Teated – 2020
Õiguskantsler edastas omapoolse seisukoha ühingu juhatuse 05.03.2020 pöördumisele seoses kohtute infosüsteemi (KIS) põhimäärusega.
Ühingu juhatus leidis õiguskantslerile edastatud pöördumises, et justiitsministri 15.02.2006 määrusega nr 5 kehtestatud KIS-i põhimäärus ei ole osades aspektides kooskõlas kohtute tegevust ja kohtumenetlusi reguleerivate seadustega. Pöördumises leiti, et KIS-i põhimäärus võimaldab KIS-i digitaalse keskkonna vahendusel kohtutoimikute ning nendes sisalduvate dokumentidega tutvuda ja isegi digitaalselt salvestatud andmeid muuta menetlusvälistel isikutel ilma asja menetleva kohtuniku ning menetlusosaliste nõusoleku ja teadmiseta. Selline olukord võib rikkuda eelkõige menetlusosaliste õigust kohtumenetluses toimikusse kogutud andmetega seotud informatsioonilisele enesemääramisele ning luua ka võimaluse täivvõimu sekkumiseks õigusemõistmisesse. Samuti leidis ühing, et kohtute seadusega ei pruugi kooskõlas olla KIS-i põhimääruse sätted (eelkõige § 12 p 3), mis võimaldavad Justiitsministeeriumil omal algatusel kontrollida, milliseid toiminguid kohtunikud KIS-is teevad.
Õiguskantsler leidis oma seisukohas, et kohtute seaduse § 34 lg 4 on erinorm menetlusseadustike suhtes. Säte annab aluse seadusega pandud ülesande täitjale KIS-ile juurdepääsu andmiseks, ilma selleks igakordselt kohtu esimehe luba küsimata. Samas ei ole Justiitsministeeriumil õigust nõuda KIS-is kohtumenetlust puudutavate muudatuste tegemist ega teha neid muudatusi omal algatusel. Samuti ei ole Justiitsministeeriumil järelevalvepädevust kohtunike üle KIS-i kasutamisel. Nende nõuete järgimise tagamiseks teeb õiguskantsler justiitsministrile ettepaneku KIS-i põhimääruse muutmiseks.
Ühingu juhatus edastas justiitsministrile pöördumise, milles juhtis tähelepanu Justiitsministeeriumi ebaõnnestunud avalikule kommunikatsioonile seoses Harju Maakohtus läbi viidud järelevalvega ning avaldas lootust, et tulevikus suudetakse sarnaseid vigu vältida.
Esimees Indrek Parrest võttis Zoom'i rakenduse vahendusel osa Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) mitteametlikust kohtumisest, kus räägiti sellest, kuidas viiruse levik on eri liikmesriikides kohtute tööd ja õigusemõistmist mõjutanud. Tundub, et Eesti on selles osas seni suhteliselt kergelt pääsenud, kuna kohtud suutsid ka kõige kriitilisemal hetkel pisut muudetud vormis siiski tööd jätkata. Kohtumisel tutvustati ka EAJ juhatuse vahepealset tegevust ja edasisi plaane.
Eraldi käsitlemist leidis taaskord olukord Poolas, kus on tänaseks kohtunike suhtes alustatud juba ca 2000 distsiplinaarmenetlust ning lisaks ka mõned kriminaalasjad. Poola president nimetas 2020. a mais sealse ülemkohtu uueks esimeheks Małgorzata Manowska, kes on aga on ülemkohtu liikmeks saanud põhiseadusevastaselt moodustatud (uue) kohtute haldamise nõukoja toetusel ning ei kogunud esimeheks nimetamiseks vajalikku ülemkohtu üldkogu toetust.
Kuna seekordne EAJ kohtumine toimus veebis, sai üritusel (üle pika aja) osaleda ka Türgi kohtunike ühingu liige. Kohtunik Murat Durmazi, kes praeguseks on Erdogani režiimi poolt kohtunikuametist tagandatud, pöördumine oli kohtumise üks liigutavamaid ja meeldejäävamaid.
Euroopa kolleege oli raskel ajal arvuti taha sõnavõtuga tervitama ja toetama tulnud ka Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) esimees Tony Pagone Austraaliast. Inglise keeles on kohtumise kohta võimalik pikemalt lugeda IAJ veebilehelt.
Skype'i vahendusel toimus ühingu juhatuse koosolek, millest võtsid osa kõik juhatuse liikmed.
Arutuse all oli traditsioonilise laiendatud koosoleku (suvelõpuürituse) korraldamine ning otsustati, et olukorra normaliseerumisel toimub see varasemalt väljakuulutatud ajal ehk 28.–29. augustil 2020. Lõplik otsus ürituse toimumise osas tehakse eelduslikult juuli viimastel päevadel.
Lisaks arutati revisjonikomisjoni esindajaga (Maret Hallikma) komisjoni poolt viimaste majandusaasta aruannete kinnitamisel tehtud tähelepanekuid, mis puudutavad ühingu kulusid seoses osalemisega rahvusvaheliste organisatsioonide töös.
Arutati ka justiitsministri poolt Harju Maakohtu esimehe suhtes läbi viidud järelevalvega seonduvat. Otsustati ühingu nimel koostada justiitsministrile pöördumine, milles juhtida tähelepanu järelevalve läbiviimisega seotud kommunikatsiooni puudutavatele kitsaskohtadele.
Täiendavalt otsustati teha Justiitsministeeriumile ettepanek kohtunike edutamise kriteeriumide kehtestamiseks seaduse tasandil. Sellele eelneb siiski teema põhjalikum läbitöötamine ühingu tasandil.
Laiendatud koosoleku ärajäämise korral kohtub juhatus uuesti 28. augustil 2020 Skype'i vahendusel.
Esimees Indrek Parrest osales ühingu esindajana Riigikogu põhiseaduskomisjoni videoistungil, millel arutati kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (175 SE). Kutsutud olid ka Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep, Riigikohtu esimees Villu Kõve ja Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 04.06.2020 ja teine lugemine lõpetada.
Ühingu juhatus edastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse kohtute töökoormuse ühtlustamiseks välja töötatud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (175 SE) kohta.
Põhiseaduskomisjon pöördus 15.04.2020 ühingu poole, andes võimaluse esitada täiendavaid ettepanekuid, mis jäävad eelnõu reguleerimisalasse. Arvamuses jäi ühing varem Justiitsministeeriumile sama eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu enda kooskõlastusringidel esitatud ettepanekute juurde (vt 16.01.2020 arvamus ja 11.10.2019 arvamus).
Riigikogu menetluses oleva eelnõuga pakutud lahendused kohtuasjade ümberjaotamiseks on ühingu hinnangul poolikud ning ei vii tõenäoliselt soovitud tulemusteni. Suuremate kohtute, eelkõige Harju Maakohtu kohtunike suur töökoormus on olnud pikaajaline ja püsiv probleem, mille lahendamiseks tuleb leida püsivaid ja pikaajalisi lahendusi.
Samuti rõhutati arvamuses, et Justiitsministeeriumi poolt ühingule varem kooskõlastamiseks saadetud eelnõu oli mitmes aspektis erinev Riigikogu menetlusse jõudnud eelnõust. Seetõttu pidas ühing vajalikuks esitada lühidalt enda seisukohad eelnõuga kavandatavate kohtute seaduse § 451 uue verisooni ja uue § 452 kohta.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord" muutmise eelnõu kohta.
Määruse eelnõu punkti 3 kohaselt kavandatakse määruse § 203 lg 1 sõnastada järgmiselt: "(1) Menetlusseadustikes nimetatud menetlusdokument esitatakse tsiviil-, haldus- ja kriminaalkohtumenetlusse, väärteoasjade kohtumenetlusse ja maksekäsu kiirmenetlusse e-toimiku süsteemi kaudu, välja arvatud kohtu registri- ja kinnistusosakonnale esitatav menetlusdokument, mille esitamiseks on käesolevas määruses ette nähtud teistsugune kord."
Arvamuses leidis ühing, et kavandatavas § 203 lg 1 redaktsioonis tuleb sõnad "menetlusdokument esitatakse" asendada sõnadega "menetlusdokumendi võib esitada". Selliselt oleks eelnõu tekst kooskõlas eelnõu seletuskirjas märgituga ning määruse § 203 lg 1 kehtiva sõnastusega, mis ei näe ette e-toimiku süsteemi kasutamise üldist kohustust.
Ühing märkis, et ei pea aktsepteeritavaks, kui kõnealuse määrusega soovitakse võtta menetlusosalistelt sisuliselt võimalus esitada kohtule menetlusdokumente kohtu kantselei kaudu paberkandjal või e-kirja teel.
Väljaandes EU Law Live ilmus Euroopa Kohtunike Ühingu presidendi José Igreja Matose artikkel "Being a judge in times of pandemic".
COVID-19 viirushaigusest tingitud hädaolukord toob kaasa enneolematuid väljakutseid nii õigusriigi põhimõtetele kui ka kohtunike tegevusele. Mitmed kõige põhilisemad ja olulisemad inimõigused on tugevalt piiratud. Riikide valitsused võivad hädaolukorda (ja sellest tingitud inimeste hirme) kasutada ettekäändena, et oma võimu lubamatul viisil suurendada ning inimõigusi piirata. Tuleb teha suuri jõupingutusi, et seda ära hoida. Autor rõhutab, et me peame igal juhul vältima seda, et praegune kriis progresseeruks õigusriigi katastroofiks.
Ühingu juhatuse 20.03.2020 otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Pärnu Maakohtu kohtunik Rajar Miller.
Kohtute haldamise nõukoda (KHN) võttis 16.03.2020 elektroonilisel koosolekul vastu soovitused õigusemõistmise korraldamiseks eriolukorra ajal.
Kohtute töö jätkub selle põhiolemuses ka eriolukorra ajal. Siiski soovitab KHN selles erakorralises olukorras kasutada rohkem kirjalikke menetlusi ja tehnilisi lahendusi. Istungid lükata võimalusel edasi või korraldada need menetluskonverentsina. Kohtusse kutsutud inimesed, kel on haigussümptomid või kes on olnud lähikontaktis viirusekandjaga, peavad andma sellest kohtule teada ja neid ei lubata kohtumajja. Samuti ei lubata eriolukorra ajal kohtumajadesse kohtumenetluste või õigusemõistmisega mitte seotud inimesi.
KHN-i soovitused on üldised ning kohtutel on enda vajadustest lähtudes võimalik koostada ja anda täpsemaid soovitusi ning juhiseid.
Poola kohtunike ühingu "Iustitia" ja Poola prokuröride ühingu "Lex Super Omnia" koostöös on valminud põhjalik raport (207 lk) "Justice under pressure – repressions as a means of attempting to take control over the judiciary and the prosecution in Poland. Years 2015–2019" viimasel viiel aastal toimunud repressioonidest Poola kohtunike ja prokuröride suhtes. Raportis antakse üksikasjalik ülevaade nii repressioonide ohvritest kui ka nende represseerimise eest vastutavatest isikutest.
Ühingu juhatuse 26.02.2020 otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeteks Harju Maakohtu kohtunikud Katrin Mikenberg ja Grete Vahtra.
Ühingu juhatus edastas justiitsministrile pöördumise, milles tuletas meelde justiitsministrile 13.03.2019 saadetud ettepanekut kohtunike töövõimetuspensioni taastamiseks või kohtunikele muu sarnase töövõimehüvitise maksmise võimaluse loomiseks.
Seekordses pöördumises rõhutas ühing uuesti, et soovitavate seadusemuudatuste kulu riigieelarvele oleks väike, võrreldes muudatusest kohtusüsteemile tekkiva potentsiaalse kasuga. Samuti toodi pöördumises välja, et kohtute haldamise nõukoda toetas 28.03.2019 istungil ühingu ettepanekut ühehäälselt. Ühing palus pöördumises võimalusel teatada, kas Justiitsministeeriumi või Vabariigi Valitsuse tasandil on kohtunike töövõimehüvitise taastamise võimalusi arutatud ning kas ja millal kavatsetakse eelnõu vajalike seadusemuudatuste jaoks välja töötada.
Vastavalt Vabariigi Presidendi 27.01.2020 otsusele nr 544 "Riiklike autasude andmine" on Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvinud ühingu kauaaegne aktiivne liige ja Tartu Maakohtu esimees Liivi Loide, kelle kohta on märgitud järgmist:
"On seisnud hea väikeste kohtumajade ja riigi kohaloleku säilimise eest väikelinnades. Ta on teinud kohtu töö ja õigusemõistmise arusaadavaks paljudele, korraldades erinevaid üritusi, hoolitsenud kohtunike järelkasvu eest, õpetades noori kolleege ning loonud tugevad erialase sidemed koostööpartneritega."
Soovime talle ühingu poolt palju õnne ning jõudu ja indu edasises tegevuses!
Ühingu juhatus edastas kohtunike eetikanõukogule pöördumise, milles palus seisukohti mitmete liikmete poolt tõstatatud küsimuste osas, mis puudutavad kohtunike eetikakoodeksi punkti 20 ("Kohtunik väldib huvide konflikti. Ta ei luba perekondlikel, sotsiaalsetel ega muudel suhetel mõjutada oma tööd kohtunikuna.") tõlgendamist.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute töökoormuse ühtlustamiseks välja töötatud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta.
Harju Maakohtu esimees Meelis Eerik osales Eesti Kohtunike Ühingu esindajana Varssavis toimunud Poola kohtunike vaikival marsil, mille korraldas Poola kohtunike ühing IUSTITIA, juhtimaks tähelepanu kohtuvõimu iseseisvuse ja sõltumatuse järjest halvenevale olukorrale Poolas.
Ka tuhande talaari marsiks (March of 1000 Robes) kutsutud ürituse tingis Poola valitsuse jätkuv tegevus kohtute iseseisvuse ja sõltumatuse vähendamisel, mille viimaseks piisaks oli detsembris vastu võetud distsiplinaarmenetlust puudutava seaduse kehtestamine. Selle seaduse kohaselt karistatakse kohtunikku ametist vabastamisega, kui viimane ei kohalda seadust õigesti. Distsiplinaarsüüdistuste esitamine on viimastel aastatel kohtunike vastu suurenenud, pidev on ka kohtute vastane meediakampaania. Samas on parempoolse populistliku valitsuse kehtestatud seadused sageli vastuolus Euroopa Liidu õigusaktide ja kohtuotsustega.
Poola kohtunike toetuseks korraldatud demonstratsioonil osales ligikaudu 15 000 inimest ning Poola kohtunike kõrval marssisid kohtunikud ka enam kui 20-st Euroopa riigist (sh Austriast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast, Taanist, Norrast, Lätist jm). Marss algas Poola Ülemkohtu hoone juurest, liikus presidendilossi ette ning seejärel parlamendihoone juurde. Kõik väljakud ja tänavaäärsed olid rahvast täis.
Väliskülalistele eelnes kohtumine Poola Ülemkohtu hoones, kus esines endine ülemkohtu esimees, kohtunikud ja ka ajakirjanike liidu esindaja. Viimane tõdes, et Poola ajakirjandus on muutunud valitsuse propaganda aparaadiks. Ajakirjanduse suukorvistamine algas meediaväljaannete juhtkonna vahetamisega, seejärel lahkusid või sunniti lahkuma sõltumatud ajakirjanikud. Kohalviibijad leidsid, et kui veel mõni aasta tagasi oleks selline kohtunike marss olnud mõeldamatu, on aeg praeguseks oluliselt muutunud. Suur väliskülaliste hulk näitab ka seda, et lisaks solidaarsusele näevad paljud Euroopa riigid suuremal või väiksemal määral samu tendentse.
Iirimaa kohtunik edastas Iiri ülemkohtu esimehe pöördumise, kes sõnas, et kohtunikud peavad hoiduma igasugusest poliitilisest tegevusest. Samas peavad kohtunikud seisma kohtute sõltumatuse ja iseseisvuse eest. Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu asutaja ja ka Eesti Kohtunike Ühingu auliige Günter Woratsch sõnas, et selliseid kohtunike väljaastumisi hakkame tõenäoliselt nägema edaspidigi. Kuigi olukord Poolas on hull, on see veel hullem Ungaris, sest kohtusüsteemi iseseisvust ja sõltumatust uuristatakse seestpoolt, s.o kohtunike endi kätega. Eksiilis elav türgi kohtunik tõi tervituse endiselt Türgi Kohtunike Ühingu esimehelt, kes on riigivastase tegevuse eest kümneks aastaks vangi mõistetud. Kohtunike ühingusse kuulumine on Türgis ebaseaduslik. Bulgaaria Kohtunike Ühingu esindaja märkis, et ajakirjanduse ründed kohtunike vastu on Bulgaarias sagenenud ning sarnane mure süveneb. Ta teavitas Bulgaaria ülemkohtu esimeest vaikivast marsist ja oli üllatunud, kui kohtas teda samal hommikul lennujaamas tulemas samale üritusele.
Kohtunike marsi vastu oli suur ajakirjanduse huvi nii Poolas kui väljaspool. Näiteks andis Saksamaa Kohtunike Ühingu esindaja saksa peamisele uudistesaatele teleintervjuu, samuti andis kohapealt raadiointervjuu Läti Kohtunike Ühingu esindaja. Nii poola kohtunikud kui tänavatele tulnud inimesed olid väliskülalistele toetuse eest väga tänulikud. Väljakutäis rahvast skandeeris külalistele: "Suur tänu!"
Üritus on leidnud kajastamist ka Eesti ajakirjanduses (vt Eesti Päevaleht, 14.01.2020 - "Eesti kohtunik käis Poola kolleegide toetuseks Varssavis marssimas").
Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp, mille juhi ülesannetes tegutseb hetkel Meelis Eerik, valmistas 2019. a detsembris lisaks ette pöördumised Euroopa Komisjoni poolt nii Poola kui ka Bulgaaria küsimustes, kus esinevad sarnased probleemid (vt EAJ pöördumine Poola küsimuses).
Taustaks
Kohtu ja kohtuniku iseseisvuse ja sõltumatuse vähendamine ei toimu üleöö ega ühe toiminguga. See on pikaajaline protsess, mis algab sageli väikestest asjadest, millele ei pöörata või ei soovita pöörata tähelepanu.
Üldistatult võivad need märgid olla järgmised:
- rünnakud ajakirjanduses kas süsteemi kui terviku või üksikute lahendite/kohtunike suhtes. Rünnakud muutuvad järjest personaalsemaks, nõudes lõpuks, et "vale" lahendi teinud kohtuniku suhtes tuleb "midagi ette võtta";
- poliitikute rünnakud kohtunike vastu. Algul üksikud arvamusavaldused, avalikkuse toetuse korral tendents laieneb, kuni jõuab välja "õigete" lahendite dikteerimiseni ajakirjanduse vahendusel;
- võimusuhete muutmine – kellelegi võimu juurdeandmine või äravõtmine. Reeglina kohtunike enamusega organite võimu vähendamine;
- juhtide vahetuse katsed;
- kohtute omavalitsusorganite valimise, koosseisu ja distsiplinaarmenetluse korra muutmine;
- kohtunike valimise protsessi muutmine, sh kõrgemate kohtute komplekteerimise puhul;
- survestamine nii süsteemi seest- kui väljastpoolt – vaikima sundmine, hirmutamine "tagajärgedega", häbistamine meedias, üleviimine teise kohtusse vms;
- distsiplinaarmenetluste algatamine kohtulahendi pinnalt – üksikute asjade pinnalt distsiplinaarpraktika kujundamine, mida hiljem laiendada;
- paralleelselt ajakirjanduse suukorvistamine.
Tartu kohtumajas toimus ühingu juhatuse uue koosseisu esimene koosolek, millest võtsid osa kõik juhatuse liikmed.
Koosolekul valiti ühingu aseesimeheks Anu Uritam ja laekuriks Hele Kaldma.
Ühingu tegevliikmeks võeti vastu Tartu Halduskohtu kohtunik Reelika Kitsing.
Põhjalikult arutati Justiitsministeeriumi poolt ühingule seisukoha esitamiseks saadetud kohtute töökoormuse ühtlustamise meetmeid puudutava kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu ning ühingu poolt sellele koostatavat vastust.
Samuti peatuti pikemalt KIS-i kasutajaõiguste ja menetluste digitaliseerimise teemadel ning Harju Maakohtu esimehe suhtes toimuval järelevalvel. Juhatus otsustas pöörduda menetlusväliste isikute poolt KIS-i ja digitoimiku andmetega tutvumise õiguse küsimuses õiguskantsleri poole ning Harju Maakohtus toimuva järelevalve osas jälgida edasisi sündmusi.
Juhatus arutas ka ettepanekut pöörduda kohtunike eetikanõukogu poole üldise soovituse saamiseks küsimuses, mis puudutab kohtunikkonna ning kohtunikega igapäevaselt suhtleva juristkonna tegevust, suhtlemist ja läbikäimist õigusemõistmisel ja väljaspool õigusemõistmist. Ühingu juhatus otsustas teha nimetatud küsimuste selgitamiseks pöördumise eetikanõukogule.
Samuti olid arutuse all ühingu uue juhatuse tegevussuunad ja prioriteedid. Juhatuse liikmed olid üksmeelel, et senist võitlust kohtunike sõltumatuse ja sotsiaalsete tagatiste eest tuleb jätkata. Kohtuniku staatust puudutavate küsimuste (sõltumatus, sotsiaalsed tagatised, edutamise küsimused jms) põhjalikumaks läbitöötamiseks otsustas juhatus moodustada kohtunike sõltumatuse toimkonna. Toimkonna tööd koordineerib juhatuse liige Daimar Liiv.
Juhatus soovib senisest rohkem kaasata liikmeid ühingu ettevõtmistesse (arvamuste koostamine, osalemine erinevates toimkondades ja komisjonides jms). Oluliseks peeti ka kohtunike leksikoni väljaandmise projektiga jätkamist, samuti jätkamist noorkohtunikele ja emeriitkohtunikele suunatud üritustega.
Koosolekul pandi paika ka ühingu selle aasta ürituste toimumisajad:
- juhatuse laiendatud koosolek traditsioonilise suvelõpuüritusena toimub 28.–29. augustil;
- ühingu aastakoosolek toimub 27. novembril.
Ürituste toimumiskohad on veel lahtised ja selguvad loodetavasti lähikuudel. Tõenäoliselt ei ole juhatuse korraldatavate ürituste nimekiri ka lõplik.
Juhatuse järgmine koosolek toimub 20.03.2020 Tallinna kohtumajas.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele ja koostööpartneritele tegusat uut aastat!
Vanemad teated