Teated – 2022

 

   07.11.2022   

Pärast kohtumisi Riigikogu fraktsioonidega edastas Eesti Kohtunike Ühingu juhatus mitmete fraktsioonide palvel kõigile parlamendierakondadele kokkuvõtlikud ettepanekud kohtusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Ettepanekud puudutasid kolme teemat: kohtunike sotsiaalsete tagatiste taastamine (kohtunikupension, staažitasud, kohtuniku töövõimetuspension), töökoormuse vähendamine (õigusemõistmisega mitteseotud ülesannete üleviimine, edasikaebevõimaluste piiramine, menetlusnormide lihtsustamine) ja kohtute haldamise eraldamine täitevvõimust (sh osalemine eelarvemenetluses).

   01.11.2022   

Ühingu juhatus edastas Riigikogu õiguskomisjonile arvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse (paberivabale kohtumenetlusele üleminek) eelnõu 723 SE kohta.

Arvamuses rõhutati, et ühingul puuduvad põhimõttelised vastuväited digitaalsete menetlusvõimaluste kasutamisele, kuid toodi välja mitmed lahendamist või täiendavat analüüsimist vajavad probleemid: digitoimiku mõju kohtunike ja kohtuametnike tervisele; tehnilised puudused olemasolevates infosüsteemides ning riist- ja tarkvaras; täielikule digitaalsele menetlusele üleminek võib osaliselt menetlust aeglustada ja halvendada lahendite kvaliteeti; erinevalt pabertoimikust ei ole digitoimik täielikult kohtuniku kontrolli all; puudub õigusemõistmise vastaste digitaalsete süütegude selge regulatsioon.

Kokkuvõttes pidas EKoÜ vajalikuks säilitada paindlikkus ja anda kohtunikule õigus otsustada pabertoimiku koostamine, kui see on vajalik lähtuvalt õigusemõistmise huvidest (nt lapsendamise asjades või keerukate vaidluste korral). Kaaluda võiks digitaalsele menetlusele täielikku üleminekut üksnes halduskohtumenetluses, sest halduskohtunike hulgas on valmidus üleminekuks olemas.

   24.10.2022   

Euroopa kohtute nõukogude võrgustik (ENCJ) avaldas kohtuniku sõltumatuse uuringu tulemused. Küsitlus viidi läbi 2022. a alguses ja sellel osales kohtunikke 27 riigist (kokku 15 821 vastajat). Eestist täitis küsimustiku 67 kohtunikku, kellest 81% on EKoÜ liikmed. Küsimused puudutasid kohtunike üldist hinnangut sõltumatusele, samuti uuriti tegurite kohta, mis mõjutavad kohtuniku sõltumatust. Lisaks küsiti küsimusi näiteks digitaliseerimise ja pandeemiaga seoses töötingimuste ning tööalase käitumise kohta.

Raportist nähtub, et Eesti kohtunikud hindasid 10 punkti skaalal kogu riigi kohtunikkonna sõltumatust keskmise hindega 8,8 ja enda isiklikku sõltumatust keskmise hindega 9,2. Seejuures 64% vastanutest leiab, et alates kohtunikuna tööle hakkamisest on nende sõltumatus jäänud samaks, 21% tunneb, et see on halvenenud, ja 13% leiab, et nende sõltumatus on paranenud.

6% kohtunikest on tundnud, et neile on viimase kolme aasta jooksul avaldatud ebakohast survet lahendada kohtuasi mingil kindlal moel, samas 94% ei ole sellist survet tundnud. Meedia tegevusest tunneb end sobimatul moel mõjutatuna 15% kohtunikest, samas 66% ei ole mõju tundnud. Eesti kohtunikest 91% vastas, et viimase kolme aasta jooksul ei ole neid mõjutanud distsiplinaar- või muu järelevalvemenetlus või selle oht, 7% samas on sellist mõju tundnud.

Eesti kohtunik ei tunne, et kohtu juhtkond teda kohtuasjade lahendamisel mõjutaks: 97% kohtunikest kinnitas, et juhtkond ei ole neid survestanud, mõju on kogenud 1% kohtunikest. Küll tunneb 21% kohtunikest, et juhtkond on teda sobimatult survestanud, et ta menetleks perioodi jooksul kindla arvu asju, 72% sellist survet ei ole tundnud.

Nagu ka teistes Euroopa riikides on kõige rohkem negatiivseid vastuseid saanud kohtunike edutamise valdkond: 27% kohtunikest usub, et Riigikohtusse on viimase kolme aasta jooksul saanud kohtunikud muu kui oma võimekuse ja kogemuse tõttu, 21% ei ole kindlad, et see Eestis nii on ja 52% kohtunikest arvab, et see nii ei ole. Kohtunike ringkonnakohtusse ja mujale edutamine on toimunud muul alusel kui kohtuniku võimekus ja kogemused 28% hinnangul, 58% nii ei arva. Paljudes teistes Euroopa riikides on hinnangud objektiivsuse edutamise kohta oluliselt madalamad.

Kõrge töökoormus on mõjutanud Eesti kohtunikke Euroopa kolleegidega võrreldes keskmisest enam negatiivselt, seda mõju tunneb 31% kohtunikke. Kohtu ressursside puudus mõjutab negatiivselt 34% vastanutest, 58% seda mõju ei tunne. Digitaliseerimine ei ole negatiivselt mõjutanud 75% kohtunikest (Euroopa keskmine 73%), kuid 15% tunneb, et see siiski on juhtunud.

90% Eesti kohtunikest arvab, et kohtunikel on kõrged eetilised standardid (keskmine 82%). Euroopa keskmisest (68%) on oluliselt kõrgem näitaja see, et 81% kohtunikest arvab, et kui kohtunik käitub Eestis sobimatult, siis tegeletakse justiitssüsteemis sellega kohaselt.

84% vastanud Eesti kohtunikest tunneb, et tema sõltumatust kohtunikuna respekteeritakse, 12% ei ole selles kindlad ja 4% tunnevad, et ei respekteerita. Täpsemalt leiti, et enam respekteerivad kohtu juhtkond (88% arvates) ja Riigikohus (83% arvates), samuti menetlusosalised (81% arvates, Euroopa keskmine 72%), kuid prokurörid üksnes 69% kohtunike arvates (Euroopa keskmine 85%). Vähem peeti kohtunike sõltumatust respekteerivaks parlamenti (63% arvates) ja valitsust (58% arvates) ning sotsiaalmeediat (39% arvates, Euroopa keskmine 36%).

   18.10.2022   

Ühingu juhatuse liikmed ja Tartu Ringkonnakohtu esimees osalesid Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil, millel arutati kohtuarendust puudutava kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (633SE) seotud küsimusi. Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekul esitas EKoÜ eelnõu osas täiendava arvamuse, milles jäime varasemas arvamuses toodud seisukohtade juurde. Komisjoni liikmete ettepanekul otsustati Riigikogus eelnõu teine lugemine peatada.

   14.10.2022   

Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek, mille raames kohtusid juhatuse liikmed Rakvere kohtumaja kolleegidega.

Koosolekul arutati aastakoosoleku läbiviimisega seotud küsimusi ning vajalikke põhikirja muudatusi. Samuti tehti kokkuvõtteid kohtumistest Riigikogu fraktsioonidega ning arutati detsembris toimuva kohtunike turvalisuse ümarlauda puudutavaid küsimusi. Juhatus otsustas teha Eesti Kohtunike Ühingu poolt annetuse Henn Jõksi fondi summas 500 eurot.

   03.10.2022   

Ühingu juhatus edastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile täiendava arvamuse kohtuarendust puudutava kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 633 SE kohta.

   28.-30.09.2022   

Eesti Kohtunike Ühingu esindajad osalesid Leedu Kohtunike Ühingu kutsel 28.-29.09.2022 toimunud Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakonverentsil. Eestit esindasid kohtunikud Anu Uritam, Leanika Tamm, Hele Kaldma, Anu Talu, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Pavel Gontšarov, Siiri Malmberg ja Margit Jõgeva. Konverents toimus Šakiai rajoonis asuvas maalilises mõisakompleksis Zypliu dvaras.

Konverentsi teema oli kõigi Balti riikide kohtunike jaoks jätkuvalt aktuaalne "Õigusemõistmise kvaliteet ja hind: Quo vadis?". Konverentsist võttis samuti osa ning esines ettekandega Leedu Konstitutsioonikohtu esimees dr. prof. Danute Jociene. Teiste riikide kolleegid kuulasid nii huvi kui ka murega Eesti delegatsiooni ettekandeid, kust muu hulgas saadi teada, et olukorras, kus Eesti õigusemõistmine on hinnatud Euroopa Komisjoni poolt tulemuslikkuse ning kiiruse poolest väga tubliks kolmandaks, on kohtusüsteemile tehtavate kulutuste poolest Eesti riik tagant poolt kolmas ehk oleme väga efektiivsed väga "väikese" raha eest. Väljendati arvamust, et sellises situatsioonis võib kannatada kohtute töökvaliteet.

Eesti delegatsioon kuulas aga huviga, kuidas meie naaberriigid hakkavad tasapisi Eestile järgi jõudma kohtunike ja kohtuametnike töö väärilise tasustamisega. Seejuures märkimisväärne on, et nii Leedus kui ka Lätis on säilinud nii kohtunike eripensionid kui ka lisatasud staaži eest. Kõiki ettekandeid läbivaks motiiviks jäi kõlama põhimõte, et kohtute sõltumatus ning selle lahutamatuks osaks olevad sotsiaalsed tagatised ei ole kohtunike privileegiks, vaid garantiiks ühiskonnale, et õigust mõistetakse ausalt, kiirelt ja erapooletult.

Eesti Kohtunike Ühing võõrustab aastakonverentsi järgmisel aastal, kus ühtlasi tähistatakse selle rahvusvahelise koostööformaadi 30. aastapäeva.

Zypliu dvaras 2022

   18.-23.09.2022   

Iisraelis Tel Avivis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek, millest võttis osa 71 liikmesriiki (kokku on IAJ liikmesriike 94) ja Eesti Kohtunike Ühingut esindas koosolekul Meelis Eerik.

Kõige märkimisväärsema sammu on astunud Euroopa Kohtunike Ühing (EAJ), kes koos Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ), MEDEL-i ja ühendusega Judges for Judges vaidlustas Euroopa Kohtus Euroopa Komisjoni 17.06.2022 otsuse, millega anti positiivne hinnang Poola taastamise ja elastsuse plaanile ning vabastas Poolale Euroopa Liidu rahalised vahendid. Taastamise ja elastsuse plaan pidi lahendama kohtuvõimuga seotud probleemid, kuid vaidlustuses leitakse, et Poola ei ole kohtusüsteemi puudutavaid probleeme lahendanud. See pretsedenditu samm on äratanud suurt vastukaja nii Euroopas kui ka Poolas. EAJ-le see kulusid kaasa ei too, kuna advokaadid osutavad ühingule õigusabi pro bono. Kohtuasja ajakava järgi on põhjust oodata järgmiseid uudiseid kevadel.

Poola Kohtunike Ühingu esindaja tänas EAJ-i reageerimise eest ja andis teada, et kohtule esitatud kaebusel oli Poolas märkimisväärne vastukaja. Hetkel on seis selline, et problemaatiline distsiplinaarkolleegium on küll kaotatud, kuid loodud on komisjon, mis tegeleb ametialase vastutusega ja koosneb peamiselt ülemkohtu kohtunikest, keda ei peeta sõltumatuteks. Osad kohtunikud on ameti tagasi saanud, osad on veel ootel. Probleemiks on ka kohtunike üleviimine mitte ainult ühest kohtust teise, vaid näiteks ühest valdkonnast teise. Näiteks viidi kolm staažikat apellatsioonikohtu kohtunikku kriminaalkolleegiumist üle tööõiguse valdkonda. Sellist kohtuesimeeste otsustust nähakse kui uut alternatiivset "distsiplinaarmenetlust".

Slovakkias jätkub kohtusüsteemi reform kohtunikke sellesse sisuliselt kaasamata. Probleemiks on kohtunike nõusolekuta üleviimine ühest kohtust teise, mida töökorralduse ettekäändel otsustavad kohtuesimehed. Selles nähakse kohtunike survestamise ja mitteformaalse karistamise vahendit. IAJ presidentide komitee pöördub selles küsimuses Slovakkia võimude poole märgukirjaga.

Prantsusmaa justiitsminister on alustanud kättemaksuaktsiooni kohtuniku vastu, kes eeluurimiskohtunikuna korruptsiooniasjas andis mõned aastad tagasi loa tema telefoniandmete läbivaatuseks. Ametisse saanuna alustas justiitsminister selle kohtuniku üle järelevalvet. Uuriti kõikvõimalikke dokumente, vesteldi kümnete inimestega. Ainsa etteheitena avastati kohtuniku 2019. a-l kirjutatud kiri, milles viimane süüdistas üht kolleegi ebakompetentsuses. Selles teos toimus kohtuniku üle distsiplinaarmenetlus ning IAJ koosoleku ajal saabus info, et kohtunik tunnistati distsiplinaarrikkumises süüdi, kuid teda ei karistatud selle eest.

Ukraina Kohtunike Ühingu esindaja andis teada, et kohtusüsteem Ukrainas töötab edasi. Kohtud ei tööta okupeeritud aladel ja sõjatsoonis. Vähemalt 50 kohtumaja on hävinud. Okupeerimata piirkondades ei ole kohtud kannatanud olulist infrastruktuuri kahju. Emotsionaalses sõnavõtus oli Ukraina esindaja eriti tänulik nii Leedule, Lätile kui ka Eestile toetuse eest.

Suvel pöördus EAJ Moldova võimude poole seoses kohtunike ametisse nimetamisega. Nimelt vabastati Moldovas 13 noorkohtunikku pärast 5-aastast kohtunikustaaži. EAJ tuletas meelde kohtunike ning kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtteid. Muuhulgas tuletati meelde, et Euroopa standardid soovitavad kohtunike "katseaega" vältida. Teatavasti on analoogiline "katseaeg" ka Eestis.

Moldova pöördumine oli eriline, kuna EAJ poole pöördus kohtunike ühendus, mis ei ole EAJ liige. Vaatamata sellele otsustas IAJ presidentide komitee pöördumisele vastata. Sel põhjusel muutis IAJ oma põhikirja, et piirkondades, kus väiksuse, logistiliste probleemide või survestatuse tõttu ei ole kohtunike ühingut, saaks rahvusvahelise ühingu poole pöörduda. Nii on IAJ poole pöördunud Fidži ja Saalomoni saared, kus on probleem kasvava Hiina mõjuga.

IAJ poole pöördusid Afganistani kohtunikud, kelle elu Talibani režiimi all on ohus. Taliban on vabastanud oma kaasvõitlejatest vangid, kes otsivad kättemaksu neid süüdi mõistnud kohtunike vastu. Mitmed kohtunikud varjavad ennast Afganistanis, osad on tapetud. Afganistani kohtunikud palusid abi enda ja oma perekonna riigist lahkumiseks. Sel põhjusel on humanitaarviisasid 26 kohtunikule välja andnud näiteks Brasiilia. Suurbritannia on viisa andmisest samas keeldunud. Kreeka võimaldas transiiti, abistanud on Kasahstan ja Poola. Rahvusvaheline Advokatuuri kutseühendus on võimaldanud tasuta õigusabi.

Viimaste aastate trendiks võibki pidada kohtunike vastu suunatud vägivalla ja repressioonide suurenemist.

Tuneesias on iseseisev ja sõltumatu kohtusüsteem lakanud olemast, kuna riigi presidendi käes on kogu võimutäius. Olukord on võrreldav Türgiga. IAJ võttis vastu resolutsiooni, milles märkis, et sealse kohtute haldamise nõukoja laialisaatmine ja asendamine presidendile alluva komisjoniga ei vasta võimude lahususe põhimõttele. Samuti ohustavad kohtunike iseseisvust ja sõltumatust kohtunike vastu suunatud distsiplinaar- ja kriminaalmenetlused, mis mõnikord ei sisalda isegi süüdistust. IAJ kutsus Tuneesia võime üles kinni pidama rahvusvahelistest põhimõtetest, mis tagaksid iseseisva ja sõltumatu kohtuvõimu olemasolu.

Samuti ei järgita võimude lahususe põhimõtet El Salvadoris, kus president vabastas viis ülemkohtu kohtunikku (15-st), kuna kolleegium võttis vastu valitsusvastase otsuse. Seejuures ütles president, et kui ta oleks diktaator, oleks ta need kohtunikud maha lasknud.

Kiribati kohtusüsteem saadeti laiali, kuna ülemkohus tühistas valitsuse poolt välja antud ühe kohtuniku maalt väljasaatmise otsuse. See kohtunik juhtus olema abielus opositsiooni liidriga.

Paraguays ja Ecuadoris on kohtunikke mõrvatud, Guatemala kohtuniku kodu rünnati helikopteriga pärast otsuse tegemist narkokartelli asjas. Prokuröre ja kohtunikke on Guatemalas vahistatud ka nende töö tõttu ja algatatud nende vastu kriminaalasju. 24 kohtunikku on riigist lahkunud seoses turvalisusküsimustega. IAJ võttis Guatemala küsimuses vastu resolutsiooni, milles kutsus üles tagama kohtunike turvalisus, lõpetama kohtunike vastu suunatud menetlused ning tagama kohtunike valiku protseduuri vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Jeemenis võeti ülemkohtu kohtunik pantvangi, piinati ja tapeti. Kuigi Jeemen ei ole IAJ liige, võttis vastu resolutsiooni, millega mõistis olukorra hukka ning kutsus Jeemeni võime tagama kohtunike turvalisus.

IAJ arutas võimalust luua töögrupp, kes abistaks kohtunikke, kes abi vajavad nii õiguslikult (võimaldades õigusabi, kogudes kohtupraktikat jne), majanduslikult (läbi IAJ abifondi), kui ka praktiliselt (otsekontaktid, transport jms). EAJ töögrupp tegeleb ka ideega kohtunike ja kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse tagatiste seadustamiseks konventsioonina, kuna paljud põhimõtted ei ole tegelikult kirja pandud. Näiteks samal ajal toimunud Saksamaa juristide päevadel avaldas üks professor arvamust, et eksisteerivad kohtuniku sõltumatuse põhimõtted, aga mitte kohtusüsteemi või kohtute omad. Mõlemas töögrupis osaleb ka EKoÜ liige Meelis Eerik.

IAJ koosolekul arutavad kohtunikud traditsiooniliselt töögruppides erinevaid aktuaalseid teemasid. Seekordsed teemad olid:

  1. distsiplinaarmenetlus– töögrupp leidis, et see ei tohi kujuneda kohtunike survestamise või kättemaksu vahendiks. Distsiplinaarmenetluse objektiks ei saa olla kohtulahendi sisu. Erandid sellest võivad olla võimalikud (näiteks kui kohtunik teeb tahtlikult ebaseadusliku otsuse), kuid selle kohaldamine saab olla erandlik ja kaalutletud. Vastu võetud arvamus puudutas ka distsiplinaarmenetluse organeid ning karistusi.

  2. digitaalmenetlus– kuigi elektrooniline kohtumenetlus kergendab sageli kohtute tööd, ei asenda see traditsioonilist õigusemõistmist. Digimenetluse probleemidena toodi esile infrastruktuuri puudulikkust, avalikkuse puudulikku juurdepääsu kohtumenetlusele, istungite salvestamise probleeme ning raskusi dokumentidega töötamisel.

  3. sõnavabadus ja vihakõne– peamise probleemina toodi esile selle, et vihakõne küsimus on sageli õiguslikult reguleerimata, kuigi seda poleks raskem reguleerida kui enesekaitse õiguslikku käsitlust. Näiteks leiti, et sõnavabaduse piir saabub, kui kõne õhutab vägivalda. Arutati ka muid piire – näiteks kas kohalviibija, kes ei reageeri vihakõnele, muutub seetõttu kaasvastutajaks jms.

  4. kohtuhalduse mõju kohtuniku iseseisvusele– kohtunike ametisse nimetamine, edutamine, kohtuesimeeste valik jms kohtuhaldus võib omada mõju kohtuniku iseseisvusele ja sõltumatusele. Kõige suuremat mõju avaldab kahtlemata distsiplinaarpraktika. Tähtsuselt järgmine on kohtuniku üleviimine ühest kohtust teise, mis võib toimuda väga erinevatel viisidel (siia alla paigutub ka kohtuasjade ühest kohtust teise jagamine). Faktoriteks on ka töökoormus, palk ning kohtusüsteemi rahastamine.

IAJ andis kohtuvõimu iseseisvuse ja sõltumatuse eest seisjatele üle auhinnad:

   22.09.2022   

Ühingu juhatus kohtus Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajatega. EKoÜ tutvustas kohtumisel ühingu liikmete seas läbi viidud töökoormuse küsimustiku tulemusi ning selgitas vajadust lahendada kohtute töökoormusega seotud probleemid, samuti tuua tagasi kohtunike tagatised.

Kohtumisel pidasime kõige olulisemaks kohtunikupensioni taastamist, samuti rääkisime pikaajalist töötamist motiveerivatest lisatasudest ja tegevuspiirangute muutmisest. Viimase kahe ettepaneku osas fraktsioonil vastuväiteid ei olnud. Esimese ettepaneku realiseerimist ei peetud olemasolevas olukorras realistlikuks.

   20.09.2022   

Ühingu juhatus kohtus Justiitsministeeriumis kohtute asekantsleri Viljar Peebuga ja Marilin Reintammega.

EKoÜ tegi kohtumisel ettepaneku lisada eeldatavalt 2023. aastal välja töötatavasse kohtuarenduse kolmanda etapi eelnõu väljatöötamise kavatsusse ning selle alusel loodavasse eelnõusse kohtunike ametitegevuse piirangute muutmise ning kohtunikele pikaajalise töötamise eest lisatasude maksmise.

Esimese osas on EKoÜ juba varasemalt saatnud ministeeriumile oma ettepanekud. EKoÜ kinnitas ministeeriumile valmisolekut osaleda võimalike lahenduste väljatöötamisel. Asekantsler lubas viia EKoÜ ettepanekud kohtute arendustoimkonna ette.

EKoÜ toetas kohtumisel ettepanekut lihtsustada kohtuniku edasi töötamist teenistusvanuse saabumisel viisil, kus edaspidi ei ole vajalik küsida kohtute haldamise nõukoja nõusolekut ning kaotatud on pikendamisel teenistusvanuse ülempiir.

EKoÜ ei toetanud ministeeriumi ettepanekuid seoses kohtuniku tervise hindamise ja tema teenistusest vabastamisega tervise tõttu. Leidsime, et füüsilise tervisega seonduv on piisavalt reguleeritud ning kohtuniku suhtes saab kohaldada üldist töövõimetuse hindamise regulatsiooni. Vaimse tervise puhul oleme seisukohal, et tuleks kasutada paindlikke lähenemisviise, analüüsida enne eelnõu koostamist teistes valdkondades ja teistes riikides kasutatavaid lahendusi ning igal juhul peab kavandatav lahendus tagama kohtuniku põhiõiguste ja sõltumatuse arvestamise.

Kohtumisel leidis EKoÜ, et kohtunike töövõimetuse hüvitamise küsimust saaks lahendada eraldiseisvalt ning see küsimus ei peaks olema seotud tervise tõttu ametist vabastamise regulatsiooni muutmisega.

Justiitsministeeriumi esindajad tõdesid kohtumisel, et palgaga seotud perioodilise töövõimetushüvitise saavutamine ei ole praeguses poliitilises olukorras võimalik. Justiitsministeerium lubas ühingu mõtteid kaaluda ning anda lähiajal teada, kas töövõimetushüvitiste küsimusega on võimalik veel sellel aastal edasi liikuda ja millises vormis.

   19.09.2022   

Skype'i teel toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek, kus arutati ühingule saadetud Justiitsministeeriumi lisaettepanekuid Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (633 SE).

Lisaettepanekutega soovis ministeerium lihtsustada senist regulatsiooni seoses kohtuniku edasi töötamisega teenistusvanuse saabumisel ning reguleerida täiendavalt kohtuniku ametist vabastamist tervise tõttu. EKoÜ ühingu juhatus leidis, et võib nõustuda pakutud muudatustega seoses teenistusvanusega, kuid ei saa nõustuda ettepanekutega kohtuniku ametist vabastamiseks tervise tõttu.

   26.-27.08.2022   

Pärnumaal Tahkuranna vallas Nurka talus toimus Eesti Kohtunike Ühingu traditsiooniline suvelõpuüritus ja laiendatud koosolek, millel toimus arutelu teemal "Kohtuniku töö varjuküljed".

Koosolekul toimunud arutelu oli elav ning andis juhatusele märkimisväärset tagasisidet kohtunike turvalisust puudutavate küsimuste edasisel lahendamisel.

   24.08.2022   

Ühingu juhatus kohtus uue justiitsministri Lea Danilson-Järgiga. Kohtumisel käistleti samu teemasid, mida ühing on korduvalt ministeeriumi ees tõstatanud: kohtunike ülemääraseks muutunud töökoormus ning vajadus täiendavate sotsiaalsete tagatiste järele.

Sotsiaalsete tagatiste osas puudutati nii vajadust kohtunikupensioni taastamiseks või alternatiivselt riigipoolsete maksete tegemiseks kolmandasse pensionisambasse, toimingupiirangute vähendamist kui ka lisatasu pikaajalise töötamise eest.

Paraku tuleb tõdeda, et ükski ettepanekutest ei leidnud ministri selget toetust. Kuigi võib nõustuda, et uute kohtunikukandidaatide vähesus võib osaliselt olla seotud Eesti madala iibega 1990ndatel, ei ole sellest tõdemusest tänaste probleemide lahendamisel märkimisväärselt abi. Minister möönis, et ametisse astunud valitsuse ametaeg on lühike, mistõttu on suuremate muudatuste elluviimine keeruline.

Positiivseks võib lugeda, et minister on valmis tegelema kohtunike töövõimetushüvitise küsimusega, otsides selle pikka aega lahendamata jäänud teemaga edasiminekuks ka senisest erinevaid lahendusi (nt täiendav ühekordne hüvitis ametist lahkumisel). EKoÜ sooviks kindlasti panustada lahenduste leidmisse.

   23.05.2022   

Eesti Kohtunike Ühing avaldas pressiteate mille eesmärgiks oli juhtida avalikkuse tähelepanu kohtunike töökoormusega seotud küsimustele ja vähemalt alustada avalikku diskussiooni kohtunike sotsiaalsete tagatiste täiendamise osas.

Vt lähemalt I ja II astme kohtunike töökoormuse küsitluse tulemuste kokkuvõte

   21.05.2022   

Eesti Kohtunike Ühing mälestab kurbusega meie seast lahkunud lugupeetud ja armastatud emeriitkolleegi ning ühingu asutajaliiget Henn Jõksi (20.09.1955 – 21.05.2022). Avaldame sügavat kaastunnet kõigile lahkunud kolleegi lähedastele.

   20.05.2022   

Justiitsministeerium edastas vastuse ühingu 18.04.2022 pöördumisele seoses kohtunike töökoormusega. Kahjuks ei ole ministeerium pidanud võimalikuks muudatusi kohtunike sotsiaaltagatiste valdkonnas.

   28.-30.04.2022   

Portugalis Portos toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millel osalesid Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena Anu Uritam ja Heiki Loot ning eksperdina viibis koosolekul Meelis Eerik.

Poola Kohtunike Ühingu esindaja ettekande alusel on olukord selles riigis kahjuks taas halvenemas. Lähiajal on plaanis läbi viia uus Justiitsnõukogu liikmete valimine, mille käigus võivad kohtunikud nõukogust sootuks välja jääda. Poola ajakirjanduses on leidnud kajastamist riigi asejustiitsministri algatatud kampaania, milles käigus on erinevate ebaseaduslike meetoditega üritatud kohtunikke survestada ja riivata nende sõltumatust. Muu hulgas on aseminister andnud distsiplinaarvõimu omavatele organitele korralduse asuda mõningaid kohtunikke jälgima.

Slovakkia Kohtunike Ühingu esindaja tänas EAJ 2021. a resolutsiooni eest, milles ei nõustutud riigis kavandatud seadusandlike muudatustega. Slovakkia Justiitsnõukogu ja Justiitsministeerium ei ole paraku pidanud vajalikuks resolutsiooniga arvestada. Koostamisel on eelnõu, mille kohaselt on kuriteoks seaduse ebaõige kohaldamine. Slovakkia Kohtunike Ühingut ei ole sisuliselt eelnõu koostamisse kaasatud. Kavandatakse muudatust, mis võimaldab kohtunikke ilma nende nõusolekuta viia üle ühest kohtust teise.

Kreeka Kohtunike Ühingu esindaja tänas EAJ sekkumise eest, mille tulemusena loobuti riigis plaanist asuda kohtunikke hindama eksamite kaudu.

Itaalia Kohtunike Ühingu esindaja ettekande kohaselt on parlamendi menetluses seaduseelnõu, mille eesmärgiks on muuta kohtusüsteemi efektiivsemaks. Eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, et süsteemi ebaefektiivsus on põhjustatud kohtunikest. Eelnõuga kavandatakse kohtunike perioodilist hindamist, arvestades menetlusosaliste tagasisidet.

Ukraina Kohtunike Ühingu esindaja ettekande kohaselt on riigis 119 kohut suletud, neist 47 asuvad vaenlase territooriumil ja 32 kohtumaja on sootuks hävitatud. Okupeeritud aladel õigusemõistmist teostada ei saa, mistõttu on kriitilise olukorra puhul kohtute üldkogud otsustanud kohtu tegevuse peatada. Mitmed kohtute töötajad ja kohtunikud on saanud haavata või surma. Paljud kohtunikud, sealhulgas Ukraina Kohtunike Ühingu esimees, võitlevad rindel või abistavad vabatahtlikena.

Koosolekul võeti vastu kaks resolutsiooni ja üks deklaratsioon:

   18.04.2022   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile pöördumise seoses kohtunike seas läbi viidud töökoormuse küsimustikuga. Pöördumises rõhutati, et kohtunike töökoormusega seotud küsimused vajavad kiiret ja sisulist lahendamist.

   18.04.2022   

Ühingu juhatus edastas Riigikogu õiguskomisjonile arvamuse kohtumenetluse avalikkust puudutava halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse seaduse eelnõu 574 SE kohta.

   23.03.2022   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtuarendust puudutava kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

   21.03.2022   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsuse kohta.

   11.03.2022   

Tallinna Halduskohtus toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse avatud koosolek, millel oli peamiseks aruteluteemaks kohtunike sotsiaalsed tagatised ja ühingu edasine tegevuskava sellega seoses.

Koosolekul toodi välja, et kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses sisalduv indekseerimine ei pruugi märkimisväärse inflatsiooni puhul olla piisav ega kaitsta kohtunikke reaalpalga vähenemise eest. Lisaks kompenseerib indekseerimine inflatsiooni hilinemisega.

Paljud osalejad avaldasid seisukohta, et kuigi kohtuniku ametipensioni taastamine ei tundu olevat reaalne, kaotavad tulevikus pensioni mittesaavad kolleegid palgast sisuliselt ligi 50%, võrreldes pensioni saavate kolleegidega, kui eeldada, et nad peaksid oma palgast tegema investeeringuid, mis võimaldaksid vanaduspõlveks väärikalt säästa.

   18.02.2022   

Esimees Anu Uritam ja aseesimees Leanika Tamm kohtusid videosilla teel Euroopa Komisjoni esindajatega seoses Rule of Law Report'i koostamisega.

Kohtumisel arutati, kas või millised muudatused on viimasel ajal Eesti kohtusüsteemis aset leidnud seoses kohtunike sõltumatuse tagamisega. EKoÜ tutvustas meie liikmete seas läbi viidud küsitluse tulemusi ja avaldas muret Eestis kehtiva õigusliku regulatsiooni üle seoses kohtute esimeeste ametisse nimetamisega. Samuti avaldasime muret seoses plaanitava kohtute seaduse muudatusega, mis näeb ette esimese astme kohtute kohtunikele nn tagasisidestamise.

Positiivsete arengutena viitasime kohtusüsteemi kogemusele seose SALME programmi kasutamisega. Vastates Euroopa Komisjoni esindajate küsimustele, leidsime, et ehkki seni ei ole riigilõivude suurendamine avaldanud otsest mõju kohtute töökoormusele, võib see tulevikus tekkida, kuna menetlusosalised võivad esitada senisest enam menetlusabi taotlusi. Selgitasime, et sageli täidavad Eesti kohtunikud lisaülesandeid, mis otseselt statistilistest andmetest ei nähtu. Kirjeldasime Euroopa Komisjoni esindajatele meie kohtunike töökoormusega seotud küsimusi ning meie liikmete seas läbi viidud töökoormuse küsitluse tulemusi.

   18.01.2022   

Ühingu juhatus kohtus Tartus Riigikohtu esimehe ja teiste Riigikohtu esindajatega. Kohtumisel tänati Riigikohut senise koostöö eest seoses kohtunike biograafilise leksikoni koostamisega.

Aseesimees Leanika Tamm tegi Riigikohtule ettekande kohtunike töökoormuse küsimustiku tulemustest. Töökoormuse küsitluse tulemused olid ettearvatavad, kuid sellele vaatamata murettekitavad. Kohtumisel arutati, kuidas ja millistel viisidel on võimalik edaspidi motiveerida kohtunikke töötama kohtusüsteemis pikaajaliselt, vaatamata järjest kasvavale töökoormusele.

Riigikohus avaldas toetust EKoÜ püüdlustele saavutada kohtunikele täiendavaid sotsiaalseid tagatisi. Ühiselt tõdeti, et vaja oleks leida motivaatoreid pikaajalisele töötamisele ning leida lahendusi väärika vanaduspõlve tagamiseks.

Ühingu juhatuse järgmine koosolek toimub 11.03.2022 Tallinna Halduskohtus.

   07.01.2022   

Eesti Kohtunike Ühingu uus juhatus pidas virtuaalselt esimese koosoleku, millel valiti ühingu aseesimeheks Leanika Tamm. Koosolekul lepiti kokku järgneva aasta edasiste tegevuste ajakava.

   01.01.2022   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele ja koostööpartneritele tegusat ja tervet uut aastat!


Vanemad teated