Teated – 2022
Eesti Kohtunike Ühing avaldas pressiteate mille eesmärgiks oli juhtida avalikkuse tähelepanu kohtunike töökoormusega seotud küsimustele ja vähemalt alustada avalikku diskussiooni kohtunike sotsiaalsete tagatiste täiendamise osas.
Vt lähemalt I ja II astme kohtunike töökoormuse küsitluse tulemuste kokkuvõte
Eesti Kohtunike Ühing mälestab kurbusega meie seast lahkunud lugupeetud ja armastatud emeriitkolleegi ning ühingu asutajaliiget Henn Jõksi (20.09.1955 – 21.05.2022). Avaldame sügavat kaastunnet kõigile lahkunud kolleegi lähedastele.
Justiitsministeerium edastas vastuse ühingu 18.04.2022 pöördumisele seoses kohtunike töökoormusega. Kahjuks ei ole ministeerium pidanud võimalikuks muudatusi kohtunike sotsiaaltagatiste valdkonnas.
Portugalis Portos toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millel osalesid Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena Anu Uritam ja Heiki Loot ning eksperdina viibis koosolekul Meelis Eerik.
Poola Kohtunike Ühingu esindaja ettekande alusel on olukord selles riigis kahjuks taas halvenemas. Lähiajal on plaanis läbi viia uus Justiitsnõukogu liikmete valimine, mille käigus võivad kohtunikud nõukogust sootuks välja jääda. Poola ajakirjanduses on leidnud kajastamist riigi asejustiitsministri algatatud kampaania, milles käigus on erinevate ebaseaduslike meetoditega üritatud kohtunikke survestada ja riivata nende sõltumatust. Muu hulgas on aseminister andnud distsiplinaarvõimu omavatele organitele korralduse asuda mõningaid kohtunikke jälgima.
Slovakkia Kohtunike Ühingu esindaja tänas EAJ 2021. a resolutsiooni eest, milles ei nõustutud riigis kavandatud seadusandlike muudatustega. Slovakkia Justiitsnõukogu ja Justiitsministeerium ei ole paraku pidanud vajalikuks resolutsiooniga arvestada. Koostamisel on eelnõu, mille kohaselt on kuriteoks seaduse ebaõige kohaldamine. Slovakkia Kohtunike Ühingut ei ole sisuliselt eelnõu koostamisse kaasatud. Kavandatakse muudatust, mis võimaldab kohtunikke ilma nende nõusolekuta viia üle ühest kohtust teise.
Kreeka Kohtunike Ühingu esindaja tänas EAJ sekkumise eest, mille tulemusena loobuti riigis plaanist asuda kohtunikke hindama eksamite kaudu.
Itaalia Kohtunike Ühingu esindaja ettekande kohaselt on parlamendi menetluses seaduseelnõu, mille eesmärgiks on muuta kohtusüsteemi efektiivsemaks. Eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, et süsteemi ebaefektiivsus on põhjustatud kohtunikest. Eelnõuga kavandatakse kohtunike perioodilist hindamist, arvestades menetlusosaliste tagasisidet.
Ukraina Kohtunike Ühingu esindaja ettekande kohaselt on riigis 119 kohut suletud, neist 47 asuvad vaenlase territooriumil ja 32 kohtumaja on sootuks hävitatud. Okupeeritud aladel õigusemõistmist teostada ei saa, mistõttu on kriitilise olukorra puhul kohtute üldkogud otsustanud kohtu tegevuse peatada. Mitmed kohtute töötajad ja kohtunikud on saanud haavata või surma. Paljud kohtunikud, sealhulgas Ukraina Kohtunike Ühingu esimees, võitlevad rindel või abistavad vabatahtlikena.
Koosolekul võeti vastu kaks resolutsiooni ja üks deklaratsioon:
Poolale suunatud resolutsioonis nõutakse viivitamatute sammude astumist Euroopa Liidu Kohtu osundatud meetmete rakendamiseks, sealhulgas kõigi ametist kõrvaldatud või tahtevastaselt üleviidud kohtunike volituste taastamiseks. Resolutsioonis nõutakse kõigi õigusaktide tühistamist, mis võimaldavad algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes nende otsuste sisu alusel või juhul, kui kohtunik seab kahtluse alla mõne kolleegi ametisse nimetamise. EAJ nõuab ka seadusandlike aktide muutmist, et enamus Justiitsnõukogu liikmetest oleksid valitud kohtunike poolt.
Ukraina palvel võeti vastu resolutsioon, millega toetatakse Ukraina Kohtunike Ühingu taotlust ÜRO-le uurimisrühma moodustamiseks, mis koguks ja talletaks tõendeid toime pandud sõjakuritegude kohta.
Seoses olukorraga Itaalias rõhutati deklaratsioonis, et EAJ asub hoolikalt analüüsima planeeritavaid seadusandlikke muudatusi ning toetab Itaalia kolleege, et kaitsta neid võimalike kohtusüsteemi puudutavate rünnete eest.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile pöördumise seoses kohtunike seas läbi viidud töökoormuse küsimustikuga. Pöördumises rõhutati, et kohtunike töökoormusega seotud küsimused vajavad kiiret ja sisulist lahendamist.
Ühingu juhatus edastas Riigikogu õiguskomisjonile arvamuse kohtumenetluse avalikkust puudutava halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse seaduse eelnõu 574 SE kohta.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtuarendust puudutava kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsuse kohta.
Tallinna Halduskohtus toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse avatud koosolek, millel oli peamiseks aruteluteemaks kohtunike sotsiaalsed tagatised ja ühingu edasine tegevuskava sellega seoses.
Koosolekul toodi välja, et kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses sisalduv indekseerimine ei pruugi märkimisväärse inflatsiooni puhul olla piisav ega kaitsta kohtunikke reaalpalga vähenemise eest. Lisaks kompenseerib indekseerimine inflatsiooni hilinemisega.
Paljud osalejad avaldasid seisukohta, et kuigi kohtuniku ametipensioni taastamine ei tundu olevat reaalne, kaotavad tulevikus pensioni mittesaavad kolleegid palgast sisuliselt ligi 50%, võrreldes pensioni saavate kolleegidega, kui eeldada, et nad peaksid oma palgast tegema investeeringuid, mis võimaldaksid vanaduspõlveks väärikalt säästa.
Esimees Anu Uritam ja aseesimees Leanika Tamm kohtusid videosilla teel Euroopa Komisjoni esindajatega seoses Rule of Law Report'i koostamisega.
Kohtumisel arutati, kas või millised muudatused on viimasel ajal Eesti kohtusüsteemis aset leidnud seoses kohtunike sõltumatuse tagamisega. EKoÜ tutvustas meie liikmete seas läbi viidud küsitluse tulemusi ja avaldas muret Eestis kehtiva õigusliku regulatsiooni üle seoses kohtute esimeeste ametisse nimetamisega. Samuti avaldasime muret seoses plaanitava kohtute seaduse muudatusega, mis näeb ette esimese astme kohtute kohtunikele nn tagasisidestamise.
Positiivsete arengutena viitasime kohtusüsteemi kogemusele seose SALME programmi kasutamisega. Vastates Euroopa Komisjoni esindajate küsimustele, leidsime, et ehkki seni ei ole riigilõivude suurendamine avaldanud otsest mõju kohtute töökoormusele, võib see tulevikus tekkida, kuna menetlusosalised võivad esitada senisest enam menetlusabi taotlusi. Selgitasime, et sageli täidavad Eesti kohtunikud lisaülesandeid, mis otseselt statistilistest andmetest ei nähtu. Kirjeldasime Euroopa Komisjoni esindajatele meie kohtunike töökoormusega seotud küsimusi ning meie liikmete seas läbi viidud töökoormuse küsitluse tulemusi.
Ühingu juhatus kohtus Tartus Riigikohtu esimehe ja teiste Riigikohtu esindajatega. Kohtumisel tänati Riigikohut senise koostöö eest seoses kohtunike biograafilise leksikoni koostamisega.
Aseesimees Leanika Tamm tegi Riigikohtule ettekande kohtunike töökoormuse küsimustiku tulemustest. Töökoormuse küsitluse tulemused olid ettearvatavad, kuid sellele vaatamata murettekitavad. Kohtumisel arutati, kuidas ja millistel viisidel on võimalik edaspidi motiveerida kohtunikke töötama kohtusüsteemis pikaajaliselt, vaatamata järjest kasvavale töökoormusele.
Riigikohus avaldas toetust EKoÜ püüdlustele saavutada kohtunikele täiendavaid sotsiaalseid tagatisi. Ühiselt tõdeti, et vaja oleks leida motivaatoreid pikaajalisele töötamisele ning leida lahendusi väärika vanaduspõlve tagamiseks.
Ühingu juhatuse järgmine koosolek toimub 11.03.2022 Tallinna Halduskohtus.
Eesti Kohtunike Ühingu uus juhatus pidas virtuaalselt esimese koosoleku, millel valiti ühingu aseesimeheks Leanika Tamm. Koosolekul lepiti kokku järgneva aasta edasiste tegevuste ajakava.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele ja koostööpartneritele tegusat ja tervet uut aastat!
Vanemad teated