Teated – 2021

 

   14.09.2021   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse riigilõivude ja piirmäärade tõstmist puudutava seaduse eelnõu kohta.

Arvamuses juhiti tähelepanu, et vastamiseks antud lühikese tähtaja jooksul ei ole võimalik kõiki muudatustega seonduvaid aspekte piisava põhjalikkusega analüüsida. Enamik eelnõuga kavandatud muudatusi (riigilõivude ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud erinevate rahaliste piirmäärade tõstmine ning kautsjonite kaotamine) on eelkõige seadusandja poliitilised otsustused, kus tuleb kaaluda erinevaid põhiseaduslikke väärtusi. Samas toodi välja, et riigilõivumäärade märkimisväärse tõstmisega kaasneb arvestatav oht kohtute töökoormuse suurenemiseks seoses menetlusabi taotluste arvu kasvuga.

Ühing avaldas kahtlust tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 326 lg 2 kavandatava muudatuse osas, mille järgi oleks võimalik menetlusdokument kätte toimetada postkasti panekuga juba esimese kättetoimetamise katse järgselt. See võib ebaproportsionaalselt piirata menetlusosalise õigust olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2).

Ühing avaldas samas lootust, et riigilõivude tõstmisega kaasnev riigi tulude suurenemine võimaldab riigil lõpuks lahendada ka mitmed senised kohtute rahastamist puudutavad probleemid, sh tõsta kohtuametnike (kantseleitöötajad, tõlgid, kordnikud) palku, taastada kohtunike staažitasud ning asuda alates 1. juulist 2013 ametisse nimetatud kohtunike puhul tegema lisamakseid nende teise või kolmandasse pensionisambasse.

   11.–12.09.2021   

Videokonverentsi vormis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek, millest võtsid ühingu esindajatena osa esimees Indrek Parrest ja aseesimees Anu Uritam. Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) töörühma liikmena osales aastakoosolekul ka ühingu liige Meelis Eerik.

Koosolekul valiti IAJ uueks esimeheks José Manuel Igreja Matos (Portugal), kes oli seni EAJ esimees ja IAJ aseesimees. IAJ juhatusse (Presidency Committee) valiti Duro Sessa, Walter Barone, Allyson Duncan, Marcelle Kouassi, Sabine Matejka ja Mikael Sjoberg. EAJ uueks esimeheks sai Duro Sessa (Horvaatia). IAJ peasekretärina jätkab Giacomo Oberto, kes on seda ametit pidanud 2012. aastast.

IAJ uuteks liikmeteks võeti Filipiinide ja Gaboni kohtunike ühingud. Samuti kiideti heaks IAJ põhikirja muudatused ning juhatuse poolt pandeemia ajal vastu võetud otsustused.

IAJ 2022. a aastakoosolek toimub Iisraelis Tel avivis.

   10.09.2021   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse paberivabale kohtumenetlusele ülemineku seaduse eelnõu kohta.

Ühing viitas sama eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta Justiitsministeeriumile 24.08.2020 esitatud arvamusele. Võib tõdeda, et vahepeal on digitoimik infotehnoloogiliselt küll edasi arenenud ning samuti on mõnevõrra paranenud kohtute varustatus selle kasutamiseks vajaliku riistvaraga, kuid mitmed VTK kohta esitatud arvamuses välja toodud probleemid on jätkuvalt aktuaalsed (hinnang kohtus töötavate isikute tervisele, tehnilised probleemid jne) ning eelnõust ega seletuskirjast nendele vastuseid ei leia.

Ühe olulisema probleemina on arvamuses välja toodud, et kavandatav eelnõu ei võimaldada õigusliku tähendusega pabertoimiku koostamist juhtudel, kui see oleks õigusemõistmise huvides siiski vajalik.

   10.09.2021   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse nn kohtumenetluse avalikkuse seaduse eelnõu kohta.

Arvamuses on tõdetud, et jõustumata kohtulahendite avalikustamise osas on ühingu liikmed erinevatel seisukohtadel küsimuses, kas see aitaks saavutada kohtumenetluse avalikkuse suurendamise eesmärki, tagades samal ajal juurdepääsupiiranguga andmete ning füüsilistest isikutest menetlusosaliste eriliiki isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse. Ühing tõi arvamuses välja jõustumata lahendite avaldamisega seonduvad peamised probleemid ja ohud.

Ühing ei pidanud võimalikuks nõustuda eelnõu seletuskirjas sisalduva hinnanguga, et kohtute töökoormus kavandatud regulatsiooni tulemusena väheneks. Ühtlasi rõhutati, et ühing ei nõustu regulatsiooniga, mis suurendab kohtute töökoormust, nägemata ette uute tööülesannetega toimetulekuks vajalikku lisarahastust.

Võimaluse osas kanda õigusemõistmise huvides istungit üle veebis rõhutas ühing, et sellisel viisil istungite korraldamine eeldab tehnilisi lahendusi, mis võimaldaksid kohtul veebikeskkonnas toimuvat kontrollida ning kus oleks tehniliselt välistatud kohtutöötajate või menetlusosaliste filmimine või muul moel salvestamine. Hetkel sellised tehnilised lahendused puuduvad. Istungi avalikul ülekandmisel peab olema tagatud menetlusosaliste ja kohtutöötajate isikuandmete kaitse.

   13.08.2021   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtuesinduse kvaliteediprobleemide lahendamise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta.

Arvamuses peeti problemaatiliseks VTK punktis 9.1 pakutud lahendust, kus kohus peaks hakkama eelnevalt sisuliselt kontrollima iga mitteadvokaadist esindaja teadmisi, asjatundlikkust ja keeleoskust. Ühing ei nõustunud ka muudatuse mõjuanalüüsis esitatud hinnangutega. Kavandatav lahendus tooks kohtutele kaasa üksnes lisatööd, millel puudub sisuline seos õigusemõistmisega. Ühing oli kahtlev ka teiste VTK-s pakutud lahenduste (täiendava kvalifikatsiooninõude ja litsentseerimisnõude kehtestamine) tõhususes. Täiendava kvalifikatsiooninõude idee väärib küll edasist kaalumist, kuid tuleb arvestada, et negatiivseid otsusteid peab olema võimalik ka kohtus vaidlustada. See omakorda suurendab potentsiaalselt kohtute töökoormust.

   13.08.2021   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus kohtus Tallinnas Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsleri Viljar Peebuga.

Kohtumisel olid arutuse all kohtumenetluse avalikkuse ja paberivaba kohtumenetluse eelnõud ning arutati ministeeriumi plaane seoses nende eelnõude edasise menetlusega, samuti ühingu juhatuse esitatud küsimusi ja ettepanekuid. Lisaks arutati ettevalmistamisel oleva kohtuarenduse järgmise etapi eelnõu teemadel (sh kohtute ülene kohtuasjade jagamine). Puudutati ka kohtusüsteemi eelarve küsimusi ja kohtuesinduse kvaliteediprobleemide lahendamise eelnõu väljatöötamise kavatsust.

   06.–07.08.2021   

Lääne-Virumaal Vihula mõisas toimus traditsiooniline suvine Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse laiendatud koosolek. Üritusest võttis osa enam kui 50 liiget.

Koosolekul arutati esiteks kohtunike edutamise aluste ja korra üle – milline on meie hetkeolukord võrreldes teiste Euroopa riikidega, kas seda tuleks muuta ning mida ja kuidas tuleks muuta. Sissejuhatava ettekande pidas juhatuse liige Anu Uritam.

Teiseks olid arutuse all kohtunike ametikitsendused ja sotsiaalsed tagatised nende vastastikuses seoses. Selle teema puhul juhatas arutelud sisse juhatuse liikme Daimar Liivi ettekanne.

Koosolekule järgnesid meeleolukad veini ja viina degustatsioonid ning õhtune koosviibimine koos muusika, tantsu ja saunaga. Teise päeva hommikul oli soovijatel võimalus giidi juhendamisel tutvuda Vihula mõisa pargi ja hoonetega.

   05.07.2021   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus kohtus justiitsminister Maris Lauriga.

Kohtumisel vahetati mõtteid mitmete kohtunikkonda ja õigusemõistmist puudutavate küsimuste üle. Juhatus selgitas ministrile ühingu seisukohti ja taotlusi, sh kohtunike piisavate sotsiaalsete tagatiste taastamise olulisust. Arutuse all olid ka kohtute võimalikud eelarvekärped, riigilõivude suurus ning digitaalsed lahendused õigusemõistmises. Mingeid konkreetseid lubadusi ministrilt ei õnnestunud saada. Samas avaldas minister lootust, et otseseid eelarvekärpeid kohtute osas õnnestub vältida.

   14.06.2021   

Mitmete õiguselukutsete esindajaid koondavate rahvusvaheliste organisatsioonide algatusel toimus esimene rahvusvaheline ausa õigusemõistmise päev (International Fair Trial Day), mille fookuses olid probleemid Türgis. Sellel puhul koostatud ühispöördumisele andis oma toetuse ka Eesti Kohtunike Ühing.

   28.05.2021   

Videokonverentsi vormis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek, millest võtsid ühingu esindajatena osa esimees Indrek Parrest ja aseesimees Anu Uritam.

Koosolekul räägiti EAJ tegevusest ning septembris videokonverentsina toimuvast Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolekust (sh IAJ/EAJ juhatuse valimistest). Sõnavõtuga esines Euroopa Kohtute Haldamise Nõukodade Koostöövõrgustiku (ENCJ) president Fillipo Donati, kes rääkis senisest koostööst EAJ-ga ja tulevikuplaanidest. Lisaks oli kõne all kohtunike olukord Poolas, Kreekas, Slovakkias ja Türgis.

   21.05.2021   

Riigikohtu konverentsisaalis "Suur katel" ja veebikeskkonnas Zoom toimus Eesti Kohtunike Ühingu erakorraline üldkoosolek.

Koosolekul osales või oli esindatud kokku 119 liiget. Riigikohtu konverentsikeskuses olid kohapeal 9 juhatuse liiget, videosilla kaudu osales 50 liiget ja 60 liiget olid volitanud teist liiget ennast esindama.

Esimees andis üldkoosolekul ülevaate ühingu juhatuse lähimineviku tegevusest ja lähituleviku plaanidest. Üldkoosolekul kinnitati ühehäälselt ühingu 01.07.2019–30.06.2020 majandusaasta aruanne ning otsustati COVID-19 kogemust arvestades muuta põhikirja selliselt, et otsuste vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata ei pea otsuse poolt enam olema kõik ühingu liikmed, vaid piisab sellest, kui otsuse poolt on üle poole ühingu liikmetest (v.a otsused, mille puhul näeb põhikiri ette suuremat häälteenamuse nõude).

Ühingu korraline aastakoosolek on kavas pidada traditsioonilises vormis 26.11.2021.

Üldkoosolekule järgnes Riigikohtu konverentsisaalis peetud ühingu juhatuse koosolek, millel arutati eelkõige 6.–7. augustil Vihulas toimuva laiendatud koosoleku korraldamisega seonduvat.

Täiendavalt arutati kohtutöötajate psühhosotsiaalsete ohutegurite uuringu tulemuste kokkuvõtteid ning otsustas sellest ajendatuna koostada veebiküsitlus, millega uurida eelkõige kohtunike hinnanguid nende töökoormusele ja sellele, mis neid võiks edaspidi motiveerida.

   30.04.2021   

CEELI (Central and East European Law Initiative) Institute avaldas kohtunikele suunatud praktilised juhised kaugkohtupidamiseks (inglise keeles, kuid samas dokumendist on tehtud ka masintõlge saksa keelde).

Dokumendis antakse väga praktilisi juhiseid, mida võiks silmas pidada virtuaal- ja hübriidkohtuistungite pidamisel ning kuidas korraldada tunnistajate kaugülekuulamist, eelkõige kuidas välistada võimalused, et neid n-ö kaamera taga mõjutatakse või nad kasutavad ütluste andmisel lubamatuid abimaterjale.

Juhised töötati välja CEELI instituudi korraldatud kaugkohtupidamise parimate praktikate kursuse raames ning 2021. a juunis on kavas avaldada ka selle dokumendi laiendatud versioon.

   06.04.2021   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu kohta.

Ühing leidis, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu on kindlasti oluline samm maksejõuetusmenetluste kaasajastamisel. Saneerimisseadus selle praegusel kujul, samuti võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus ei ole täitnud eesmärke, mis seadusandjal neid luues olid. Ühing tõdes, et kahtlemata on maksejõuetusmenetluste üheks peamiseks probleemiks olnud see, et avaldus jõuab kohtusse liiga hilja. Eelnõu üritab seda probleemi ületada, mis on idee tasandil õige eesmärk. Ühing märkis, et ei soovi kujundada seisukohta eelnõu koostajate üldisemate õiguspoliitiliste valikute osas ning keskendus arvamuses eelkõige sellele, kuidas võiksid mõjutada kavandatavad seadusmuudatused kohtunike tööd ja kohtute töökoormust. Ühing tegi arvamuses eelnõu osas mitmeid ettepanekud.

   26.03.2021   

Skype'i vahendusel toimus ühingu juhatuse koosolek, millest võtsid täiendavalt osa viis Harju Maakohtu kohtunikku (sh kohtu eelmine ja praegune esimees). Harju Maakohtu kolleegidega arutati eelkõige kohtunike ja teiste kohtutöötajate COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu vaktsineerimisega seonduvat ning kohtunike liig suure töökoormuse põhjuste ja selle leevendamise võimaluste üle.

Koosolekul arutati ühingu aastakoosoleku korraldamise võimalusi ja ühingu põhikirja muutmist, et võimaldada tulevikus võtta vajaduse korral lihtsamalt otsuseid vastu ka üldkoosolekut kokku kutsumata.

Lisaks arutas juhatus kohtunike roteerumise võimalusi teistesse õigusametitesse (eelkõige kohtute seaduse §-d 58 ja 581). Valdavalt leiti, et ilmselt peaksid kohtutes või isegi kohtute üleselt olema kokku lepitud ja paika pandud põhimõtted ning tavad, kuidas kohtunike selline enesetäiendus ning töö muus riigiteenistuses, ülikoolis jm toimub. Tõdeti, et suures osas seab takistusi kohtute suur töökoormus ja kohtusüsteemi ebapiisav rahastatus. Abi võiks siin olla asenduskohtuniku institutsioonist.

Ühingu juhatus otsustas revisjonikomisjoni heakskiidul toetada ühingu eelarvest 500 euroga Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) loodud fondi Türgi valitseva režiimi poolt represseeritud kohtunike ja nende perekondade rahaliseks toetamiseks. Ühing on nimetatud fondi ka varem toetanud, kuid otsustas IAJ üleskutse peale teha täiendava panuse. Ühtlasi kutsub juhatus iikmeid üles toetusfondi ka ise eraviisiliselt panustama.

   05.02.2021   

Ühingu juhatus edastas Riigikogu õiguskomisjonile täiendava arvamuse Vabariigi Valitsuse algatatud nn massaegumist puudutava täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE) kohta.

Ühing jäi oma varasemas arvamuses Justiitsministeeriumile esitatud ettepanekute juurde ning palus ettepanekuid veelkord kaaluda ja nendega eelnõu menetlemisel arvestada. Kooskõlastusringil esitatud ühingu ettepanekutest oli arvestatud vaid ühte – kavandatud menetlusabi puudutav säte (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 181 lg 41) oli Riigikogule esitatud eelnõust välja jäetud.

   05.02.2021   

Zoom'i vahendusel toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) mitteametlik koosolek, millest võtsid Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osa esimees Indrek Parrest ja juhatuse liige Karin Sonntak.

Üritusel räägiti EAJ viimaste kuude tegevusest ja lähiaja plaanidest. Ilmselt toimub EAJ järgmine aastakoosolek 2021. a juunis ning seda videokonverentsi vormis. Võimalik, et selliselt saab toimuma ka sügisene IAJ aastakoosolek. Lisaks räägiti koosolekul Türgi kohtunike ja nende perekondade abistamisest, olukorrast Poolas, EAJ liikmete (ühingute) tegevuse järelevalvest jm.

   01.02.2021   

Justiitsministeerium edastas vastuse ühingu 29.12.2020 esialgsetele seisukohtadele kehtivate kohtunike ametikitsenduste ajakohasuse ja muutmisvajaduse osas, märkides, et ministeeriumil on 2021. a esimeses pooles kavas töötada välja kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille käigus on võimalik ühingu ettepanekud tõstatada ning arutada neid kohtute ja teiste koostööpartneritega.

   18.01.2021   

Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) ja Poola kohtunike ühingu IUSTITIA koostöös toimus webinar, mille teemaks Poola kohtunikkonna olukord ja sellest saadud õppetunnid ning rahvusvahelise toetuse olulisus Poola kolleegide võitluses, samuti räägiti maailmas leviva populismi ohtudest õigusmõistmise autoriteedile üldisemalt. Tegemist oli mõttelise jätkuga Varssavis 11.01.2020 toimunud nn tuhande talaari marsile, mida kajastas ka webinari pealkiri: "The judiciary: possible ways of development. March of a Thousand Gown a year later."

Sõnavõttudega esinesid pea kõikide olulisemate rahvusvaheliste kohtunike ühingute esimehed (sh IAJ, EAJ ja AEAJ presidendid), samuti said sõna Poola kohtunikud, keda valitsuse sanktsioonid ja meetmed on vahetult puudutanud (Igor Tuleya, Beata Morawiec ja Paweł Juszczyszyn).

Täpsem programm on leitav IAJ veebilehel.

   14.01.2021   

Skype'i vahendusel toimus ühingu juhatuse koosolek.

Juhatus pani paika 2021. aasta suuremate ürituste kuupäevad:

Järgmine juhatuse koosolek toimub 26. märtsil.

   01.01.2021   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele ja koostööpartneritele tegusat ja tervet uut aastat!


Vanemad teated