Teated – 2006
Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas toimus juhatuse koosolek, kus pandi paika eelolevaks aastaks tegevussuunad. Ühe arendatava tegevussuunana arutas juhatus teadustegevuse kaalu tõstmist ühingu tegevuses. See tähendab näiteks ühingule tähtsate teadustegevuste toetamist ning neile tuginemist ühingu arvamuse andmisel erinevates institutsioonides, samuti liikmete teadustegevuse toetamist. Nimetatu suurendab juhatuse arvates ühingu arvamuste kaalu ja tegevuse autoriteeti. Samuti on juhatus hakanud mõtisklema pensionäride suurema kaasamise peale. Kaasamise all võiks mõelda näiteks pensionäride kaasamist kohtute tähtpäevade tähistamisse, võimalikku organisatoorset tööd ühingu tegevuse raames, kroonika, sümboolika kogumist jms.
Eeloleval aastal on esialgu planeeritud järgmised üritused: heategevuslik üritus mais, Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu koosolek septembris, rahvusvahelise seminari korraldamine oktoobris ning ajakirjanikele mõeldud seminar novembris. Lisaks sellele on juhatus alustanud ühingu reisi ettevalmistamisega.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 19. jaanuaril Haapsalus ning tegemist on laiendatud juhatuse koosolekuga, kuhu on kutsutud ka kohtuesimehed. Arutamisele tuleb kohtuhalduse arengustrateegia, mis on päevakorras veebruaris toimuval täiskogul.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja koosolek.
Võeti teadmiseks 2007. a kohtuametnike palk, arutati kohtuametnike töökirjeldusi, anti nõusolek kohtusse pöördumise lihtsustamiseks loodud täiendavatele dokumendivormidele ja anti nõusolek kohtute infosüsteemi põhimääruse muutmiseks. Samuti anti nõusolek Justiitsministri määrusele "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel" muutmiseks, millega viiakse Kohtla-Järve kohtumajast üks kohtunikukoht Narva kohtumajja. Nõusolek anti ka maakohute rahvakohtunike arvu ja Tartu Ringkonnakohtu kodukorra suhtes. KHN võttis teadmiseks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja juhi kirja täitmata kohtunikukohast Viljandi kohtumajas. Võeti teadmiseks, et peatselt toimub Tartu Maakohtu üldkogu ning arutati ettepaneku tegemist Justiitsministrile selliste olukordade tulevikus vältimiseks.
Järgmine KHN-i koosolek toimub 09.03.2007.
Toimus ka kohtuhalduse põhimõtete läbitöötamise komisjoni koosolek. Riigikohtu esimees Märt Rask määras komisjoni Indrek Koolmeistri, Igor Amanni, Ago Kutsari, Donald Kiidjärve, Evi Kooli, Villem Lapimaa, Helve Särgava, Meelis Eeriku, Timo Ligi ja Gea Suumanni. Komisjoni koosolekust võttis osa ka Kersti Kerstna-Vaks. Komisjoni koosolekul määras Riigikohtu esimees valdkonnad ning valdkonna kuraatorid, kes peaksid selles valdkonnas ette valmistama veebruaris toimuva täiskogu otsuse projekti.
Valdkonnad jagunesid järgmiselt: üldsätted – Indrek Koolmeister, struktuuriline areng – Ago Kutsar (koos Helve Särgava ja Donald Kiidjärvega), eelarve – Timo Ligi, juhtimismudel – Märt Rask, kohtuhaldusorgani (haldusorganisatsiooni) areng – Villem Lapimaa (koos Kersti Kerstna-Vaksiga) ning personaliarvestus ja -arendus – Meelis Eerik (koos Evi Kooliga).
Järgmine komisjoni koosolek toimub 04.-05.01.2007.
Tallinnat külastas Taani kõrgema kohtu kohtunik Ulrik Jensen abikaasaga. Taani kolleeg oli huvitatud meie kohtusüsteemist ja Eesti Kohtunike Ühingu arengusuundadest, külastas Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja. Väga positiivset tähelepanu pälvis temale kingitud raamat "Eesti Kohtunikud", mille sarnast Taanis välja antud ei ole. Ulrik Jensen on Taani Kohtunike Ühingu juhatuse liige ning esindaja European Judges Association ja International Judges Association juures.
Esimees Meelis Eerik kohtus Euroopa Nõukogu Inimõiguste voliniku büroo esindajatega. Tegemist oli kontaktiga läbi Välisministeeriumi ning oli n-ö jätkuvisiidiks voliniku visiidile 2003. a-l, mille tulemusel valmis vastav raport ja ka soovitused Eestile. Külalised soovisid lisaks kohtumistele erinevate ministeeriumite ja ametkondade esindajatega kohtuda ka Eesti Kohtunike Ühingu esindajaga. Teemad puudutasid õigusabi osutamist ning isiku paigutamist kinnisesse asutusse. Samuti käsitleti kohtumenetluste kestust.
Tartus hotellis London toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek, kus kuulati ära juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded ning hinnati juhatuse tegevus heaks. Tervitussõnavõttudega esinesid Riigikohtu esimees Märt Rask, Eesti Advokatuuri esimees Aivar Pilv ning Justiitsministeeriumi asekantsler Margus Sarapuu.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus otsustas anda vimpli endistele juhatuse esimeestele Peeter Jerofejevile, Maie Kramile ja õiguskantsler Allar Jõksile. Samuti otsustas juhatus anda tänukirjad pensioneerunud Tallinna Ringkonnakohtu endisele esimehele Jaan Kartaule ning Harju Maakohtu endisele kohtunikule Mare Odakasele, kes on praegu invaliidsuspensionil, nende panuse eest kohtunikuna kohtusüsteemi ja õiguskorra arendamisel. Tänukirjad raamatu "Eesti kohtunikud" koostamise eest otsustati anda Krista Tammele, Toomas Anepaiole ja Tiia Kotkasele.
Tehti teatavaks ka kohtufolkloori kogumise võistluse auhinnad Eesti Kohtunike Ühingu, Riigikohtu ja Eesti Kirjandusmuuseumi poolt. I koha sai Rein Pärtel, II koha Poigo Nuuma ja III koha Virve Roots. Eesti Kirjandusmuuseum andis eraldi välja "vahva loo" auhinna Virgo Saarmetsale.
Aastakoosolekule järgnes raamatu "Eesti Kohtunikud" esitlus.
Eesti Ajalehtede Liidu ja Eesti Kohtunike Ühingu ühisseminar – Kohtud ja ajakirjandus: saladuseloor versus uudistekünnis
23. november 2006, Tallinna Postimaja (Narva mnt 1) suur saal keldrikorrusel (sissepääs Hobujaama tänava poolsest administratsiooni uksest)
Sihtrühm: ajakirjanikud, kohtunikud, pressiesindajad jt.
Osalustasu: EALL liikmeslehtedele ja Eesti Kohtunike Ühingu liikmetele tasuta, teistele 700 krooni. Osalemiseks on vajalik registreerimine: eall@eall.ee või 646 1005 kuni 20. novembrini.
Päevakava:
10.45–11.00: Kogunemine ja kohvilaud
11.00–11.40: Mis on kohtumenetluses avalik ja mis on salajane? – Helve Särgava, Harju Maakohtu esimees
11.40–12.15: Kui kiiresti on kohtust võimalik uudist kätte saada? – Aet Truu, Harju Maakohtu pressiesindaja
12.15–12.45: Lõunapaus
12.45–13.25: Mis on eraelu puutumatus? Kas mõnel on seda rohkem kui teisel? – Donald Kiidjärv, Tartu Maakohtu esimees
13.25–14.00: Sõnavabadus ja õigus au ja hea nime kaitsele – Jaak Luik, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liige
14.00–14.30: Arutelu teemal "Kas ajakirjanikul on õigus mitte avaldada oma allikat"
14.30–14.40: Kokkuvõte seminarist
Seminari juhib Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik.
Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek toimub 24. novembril 2006 algusega kell 11.00 Tartus hotellis London (asukoht Rüütli 9). Registreerimine algab kell 10.00.
Aastakoosoleku päevakorras on juhatuse ja revisjonikomisjoni tööaasta aruanded.
Aastakoosolekule järgneb raamatu "Eesti kohtunikud" esitlus ja pidulik koosviibimine.
Aastakoosolekust osavõtmiseks palume eelnevalt registreerida (asjur Toomas Riismaa meiliaadressil või telefonil 628 2705), samuti palume teatada, kes Tallinna kohtunikest soovib Tartusse sõiduks bussi kasutada. Registreerimata jätmine ei võta õigust aastakoosolekul osaleda, kuid tagasiside võimaldab juhatusel paremini transporti ja koosviibimise toitlustamist organiseerida.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse e-koosoleku otsusega võeti ühingu liikmeks Igor Amann (Tallinna Ringkonnakohtu esimees).
Tallinnas toimus ühingu juhatuse koosolek. Juhatus võttis liikmeks Fred Fiskeri (Viru Maakohus, Narva kohtumaja), Heli Käpa (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja), Meeli Kauri (Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja) ja Andra Pärsimäe (Tartu Ringkonnakohus). Ühingust arvati välja Valdo Lips seoses kohtunikuametist lahkumisega.
Juhatuse arutelu objektiks oli kaks peamist teemat: ühingu aastakoosoleku korraldamine ja seisukoha kujundamine kohtuhalduse arengustrateegia osas. Kohtuhalduse arengustrateegia osas ei pidanud juhatus võimalikuks seisukohta anda, kuna ühingu aastakoosolek on alles tulemas ning arengustrateegias sisalduv vajab põhjalikku kaalumist. Juhatus otsustas antud küsimuses pidada jaanuaris juhatuse laiendatud koosoleku.
Juhatus arutas ka ajakirjanduses avaldatud andmeid Justiitsministeeriumi plaanist riigiametnike palkade ja soodustuste osas ning hoiab selle teemaga seonduvad arengud kõrgendatud tähelepanu all.
Toimus Eesti kohtunike visiit Euroopa Kohtusse Luksemburgis. Visiidil osalesid Harju Maakohtust kohtunikud Piret Liivo ja Aime Ivanson, Tallinna Halduskohtust kohtunikud Tiina Pappel ja Elle Kask, Tallinna Ringkonnakohtust kohtunik Jüri Paap, Pärnu Maakohtust kohtunik Vello Lahtvee, samuti Tiiu Jervan. Visiidi eesmärgiks oli korraldajate poolt anda kohtunikele ülevaade Euroopa Kohtu ning Euroopa Ühenduse Esimese Astme Kohtu töökorraldusest.
Võõrustajateks Luksemburgis olid Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus ning tema õigusnõunik Liina Teras. Ülevaate Esimese Astme Kohtu tööst andis kohtunik Küllike Jürimäe. Samuti esines ettekandega Euroopa Kohtu Eesti tõlkeosakonna juhataja Siiri Aulik.
Eesti Kohtunike Ühing (esindajateks Meelis Eerik ja Tiina Pappel) osales Riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjoni ühisistungil, kus arutati õiguspoliitika suundi ja arenguid. Ühisistung toimus Riigikohtu esimees Märt Raski kevadel Riigikogus peetud ettekande arutamiseks. Peale Eesti Kohtunike Ühingu olid istungile kutsutud Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeeriumi, Riigiprokuratuuri, Eesti Advokatuuri, Tartu Ülikooli, Riigikogu komisjonide ja teiste huvigruppide esindajad.
Justiitsminister esitas edasikaevatud ning tühistatud I astme kohtu lahendite protsenti lahendatud asjade arvust (tsiviilasjades 2,2%, kriminaalasjades 2,3% ning haldusasjades 9,4%), mida ei pidanud keegi osalenutest taunimisväärseks, vaid pigem leiti, et see annab tunnistust kohtuotsuste kvaliteedist. Kuigi statistikaga seoses tuli jutuks halduskohtute tühistatud lahendite teistest menetlusliikidest veidi kõrgem protsent, jõuti ühise järelduseni, et seda tingivad objektiivsed põhjused: haldusasjade keerukus, tsiviil- ja kriminaalmenetlusele võrdväärse liht- ja kokkuleppemenetluse puudumine, samuti halduskohtule omane uurimisprintsiip, mis on andnud menetlusosalistele võimaluse esitada uusi tõendeid ka apellatsiooniastmes, mis sageli toob kaasa seni tuvastatu ümberhindamise.
Ainsa kohtute aadressil kriitilisema sõnavõtuga esines Eesti Advokatuuri esindajana Aivar Pilv, kelle kohtuid puudutavad etteheited olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) kohtumenetlus on liiga aeglane; 2) esimese astme halduskohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebuse arutamist Tallinna Ringkonnakohtus tuleb oodata 10-12 kuud, mis on ebamõistlikult pikk aeg; 3) kohtupraktika on muutunud täiesti ettearvamatuks: seaduste tõlgendamise ja kohaldamise praktika on ka ühe kohtumaja piires väga erinev ning õiguskindlusetust võimendab asjaolu, et vaid väga vähesed kohtuasjad saavad menetlusloa Riigikohtus. A. Pilv leidis ühtlasi, et paratamatu on kohtunike arvu suurendamine teatud regioonides ning kohtunike väikest arvu ei korva ükskõik milline lihtsustatud kohtumenetlus.
Õiguskantsleri esindaja Nele Parrest avaldas samas kartust, et statistikast kantud liigse rõhu asetamine kohtuasjade lahendamise kiirusele ei pruugi tagada kohtuotsuste kvaliteeti ja ei saa olla eesmärgiks omaette ning selgitas, et Õiguskantsleri Kantseleisse on jõudnud mitmeid kaebusi just seoses kohtute poolt uurimisprintsiibi vähese teostamisega.
Istungil arutati palju teisigi küsimusi ning leiti, et antud arutelu on väga viljakas ning seda tuleks tulevikus jätkata.
Turus toimus Soome kohtunike päev, kuhu oli kutsutud ühingu esimees Meelis Eerik. Soome kohtunike päeval arutati aktuaalseid probleeme ning ettekanded puudutasid kohtuvõimu sõltumatust. Soome kohtunike probleemid seonduvad praegu eelarve vähenemisest tingitud kohtunike kohtade ning kohtunike palga vähendamise temaatikaga (Soomes on kohtunikel kaks palgaastet). Neid küsimusi käsitleti kohtuvõimu sõltumatuse kontekstis. Esinesid Soome kõrgemate kohtute kohtunikud, Euroopa Kohtu soomlastest kohtunikud, õigusteadlased jt.
Eesti Kohtunike Ühing tegi pöördumise Justiitsministri ja Riigikohtu esimehe poole palvega Justiitsministeeriumile välja töötada seaduseelnõu, mis lubaks lapsehoolduspuhkusel oleval kohtunikul töötada osalise tööajaga. Teiseks võimaluseks pakkus ühing välja osalise tööajaga töötamise teaduskraadi taotlemisel. Antud ettepanek võimaldaks lapsehoolduspuhkusel olevale kohtunikule kiiremini naasta tööle ning kõrgendada tööl olevate kohtunike kvalifikatsiooni. Samuti tegi ühing ettepaneku välja töötada konkreetsed kriteeriumid kohtunike ühest kohtust teise üleviimiseks.
Gruusias Batumis toimus regionaalne konverents teemal "Iseseisev ja efektiivne kohtuvõim". Konverents oli kõrgetasemeline, kus lisaks Gruusia naaberriikidele (v.a Venemaa) osalesid Saksamaa, Ameerika Ühendriikide, Poola, Leedu jt peamiselt kõrgemate kohtute kohtunikud.
Kui jätta kõrvale olukord Venemaaga on Gruusias ka mitmeid sisepingeid. Suur osa kohtunikkonnast on lahkunud või korruptsioonisüüdistustega sunnitud lahkuma (vt varasemat teavet ühingu kodulehel). Sealhulgas on väidetavalt 80% kõrgeima kohtu kohtunikest vahetunud. Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu aastakoosolekul nädal varem tõdeti, et kontaktid Gruusia Kohtunike Ühinguga on katkenud.
Osad Gruusia kohtunikud osutasid eravestlustes sellele, et Gruusia kõrgeima kohtu esimees on asunud jõuliselt valima kohtunikekorpust ning on hakanud juhistega sekkuma õigusemõistmisse. Kohtunike ühingu tegevus on lakanud. Kohtunikkonnas on saabunud nn vaikiv aeg, kus oma arvamust ei julgeta sanktsioonide kartuses avaldada, kohtuvõimu omavalitsusorganitesse ei esitata teisi kandidaate peale juhtkonna poolt esitatud kandidaatide jne. Kohtuvõimu omavalitsus eksisteerib vaid paberil.
Gruusia kõrgeima kohtu esimees teiselt poolt leidis, et riigi suurim probleem on korrumpeerunud kohtunikud ning korruptsioon tuleb riigist välja juurida. Ta tunnistas, et tal oli (täpsustamata) probleeme Gruusia Kohtunike Ühingu endise esimehega, kes paraku ei ole enam kohtunik. Kohtunike ühing ei tegutse seetõttu, et ühingu liikmed ei suutnud valida endale legitiimset juhatust. Gruusia kõrgeima kohtu esimees kinnitas, et Gruusia Kohtunike Ühingu juhatus saab valitud veel sellel aastal.
Konverentsil tegi Eesti Kohtunike Ühingu esimees ettekande kohtunike ühingu rollist kaasaja ühiskonnas, kus selgesõnaliselt rõhutas ühingu vajadust, rolli kohtuvõimu omavalitsusorganite hulgas ning ühingu rahvusvahelist väljundit. Samuti tegi ta ettekande kohtunike koolitusest, mis muu hulgas kutsus esile elava diskussiooni kohtunike teadmiste hindamise menetluse problemaatikast.
Leedus Biršai linnas toimus sealses kaunis lossis järjekordne Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu konverents. Sel aastal oli teemaks "Kohtunike eetika küsimused".
Antud teema pakkusid välja Leedu kolleegid seoses nende riigi poolt kohtunike eetikakoodeksi vastuvõtmisega. Erilisi erinevusi Balti riikide eetikareeglites ei ole ning see on ka mõistetav, kuivõrd selle aluseks on üldised moraalinormid ning kõrgendatud nõuded kohtuniku suhtes. Huviorbiidiks oli küsimus kohtunike distsiplinaarvastutuse kohaldamisest. Tunti huvi ka meie kohtureformi vastu, naaberriikides ei ole kohtuid ühendatud ning tundus, et see ei ole ka aktuaalne küsimus.
Leedu pakkus välja õigusemõistmises toimuva tutvustamiseks ettekande Rimantas Simaitiselt lepitamismenetluse eksperimendist kohtutes. Siin peab tõdema, et Eestis ei ole me tsiviilkohtumenetluses selle üle sügavalt mõelnud, kuid Leedu on sellise katse kohtumenetluse kiiremaks lahendamiseks ette võtnud.
Eestit esindasid kokku 8 delegaati, neist neli olid Nõukogu liikmed: Mare Merimaa (Nõukogu asepresident), Pavel Gontšarov (Nõukogu liige), Igor Pütsep (Nõukogu liige), Tambet Tampuu (Nõukogu liige), Jüri Ilvest, Kersti Kerstna-Vaks, Tiia Mõtsnik ja Gunnar Vaikmaa Justiitsministeeriumi esindajana.
Eesti poolt oli kokku 5 ettekannet:
- Pavel Gontšarov tegi ettekande teemal "Kohtunike eetikakoodeks Eestis"
- Igor Pütsep käsitles kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist ja karistuste kohaldamist
- Kertsi Kerstna-Vaks andis ülevaate kohtute suhetest meediaga ning selles toimunud arengust
- Jüri Ilvest käsitles distsiplinaarkaristuse kohaldamisel tekkivaid õiguslikke probleeme
- Mare Merimaa vaatles kohtuniku eetika küsimusi tsiviilkohtuniku pilgu läbi, nimelt kohtuniku käitumist protsessis
Seega Eesti kohtunikud osalesid konverentsi töös aktiivselt.
Toimus järjekordne Nõukogu presidendi valimine ning selleks sai Mare Merimaa, asepresidentideks Läti poolt Dace Bluma (Cesise rajooni kohtu kohtunik) ja Leedu poolt Gintautas Kaulakis (Kaišaidory rajooni kohtu esimees).
Järgmisel aastal on Eesti kord korraldada konverents, mis peab toimuma Eestis 27. ja 28. septembril 2007.
Ungaris Budapestis / Siofokis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.
Töögruppide teemad olid:
kohtunike ametisse nimetamise ja hindamise kooskõla kohtuniku sõltumatusega;
abieluvälise kooselu õiguslik regulatsioon;
vaimselt haigete isikute kohtlemine kriminaalmenetluses;
kas töövaidluste lahendamiseks oleks vaja eraldi tööõiguse kohut ja menetlusnorme.
Esimese teemaga tegelev komisjon formuleeris 14-punktilise seisukoha, kus muuhulgas märgiti, et igasugune hindamine peab olema täielikus kooskõlas kohtuniku iseseisvuse ja sõltumatusega. Kohtuniku ametist vabastamine väljaspool distsiplinaarmenetlust ei ole lubatav. Seisukohas käsitleti ka seda, kuidas tuleks kohtuniku tööd hinnata, lähtudes asjade tühistamisest ja menetluse pikkusest aspektist.
Toimusid ka IAJ juhtorganite valimised. IAJ presidendiks valiti senine EAJ president Maja Tratnik (Sloveenia). EAJ presidendiks valiti Virgilius Valancius (Leedu).
Toimus E-toimiku juhtrühma 3. koosolek. Juhtgrupp kinnitas tsiviilkohtumenetluse töögrupi juhiks Urmas Volensi ja väärteomenetluse töögrupi juhiks Priit Heinsoo. Juhtgrupp võttis teadmiseks e-toimiku tehnilise arhitektuuri dokumendi ja kriminaalmenetluse toimingute esialgse loetelu, toetas avatud e-toimiku projekti ja arutas projekti suhtluskava avalikkusega ning kommunikatsiooniplaani. Järgmine juhtgrupi koosolek on planeeritud 1. novembriks 2006.
Tallinnas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek. Koosolekul arutati sügishooaja ürituste korraldamist ning päevakajalisi probleeme.
Sellel sügisel planeerib juhatus korraldada liikmetele kaks üritust.
15.-16. septembril toimub heategevuslik üritus Maarja külas (vt info allpool).
Juubelihõnguline aastakoosolek (15 aastat Eesti Kohtunike Ühingu asutamisest) toimub 24. novembril.
Juhatus jätkab tööd Kohtunike Raamatu koostamisega, mille ilmumine on planeeritud samuti aastakoosolekuks.
Juhatus on alustanud koostööd Eesti Ajalehtede Liiduga ning korraldab 23. novembril seminari ajakirjanikele päevakorralistes õigusküsimustes.
Juhatuse liikmed osalevad septembris Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu ja Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu aastakoosolekutel.
Juhatus arutas ka päevakajalisi teemasid. Kuivõrd ühingu liikmed on juhatuse poole vastava probleemiga pöördunud, teeb juhatus Justiitsministeeriumile ettepaneku selgitada kriteeriume kohtuniku ühest kohtust teise üleviimiseks ning lapsehoolduspuhkusel oleva kohtuniku poole kohaga töötamise võimalikkusest.
Justiitsministeerium esitas juhatusele arutamiseks kohtuametnike karjäärisüsteemi kavandi, mille juhatus kiitis põhimõtteliselt heaks lisades probleeme, mis vajavad täiendavat analüüsimist.
Juhatus arutas ka Riigikohtu esimehe poolt esitatud kavandit kohtunikkonna suhtluse kohta protokolliliste sündmuste puhul. Kavand leidis samuti põhimõttelise heakskiidu.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus korraldab liikmetele Põlvamaal 15.-16. septembril 2006 heategevusliku ürituse Maarja küla abistamiseks. Ürituse kava on järgmine:
15. september
- 10.30–11.00: Kogunemine Maarja külas (puuetega laste küla Taevaskoja lähedal: Haavassaare talu, Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald Põlvamaa). Tass teed ja väike võileib.
- 11.00–15.00 (orienteeruvalt): Kiviktaimla rajamine Maarja külla
- Väike piknikusarnane eine
- Orienteeruvalt kell 16.30 sõidame ööbimiskohta – Taevaskoja Puhke- ja Turismikeskusesse. Tõukerattamatk jm atraktsioonid.
16. september
- Hommikuvõimlemine
- Hommikusöök
- Hommikune seenelkäik asjatundliku mükoloogi (ehk Ain Raitviir) juhendamisel
- Nii umbes pärastlõunasel ajal võiks hakata kodu poole sõitma
Ühingu juhatus on otsustanud, et suurema osa majutuskuludest võtaks ühing enda kanda, täiendavalt võiks majutuskulude osas arvestada nii umbes 100 krooni suuruse väljaminekuga.
NB! Osavõtusoovist palume teavitada juhatust! Osavõtusoovist teatamine toimub 100 krooni tasumisega ühingu arvelduskontole hiljemalt 1. juuliks. Ühingu arvelduskonto andmed on olemas märksõna "kontakt" all. Makse selgitusse palume märkida "Maarja küla".
Põlvas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek. Peamiste teemadena arutati järgmise poolaasta ürituste kava ning Riigikohtu esimehe poolt esitatud Eesti kohtuhalduse arengustrateegiat.
Kohtuhalduse arengustrateegia arutelu eesmärgiks oli kujundada tööverisooni teksti pinnalt esialgne arvamus ning edastada see muudatuste paranduste tegemiseks Riigikohtu esimehele ja Justiitsministeeriumile. Esialgsed seisukohad said kujundatud ning on ka juba edastatud. Juhatuse teada saadetakse parandatud tekst kõigile kohtunikele arvamuse andmiseks ning loodetavasti saab selle strateegia arutelu vähemalt järgmise hooaja üheks peamiseks teemaks. Arengustrateegia teksti saadab kohtunikele Riigikohtu esimees.
Juhatus arutas järgmise poolaasta ürituste kava. Liikmetele toimub sügishooajal 2 üritust. Üks neist on meeleolukam ja toimub 14.-15. septembril Maarja külas ning selle lähistel. Ühing otsustas tasuda ööbimiskulud. Akadeemilisem on aga 24. novembril toimuv aastakoosolek, kus suure tõenäosusega kujuneb üheks peamiseks arutelu objektiks viidatud kohtuhalduse arengustrateegia. Nimetatud kuupäevad on praegu esialgsed ning võivad muutuda. Täpsem info edastatakse juhatuse poolt hiljem. Juhatus asus seisukohale, et finantseerimist väärib liikmetele aastakoosolekul jagatav meene, mis peab olema soliidne ja kvaliteetne.
Juhatuse koosolekul arutati ka mitmeid teisi küsimusi, näiteks Põlva kohtumaja probleeme, kohtunikele riiklike autasude andmiseks kandidaatide esitamist, seadusloome hetkeseisu jm.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 25. augustil.
Toimus projekti E-toimik juhtgrupi koosolek, kus Eesti Kohtunike Ühingut esindab esimees Meelis Eerik.
Juhtgrupp kinnitas muuhulgas töögruppide täiendavad liikmed järgmiselt:
Tsiviilmenetluse töögruppi – Indrek Parrest (Harju Maakohus), Donald Kiidjärv (Tartu Maakohtu esimees) ja Mare Merimaa (Tallinna Ringkonnakohus);
Väärteomenetluse töögruppi – Toomas Lillsaar (Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja);
Haldusmenetluse töögruppi – Villem Lapimaa (Tallinna Halduskohtu esimees).
Head kolleegid kohtunikud, lugupeetud sagedased kohtuskäijad – prokurörid ja advokaadid!
Igal erialal on lisaks ametlikule (seaduslikule ja institutsionaalsele) toimimisele ka mitteametlik tasand, millele paigutuvad selle eriala või ametiga seotud legendid, ütlused, pärimused, käibetõed, argiuskumused, suuline ajalugu ja nn sisenaljad, aga ka omad võtmeisikud, kangelased ja pigilinnud. Pole vist kahtlust, et kogu see mitteametlikule tasandile paigutuv "kirev kooslus", mida võiks ehk mõnevõrra tinglikult nimetada folklooriks, moodustab vastava eriala inimlikuma ja seega ka seda eriala eriliselt kaunistava ning vääristava poole.
Missugune on Eesti kohtunike ja kohtumõistmisega seonduv folkloor? On seda üldse olemas? Õige jurist vastaks sellele, et ühelt poolt on, teiselt poolt (veel) mitte. Iga vähegi pikema staažiga kohtunik, prokurör või advokaat võiks ilmselt pajatada väga mitmest – ütleme kohtufolkloori valdkonda kuuluvast seigast. Kuid kahjuks ei ole Eestis seni astutud samme kohtufolkloori süstemaatiliseks kogumiseks. Käesolev paber tahabki olla siin esimeseks sammuks. Nimelt korraldab Eesti Kohtunike Ühing koostöös Riigikohtu ja Eesti Kirjandusmuuseumiga
KOHTUFOLKLOORI KOGUMISE "VÕISTLUSE"
Võimalikult tervikliku pildi saamiseks hõlmatakse kogumistööga nii kohtunikkonda kui ka teisi eriti sageli kohtus käivaid juriste – prokuröre ja advokaate. Oodatud on teave nii isiklikud läbielatud seikade kohta kui ka teistelt isikutelt kuuldud lood. Mõned näitlikud teema võiksid olla järgmised:
Pajatused värvikatest kohtunikest, menetlusosalistest, advokaatidest ja prokuröridest, nendega juhtunud sündmustest ja olukordadest.
Anekdootlikud ja kurioossed juhtumised kohtus.
Eriline kõnepruuk, lendväljendid. Salajased märguanded.
Erialaga seotud käibetõed ja märgid/ended kohtulahendite kohta.
Meenutuslikku nõukogude kohtusüsteemist.
Juuraõpingute ajal asetleidnud ja folkloori hulka paigutuvad seigad (rebaseks löömine, kursuse laulud, eksaminipid, lood ühikaelust ja õppejõududest).
Kuid see oli tõepoolest vaid näidisloetelu. Nii nagu folkloori kogumisel tavaks, ei seata ka käesoleval juhul mingeid piiranguid ei temaatika ega ka selle kajastamise viisi (joonised!) osas. Vastata võib igale teemale, millega seoses meenub midagi märkimisväärset. Igati tervitatav on, kui peatute Teile millegi poolest lähedastel teemadel pikemalt.
Nagu märgitud, leiab käesolev folkloorikogumine aset koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga, mille 1927. aastal asutatud ja ühte maailma suuremasse arhiivi jääb aines hoiule eraldi fondina märksõna all kohtupärimus. Soovi korral võite määrata oma ainestiku kasutamispiirangud ja lugusid ei kasutata teiega kokku leppimata ühelgi viisil.
Toredatest lugudest ja ametipärimusest vormitakse loodetavasti raamat, nagu on seda tehtud ka näiteks Soomes koostöös Soome Kirjanduse Seltsiga.
Kaastöid võib saata nii liht- kui ka e-kirjalikult. Oleme hea meelega valmis ka jutustusi lindistama. Kõne on üks märk meist ja meie ajast, kuidas räägitakse on tihti sama kõnekas kui see, millest räägitakse.
Kasulik on meeles pidada, et ka pealekaebamine saab tasutud! Ootame vihjeid, inimeste kohta, keda võiks kohtufolkloori teemal intervjueerida.
Kuigi käesolev üleskutse rajaneb eeskätt ja põhiliselt andmisrõõmu lootustele, on siiski heameel teatada, et parimad folkloorikogujad koos kaaslasega pälvivad tänutäheks lõõgastava SPA-kogemuse.
Palume nii kaastööd kui ka vihjed edastada Riigikohtusse hiljemalt 31. oktoobriks 2006, mil teeme esimesed vahekokkuvõtted kohtufolkloori kogumise pikas protsessis. Lihtkirjalikult saadetud ümbrikule palume peale kirjutada märksõna "kohtufolkloor".
Lugupidamisega
Märt Rask, Riigikohtu esimees
Meelis Eerik, Kohtunike Ühingu esimees
Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja
Leedus Vilniuses toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek, kus osales ühingu esimees Meelis Eerik. EAJ on Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) regionaalne ühendus, mille üheks peamiseks eesmärgiks on tagada kohtunike esindatus Euroopa Liidu institutsioonide juures. Aastakoosolekul esitasid liikmesriigid ülevaateid kohtunikke puudutavatest probleemidest. Siinkohal ülevaade teravamatest probleemidest.
Saksa kohtunikud pöördusid EAJ poole seoses neile laekunud infoga Gruusiast. 15. mail kohtus Saksa Kohtunike Ühingu esimees Gruusia kohtunikega, kelle sõnul on pärast nn rooside revolutsiooni mitmeid kohtunikke korruptsioonikahtluse egiidi all töölt kõrvaldatud. Paljudele on tehtud ettepanek palga säilitamisega töölt vabatahtlikult lahkuda. Keeldujate suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlusi ja nad töölt kõrvaldatud.
EAJ poole pöördusid ka prantsuse kohtunikud. Prantsusmaal on tekkinud tendents, mille kohaselt hakkab täitevvõim sekkuma õigusemõistmisesse nõudes kohtunikelt tehtud lahendite kohta seletusi. Samuti soovitakse suurendada kohtunike omavalitsusorgani (meie mõistes Kohtute Haldamise Nõukoda, kellel on ka distsiplinaarasja menetlemise jms õigus) seadusandliku võimu poolt valitavate liikmete arvu. Ohust sõltumatusele andsid märku ka mitmete teiste riikide delegatsioonid.
EAJ võttis vastu 2 resolutsiooni:
Igasugune täidesaatva või täitevvõimu püüd uurida või algatada kohtuniku poolt tehtud lahendi pinnalt distsiplinaarmenetlust rikub kohtuvõimu iseseisvust ja on vastuolus võimude lahususe põhimõttega.
Kohtuvõimu omavalitsusorganid peavad olema selgelt iseseisvad poliitilistest või muudest instantsidest ning poliitiliste jõudude poolt määratavate omavalitsusorganite liikmete arvu suurendamine rikub võimude tasakaalustatust.
Aastakoosoleku peamine teema oli aga kohtunike palgad. Paljudes riikides on palkade või pensionitega teravaid probleeme. Näiteks Austrias pensionid vähenevad, Belgias, Tšehhis ja Slovakkias on diskussioon kohtunike palkade vähendamiseks. Pension on ebarahuldav näiteks Bulgaarias, Horvaatias, Taanis, Makedoonias, Maltal, Hungaris (30-35% viimasest palgast), Sloveenias ja mujal. Saksamaal on 13. palga ärajäämisega kohtunike sissetulek vähenenud, Norras on pensionid suurenenud, kuid ebarahuldavad. Vaid Portugalis säilitab pensionile läinud kohtunik pensioni oma palga suuruses, kuid teda võidakse igal ajal kutsuda teatud tööülesannete täitmisele.
Mitmetes riikides on tekkinud algatused tasustada kohtunikke erinevatel alustel. Näiteks Sloveenias on kriteeriumiks pakutud lahendatud asjade arvu. EAJ võttis vastu resolutsiooni, mille kohaselt kohtunike tasustamine "efektiivsuse" järgi (nagu kiirus, menetluse odavus) seab ohtu kohtulahendite kvaliteedi ning on taunitav. See tekitab kiusatuse omistada kaal kvantiteedile kvaliteedi ees.
Türgi kõrgemas kohtus toimus tulistamine, mille tulemusel sai surma üks ja haavata mitu kõrgema kohtu kohtunikku. EAJ avaldas kaastunnet Türgi kolleegidele.
Järgmine koosolek toimub septembri lõpus Ungaris ja on sedakorda IAJ aastakoosolek.
Toimus juhatuse elektrooniline koosolek. Koosolekul arutati ühingu esinduse saatmist E-toimiku projekti edendavate komisjonide koosseisu. Samuti arutati kohtunike kandituure, kes külastavad sügisel Euroopa Kohut. Vastavaid kohtunikke teavitatakse eraldi.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 2. juunil 2006.
Eesti Kohtunike Ühing korraldab Tartus SA Eesti Õiguskeskus konverentsisaalis neljapäeval, 27. aprillil 2006. a algusega kell 11.00 ümarlaua teemal:
"Infotehnoloogia ja töökorralduse küsimused kohtuniku, istungisekretäri ja konsultandi koostöö soodustamisel".
Ümarlaua eesmärgiks on jagada oma kogemusi ja mõtteid, kuidas efektiivselt korraldada I ja II astme kohtuniku koostööd kohtuistungisekretäri ja konsultandiga, samuti saada ideid infotehnoloogia kasutamiseks sellise koostöö soodustamisel. Ümarlauda juhib Kersti Kerstna-Vaks, EKoÜ juhatuse aseesimees, Tartu Maakohtu kohtunik.
Kava:
10.30–11.00: Registreerimine, hommikukohv
11.00–11.10: Avasõnad – Kersti Kerstna-Vaks
11.10–11.30: Mida on vaja kohtunikule õigusemõistmiseks? – Ago Kutsar, Tartu Ringkonnakohtu esimees
11.30–11.50: Konsultandi ja kohtuistungisekretäri roll I astme kohtu töös. Ametijuhendid – Donald Kiidjärv, Tartu Maakohtu esimees
11.50–12.10: Kohtu töökorralduse efektiivsemaks muutmise võimalustest – Helen Pürg, Tallinna Halduskohtu konsultant
12.10–12.40: Infotehnoloogia ja töökorralduse küsimused kohtusisese koostöö soodustamisel – Karl Laas, Justiitsministeerium
12.40–13.00: Diskussioon
13.00–13.45: Lõuna (pakutakse Õiguskeskuse ruumides)
13.45–14.00: Konsultandi roll eelmenetluses – Villem Lapimaa, Tallinna Halduskohtu esimees
14.00–14.15: Koostööst kohtuistungisekretäriga. Minu kogemus – Heino-Vello Pihlak, Pärnu Maakohtu kohtunik
14.15–14.30: Meeskonnatöö võimalikkusest kohtus büroomudeli näitel – Kai Härmand, Harju Maakohtu kohtunik
14.30–14.45: Toimiku topoloogia – Peeter Pällin, Viru Maakohtu kohtunik
14.45–15.00: Parim võimalik tulemus koostööst. Minu kogemus – Eveli Vavrenjuk, Tartu Maakohtu kohtunik
15.00–15.45: Diskussioon
15.45–16.00: Kokkuvõtted ümarlauast
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas toimus juhatuse koosolek.
Juhatus kuulas muuhulgas Jõhvi kohtumaja probleeme, samuti osales Viru Maakohtu üldkogu jätkuna korraldatud konverentsil kohtumenetluse kvaliteedist ja kontserdil.
Ühingusse otsustati vastu võtta Maimu Laumets ja Indrek Parrest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast. Ühingu liikmete hulgast arvati välja Ivi Kesküla vastavalt isiklikule soovile.
Juhatus otsustas teha ettepanekuid I ja II astme kohtunikele riiklike autasude andmiseks.
Juhatus otsustas anda tänukirjad Mare Odakasele ja Jaan Kartaule.
Otsustati, et rahvusvahelist e-posti saadab ühing edaspidi üksnes soovijatele. Oma vastava sooviavaldusega saate pöörduda asjur Toomas Riismaa poole.
Juhatus jätkab tegevust ka senistes tegevusvaldkondades.
Järgmine juhatuse koosolek toimub elektrooniliselt 28.04.2006.
Ühingu liikmeks võeti Villem Lapimaa Tallinna Halduskohtust ja Karin Sonntak Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast.
Ühing korraldab 01.-03. novembril 2006 Pärnus rahvusvahelise konverentsi teemal "Kohtuotsuste täitmine".
Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas toimus ühingu juhatuse koosolek.
Kuulati ära Paide kohtumaja probleemid ning otsustati teha järelepärimine justiitsministrile seonduvalt väikeste kohtumajade toimimise tagamisega uuenenud kohtute süsteemis. Samal teemal otsustati korraldada ümarlaud selle aasta esimesel poolel. Samuti otsustati koguda võimalikke ettepanekuid kohtute seaduse täiendamise osas ning välja töötada seisukoht Justiitsministeeriumi arengukava osas. Ühingu esindaja esineb kohtunike täiskogul, mis toimub 10.02.2006, samuti otsustati osaleda EAJ (European Association of Judges) koosolekul Vilniuses.
Toimus ühingu juhatuse koosolek. Otsustati valida aseesimeheks Kersti Kerstna-Vaks ja jätkata koostööd asjur Toomas Riismaaga.
Juhatus identifitseeris ühingut kui survegruppi ühiskonnas ning lähtudes üldkoosolekul kõlanud mõtetest, näeb prioriteetsete tegevusvaldkondadena:
- seadusandluse arengu jälgimist
- välissuhtlust
- suhteid liikmetega
Seadusandluse arengu jälgimine tähendab muu hulgas kursist olemist õigusaktide eelnõudega ja seadusloome protsessidega laiemalt; arvamuste andmist ja eelnõude käigu jälgimist, samuti võimaldada liikmetel arvamust avaldada.
Välissuhtlus hõlmab peamiselt koostööd rahvusvaheliste (kutse)organisatsioonidega ning võimalusel rahvusvaheliste konverentside korraldamist.
Suhted liikmetega seonduvad liikmete kaasamisega ühingu tegevusse, juhatuse koosolekuid erinevates kohtumajades, ürituste korraldamist, liikmemaksude laekumise jälgimist jms.
Eraldi tähelepanu soovis juhatus pöörata ka ühingu suhtlemisele meediaga.
Lähtudes nendest eesmärkidest asuti koostama konkreetset tegevuskava. Juhatuse liikmete vahel jagati ära ka kureeritavad kohtud. Juhatus jätkab oma tööd tegevuse planeerimisel järgmisel juhatuse koosolekul, mis toimub 20.01.2006.
Toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek. Valiti ühingu esimees, juhatuse liikmed ja revisjonikomisjon. Samuti Balti Riikide Kohtunike Ühingu Nõukogu liikmed.
Juhatuse esimeheks valiti Tallinna Linnakohtu kohtunik Meelis Eerik ja liikmeteks Narva Linnakohtu esimees Pavel Gontšarov, Lääne Maakohtu esimees Piia Jaaksoo, Tallinna Halduskohtu endine esimees Tiiu Jervan, Riigikohtu liige Eerik Kergandberg, Tartu Maakohtu kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Mare Merimaa, Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste ja Tallinna Halduskohtu kohtunik Tiina Pappel.
Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Tallinna Linnakohtu kohtunik Piret Liivo, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Jüri Paap ja endine Riigikohtu liige Jaano Odar.
Balti Riikide Kohtunike Ühingu Nõukogu liikmeteks valiti Narva Linnakohtu esimees Pavel Gontšarov, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Mare Merimaa, Pärnu Maakohtu kohtunik Igor Pütsep ja Riigikohtu liige Tambet Tampuu.
Vanemad teated