üles kuulutama Poolas 11.01.2020 toimunud "1000 talaari marsi" auks 11. jaanuari rahvusvaheliseks kohtunike sõltumatuse päevaks.
Tegusat uut aastat!
Vanemad teated