• Avaleht
• Ühingust
  • Põhikiri
  • Juhtorganid
  • Liikmed
  • Tunnustused
  • Ajalugu
• Tegevus
  • Teated
  • Üritused
  • Arvamused
  • Trükised
• Välissuhtlus
  • IAJ–EAJ
  • AEAJ
  • Balti Nõukogu
• Materjalid
  • Eesti
  • IAJ-EAJ
  • AEAJ
• Kontakt

Rahvusvaheline Kohtunike Ühing

International Association of Judges (IAJ)

Euroopa Kohtunike Ühing

European Association of Judges (EAJ)

 

Rahvusvaheline Kohtunike Ühing (IAJ, https://www.iaj-uim.org/) asutati 1953. a Austrias Salzburgis ning kujutab endast apoliitilist rahvusvahelist kutseorganisatsiooni, kuhu saavad kuuluda vaid rahvuslikud kohtunike ühingud, mitte üksikkohtunikud. Organisatsiooni kuulub hetkel 92 rahvuslikku kohtunike ühendust kokku viielt kontinendilt. IAJ peamine eesmärk on kaitsta kohtuvõimu iseseisvust ning inimõigusi ja -vabadusi. IAJ-l on konsultatiivne staatus ÜRO ja Euroopa Nõukogu juures.

2023. a septembris toimunud aastakoosolekul valiti kaheaastaseks perioodiks Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu presidendiks Duro Sessa (Horvaatia) ja Euroopa Kohtunike Ühingu presidendiks Mikael Sjoberg (Taani). IAJ alaline sekretariaat asub Itaalias Roomas.

Eesti Kohtunike Ühing võeti IAJ liikmeks vastu 14. septembril 1995 Tuneesias Tunises toimunud kongressil (Eesti esindajad on IAJ aastakoosolekutel osalenud alates aastast 1993) ning selles oli suuri teeneid IAJ auesimehel ja EKoÜ auliikmel Günter Woratschil.

IAJ juures tegutseb 4 komisjoni (Study Commmissions) järgmistes valdkondades:

Igal aastal analüüsitakse igas komisjonis erinevaid vaatluse alla võetud teemasid. Komisjonide töö tulemusel valminud dokumendid on kättesaadavad IAJ veebilehel.

IAJ jaguneb 4 regionaalsesse gruppi (Regional Groups):

IAJ aastakoosolek toimub teisel ning EAJ aastakoosolek esimesel poolaastal erinevates riikides. Käesoleval leheküljel on toimunud koosolekutest esitatud mõningad mitteametlikud kokkuvõtted.

 

Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek. Eesti ja Läti kohtunike ühinguid esindas aastakoosolekul kohtunik Meelis Eerik.

Koosolekul nenditi, et IAJ püüab teha kõik võimaliku, et aidata Afganistani kohtunikke, keda Talibani režiim on kuulutanud rahvavaenlasteks ning otsib endiste süüdimõistetute abiga taga. IAJ püüab leida ÜRO-sse kuuluva riigi, kes oleks valmis nende kohtunike kaitse küsimust ÜRO-s tõstatama. Mitmed Afganistani kohtunikud on leidnud ka varjupaiga Ameerika Ühendriikides ning neid on selles tõhusalt abistanud Põhja-Ameerika kohtunikud. IAJ-l on eraldi komisjon, mis osutab abi tagakiusamise ohvriks langenud kohtunikele, seda ka juhul, kui kohtunik peab oma riigist emigreeruma.

Aastaloosolekust võttis osa ÜRO eriesindaja, kelle mandaadiks on tegeleda kohtunike ja laiemalt juristide iseseisvuse probleemidega (UN Special Rapporteur on the Independence of Judges and Lawyers). Eriesindaja tutvustas enda tegevust ja märkis, et ta koostab raporteid küsimustes, mis puudutavad kohtunike jt õiguserialade esindajate ähvardamist, hirmutamist, ahistamist ja nende tegevuse kriminaliseerimist. Eriesindaja võtab vastu ka personaalseid kaebusi riikide vastu ning teeb visiite kohapeale (seda küll riigi kutsel). Ta on koostanud mitmeid arvamusi ja viimane keskendub autoritaarsetele ilmingutele. Nendeks on lojaalsete kohtunike töölevõtmine, kohtute rahastamise vähendamine ja erinevate karistusmeetmete rakendamine kohtunike suhtes. Vt lähemalt: UN Special Rapporteur on the independence of Judges and Lawyers

Poola kohtunike ühing andis koosolekule teada, et pärast populistliku valitsuse võimult kadumist on asutud õigusriiki taastama. Poola kohtunikud tunnistasid, et ilma rahvusvahelise üldsuse toetuseta poleks nad selle võitlusega suutnud toime tulla.

Türgis on tuhanded kohtunikud endiselt vangistatud, nende perekonnaliikmed ühiskonnast tasalülitatud ja kohtunike ühing laiali saadetud (esimees kannab samuti pikaajalist vangistust süüdistusega terrorismis). IAJ tegeleb endiselt selle küsimusega. Seetõttu on IAJ ka Türgis kuulutatud terroristlikuks organisatsiooniks ning presidentuuri ja sekretariaadi liikmed väldivad isegi Istanbuli kaudu reisimist. IAJ otsustas pidada Türgi kohtunike ühingut YARSAW endiselt IAJ liikmeks, kuigi neil pole olnud viimastel aastatel võimalik liikmemaksu tasuda.

Kuna kohal oli ÜRO eriesindaja, tegid IAJ regionaalsete ühenduste juhid ettekandeid olukorrast regioonis.

Mehhikos on vastu võetud seadus, mille kohaselt valitakse edaspidi kohtunikud üldistel valimistel rahva poolt. See laieneb praegu ametis olevatele kohtunikele. Seetõttu peavad ka ametis olevad kohtunikud kandideerima valimistel ning kui nad ei osutu valituks, kaotavad nad nii töö kui pensioni. Ametikaotus ei too kaasa mingit kompensatsiooni ning ei loe ka see, et pension võib olla varem välja teenitud.

Guatemalas toimub pidev kohtunike hirmutamine ning nende suhtes kriminaalasjade algatamine. Paljud otsivad varju välismaalt. Sarnane seadus on vastu võetud ka Peruus.

Venetsueela on välja andnud arestimääruse Argentiina kohtunike ja prokuröride suhtes seoses nende poolt lahendatud kohtuasjadega Argentiinas.

Üldistatult on Lõuna-Ameerikas peamisteks probleemideks kohtunike turvalisus, rünnakud kohtunike vastu (seda ka meedias), seadusandlikud initsiatiivid jätta kohtunikud ilma pensionist ning algatada nende suhtes karistusmenetlusi, suur töökoormus ja väikesed palgad.

Ameerika Ühendriikide föderaalkohtusüsteem on kriisis, kuna tuhanded kohtuasjad seisavad. Föderaalkohtunike töökoormus on viimastel aastatel kasvanud ligi 70%, kuid uusi kohtunikke poliitiliste kemplemiste tulemusena ei nimetata. Kasvav probleem on kohtunike turvalisus. Hiljuti võeti selles osas vastu kohtunikke kaitsev seadus, kuid see sai teoks vaid seetõttu, et kohtuniku vastu toimus tõsine rünnak. Nimelt üritas rahvahulk tappa ühte kohtuotsuse teinud kriminaalkohtunikku. Nad läksid kohtuniku koju ning tulistasid ukse avanud poega ning haavasid raskelt abikaasat.

Tuneesias on mitmed kohtunikud ametist vabastatud või kõrvaldatud töölt palga maksmise lõpetamisega. Justiitsminister takistab neil teisele tööle asumist, näiteks advokaadina. Tuneesia kohtunike ühingu esimehe suhtes on algatatud kriminaalasi ning tehtud on takistusi tema riigist lahkumiseks. Aasta varem eskorditi kohapeale saabunud IAJ president riigist välja ähvardusega järgmine kord ta vahistada. IAJ võttis sel aastal vastu Tuneesia kohtunikke toetava resolutsiooni.

Burkina Faso kohtunikud on transporditud sõjaväelaagrisse, kus neile on antud vorm ja relvad ning seejärel koheldud kui lihtsõdureid.

Enamus Euroopa probleeme seondub eelarve ja palkadega.

ÜRO eriesindajale oli enamus probleeme teada (v.a Rootsi palgaprobleem, vt allpool). Ta märkis, et teadaoleva probleemi eskaleerumisel tuleks tema bürooga kontakteeruda ning ta saab operatiivselt reageerida (näiteks pöördumisega vms). See näitab, et kohtunikud ei ole üksi ning rahvusvaheline üldsus hoiab olukorral silma peal.

IAJ koosoleku ajal toimus ka konverents "Tehisintellekti kasutamisest kohtumenetluses". Erinevad riigid kasutavad tehisintellekti erineval tasemel. Näiteks Kasahstanis koostab tehisintellekt lihtsamates asjades kohtulahendite projekte; Rootsis analüüsib andmeid ja anonümiseerib kohtulahendeid; Taiwanis koostab kohtulahendite projekte massasjades (näiteks joobes juhtimine), USA-s analüüsib pretsedente. Mitmed kõnelejad, sh Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) president ja Euroopa Nõukogu õigusemõistmise tõhususe hindamise komisjoni (CEPEJ) president avaldasid oma seisukohti. Üksmeelne järeldus oli, et inimene (kohtumenetluses kohtunik) peaks suutma neid algoritme kontrollida.

IAJ aastakoosoleku raames toimus ühtlasi Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek. Vastu võeti kolm resolutsiooni.

Armeenias on probleemiks kohtunike distsiplinaarmenetlus, mis ei ole vaba välisest, eelkõige poliitilisest mõjust. EAJ võttis eelmisel aastal vastu seda küsimust puudutava resolutsiooni. Sel aastal kordas EAJ juba öeldut tugevamas sõnastuses.

Bulgaaria kohtunikud ei usalda elektroonilist hääletamissüsteemi, mida kasutatakse sealse kohtute haldusnõukogu liikmete valimistel, kuna süsteem ei taga hääletamissaladust ning ei ole läbipaistev. EAJ kutsus üles viima hääletussüsteem vastavusse üldtunnustatud hääletamispõhimõtetega. Kuna Euroopa Liit finantseerib mitmeid demokraatiaga seotud projekte Bulgaarias, pöördus EAJ vastavate organite poole ettepanekuga antud küsimust uurida ning Bulgaaria rahastamist vajadusel korrigeerida.

Rootsi kohtunikel on individualiseeritud palk. See tähendab seda, et igal aastal peab kohtunik oma kohtu esimehega järgmise aasta palga suuruse osas läbirääkimisi. Süsteem loodi selleks, et meelitada kohtusüsteemi kogenud juriste, kellele saaks pakkuda konkurentsivõimelist palka. Tulemuseks on aga see, et kogenud juristidel pole siiani kavatsust tööd vahetada ning ametis olevate kohtunike palk on põhjendamatult erinev. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles kutsus Rootsi võime sellest süsteemist loobuma.

Külalisena võttis EAJ koosolekust osa Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges, CCJE) president. Ta tutvustas CCJE tööd ning andis teada, et 2024. a detsembris vastu võetava arvamuse teemaks on kohtunike distsiplinaarmenetluse standardid.

IAJ aastakoosoleku raames kogunesid ka neli töögruppi. Töögruppide kokkuvõtted kujutavad endast ülevaatlikku kokkuvõtet liikmesriikide praktikast. Töögruppide seekordsed teemad olid järgmised:

EAJ aastakoosolek toimub 08.-10. mail 2025 Armeenias.

Järgmine IAJ koosolek toimub sügisel Aserbaidžaanis (seda vaatamata Armeenia tormilisele vastuseisule ning sellele järgnenud salajasele hääletusele).

IAJ/EAJ koosolekute ja konverentsiga seotud materjalid on kättesaadavad: https://www.iaj-uim.org/.

 

Poolas Varssavis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, kus Eesti Kohtunike Ühingut esindasid kohtunikud Karin Sonntak ja Vahur-Peeter Liin ning eksperdina viibis kohal kohtunik Meelis Eerik.

Aastakoosolekule eelnes konverents Poola parlamendihoones, mille läbivaks teemaks oli "1000 talaari marss". Eriline oli juba ürituse toimumise koht, sest neli aastat tagasi ei oleks keegi julgenud loota, et kohtunikel on võimalik viibida parlamendihoones. Konverentsil tänati kõiki neid, kes Poolas toimunud positiivsetele arengutele aluse panid. Aastakoosoleku enda peamisteks teemadeks olid kohtunike palk ja kohtuvõimu sõltumatus. Aastakoosoleku raames kogunes värskelt loodud töögrupp, mis tegeleb just kohtunike palkade ja pensionitega.

Sloveenias on endiselt probleem kohtunike palkadega. Sloveenia konstitutsioonikohus leidis 01.06.2023 otsuses, et kohtunike palk peab olema vastavuses kohtuniku tööga kaasas käiva vastutusega. Samuti leidis kohus, et kohtunike madalad palgad riivavad kohtunike sõltumatuse ja võimude lahususe põhimõtteid. Sloveenia valitsus ja parlament ignoreerivad seda otsust ja midagi ei ole kohtunike jaoks muutunud. Kohtunikud on otsustanud streikida igal kolmapäeval tund aega, et teavitada probleemi tõsidusest ka laiemat üldsust. Aastakoosolekul viibijad hääletasid üksmeelselt Sloveenia kohtunikke toetava resolutsiooni poolt.

Ungari kohtunike jaoks on suurim probleem samuti palk. Erinevalt teistest võimuharudest ei ole kohtunike palgad tõusnud alates 2018. aastast. Kohtunike palkade puhul ei võeta arvesse inflatsiooni ning palka ei indekseerita, kuigi teiste avaliku sektori töötajate puhul toimub indekseerimine automaatselt 2018. aastal vastu võetud seaduse alusel. Sisuliselt on tegemist kohtuvõimu diskrimineerimisega. Koosolekul hääletati üksmeelselt Ungari kohtunikke toetava resolutsiooni poolt.

Hispaania kohtunike jaoks on probleemiks, et alates 2018. aastast ei toimi Hispaania parlamendi tegevusetuse ja lahkhelide tõttu nende Consejo General del Poder Judicial (kohtute haldusnõukogu). See on viinud olukorrani, et Consejo General del Poder Judicial liikmete volitused on ammu aegunud. Niigi halb olukord muutus veel hullemaks 2021. aastal, mil parlament keelas Consejo General del Poder Judicial nimetada kõrgema astme kohtunikke, sh riigikohtunikke ja kohtute esimehi. Eriti kriitiline on just riigikohtunike puudumine, mis takistab oluliselt kohtuvõimul oma ülesannete täitmist. Vaatamata sellele, et Euroopa Komisjon on enda Rule of Law raportites 2022. ja 2023. aastal probleemile tähelepanu pööranud ning kohustanud Hispaania vastavaid ametivõime probleemi lahendama, ei ole ühtegi sammu selles suunas tehtud. Hispaanias on tekkinud ka olukord, kus need kohtunikud, kes tegid otsuseid seoses Kataloonias toimunud sündmustega, on nüüd kutsutud parlamendi vastava uurimiskomitee ette enda otsustest aru andma. Kohtunike suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. EAJ on seisukohal, et mitte ühelgi juhul ei pea kohtunik parlamendi uurimiskomitee ees kaitsma enda tehtud otsustusi, see on selge rünnak kohtunike sõltumatusele. Koosolekul võeti vastu ka sellekohane avaldus.

Itaalias on tekkinud olukord, kus valitsusel on plaanis täiendada põhiseadust kohtusüsteemi muutvate sätetega selliselt, et High Council for the Judiciary (kohtute haldusnõukogu), kuhu hetkel kuuluvad nii kohtunikud kui prokurörid, likvideeritakse praegusel kujul ning tulevikus on kohtunike ja prokuröride kõrgem nõukogu eraldatud. Valitsuse plaan on moodustada kumbki nõukogu selliselt, et pooled liikmed on nõukogusse määratud valitsuse poolt. Eesmärk on tekitada olukord, kus kohtunikud ei saaks valida kohtunikest liikmeid ja prokurörid prokuröridest liikmeid. EAJ peab sellist poliitilist sekkumist kohtunike sõltumatuse riiveks, Itaalia valitsus on asunud ignoreerima euroopalikke väärtusi. Kohtute nõukogu peab olema sõltumatu ja vaba igasugusest poliitilisest mõjutamisest. Selleks, et kohtute nõukogu saaks olla efektiivne ja demokraatlik, peavad kohtunikest liikmed olema valitud nõukogusse kohtunike poolt. Koosolekul kiideti heaks ka Itaaliat puudutav resolutsioon.

Islandil tekkis olukord, kus rahandusmister leidis ootamatult 2022. aastal, et kohtunikke palku on indekseeritud valesti ja kohtunikud on saanud selle tulemusel liiga palju palka. Nimelt oli rahandusminister seisukohal, et seadust tuleb tõlgendada teisiti ja kohtunike palkade indekseerimine peab toimuma rahandusministri arvestatud indeksi alusel. Kohtunikke kohustati tagastama kolme aasta indekseerimise tulemusel saadud palgaosa. Teiste riigiteenistujate puhul rahandusminister ei leidnud, et indeks oleks vale. Kohtunikud pöördusid kohtusse. Kohus leidis, et valitsus ei saa enda tõlgendust teha kohtunike kahjuks, kui samal ajal on täitevvõim kolm aastat sellist indekseerimist aktsepteerinud. Kohus leidis ka, et rahandusminister ei saanud interpreteerida seadust teisiti ning on ebaseaduslik nõuda kolme aasta palka tagasi. Kohus leidis, et indeks tuleb taastada ja kohtunikud ei ole kohustatud töötasu tagastama.

Moldovas ei ole kahjuks toimunud kohtusüsteemi osas positiivseid arenguid ning Moldova palus uuesti EAJ toetust. Moldovas alluvad kohtunikud erakorralisele hindamisele. Hindamiskomisjoni nimetab parlament. Hindamiskomisjoni liikmetele mingeid kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud ei ole. Moldovas tahetakse luua eraldi korruptsioonikohus, mis uuriks korruptsiooni kohtusüsteemis.

Leedus ei ole paranenud olukord, mis tekkis nn 13. jaanuari kohtuvaidluse tagajärjel. Nimelt tegi 5 aastat tagasi Vilniuse linnakohus süüdimõistva otsuse 67 Nõukogude Liidu ametiisiku suhtes seoses Leedus 13.01.1991 toimunud sündmustega, kus taasiseseisvumisega seotud rahutuste ajal sai surma 14 ja vigastada 800 inimest. Venemaa Föderatsioon on andnud kohtunike suhtes välja vahistamismääruse. Leedu palus uuesti EAJ toetust, kuna see situatsioon vajab laiemat avalikustamist.

Slovakkia palus EAJ-lt toetust, kuna Slovakkias on kohtuotsuste puhul täiesti tavaline, et poliitikud alustavad otsuse teinud kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlust. Pärast valitsuse vahetumist ei ole selles osas midagi muutunud.

Bulgaaria esindaja tõi esile, et Bulgaarias on tekkinud Hispaaniaga sarnane olukord. Suuremaid kriminaalasju üritatakse valitsuse poolt mõjutada ja n-ö kohtult üle võtta. 2022. a maikuust on ametis peaprokuröri asetäitja, kes on näiteks seotud grupeeringuga, kelle suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Üks menetlusosaline on tapetud ja kohtunikku on ähvardatud, kuid mingit uurimist selles osas ei toimu. Bulgaaria vajaks hädasti uut kohtute seadust. Valimised on lähenemas, mis võib olukorda muutuse tuua. Võimalik, et Bulgaarias tekib Poolaga sarnane olukord.

Aastakoosolekul võeti ühehäälselt vastu ka otsus, et Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) liikmemaks liikmesriikidele tõuseb 50% alates 2025. aastast.

Aastakoosolekul arutati ka IAJ pöördumist ÜRO poole ettepanekuga kuulutada 11. jaanuar rahvusvaheliseks kohtunike sõltumatuse päevaks. EAJ liikmetel paluti selles osas pöörduda ise oma riigi valitsuste poole, et riigid sellise taotluse ametlikult ÜRO-le esitaksid.

Aastakoosoleku lõpus esines südamliku pöördumisega endine Türgi kohtunik Mehmet Tank (ühtlasi IAJ endine asepresident), kelle Erdogani valitsusliikmed olid 2016. aastal kümneks aastaks vangi mõistnud. Mehmet Tank'il õnnestus EAJ ja IAJ tegevuse tulemusel vabaneda pärast 5-aastast vanglas viibimist. Kuna pärast vabanemist alustati tema suhtes kohe uut kriminaalasja, põgenes ta koos perega Türgist ning elab hetkel eksiilis. IAJ austas teda teenete eest erilise medaliga. Mehmet Tank omakorda tänas kõiki aastakoosolekul viibijaid ning eriliselt just kõiki naisi, kelle jaoks oli ta koosolekule tulnud suure roosisülemiga. Kahjuks viibib endiselt Türgi vanglas kohtunik ja kohtu esimees Murat Aslan. EAJ asub tegutsema tema toetuseks ja võttis vastu sellekohase avalduse. Otsustati, et iga riigi kohtunike ühing teeb pöördumise Türgi justiitsministrile. Tehti ka ettepanek, et iga riigi kohtunike ühing võiks pöörduda enda riigi valitsuse poole, et olukorrast teavitada.

 

Taiwanis Taipeis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek. Aastakoosoleku raames toimusid ka regionaalsete ühingute koosolekud, sh Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek. Eesti ja Läti kohtunike ühinguid esindas aastakoosolekul kohtunik Meelis Eerik.

Aastakoosoleku märksõnadeks olid kohtunike palk ja ebakohane survestamine. Järjest enam soovitakse kohtunikke vaigistada ja järjest enam läheb vaja julgust, et seista kohtusüsteemi sõltumatuse ja iseseisvuse eest (ka kohtusüsteemi siseselt).

Sloveenias on probleemiks kohtunike madalad palgad, mida valitsus ei ole lubadustele vaatamata tõstnud. Seda põhistas valitsus riigis toimunud üleujutusega, kuigi Sloveenia konstitutsioonikohus peab kohtunike madalaid palku kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtet riivavaks.

Leedus tegi Vilniuse linnakohus neli aastat tagasi süüdimõistva kohtuotsuse 67 endise Nõukogude Liidu ametiisiku suhtes seoses 13.01.1991 sündmustega Leedus, kus taasiseseisvumisega seotud rahutuste ajal sai surma 14 ja vigastada 800 inimest. Venemaa Föderatsioon esitas nende kohtunike suhtes süüdistuse teadvalt ebaõige kohtuotsuse tegemises ning andis välja vahistamismääruse täitmiseks läbi Interpoli. EAJ mõistis Venemaa sellise tegevuse hukka ja kutsus Euroopa Liidu riike koostööd mitte tegema.

Moldovas on kehtestatud seadus kohtunike hindamisest, mille kohaselt kuuluvad kõik kohtunikud erakorralisele hindamisele. Hindamiskomisjoni nimetab parlament ja tema liikmetele pole kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud. Moldova kohtunike hinnangul ei uuri komisjon piisvalt fakte, rikub menetluse põhitõdesid (nagu menetlusosalise õigust tutvuda asja materjalidega ja kohustust lahendit põhistada), otsuseid peetakse erapoolikuks. Samuti soovitakse Moldovas luua eraldi korruptsioonikohus, mis uuriks korruptsiooni justiitssüsteemis. EAJ leidis, et erakorraliseks kohtunike hindamiseks pole kohtusüsteemis kohta. Selles arvamuses loetles EAJ ära ka üldised kohtunike töö hindamise kriteeriumid. Korruptsiooniga tuleb tegeleda vastavuses kriminaalmenetluse reeglitega.

Armeenias on endiselt probleemiks distsiplinaarmenetluste kasutamine kohtunike vastu, kes kritiseerivad kohtusüsteemi. Seejuures on justiitsministril õigus see menetlus algatada ja süüküsimuse otsustab kohtute haldamise nõukoda, kellest suure osa nimetab parlament. EAJ on varem selles küsimuses vastu võtnud resolutsiooni. Kuna muudatusi ei järgnenud, võttis samasisulise resolutsiooni vastu IAJ, kutsudes Armeenia võime austama kohtunike sõnavabadust, kohtusüsteemi sõltumatust ja iseseisvust ning hoiduma distsiplinaarmenetluse kuritarvitamisest.

Iisraelis oodatakse pikisilmi ülemkohtu otsust, mis puudutab justiitsreformi põhiseaduslikkuse hinnangut ja Poolas oktoobris toimuvaid valimisi, mis võib poliitilist tasakaalu muuta.

Delegaatide sõnavõttudest koorus ka välja, et enamus riikides on kohtunike palk ja pension surve all. EAJ lõi antud probleemi uurimiseks komisjoni, kes annab ülevaate olukorrast Euroopas järgmisel koosolekul kevadel.

EAJ jälgib murega, et mitmete Euroopa riikide poliitikud on avastanud võimaluse vähendada kohtuvõimu sõltumatust ja iseseisvust läbi kohtute haldamise nõukoja (või vastava ekvivalendi). Nimetatakse lojaalseid liikmeid, loosungite najal suurendatakse kohtusüsteemis poliitilist mõju jms. Sellisele mõjule seisab väljapaistvalt vastu Ungari kohtute haldamise nõukoda (KHN). Tema liikmeid on küll avalikkuse ees tembeldatud reeturiteks, neid on tööalaselt kiusatud (välistatud karjäärivõimalused, suurendatud töökoormust, keelatud koolitustel osalemist, survestatud ametist lahkuma jm), kuid nad on seisnud kohtusüsteemi väärtuste eest. Auhinna pälvis Ungari KHN-i esimees.

Auhind kohtusüsteemi iseseisvuse eest seismisel anti ka Tuneesia kohtunike ühingu esimehele. Tuneesias on kohtusüsteemi pärast muretsemine kriminaliseeritud. Arvukalt kohtunikke (praegu 57) on ametist vabastatud ja saanud kriminaalsüüdistuse. Kohtusüsteemi kasutatakse valitseva võimu poolt eelkõige poliitiliste vastastega arvete klaarimisel. Riigis viibinud IAJ president eskorditi riigist välja ja tal keelati naasta. IAJ võttis vastu resolutsiooni, milles rõhutas kohtunike sõnavabadust, mõistis hukka distsiplinaar- ja kriminaalmenetluse kuritarvitamise ja kutsus üles nii Tuneesia võime kui rahvusvahelist üldsust austama ja kaitsma tuneesia kohtunikke.

Sama auhinna pälvis Afganistani (nais)kohtunik. Naiste olukord Talibani režiimi all ei vaja täiendavaid kommentaare. Eriti on löögi all naised, kes kohtunikena on mehi süüdi mõistnud ning kelle Taliban on tänaseks vabastanud. Olukord on isegi nii halb, et naiskohtunikud otsivad varju Iraanist. Rahvusvaheline üldsus ja kohtunike ühingud (sh rahvusvaheline naiskohtunike ühing) on suutnud Afganistanist evakueerida ligi 300 kohtunikku. Seejuures on märkimisväärset rolli mänginud Poola.

Aastakoosoleku raames kogunesid ka neli töögruppi, kes tegelesid järgmiste teemadega:

IAJ majanduslik olukord tekitab tulevikus vajaduse liikmemaksu tõstmist suuruses, mis vastaks inflatsiooni suurusele.

Egiptus, Nikaraagua ja Iraak arvati liikmemaksu võlgnevuse tõttu organisatsioonist välja. Liikmeks võeti Burkina Faso.

Aastakoosolekul valiti IAJ presidendiks senine EAJ president Duro Sessa (Horvaatia) ning EAJ president on Mikael Sjoberg (Taani).

 

Kreekas Ateenas toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, kus kuulati lisaks tavapärasele EAJ presidendi ja töökomisjonide ettekannetele ära ka mitmete liikmesühingute ettekanded ning koostati seisukohti erinevate riikide kohtunike toetuseks. Eesti Kohtunike Ühingut esindasid EAJ aastakoosolekul esimees Anu Uritam ja kohtunik Meelis Eerik.

Horvaatia kohtunike ühingu esindaja kirjeldas oma ettekandes, et kohtud seisavad endiselt silmitsi 10–14 aastat tagasi alanud finantskriisiga. Tänaseks päevaks on avalike teenistujate palgad kohtunike palkadest kõrgemad, sest avalike teenistujate õiguste eest seisavad nende ametiühingud. Kohtunike palgad on olnud muutumatult samal tasemel alates 2013. aastast. Horvaatia justiitsminister plaanib välja tulla eelnõuga, millega tõstetaks esimese ja teise astme kohtunike palka 30% võrra, kuid eelnõu ei ole veel saanud seaduseks. Koosolekul otsustati vastu võtta resolutsioon Horvaatia kohtunike toetamiseks.

Armeenia delegatsiooni esindaja kirjeldas süvenevat muret seoses kohtunike sõltumatusega. Viimasel ajal on algatatud paljude kohtunike suhtes justiitsministri ettepanekul suvaliselt distsiplinaarmenetlusi, kuigi selliste menetluste algatamist on kritiseerinud GRECO. Armeenia konstitutsioonikohus on pidanud selliseid menetlusi ebaseaduslikeks, kuid kohtunikud on jäänud ilma tööta. Justiitsminister koos poliitilistele mõjutustele allutatud justiitsnõukoguga ründavad kohtunikke sõnavabaduse kasutamise eest ning distsiplinaarmenetlusi algatatakse kohtunike suhtes, kes on kritiseerinud kohtusüsteemis toimuvat. Koosolekul otsustati vastu võtta seisukoht Armeenia olukorra hukkamõistmiseks ja kohtunike toetuseks.

Prantsusmaa delegatsiooni esindaja avaldas muret, et riigis plaanitakse vastu võtta seadus, mis reguleeriks kohtunike isiklikku vastutust ning suurendaks justiitsnõukogu volitusi uurida kohtunike tegevust. Samal ajal on juba algatatud kaks distsiplinaarasja kohtunike suhtes seoses nende õigusemõistmise alase tegevusega. Esimesel juhul on tegu huvide konfliktiga kohtuniku ja justiitsministri vahel ning teisel juhul algatas distsiplinaarmenetluse justiitsnõukogu isiku kaebuse alusel, kes ei olnud rahul kohtulahendiga. Koosolekul otsustati vastu võtta resolutsioon Prantsusmaa kohtunike toetuseks.

Leedu kohtunike ühingu esindaja palus Euroopa kolleegidelt abi, et leida adekvaatset lahendust kohtusüsteemi kestvale alafinatseerimisele ning alates 2009. aastast muutumatuna püsinud kohtunike palgaprobleemile. Leedu kohtunike ühingu esindaja sõnul ei mõista riigi parlament ega valitsus vajadust tagada kohtusüsteemi sõltumatus. Leedu esindaja osundas, et alarahastatuse olukorras on kogu riigis tänaseks täitmata juba 80 kohtuniku ametikohta. Samal ajal tõuseb pidevalt kohtute töökoormus. Euroopa riikidest on Leedu kohtusüsteemile kulutatud rahvusliku koguprodukti osakaalu arvestuses eelviimasel kohal. Koosolekul võeti vastu resolutsioon Leedu kohtunike toetuseks ja paluti Leedu võimudel leida olukorrale kiire lahendus.

Bulgaaria kohtunike esindaja ettekande kohaselt on riigis tekkinud probleem seoses justiitshalduse nõukogu moodustamisega, kus kohtunikest liikmeid on vähem kui pool ning nad ei ole kõik valitud kohtunike poolt. Nõukogus on tuntavad poliitilised mõjud ning oluliste küsimuste hääletamist ei viida läbi salajaselt.

Ungari esindaja tõdes, et kohtusüsteemiga seotud probleemide lahendamiseks kavandatakse vastu võtta reformide pakett, kuid see ei lahenda siiski kõiki probleeme. Koosolekul ei võetud Ungari toetuseks küll vastu resolutsiooni, kuid otsustati saata Ungari kohtusüsteemi toetav pöördumine Euroopa Komisjonile.

Poola kohtunike ühingu Iustitia esindajad selgitasid, et endiselt ei ole lahendatud probleeme seoses kõrgema justiitsnõukoguga, mis otsustab kõigi Poola kohtunike ametisse nimetamist ja edutamist. Nõukogu koosneb endiselt võimupartei esindajatest ning praegu tegeletakse aktiivselt uute poliitiliselt mõjutatavate kohtunike ametisse nimetamisega. Iustitia esindaja sõnul osalevad uued, poliitiliselt ametisse nimetatud kohtunikud aktiivselt kohtute sõltumatuse põhimõtte lõhkumises. Riigi kõrgemas kohtus on moodustatud uutest kohtunikest erakorralise kontrolli ja avalike küsimuste kolleegium, mille pädevusse kuulub valimistega seotud otsuste tegemine. Konstitutsiooniline Tribunal on juba avaldanud, et Euroopa Liidu õigusnormid ei ole kooskõlas Poola põhiseadusega ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused ei kuulu Poolas täitmisele.

Poola president allkirjastas hiljuti uue seaduse, millega loodi parlamendis uus komisjon. Komisjoni eesmärgiks peaks olema Venemaa mõju hindamine. Komisjonil on õigus pidada istungeid ja selle liikmed on valitud parlamendi enamuse poolt. Komisjon saab koguda tõendeid ja määrata trahve kuni 10 000 eurot, kui kutsutud isikud istungitel ei osale. Komisjoni otsused on lõplikud ja edasikaebamisele mittekuuluvad. Iustitia esindajad tänasid Euroopa Kohtunike Ühingut koostöö ja toetuse eest.

Euroopa Kohtu suurkoda rahuldas 05.06.2023 otsusega kohtuasjas C-204/21 Euroopa Komisjoni hagi Poola Vabariigi vastu, milles leidis, et Poola kohtusüsteemi 2019. aasta reform on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kohus rõhutas varasemat hinnangut, et Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium ei vasta vajaliku sõltumatuse ja erapooletuse nõudele.

Rumeenia kohtunike esindaja osundas, et riigis siirdub sadu kohtunikke pensionile, kuid vabanenud kohti ei suudeta täita. Kohtuniku staatus on vähese kaaluga, kohtusüsteemist lahkujaid on massiliselt. Kolm päeva pärast uue kohtuniku staatuse seaduse jõustumist koostati eelnõu, millega soovitakse tulevikus muuta kohtunike pensionile siirdumise korda ja vähendada pensioni suurust. Eelnõu koostamisel kohtunike ja kohtute arvamust ei küsitud. Seaduseelnõu loomine tõi kaasa uue pensionile lahkujate laine. Eeltoodu tulemusena on Rumeenias tänaseks kohtuid, mis töötavad alla 50% täituvusega.

Ukraina kohtunike esindajad osundasid, et kuna sõda kestab juba 17 kuud, on selle mõjud kohtusüsteemile ja kohtutele olnud vältimatult rängad. Kokku 85 kohut ei tööta või asuvad okupeeritud territooriumil. Mitmed rindele läinud kohtunikud on juba sõjas hukkunud, palju on hukkunuid ja vigastatuid kohtunike lähedaste hulgas. Kümneid kohtumaju kogu riigis on täielikult purustatud. Täna on kohtutes töö jätkamiseks puudust kõigest, alustades arvutite ja paberiga. Ukraina kohtunike ühingu esindajad tegid Euroopa kolleegidele ettepaneku, et iga riik võiks toetada mõne konkreetse Ukraina regiooni kohtusüsteemi töö säilimist ja taastamist.

 

Iisraelis Tel Avivis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek, millest võttis osa 71 liikmesriiki (kokku on IAJ liikmesriike 94) ja Eesti Kohtunike Ühingut esindas koosolekul Meelis Eerik.

Kõige märkimisväärsema sammu on astunud Euroopa Kohtunike Ühing (EAJ), kes koos Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ), MEDEL-i ja ühendusega Judges for Judges vaidlustas Euroopa Kohtus Euroopa Komisjoni 17.06.2022 otsuse, millega anti positiivne hinnang Poola taastamise ja elastsuse plaanile ning vabastas Poolale Euroopa Liidu rahalised vahendid. Taastamise ja elastsuse plaan pidi lahendama kohtuvõimuga seotud probleemid, kuid vaidlustuses leitakse, et Poola ei ole kohtusüsteemi puudutavaid probleeme lahendanud. See pretsedenditu samm on äratanud suurt vastukaja nii Euroopas kui ka Poolas. EAJ-le see kulusid kaasa ei too, kuna advokaadid osutavad ühingule õigusabi pro bono. Kohtuasja ajakava järgi on põhjust oodata järgmiseid uudiseid kevadel.

Poola Kohtunike Ühingu esindaja tänas EAJ-i reageerimise eest ja andis teada, et kohtule esitatud kaebusel oli Poolas märkimisväärne vastukaja. Hetkel on seis selline, et problemaatiline distsiplinaarkolleegium on küll kaotatud, kuid loodud on komisjon, mis tegeleb ametialase vastutusega ja koosneb peamiselt ülemkohtu kohtunikest, keda ei peeta sõltumatuteks. Osad kohtunikud on ameti tagasi saanud, osad on veel ootel. Probleemiks on ka kohtunike üleviimine mitte ainult ühest kohtust teise, vaid näiteks ühest valdkonnast teise. Näiteks viidi kolm staažikat apellatsioonikohtu kohtunikku kriminaalkolleegiumist üle tööõiguse valdkonda. Sellist kohtuesimeeste otsustust nähakse kui uut alternatiivset "distsiplinaarmenetlust".

Slovakkias jätkub kohtusüsteemi reform kohtunikke sellesse sisuliselt kaasamata. Probleemiks on kohtunike nõusolekuta üleviimine ühest kohtust teise, mida töökorralduse ettekäändel otsustavad kohtuesimehed. Selles nähakse kohtunike survestamise ja mitteformaalse karistamise vahendit. IAJ presidentide komitee pöördub selles küsimuses Slovakkia võimude poole märgukirjaga.

Prantsusmaa justiitsminister on alustanud kättemaksuaktsiooni kohtuniku vastu, kes eeluurimiskohtunikuna korruptsiooniasjas andis mõned aastad tagasi loa tema telefoniandmete läbivaatuseks. Ametisse saanuna alustas justiitsminister selle kohtuniku üle järelevalvet. Uuriti kõikvõimalikke dokumente, vesteldi kümnete inimestega. Ainsa etteheitena avastati kohtuniku 2019. a-l kirjutatud kiri, milles viimane süüdistas üht kolleegi ebakompetentsuses. Selles teos toimus kohtuniku üle distsiplinaarmenetlus ning IAJ koosoleku ajal saabus info, et kohtunik tunnistati distsiplinaarrikkumises süüdi, kuid teda ei karistatud selle eest.

Ukraina Kohtunike Ühingu esindaja andis teada, et kohtusüsteem Ukrainas töötab edasi. Kohtud ei tööta okupeeritud aladel ja sõjatsoonis. Vähemalt 50 kohtumaja on hävinud. Okupeerimata piirkondades ei ole kohtud kannatanud olulist infrastruktuuri kahju. Emotsionaalses sõnavõtus oli Ukraina esindaja eriti tänulik nii Leedule, Lätile kui ka Eestile toetuse eest.

Suvel pöördus EAJ Moldova võimude poole seoses kohtunike ametisse nimetamisega. Nimelt vabastati Moldovas 13 noorkohtunikku pärast 5-aastast kohtunikustaaži. EAJ tuletas meelde kohtunike ning kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtteid. Muuhulgas tuletati meelde, et Euroopa standardid soovitavad kohtunike "katseaega" vältida. Teatavasti on analoogiline "katseaeg" ka Eestis.

Moldova pöördumine oli eriline, kuna EAJ poole pöördus kohtunike ühendus, mis ei ole EAJ liige. Vaatamata sellele otsustas IAJ presidentide komitee pöördumisele vastata. Sel põhjusel muutis IAJ oma põhikirja, et piirkondades, kus väiksuse, logistiliste probleemide või survestatuse tõttu ei ole kohtunike ühingut, saaks rahvusvahelise ühingu poole pöörduda. Nii on IAJ poole pöördunud Fidži ja Saalomoni saared, kus on probleem kasvava Hiina mõjuga.

IAJ poole pöördusid Afganistani kohtunikud, kelle elu Talibani režiimi all on ohus. Taliban on vabastanud oma kaasvõitlejatest vangid, kes otsivad kättemaksu neid süüdi mõistnud kohtunike vastu. Mitmed kohtunikud varjavad ennast Afganistanis, osad on tapetud. Afganistani kohtunikud palusid abi enda ja oma perekonna riigist lahkumiseks. Sel põhjusel on humanitaarviisasid 26 kohtunikule välja andnud näiteks Brasiilia. Suurbritannia on viisa andmisest samas keeldunud. Kreeka võimaldas transiiti, abistanud on Kasahstan ja Poola. Rahvusvaheline Advokatuuri kutseühendus on võimaldanud tasuta õigusabi.

Viimaste aastate trendiks võibki pidada kohtunike vastu suunatud vägivalla ja repressioonide suurenemist.

Tuneesias on iseseisev ja sõltumatu kohtusüsteem lakanud olemast, kuna riigi presidendi käes on kogu võimutäius. Olukord on võrreldav Türgiga. IAJ võttis vastu resolutsiooni, milles märkis, et sealse kohtute haldamise nõukoja laialisaatmine ja asendamine presidendile alluva komisjoniga ei vasta võimude lahususe põhimõttele. Samuti ohustavad kohtunike iseseisvust ja sõltumatust kohtunike vastu suunatud distsiplinaar- ja kriminaalmenetlused, mis mõnikord ei sisalda isegi süüdistust. IAJ kutsus Tuneesia võime üles kinni pidama rahvusvahelistest põhimõtetest, mis tagaksid iseseisva ja sõltumatu kohtuvõimu olemasolu.

Samuti ei järgita võimude lahususe põhimõtet El Salvadoris, kus president vabastas viis ülemkohtu kohtunikku (15-st), kuna kolleegium võttis vastu valitsusvastase otsuse. Seejuures ütles president, et kui ta oleks diktaator, oleks ta need kohtunikud maha lasknud.

Kiribati kohtusüsteem saadeti laiali, kuna ülemkohus tühistas valitsuse poolt välja antud ühe kohtuniku maalt väljasaatmise otsuse. See kohtunik juhtus olema abielus opositsiooni liidriga.

Paraguays ja Ecuadoris on kohtunikke mõrvatud, Guatemala kohtuniku kodu rünnati helikopteriga pärast otsuse tegemist narkokartelli asjas. Prokuröre ja kohtunikke on Guatemalas vahistatud ka nende töö tõttu ja algatatud nende vastu kriminaalasju. 24 kohtunikku on riigist lahkunud seoses turvalisusküsimustega. IAJ võttis Guatemala küsimuses vastu resolutsiooni, milles kutsus üles tagama kohtunike turvalisus, lõpetama kohtunike vastu suunatud menetlused ning tagama kohtunike valiku protseduuri vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Jeemenis võeti ülemkohtu kohtunik pantvangi, piinati ja tapeti. Kuigi Jeemen ei ole IAJ liige, võttis vastu resolutsiooni, millega mõistis olukorra hukka ning kutsus Jeemeni võime tagama kohtunike turvalisus.

IAJ arutas võimalust luua töögrupp, kes abistaks kohtunikke, kes abi vajavad nii õiguslikult (võimaldades õigusabi, kogudes kohtupraktikat jne), majanduslikult (läbi IAJ abifondi), kui ka praktiliselt (otsekontaktid, transport jms). EAJ töögrupp tegeleb ka ideega kohtunike ja kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse tagatiste seadustamiseks konventsioonina, kuna paljud põhimõtted ei ole tegelikult kirja pandud. Näiteks samal ajal toimunud Saksamaa juristide päevadel avaldas üks professor arvamust, et eksisteerivad kohtuniku sõltumatuse põhimõtted, aga mitte kohtusüsteemi või kohtute omad. Mõlemas töögrupis osaleb ka EKoÜ liige Meelis Eerik.

IAJ koosolekul arutavad kohtunikud traditsiooniliselt töögruppides erinevaid aktuaalseid teemasid. Seekordsed teemad olid:

IAJ andis kohtuvõimu iseseisvuse ja sõltumatuse eest seisjatele üle auhinnad:

• Murat Arslan– Türgi kohtunike ühingu endine esimees, kes viibib vangistuses juba kuuendat aastat. Tema eest seisnud IAJ-i ja EAJ-i endine president Christophe Regnard (Prantsusmaa) on jätkuvalt kantud Türgis terroristide nimekirja

• Erica Aifan– Guatemala kohtunik, kes arutas suuremahulisi narkokaubanduse ja korruptsiooniasju ning kes viibib hetkel eksiilis USA-s, seoses teda koduriigis ähvardava vangistusega

• Krystian Markiewicz – Poola kohtunike ühingu Iustitia esimees, panuse eest Poola kohtute ja kohtunike iseseisvuse ja sõltumatuse eest seismisel

 

Portugalis Portos toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millel osalesid Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena Anu Uritam ja Heiki Loot ning eksperdina viibis koosolekul Meelis Eerik.

Poola Kohtunike Ühingu esindaja ettekande alusel on olukord selles riigis kahjuks taas halvenemas. Lähiajal on plaanis läbi viia uus Justiitsnõukogu liikmete valimine, mille käigus võivad kohtunikud nõukogust sootuks välja jääda. Poola ajakirjanduses on leidnud kajastamist riigi asejustiitsministri algatatud kampaania, milles käigus on erinevate ebaseaduslike meetoditega üritatud kohtunikke survestada ja riivata nende sõltumatust. Muu hulgas on aseminister andnud distsiplinaarvõimu omavatele organitele korralduse asuda mõningaid kohtunikke jälgima.

Slovakkia Kohtunike Ühingu esindaja tänas EAJ 2021. a resolutsiooni eest, milles ei nõustutud riigis kavandatud seadusandlike muudatustega. Slovakkia Justiitsnõukogu ja Justiitsministeerium ei ole paraku pidanud vajalikuks resolutsiooniga arvestada. Koostamisel on eelnõu, mille kohaselt on kuriteoks seaduse ebaõige kohaldamine. Slovakkia Kohtunike Ühingut ei ole sisuliselt eelnõu koostamisse kaasatud. Kavandatakse muudatust, mis võimaldab kohtunikke ilma nende nõusolekuta viia üle ühest kohtust teise.

Kreeka Kohtunike Ühingu esindaja tänas EAJ sekkumise eest, mille tulemusena loobuti riigis plaanist asuda kohtunikke hindama eksamite kaudu.

Itaalia Kohtunike Ühingu esindaja ettekande kohaselt on parlamendi menetluses seaduseelnõu, mille eesmärgiks on muuta kohtusüsteemi efektiivsemaks. Eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, et süsteemi ebaefektiivsus on põhjustatud kohtunikest. Eelnõuga kavandatakse kohtunike perioodilist hindamist, arvestades menetlusosaliste tagasisidet.

Ukraina Kohtunike Ühingu esindaja ettekande kohaselt on riigis 119 kohut suletud, neist 47 asuvad vaenlase territooriumil ja 32 kohtumaja on sootuks hävitatud. Okupeeritud aladel õigusemõistmist teostada ei saa, mistõttu on kriitilise olukorra puhul kohtute üldkogud otsustanud kohtu tegevuse peatada. Mitmed kohtute töötajad ja kohtunikud on saanud haavata või surma. Paljud kohtunikud, sealhulgas Ukraina Kohtunike Ühingu esimees, võitlevad rindel või abistavad vabatahtlikena.

Koosolekul võeti vastu kaks resolutsiooni ja üks deklaratsioon:

• Poolale suunatud resolutsioonis nõutakse viivitamatute sammude astumist Euroopa Liidu Kohtu osundatud meetmete rakendamiseks, sealhulgas kõigi ametist kõrvaldatud või tahtevastaselt üleviidud kohtunike volituste taastamiseks. Resolutsioonis nõutakse kõigi õigusaktide tühistamist, mis võimaldavad algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes nende otsuste sisu alusel või juhul, kui kohtunik seab kahtluse alla mõne kolleegi ametisse nimetamise. EAJ nõuab ka seadusandlike aktide muutmist, et enamus Justiitsnõukogu liikmetest oleksid valitud kohtunike poolt.

• Ukraina palvel võeti vastu resolutsioon, millega toetatakse Ukraina Kohtunike Ühingu taotlust ÜRO-le uurimisrühma moodustamiseks, mis koguks ja talletaks tõendeid toime pandud sõjakuritegude kohta.

• Seoses olukorraga Itaalias rõhutati deklaratsioonis, et EAJ asub hoolikalt analüüsima planeeritavaid seadusandlikke muudatusi ning toetab Itaalia kolleege, et kaitsta neid võimalike kohtusüsteemi puudutavate rünnete eest.

Fotol Balti riikide kohtunike ühingute delegaadid Portos

 

Videokonverentsi vormis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millel kuulati ära EAJ presidendi Duro Sessa ettekanne ja kinnitati eelarve.

Olukorrast Poolas pidas ettekande Bogdan Jedrys. Tõdeti, et EAJ püüdlused Poola kohtunikke toetada ei ole edu kaasa toonud.

Ettekandega esines Leedu Kohtunike Ühingu uus esimees Gediminas Sagatys. Ettekande kohaselt tegi Vilniuse Regionaalkohus 27.03.2019 otsuse, milles mõistis süüdi 67 isikut sõjakuriteo ja inimsuse vastase kuriteo eest. Kohtumenetluses leidis tõendamist, et süüdimõistetute tegevuse tulemusena hukkusid 13.01.1991 Leedus mitmed iseseisvuspüüdlusi toetanud inimesed. Reaktsioonina kohtulahendile algatas Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomitee uurimise, mille tulemusena süüdistati Vilniuse Regionaalkohtu kohtunikke teadvalt süütute inimeste süüdimõistmises. Muu hulgas on alustatud nende kohtunike rahvusvahelist tagaotsimist. EAJ koosolekul osalejad avaldasid seesuguste arengute tõttu muret.

 

Videokonverentsi vormis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) 63. aastakoosolek, millest võtsid ühingu esindajatena osa esimees Indrek Parrest ja aseesimees Anu Uritam. Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) töörühma liikmena osales aastakoosolekul ka ühingu liige Meelis Eerik.

Koosolekul valiti IAJ uueks esimeheks José Manuel Igreja Matos (Portugal), kes oli seni EAJ esimees ja IAJ aseesimees. IAJ juhatusse (Presidency Committee) valiti Duro Sessa, Walter Barone, Allyson Duncan, Marcelle Kouassi, Sabine Matejka ja Mikael Sjoberg. EAJ uueks esimeheks sai Duro Sessa (Horvaatia). IAJ peasekretärina jätkab Giacomo Oberto, kes on seda ametit pidanud 2012. aastast.

IAJ uuteks liikmeteks võeti Filipiinide ja Gaboni kohtunike ühingud. Samuti kiideti heaks IAJ põhikirja muudatused ning juhatuse poolt pandeemia ajal vastu võetud otsustused.

IAJ 2022. a aastakoosolek toimub Iisraelis Tel avivis.

 

Kashstanis Nur-Sultanis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) 62. aastakoosolek, millest võtsid Eesti esindajatena osa ühingu aseesimees Anu Uritam ja juhatuse liige Tambet Tampuu.

IAJ aastakoosoleku raames toimus 15.09.2019 Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek, millel arutati taas kohtunikkonna olukorda mitmel pool Euroopas. Poola kohta võttis EAJ vastu resolutsiooni, milles väljendati tugevat solidaarsust Poola kohtunikega nende püüetes seista vastu Poola kohtusüsteemi sõltumatuse lagundamisele.

Koosolekul kiideti heaks EAJ presidendi pöördumised Ungari, Rumeenia ja Moldova ametivõimude poole. Ungaris on kohtunikkonna sõltumatus sattunud kriitilisse ohtu tulenevalt kohtute haldusasutuse (National Office for the Judiciary) õigusvastase sekkumisega kohtute haldusnõukogu tegevusse, mõjutades muu hulgas kohtunike valikut ja edutamist. Lisaks on Ungari valitsus teatanud kavatsusest luua eraldi halduskohtute süsteem, mis oleks nii kohtunike nimetamise kui ka karjääri osas suuresti Justiitsministeeriumi kontrolli all. Rumeenias on valitsuse poolt töötatud välja seaduseelnõu, mis drastiliselt vähendaks pensioneeruvate kohtunike sissetulekuid. Moldovas on menetluses seaduseelnõu, mis näeb ette sealse ülemkohtu tegevuse ümberkorraldamise (sh ametis olevate kohtunike hindamise selleks eraldi moodustatud 20-liikmelise komisjoni poolt, kellest 12 liiget nimetatakse seadusandliku ja täidesaatva võimu poolt).

 

Taanis Kopenhaagenis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millest võtsid Eesti esindajatena osa ühingu esimees Indrek Parrest ja juhatuse liige Leanika Tamm.

Koosolekul arutati taaskord kohtunikkonna olukorda Poolas, uuematest arengutest (kohtunike seisukohalt taandarengutest) andis ülevaate Bogdan Jedrys ning aastakoosolekul võeti ühehäälselt vastu resolutsioon, milles kutsuti Poola seadusandlikku ja täidesaatvat võimu üles viima kohtusüsteemi puudutavad regulatsioonid vastavusse rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu standarditega.

Arutuse all oli ka kohtunike olukord Ungaris ja Rumeenias. EAJ töögrupp (koosseisus Stephan Gass, Gerhard Reissner ja EKoÜ auliige Günter Woratsch) viis 2019. a aprillis läbi Ungari kohtunikkonna olukorda puudutava uuringu (fact finding missioon) ning koosolekul tutvustati selle tulemusi. Uuringu tulemusi kajastav raport on kättesaadav Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) veebilehel.

Arutati ka Türgi kohtunike abistamise seniseid tulemusi ja EAJ edasist tegevust selles vallas, samuti IAJ põhikirja võimalikke muudatusi, mille üle hääletamine toimub IAJ aastakoosolekul Nur-Sultanis 2019. a septembris.

Koosolekul esines ettekandega õigusriigi olulisusest globaliseeruvas (digitaliseeruvas) maalimas Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager.

Aastakoosoleku raames toimus 9. mail kohtu- ja täitevvõimu suhteid lahkav konverents teemal "Politics and Courts – a Changing Relationship?". Arutati peamiselt võimaluste üle, kuidas peaksid kohtud reageerima tänapäeva ühiskonnas toimuvatele muutustele ning kuidas kohtuvõimu sõltumatust ja autoriteeti on võimalik kaitsta.

Koosolekule järgneval päeval oli osalejatel võimalik külastada Taani Ülemkohut, tutvuda selle tööruumidega ja kuulata ettekannet kohtu kuulsusrikkast ajaloost.

EAJ järgmine aastakoosolek toimub 14.–16.05.2020 Portugalis Portos.

 

Marokos Marrakechis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek, millest võtsid Eesti esindajatena osa ühingu esimees Indrek Parrest ja aseesimees Anu Uritam. Lisaks osales koosolekul EAJ töörühma liikmena Meelis Eerik.

IAJ aastakoosoleku raames toimunud Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) kohtumisel arutati muude protokolliliste küsimuste kõrval olukorda Poolas ning EAJ rolli Poola kohtunike abistamises. Olukorrast andis ülevaate Poola kohtunik Bogdan Jedrys, kes käis olukorda Poolas tutvustamas ka 31.08.2018 Helsingis toimunud Põhjamaade kohtunike ühingute kohtumisel. Olukord ei ole oluliselt paranenud, vaid pigem vastupidi. Poola uude (politiseeritud) kohtute haldamise nõukotta soovis 10 000 Poola kohtuniku seast kandideerida ainult 18. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles mõistis Poolas läbi viidud kohtunikkonda puudutavad reformid hukka.

Samuti arutati kohtunike olukorda Ungaris. Kohtunikkonda puudutavate otsuste tegemisel on tekkinud konflikt selleks pädevate riigisiseste põhiseaduslike institutsioonide vahel. Ühe kohtunike nimetamiseks ja edutamiseks, samuti kohtu esimeeste määramiseks pädeva institutsiooni esimees on teinud palju meelevaldseid ja põhjendamata otsuseid, sh kohtunike ja kohtu esimeeste nimetamise osas. Samas ei ole Ungari kohtunike ühing otseselt palunud EAJ sekkumist. EAJ otsustas sellele vaatamata saata Ungari pädevatele institutsioonidele kirja palvega olukorda selgitada.

Koosoleku anti ülevaade Türgi kohtunike ja nende lähendaste senises abistamise tulemustest ning arutati edasisi samme. Lisaks arutati võimalusi muuta EAJ töögruppide tööd efektiivsemaks, et reageerida liikmesriikide pöördumistele kiiremini.

Uuteks IAJ liikmeteks võeti vastu Angola Vabariik, Boliivia Paljurahvuseline Riik (taasühines), Ecuadori Vabariik ja Guatemala Vabariik (taasühines). Liikmemaksu pikaajalise tasumata jätmise tõttu kaotas liikmesuse Lesotho Kuningriik.

Uueks IAJ presidendiks valiti senine esimene asepresident Tony Pagone (Austraalia) ja uueks IAJ esimeseks asepresidendiks sai José Manuel Igreja Matos (Portugal), kes jätkab ka EAJ presidendina. Senine IAJ president Christophe Regnard (Prantusmaa) valiti IAJ aupresidendiks. IAJ peasekretärina jätkab Giacomo Oberto (Itaalia).

Järgmine IAJ aastakoosolek toimub 2019. a septembris Kasahstanis Astanas. EAJ aastakoosolek toimub 9.-11. mail 2019 Taanis Kopenhaagenis.

 

Saksamaal Berliinis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millel oli esindatud 38 riiki. Eesti Kohtunike Ühingut käisid esindamas juhatuse liikmed Mari-Liis Avikson ja Tambet Tampuu. Ettekandega osales Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindaja, kes teatas, et nad on huvitatud EAJ-ga koostöö tõhustamisest.

EAJ aastakoosolekul võeti vastu viis resolutsiooni (Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohta, vajaduse kohta kaasajastada ÜRO 1985. a põhiprintsiipe kohtuvõimu sõltumatusest ning resolutsioonid Poola, Serbia ja Türgi kohta), mille täpsema sisuga on võimalik tutvuda EAJ veebilehel (inglise keeles).

Põhjamaad pakkusid Eesti Kohtunike Ühingule võimalust osaleda nende iga-aastasel koosolekul Helsingis, kus üheks aruteluküsimuseks on ka olukord Poolas.

Koosolekul rääkis Türgist pärit noormees enda isa, kes on endine kohtunik, kohtuasja arutamisest ning tõstatati vajadus jätkata Türgi endiste kohtunike abistamist.

Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) president andis igale aastakoosolekul osalenud riigile raamatu, milles sisaldusid kohtunikke puudutavad üldkehtivad põhireeglid (The Universal Charter of the Judge).

Järgmine EAJ aastakoosolek toimub Taanis.

 

Tšiilis Santiagos toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul Henn Jõks, Heli Käpp ja Rubo Kikerpill.

Muu hulgas kiitis IAJ 14.11.2017 peaassambleel heaks 1999. aastal vastu võetud kohtunike harta uuendatud teksti, mis on ingliskeelsena kättesaadav siin: https://www.iaj-uim.org/universal-charter-of-the-judge-2017/

 

Moldovas Chisinaus toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek, millest võttis Eesti esindajana osa EAJ töörühma liige Meelis Eerik.

 

Mehhiko pealinnas Mexico Citys leidis aset Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) 59. aastakongress ning selle raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek, kus arutati olukorda liikmesriikides. Eesti Kohtunike Ühingut esindas Mehhikos ühingu eelmine esimees ja EAJ töörühma liige Meelis Eerik.

Pärast riigipöördekatset on Türgis tuhandeid kohtunikke ametist vabastatud, vahistatud ja paljude varad on külmutatud. Esitatud on väiteid isegi piinamisest. Senine ainus sõltumatu Türgi kohtunike ühing (YARSAV) on tunnistatud terroriorganisatsiooniks ja tema tegevus keelustatud ning ühingu endine esimees Murat Arslan vahistati 19. oktoobril 2016 (st samaaegselt IAJ aastakoosolekul Türgi kohtunikele toetuse avaldamisega). EAJ on olukorra pärast varemgi muret tundnud ning muu hulgas pöördunud Türgi võimude poole (ka koostöös teiste organisatsioonidega), kuid need pöördumised on jäänud vastuseta. Seetõttu adresseeris EAJ oma pöördumise Euroopa Nõukogu ministrite komitee poole, mille plaanib novembris üle anda Tallinnas minister Jürgen Ligile kui ministrite komitee eesistujale. Minister Ligi ei ole aga seni sellele soovile reageerinud. IAJ võttis vastu ka ÜRO-le, Euroopa Nõukogule ja Euroopa Liidule adresseeritud resolutsiooni, milles palus muu hulgas moodustada ekspertide komisjon, et uurida inimõiguste olukorda Türgis ning lubada vaatlejaid jälgima Türgi kohtunike ja prokuröride suhtes toimuvaid kriminaalmenetlusi.

Juulis võeti Bulgaarias vastu seadus, mis kehtestab kohtunikele mittetulundusühingutesse (sh kutseühingutesse) kuulumise deklareerimise kohustuse. Bulgaaria Kohtunike Ühing leidis, et seadus on vastuolus ühingutesse vaba kuulumise põhimõttega, kuna see stigmatiseerib kohtunike ühingusse kuuluvaid kohtunikke ja seab nad surve alla. Seetõttu plaanivad paljud Bulgaaria kohtunikud ühingust lahkumist. Selle küsimuse arutelu kutsus esile mitmeid arvamusi ning selgus, et sama küsimus on arutluse all Prantsusmaal, Portugalis ja Islandil. Mitmed delegaadid kutsusid aga üles mõõdukusele, sest kohtunikud peaksidki pooldama läbipaistvust. EAJ koostas mõõduka sõnastusega pöördumise Bulgaaria võimude poole, paludes vastavad sätted üle vaadata, kuna need võivad viia eeltoodud põhimõtte rikkumisele.

Poola pöördus EAJ poole, kuna Poola president jättis mitmed kohtunikud ametisse nimetama. Poola Kohtunike Ühing leidis, et sellega on rikutud Poola põhiseadust ja rahvusvahelisi norme. Töögrupp palus taotlust täpsustada, kuid vastust sellele ei saanud. IAJ koosolekul Poola delegatsiooni ei olnud. Seetõttu lõpetas töögrupp pöördumisega tegelemise.

EAJ töögrupp esitas arutamiseks lisaprotokolli Euroopa Inimõiguste Konventsioonile, mille eesmärgiks on muuta siduvaks praegu mittesiduvana eksisteerivad kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse tagatised. Ühtlasi tegeletakse Universal Charter of the Judge kaasajastamisega. Arutelu jätkub.

Loodi vabatahtlikel annetustel põhinev fond (Provident Fund) alusetult vahistatud või vabastatud kohtunike ajutiseks rahaliseks abistamiseks. Abi hõlmab nii õigusabikulude osalist katmist kui ka näiteks hätta sattunud perekonnaliikmete ajutist abistamist. Fond leiab esmalt rakendust Türgi küsimuses. EAJ kutsub kohtunike ühinguid tegema annetusi, et fondi toimimist rahastada.

IAJ liikmeks võeti vastu Mauritaania, kuigi diskussiooni tekitas sealne inimõiguste olukord. IAJ leidis, et tuleb siiski eristada olukorda riigis ja kohtunike ühingu tegevust. Vastu võeti ka Sao Tome ja Principe. Tasumata liikmemaksu tõttu arvati ühingust välja Guatemaala.

Toimus ka uute juhtide valimine. IAJ juhiks valiti senine esimene asepresident ja EAJ president Christophe Regnard (Prantsusmaa) ning EAJ juhiks omakorda José Manuel Igreja Matos (Portugal).

EAJ järgmine koosolek toimub kevadel Moldovas.

 

Iisraelis Jeruusalemmas toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek, millest võtsid Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osa aseesimees Peeter Pällin ja juhatuse liige Henn Jõks. Aruteluteemadeks olid olukord erinevates liikmesriikides ja EAJ tulevikuplaanid.

EAJ otsustas asuda ette valmistama kohtuvõimu sõltumatuse ja erapooletuse konventsiooni , millesse koondatakse vastava valdkonna miinimumnõuded, mis on täna fikseeritud üksnes nn soft law instrumentides (nt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitused, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamused). Lõppeesmärgiks oleks kohtuvõimu sõltumatust tagavate sätete kehtestamine näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokollina, millisel juhul oleks see Euroopa Nõukogu liikmesriikidele siduv ja aitaks vältida olukordi, mis on praegu tekkinud mitmetes liikmesriikides (nt Türgi, Poola jt). Dokumendi eelnõu ettevalmistamine tehti ülesandeks EAJ resolutsioonide töörühmale, mille liikmeks on ka Meelis Eerik. Lisaks jätkatakse Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) tegevuse raames 1999. aastal Taiwanis vastu võetud kohtunike harta (Universal Charter of the Judge) kaasajastamist.

Eesti delegatsioon tegi ettepaneku süstemaatilise andmebaasi loomiseks, mis koondaks IAJ liikmesriikides kohtunike tagatiste ja staatuse kohta tehtud konstitutsioonikohtute otsuseid. Seda teemat arutatakse edaspidi täpsemalt.

EAJ kiitis heaks järjekordse kirja Türgi ametivõimudele, protesteerimaks selle vastu, et Türgi kohtunike ja prokuröride ühingu (YARSAV) esindajal keelati sealse kohtuhaldusnõukogu poolt osalemine EAJ aastakoosolekul. Vastuolud Türgi täitevvõimu ja kohtuvõimu vahel üha süvenevad, muu hulgas on arvatavasti just täitevvõimu initsiatiivil moodustatud Türgis konkureeriv kohtunike ühing ning riigi president avalikult teatanud, et ei tunnista Türgi konstitutsioonikohtu 25.02.2016 otsust mitte esitada kahele tuntud ajakirjanikule terrorismisüüdistust. Hilisemate teadete kohaselt on Türgis lisaks toimunud ulatuslik kohtunike (sh kohtujuhtide) ja prokuröride tahtevastane üleviimine teistesse piirkondadesse, mis puudutab kokku 3700 kohtunikku ja prokuröri (s.o ligikaudu neljandikku nende koguarvust).

 

Hispaanias Barcelonas toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) 58. aastakongress. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aseesimees Peeter Pällin ning juhatuse liikmed Henn Jõks ja Ingeri Tamm. Kongressil anti ülevaade erinevate IAJ organite (töögrupid, uurimiskomisjonid) tegevusest ja IAJ koostööst rahvusvahelise institutsioonide ja komisjonidega (CEPEJ, ÜRO, jt).

Kongress arutas Iraagi kohtunike ühingu avaldust IAJ liikmeks astumiseks. Raportöörid olid koostanud ettekande olukorrast Iraagis, milles leiti, et kuigi riik kannatab aktiivse sõjategevuse all, on riigis sõltumatu ja toimiv kohtuvõim ning täitevvõimust sõltumatu kohtunikke koondav ühing. Kongress otsustas võtta Iraagi ühingu IAJ liikmeks.

Kongress võttis vastu Ukrainat, Türgit ja Uruguaid puudutavad otsused. Ukraina suhtes on IAJ varem vastu võtnud mitu resolutsiooni, milles on hukka mõistnud erinevad katsed kohtunikkonna "puhastamiseks" või lustratsiooniks. Sellele vaatamata on Ukrakina delegaatide sõnul valitsus välja töötanud uue plaani täiemõõduliseks lustratsiooniks, millega vabastataks kõik ametis olevad kohtunikud ning ametis saaksid taasalustada vaid need kohtunikud, kes vastavad täitevvõimu kontrolli all oleva komisjoni nõudmistele. IAJ oma resolutsiooniga mõistis Ukraina valitsuse sellekohase plaani ühemõtteliselt hukka ja lubas astuda samme teiste rahvusvaheliste institutsioonide toetuse saamiseks.

Ka Türgis oli tegemist jätkuva olukorraga, mille suhte on IAJ varasemalt korduvalt muret väljendanud. Uuemate arengutena on valitsus kõrgema kohtu kohtuniku ametist vabastanud kohtunike ühingu presidendi ja jätkab IAj liikmeks oleva kohtunike ühingu YARSAV liikmete diskrimineerimist. Kongress võttis vastu resolutsiooni, millega mõistis hukka Türgi valitsuse tegevuse. Lisaks võttis Kongress vastu ka otsuse esitada IAJ noot Uruguai valitsusele seoses valitsuse ja kohtunike vahel juba 5 aastat vältava vaidlusega palgakorralduse põhiseaduspärasuse üle.

Kongressi raames toimus ka Eurooa Kohtunike Ühingu (EAJ, mis on IAJ üks neljast regionaalgrupist) koosolek.

Järgmine IAJ aastakongress toimub 2016. a oktoobris Mehhikos Mexico City's ja EAJ aastakoosolek 2016. a mais Iisraelis Jeruusalemmas.

 

PRESSITEADE

Euroopa Kohtunike Ühing nõuab kahe Türgi kohtuniku viivitamatut vahi alt vabastamist.

Euroopa Kohtunike Ühing nõuab hetkel Türgis vahi all viibiva kahe kohtuniku, Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i, viivitamatut vabastamist. Nimetatud Türgi kohtunikud arreteeriti Istanbulis 30. aprillil 2015, pärast nende poolt politseiametnike ja ajakirjanike vahi alt vabastamise otsustamist.

Euroopa Kohtunike Ühing (EAJ) arutas oma koosolekul Gdanskis 16. mail 2015 muu hulgas õigusemõistmisega seotud probleeme Türgis. Eraldi tähelepanu all oli kahe Türgi kohtuniku - Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i - arreteerimine ja kinnipidamine 30. aprillil 2015 Istanbulis.

Oma resolutsioonis märkis Euroopa Kohtunike Ühing järgmist:

• Arreteerimise ja kinnipidamise aluseks oli see, et kohtunikud käskisid vabastada väidetavad kahtlusalused.
• Iga katse kahjustada kohtuniku vabadust tuvastada konkreetses asjas fakte ja kohaldada seadust, kujutab endast kohtuniku sõltumatuse selget rikkumist.
• EAJ mõistab hukka iga kohtuniku arreteerimise ja kinnipidamise, mille aluseks on tema õigustmõistva funktsiooni täitmisel tehtud otsused, ning nõuab kohtunike Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i viivitamatut vabastamist.

Metin Özcelik (Istanbuli 29. esimese astme kohus) ja Mustafa Baser (Istanbuli 32. esimese astme kohus) käskisid 25. aprillil 2015 vabastada politseiametnikud ja ajakirjanikud, kes olid viibinud vahi all kuus kuud. Vastutav riigiprokurör keeldus vabastamismäärusele alla kirjutamast, viidates peaprokuröri asetäitjalt saadud juhisele. Pärast vabastamismääruse kohta ajalehes avaldatud kriitilist artiklit, väljendas endine justiitsminister negatiivset suhtumist Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i otsustesse kinnipeetavad vabastada. Türgi president Erdogan süüdistas pressikonverentsil Türgi kõrgemat kohtunike ja prokuröride nõukogu (HCJP), kuna nad ei ole olukorda sekkunud. HCJP pädeva komisjoni esimees vabandas hilinenud sekkumise eest ning kõrvaldas nimetatud kohtunikud ajutiselt ametist. Nende väljastatud vabastamismäärused tunnistati kehtetuks teise kohtu poolt, millel puudus pädevus selliste küsimuste otsustamiseks. Riigiprokurör alustas eeltoodud kahe kohtuniku suhtes uurimist ning nad arreteeriti kahtlustatuna kuulumises samasse terroristlikku organisatsiooni, millesse väidetavalt kuulusid isikud, kelle vabastamise olid kohtunikud otsustanud.

Euroopa Kohtunike Ühing on regionaalne organisatsioon, mis tegutseb Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu raames. EAJ liikmeteks on kohtunike ühingud 44 erinevast riigist. EAJ üheks eesmärgiks on tugevdada ja toetada õigusriigi põhimõtteid ning õigusemõistmise sõltumatust ja erapooletust kogu Euroopa ulatuses ja ka kõigis liikmesriikides.

Eesti Kohtunike Ühing on Euroopa Kohtunike Ühingu liige alates 1995. aastast. Käesolev pressiteade avaldatakse üheaegselt EAJ ja kõigi selle liikmesorganisatsioonide poolt.

Täiendav informatsioon:

• EAJ pressiteade (eesti keeles)
• EAJ pressiteade (inglise keeles)
• EAJ resolutsioon õigusemõistmise olukorrast Türgis (inglise keeles)
• Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i kaasuse taustainfo (inglise keeles)

 

Poolas Gdanskis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul esimees Virgo Saarmets ja EAJ resolutsioonide töörühma liige Meelis Eerik. Aastakoosolekul anti ülevaade töögruppide tööst ja arutati kohtusüsteemide olukorda Euroopa riikides.

Järgmine Euroopa Kohtunike Ühingu koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosoleku raames 4.-8. oktoobril Hispaanias Barcelonas.

 

Euroopa Kohtunike Ühingul valmis raport kohtusüsteemide olukorrast Euroopas ("What is the situation for justice in Europe in 2014?"). Selle aluseks oli liikmesriikidele 27.11.2013 välja saadetud küsimustikud, millele vastamine toimus 2014. aasta esimesel poolel. Küsimustik hõlmab nii kohtunikkonda ja kohtusüsteemi puudutavaid üldküsimusi kui ka spetsiifilisi küsimusi seoses kohtunike ühingute tegevusega. Raport kajastab 19 liikmesriigi vastuste analüüsi, mille hulgast puudub kahjuks Eesti, kuigi ühing on omalt poolt andmed Eesti kohta EAJ-le tähtaegselt esitanud.

 

Brasiilias Foz do Iguaçus toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek ning selle raames ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) kohtumine. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul esimees Virgo Saarmets ja juhatuse liige Henn Jõks, samuti oli EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi liikmena kohal Meelis Eerik. Aastakoosolekul osales ka IAJ auesimees ja EKoÜ auliige Günther Woratsch Austriast. Kohal olid kokku 66 riigi esindajad (Euroopast 35 riiki).

Seekordsel 57. aastakoosolekul võeti vastu kaks uut liiget – Egiptus ja Lesotho – ning valiti järgmiseks kaheks aastaks uued juhtorganid. IAJ uus president on senine esimene asepresident Cristina Crespo Uruguaist ning uueks esimeseks asepresidendiks (s.o IAJ tõenäoliseks järgmiseks presidendiks) Christophe Regnard Prantsusmaalt, kes jätkab ka EAJ presidendi ametis. Ülejäänud asepresidentideks valiti Rafael de Menezes (Mehhiko), Jose Manuel Igreja Matos (Portugal), Cagney Musi (Lõuna-Aafrika Vabariik), Gaetano Pagone (Austraalia) ja Duro Sessa (Horvaatia). IAJ peasekretariaat jätkab tegutsemist Roomas ning senise peasekretäri Giacomo Oberto (Itaalia) juhtimisel. Senine IAJ president Gerhard Reissner Austriast nimetati IAJ auesimeheks.

IAJ võttis vastu resolutsioonid, toetamaks kohtunike tegevust ja taunimaks ebademokraatlikke ilminguid Ida-Timoris (kõik rahvusvahelise koostöö raames riigis töötavad Portugali kohtunikud saadeti maalt välja), Iraagis, Jeemenis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Kongo DV-s (õiglast palka nõudvat 35-t streikivat kohtunikku ähvardatakse ametist kõrvaldamisega) ja Peruus (riik ei ole täitnud konstitutsioonikohtu otsust, millega kohustati taastama kohtunike palk, IAJ toetas Peruu kohtunike poolt esitatud petitsiooni võimalikult kiiret läbivaatamist Ameerika inimõiguste komisjonis – Inter-American Commission on Human Rights). Vastu jäid võtmata ebapiisavalt ettevalmistatud resolutsioonid, mis puudutasid olukorda Uruguais (kohtunikele ministritega võrdse palga nõue), Costa-Ricas ja Puerto-Ricos (Ülemkohtu esimees kõrvaldas kolm kohtunikku ametist ajaleheartikli põhjal, milles neid nimetati korruptantideks, ilma et mingit ametlikku menetlust oleks nende suhtes alustatud).

Aastakoosolekul muudeti mõningal määral IAJ põhikirja, nähes ette, et töörühmade liikmeteks ei pea enam tingimata olema liikmesühingute delegaadid, vaid need valitakse eraldi. Samuti kinnitati IAJ eelarve kogusummas 68 474 eurot, mis moodustub liikmemaksudest (Eesti panus 352 eurot) ja pangaintressidest.

Väga olulise uuendusena seati sisse standardküsimustikud nii IAJ liikmeks astuda soovivatele organisatsioonidele kui ka olemasolevate liikmesorganisatsioonide perioodiliseks monitoorimiseks. Liikmete esmakordne monitoorimine leiab aset juba järgmisel aastal ning asjakohasele küsimustikule tuleb vastata hiljemalt 30. aprilliks 2015.

Kiideti heaks IAJ tegevusprioriteedid 2015–2018:

IAJ nelja valdkondliku töörühma (study commission) järgmise aasta uurimisteemadeks valiti: 1. (kohtusüsteemi staatuse töörühm) tõhus kohtuhaldus vs kohtuniku sõltumatus; 2. (tsiviilõiguse ja -protsessi töörühm) eksperttunnistajad kohtus; 3. (kriminaalõiguse ja -protsessi töörühm) korruptsioon; 4. (avaliku ja sotsiaalõiguse töörühm) töölt vallandamine põhjuste tõendamine.

Seekordsel aastakoosolekul osalesid Eesti delegaadid 1. töörühmas, mille aruteluobjektiks oli "meedia (sh sotsiaalmeedia) kohtusaalis ja selle mõju kohtuniku sõltumatusele". Peamine järeldus, milleni töörühm jõudis, oli see, et probleemide vähendamiseks või ärahoidmiseks on esmatähtis vastastikune üksteise vajaduste mõistmine, mis eeldab mõlema poole (s.o kohtunike ja ajakirjanike) pidevat koolitamist.

EAJ koosolekul otsustati läkitada kirjad kujunenud olukordade taunimiseks Türgis (rünnatakse kohtunike sõltumatust), Slovakkias (põhiseaduse täiendustega on nähtud ette kohtunike hindamine, mis võib päädida ametist vabastamisega – vt ka CCJE kommentaare samal teemal) ja Kreekas (kohtunike palgatase küll konstitutsioonikohtu otsuse järel taastati, kuid varasemalt saamata jäänud palgavahet ei ole hüvitatud) ning moodustati delegatsioon, kes läheb tutvuma olukorraga Ukrainas. Delegatsiooni liikmeteks valiti EAJ president Christophe Regnard (Prantsusmaa), resolutsioonide ettevalmistamise töörühma juht Stephen Gass (Šveits) ja töörühma liige Meelis Eerik (Eesti).

IAJ aastakoosoleku raames toimus 12. novembril 2014 lisaks kõrgetasemeline rahvusvaheline keskkonnaõiguse konverents, mille põhiteemadeks olid juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjades ning kohtunike ja kohtuametnike koolitamine keskkonnaõiguse küsimustes.

Lisaks ametlikule osale korraldati meelelahutuseks osalejatele ekskursioonid Brasiilia-Argentiina piiril asuvale Iguassu joale ning Brasiilia-Paraguai piiril asuvale Itaipu tammile.

Järgmine EAJ koosolek toimub 14. mail 2015 Poolas Gdanskis ning järgmine IAJ aastakoosolek leiab aset 3.-8. oktoobril 2015 Hispaanias Barcelonas.

 

Küprosel Limassolis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul aseesimees Peeter Pällin ja Rubo Kikerpill. Aastakoosolekul anti ülevaade töögruppide tööst, arutati olukorda Euroopa riikides ja, võeti vastu resolutsioonid Ukraina ja Türgi suhtes.

Töögrupp "Ways to Brussels" osales rahvusvahelisel konverentsil õiguse rollist Euroopa Liidus "Õiguse alused", kus vahetati mõtteid õigusvaldkonna tuleviku üle Euroopa Liidus lähiaastatel. Töögrupi sõnul on Euroopa Liidu tasandil lähiaastatel kaks põhilist arengusuunda: kodanike juurdepääs õigusemõistmisele ja tendents taandada õigusemõistmist efektiivsusele ja statistikale.

Resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp valmistas ette resolutsioonid Türgi ja Ukraina kohta. Türgis on peamiseks mureks sealse Kohtute Haldamise Nõukoja valimiste mõjutamine valitsuse poolt. Türgi esindaja sõnul on valitsus koostanud nimekirja talle lojaalsetest kohtute haldusnõukogusse kandideerivatest kohtunikest ning toetab nende kandidaatide valimiskampaaniat. Nimekirja kuuluvad kandidaadid saavad valitsuselt organisatsioonilist ja finantsilist tuge, et reisida mööda maad ja kohtuda eri piirkondade kohtutes kohalike kohtunikega. Nimekirja mittekuuluvad kandidaadid seevastu on mitmetel juhtudel ebaseaduslikult ja nende tahte vastaselt üle viidud tööle kaugetesse maapiirkondadesse. EAJ üldkoosolek võttis vastu resolutsiooni, milles kutsub Türgi valitsusvõime mitte mõjutama Kohtute Haldamise Nõukoja valimisi, rõhutab nõukotta kuuluvate kohtunike sõltumatuse tähtsust. EAJ jälgib valimiste käiku spetsiaalse komitee abil.

Ukrainas oli 14. maiks toime pandud kümneid rünnakuid kohtute ja kohtunike vastu. Ühel juhtumil on rünnaku tagajärjel hukkunud üks kohtunik. Tuvastamata isikud on tunginud relvadega kohtusaali ja takistanud õigusemõistmist, mõnel juhtumil on põlema pandud kohtumaja. Kohtunikud on soovinud oma tööd jätkata, kuid turvalisuse kaalutlustel on nad mitmes piirkonnas pidanud töötama kodus. EAJ üldkoosolek võttis vastu resolutsiooni, milles kutsub valitsusvõime üles viivitamatult tagama õigusemõistmisega tegelevate isikute turvalisus.

Poolas jõustus 2012. aastal seadus, mis külmutas kohtunike palgad. Poola Konstitutsioonikohus leidis, et palkade külmutamine oli majanduskriisi tingimustes põhjendatud. Mitmed Poola kohtunikud on pöördunud põhiseaduskohtu otsuse järgselt Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kus vaidlused on hetkel pooleli. Poola esindaja palus EAJ presidendil avaldada toetust EIK-i pöördunud kohtunikele.

Järgmine Euroopa Kohtunike Ühingu koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosoleku raames 8.-14. novembril Brasiilias Foz do Iguaçus.

 

Ukrainas Jaltas toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Aastakoosoleku raames toimus ka konverents, mis käsitles kohtusüsteemi omavalitsusorganite rolli. Konverentsil rõhutati omavalitsusorganite, eriti kohtute haldamise nõukoja laadsete organite tähtsust kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamisel. Seejuures on oluline, et kohtute haldamise organites ei kalduks jõujooned täitevvõimu kasuks.

Aastakoosolekul tegelesid töögrupid lastega seotud vaidluste lahendamisega, töötervishoiu küsimuste ja keskkonnakuritegude menetluse problemaatikaga.

IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek, kus arutati Euroopa päevakajalisi probleeme.

Gruusias on loodud parlamendikomisjon, mille ülesandeks on uurida kõiki aastatel 2005-2012 tehtud kohtulahendeid eesmärgiga tuvastada kohtusüsteemi minetusi. Hinnangu antud küsimusele andsid nii EAJ töögrupp kui ka Veneetsia komisjon, kelle arvamuste kohaselt kohtusüsteemivälise organi tegevus kohtulahendite vigade uurimisel ei vasta võimude lahususe ja kohtusüsteemi iseseisvuse põhimõttele ega ka rahvusvahelistele standarditele.

Hispaanias valmistatakse ette kohtureformi, mille käigus soovitakse muuta ka kohtute haldamise nõukoja koosseisu selliselt, et kohtunikud jääksid seal vähemusse. EAJ võttis vastu sellist arengut tauniva resolutsiooni.

Analoogiline olukord on aset leidnud Prantsusmaal, kus kohtureformi tulemusena on kohtunikud sealses kohtute haldamise nõukojas vähemuses. Kuigi president Hollande lubas valimiste ajal endine olukord taastada ei ole seda tänaseks tehtud. Seejuures on huvipakkuv, et üks teine (EAJ mittekuuluv) prantsuse kohtunike ühing ei toetanud poliitiliste arutelude ajal ideed kohtunike enamusest KHN-s.

Sloveenias suvel jõustunud kohtute seaduse muudatuste tulemusena loodi kohtute efektiivsuse tõstmise ettekäändel kohtute inspektorid, kes kontrollivad kohtuesimeeste tööd. Inspektorid on ametnikud, mitte kohtunikud. EAJ president koostas kirja Sloveenia võimudele, milles avaldas muret selliste arengute üle.

Ungaris langetati 2012. a-st kohustuslikku kohtunikupensioni iga 70-lt 62 eluaastale. Euroopa Kohus leidis, et eesmärk standardiseerida avaliku sektori teenistujate pensioneerumise iga ja luua paremini tasakaalustatud teenistujate vanuseline struktuur on aktsepteeritav sotsiaalpoliitika osa. Samas leidis kohus, et ungari kohtunikel oli õiguspärane ootus jääda ametisse kuni 70-nda eluaastani ning et kohtunike kohustusliku pensioniea järsk langetamine 8 aasta võrra ei ole selle eesmärgi saavutamiseks kohane meede. Selle otsuse valguses muudeti seadust selliselt, et kohtunike kohustusliku pensioni iga vähendatakse järk-järgult 65 eluaastani aastaks 2023. 229-st ametist lahkuma sunnitud ungari kohtunikust soovis otsuse mõjul tööd jätkata 56; 173 valis 1 aasta palga suuruse kompensatsiooni.

 

Šveitsis St. Gallenis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

 

Ameerika Ühendriikides Alexandrias toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ, International Association of Judges) aastakoosolek.

Toimusid organisatsioonisisesed valimised ning uueks IAJ presidendiks valiti Gerhard Reissner Austriast. Samuti toimusid regionaalgruppide, sh Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ, European Association of Judges) organite valimised ning uueks EAJ presidendiks sai Christophe Reignard Prantsusmaalt.

IAJ koosoleku raames toimunud EAJ koosolekul arutati peamiselt Euroopa majanduskriisist tulenevaid probleeme. Endiselt on Euroopas teemaks kärped, sh kohtusüsteemi puudutavad kärped. Arutati kohtunike palkade vähendamise, palkade külmutamise, pensionisüsteemi reorganiseerimise ja kohtusüsteemi finantseerimisega seotud küsimusi. Nimetatud teemade osas on EAJ varem vastu võtnud seisukohti ja resolutsioone, mille juurde jäädi selgi korral.

Kuivõrd IAJ koosolekut võõrustas Ameerika Ühendriikide Patendi ja Kaubamärgi Amet, seondusid koosolekuga seotud teemad vastava temaatikaga. Lisaks IAJ peaassambleele ning regionaalgruppide koosolekutele toimusid ka intellektuaalset omandit puudutavate töögruppide koosolekud. Töögruppides arutati kaubamärgi regulatsiooni erinevates riikides, intellektuaalse omandi probleeme konkurentsiõiguse vaatepunktist, samuti intellektuaalse omandi vaidluste menetluskorda. Töögruppide kokkuvõtted avaldatakse IAJ kodulehel.

Külastati Georgetowni ülikooli õiguskeskust, Ameerika ülikooli õigusteaduskonda, vastuvõtu korraldas George Washingtoni õiguskeskus, New Yorgi Intellektuaalse Omandi Ühing ja Washington Circuit Advokatuur. Kohtuti Ameerika Ülemkohtu kohtunik Sonia Sotomayoriga. IAJ koosoleku korraldas Ameerika Föderaalkohtunike Ühing.

Järgmine IAJ koosolek toimub aasta pärast Ukrainas.

 

Hollandis Amsterdamis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ, European Association of Judges) aastakoosolek.

Aastakoosolekul arutati olukorda Euroopa riikides. Nagu ka mitmel varasemal koosolekul andsid tooni majanduskriisist tulenevad probleemid.

Poolas on kohtunike palgad külmutatud, samal ajal on teiste võimuharude palku isegi tõstetud. Kohtunike hinnangul halvenesid kohtunike ja teiste võimuharude esindajate suhted märgatavalt pärast seda, kui osad kohtunikud saatsid jalgpallisõbrast peaministrile punase kaardi. Praegu protestisid poola kohtunikud kohtute seaduse "ebaseadusliku" vastuvõtmise, kohtunike koolituse allutamise üle Justiitsministeeriumile, uute kohtunike ametisse nimetamise, karjäärisüsteemi puudumise jm küsimuste üle. EAJ saadab Poola ametivõimudele kirja, milles tunneb olukorra üle muret kohtunike koolituse ja palga osas. Samas tõdeti koosolekul, et puuduvad seaduste vastuvõtmist puudutavad rahvusvahelised standardid ning ka teiste küsimuste osas pole alust hetkel sekkuda.

Mõistetavalt on palga vähendamise probleem ka Kreeka kohtunikel. Kohtunike palku vähendati 38,5% ning proportsionaalselt rohkem kui teistel ametiisikutel. Siin põrkusid esiteks palga ebaproportsionaalse vähendamise probleem ja teiseks palga vähendamine tasemeni, mis ei taga kohtuniku ametiväärikust, kuid nendele probleemidele tuli läheneda riigi majandusliku võimekuse võtmes. EAJ võttis vastu üsna tasakaalustatud sõnastuses resolutsiooni, mis tuletab kreeka võimudele meelde kohtunike palku puudutavaid rahvusvahelisi põhimõtteid.

Belgia esindaja andis ülevaate probleemidest kohtunikupensioniga. Kohtuniku pensioniiga tõsteti Belgias 62 eluaastani (teistel 59) ning muudeti pensioniõiguse tekkimist selliselt, et kõik kohtunikud ei pruugi seda välja teenida (eelkõige näiteks esmalt advokaadina tegutsenud kohtunikud). Antud hetkel ei pidanud belgia esindaja EAJ hinnangut selles küsimuses veel vajalikuks.

Samas on märgata ka majanduskriisi leevendumise märke. Näiteks on kohtunike kriisieelne palk taastatud Islandil ja Iisraelis.

Ungaris on loodud kohtuhaldusasutuse laadne amet, mille juht valitakse parlamendi poolt (s.o kohtunike osavõtuta) 9-ks aastaks (tagasivalimisõigusega). Tekkinud on võimupüramiid, kuna selle asutuse juhil on õigus otsustada kohtunike ametisse nimetamist, eelarvet jm küsimusi, mille osas sealse kohtute haldamise nõukoja otsused on vaid soovituslikku laadi. Selline regulatsiooni tekitas paljudes kolleegides küsimusi, kuid ungari esindaja leidis, et praktilised probleemid puuduvad ning mingit sekkumist ei ole vaja. Väidetavalt on lahendatud ka kohtuniku nõusolekuta ühest kohtust teise üleviimise probleem ja kohustusliku pensioniea langetamine, mille tulemusena tuli ametist lahkuda ca 200 kohtunikul. Päris selgeid vastuseid siiski ei saadud.

Organisatsioonilisest tegeleti liikmelisuse nõuetega. Kuigi EAJ oli nõus leevendama liikmetele esitatavaid nõudeid, leiti, et sisse tuleks viia kõigi liikmete perioodiline hindamine. Hindamise kriteeriumiks ei ole seejuures mitte vastava riigi kohtuvõimu sõltumatus, vaid kohtunike ühingu tegevus. Riigi kohtusüsteemis probleemide tekkimisel saab EAJ juhtida vastava kohtunike ühingu tähelepanu vajadusele reageerida. Kui ühing seda ei tee võib see olla aluseks liikmelisuse lõpetamiseks või EAJ omaalgatuslikule sekkumisele (näiteks kui riigi kohtunike ühing on tugeva surve all). Üldistatuna tähendab see suuremat rahvusvahelist kontrolli tagamaks liikmeks olevate kohtunike ühingute põhikirjaliste eesmärkide täitmist. Kuivõrd seda põhimõtet soovitakse kohaldada ka Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ, International Association of Judges) osas, arutatakse antud küsimust sügisesel koosolekul.

Järgmine EAJ koosolek toimub IAJ aastakoosoleku raames novembris.

 

Türgis Istanbulis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Põhimõtteline küsimus sellest, mida tähendab kohtusüsteemi ja kohtunike ühingute iseseisvus ja sõltumatus, tekkis uute liikmete vastuvõtmisel. IAJ liikmeks saavad nimelt olla vaid (sh) sellele kriteeriumile vastavad ühingud (IAJ on näiteks varem tagasi lükanud Venemaa, Kasahstani jt liikmelisustaotlused). Lõuna-Ameerika ja Aafrika riigid leidsid, et liikmelisuskriteerium on liiga range ning kehtib ainult uute liikmete, mitte aga olemasolevate liikmete suhtes. Euroopa riigid kartsid, et lati allatoomine toob kaasa IAJ autoriteedi languse. Tekkis küsimus, kas kohtunike ühing saab olla iseseisev ja sõltumatu riigis, kus kohtusüsteem seda ei ole. Teisest küljest on just viimasel juhul vaja toetada kohtunike ühingu püüdlusi kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse eest võitlemisel. Seda saab teha IAJ liikmena. Mööndi, et ka liikmeks olevate Euroopa riikide hulgas võib olla neid, kelle kohtusüsteem või ühing viidatud kriteeriumile enam ei vasta (näiteks kohtunike vähemus Kohtute Haldamise Nõukodades, ühingu tegevuse finantseerimine riigi poolt vms). IAJ liikmelisuse lõpetamise aluseks on praegusel juhul vaid liikmemaksu mittetasumine.

Sellel solidaarsuse ja autoriteedi skaalal jõuti järgmisele lahendusele: IAJ muudab oma põhikirja selliselt, et IAJ liikmelisust saab lõpetada ka muul juhul kui liikmemaksu mittetasumisel, viiakse sisse iga riigi perioodiline monitooring; leiti, et kohtusüsteemi iseseisvus ei ole aluseks kohtunike ühingu iseseisvumise üle otsustamisel.

Neid põhimõttelisi seisukohti rakendati konkreetsete riikide suhtes. Avalikul hääletamisel ja ühegi vastuhääleta võeti IAJ liikmeks Benin, liikmete soovil salajasel hääletamisel ja väga napi häälteenamusega (1-2 häält) võeti liikmeks Alžeeria, Kasahstan ja Ukraina.

IAJ koosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek. Koosolekul arutati Euroopas päevakorral olevaid küsimusi.

Serbias on jätkuvalt probleemiks kohtunike ümbernimetamine. Alates sellest aastast kaotasid kõik Serbia kohtunikud ameti ning pidid ametisse nimetamist uuesti taotlema. Umbes 800 kohtunikku uuesti ametisse ei nimetatud. EAJ on selle olukorra juba hukka mõistnud nagu ka Euroopa Komisjon ja OSCE. Selle surve tõttu toimub praegu Serbias kohtunike ümbernimetamise uus läbivaatamine, kuid ka nüüd mitte piisavalt läbipaistvalt. Arvestades asjaolu, et sama soovitakse läbi viia ühes Lõuna-Ameerika riigis, suunas EAJ antud küsimuse IAJ peaassambleele. IAJ resolutsiooni kohaselt võib eluaegselt ametisse nimetatud kohtunikku ametist vabastada üksnes distsiplinaarmenetluse käigus (mis peab vastama ausa menetluse põhimõttele) või kui kohtunik ei ole suuteline oma ametikohustusi täitma.

Probleemid Slovakkias on juurde saanud veel ühe vindi. Meeldetuletusena: mõned aastad tagasi tugevdas tollane justiitsminister kohtuvõimu iseseisvust ja võim anti riigikohtu esimehele. Seejärel nimetati sama justiitsminister Slovakkia riigikohtu esimeheks. Saades riigikohtu esimeheks asus ta väidetavalt võimu kuritarvitama (distsiplinaarmenetluse mõjutamine, kohtunike ametisse nimetamise mõjutamine, kohtuesimeeste ametist vabastamine jms). Nüüd aga sai võimule opositsioon, kes on välja töötanud eelnõu, millega riigikohtu esimehe volitusi vähendatakse täitevvõimu kasuks. EAJ resolutsioone ettevalmistav töögrupp arutas seega huvitavat küsimust: kas antud juhul lähtuda nn teoreetilisest vaatenurgast, mille järgi oleks kohtuvõimu iseseisvuse vähendamine taunitav või arvestada reaalset olukorda, mis nõuab muutusi. Töögrupp leidis, et lähtuda tuleb põhimõtetest. EAJ nõustus töögrupiga. Leiti, et isegi juhul, kui riigikohtu esimehe käitumist pidada vähemalt vastuoluliseks, tuleb asuda seisukohale, et kohtuvõimu sõltumatuse ja iseseisvuse vähendamine täitevvõimu kasuks ei saa olla aktsepteeritav.

Ka Itaalias on ettevalmistamisel reform, millega vähendatakse kohtuvõimu autonoomsust ning muudetakse sealse Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu selliselt, et kohtunikud jäävad selles vähemusse. Tänu majanduslangusele on aga see reform seiskunud.

IAJ aastakoosoleku raames arutati kahel päeval töögruppides järgmisi teemasid:

Järgmine IAJ aastakoosolek toimub novembris 2012.

 

Maltal toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

Koosolekul arutati probleeme erinevate riikide kohtusüsteemides.

Kõige teravam on probleem Slovakkias. Slovakkias on võim koondunud Riigikohtu esimehe kätte, kes oli endine justiitsminister ja kes omab tugevaid poliitilisi kontakte. Riigikohtu esimees kontrollib Kohtute Haldamise Nõukoda, kohtunike ja kohtuesimeeste ametisse nimetamist ja distsiplinaarmenetlust. Olukord on viinud Slovakkia Kohtunike Ühingu lagunemiseni, mille kohaselt kuulub 1400-st kohtunikust ühingusse 350 ning viimasel aastakoosolekul viibis neist 50. EAJ tähelepanu olukorrale on juhtinud Slovakkias asuvad välisriikide saatkonnad. EAJ resolutsioone ettevalmistavale töögrupile anti ülesandeks antud küsimusega tegeleda.

Ungari parlamendi valimised võitis eelmisel aastal erakond, kes omab 2/3 häältest parlamendis. Aprillis 2011 läbis parlamendi uus põhiseadus, mis sätestab olulised muudatused ka kohtusüsteemis. Peamine probleem seondub kohtunike pensionieaga. Kohtunike pensioniiga alandati 70. eluaastalt 65-ni. Seejuures kehtestab rakendussäte, et kohtunikud, kes on järgmise aasta jaanuaris 62-aastased peavad siirduma pensionile. Sätet põhjendati sellega, et kohtusüsteemis töötab liiga palju kohtunikke, kes on olnud kohtunikud ka nõukogude režiimi ajal. Regulatsioon puudutab 274 kohtunikku (u 10% kohtunike koguarvust).

Itaalia kohtureformi käigus kavandatakse muuta Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu ning kohtunikest liikmed jääksid sellisel juhul vähemusse. Itaalia avaldas, et pöördub selle küsimusega täpsemalt EAJ poole järgmisel koosolekul.

Bulgaarias oli probleemiks kohtunike survestamine teiste võimuharude esindajate poolt meedia vahendusel. Raportööriks määras EAJ esimees Meelis Eeriku, visiit riiki toimus jaanuaris. Koosolekul arutati valminud raportit, milles leiti, et täitevvõimu poolt meedias kohtuvõimu süüdistamine korruptsioonis ja ebakompetentsuses survestab asjaomaseid kohtunikke, ohustab kohtusüsteemi iseseisvust ja seaduste ühetaolist kohaldamist. Raport tegi kriitilisi märkusi ka Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu ning tegevuse läbipaistmatuse suhtes kohtunike ametisse nimetamisel ja edutamisel. EAJ otsustas raportit arutades, et täiendava resolutsiooni vajadus puudub ning arvestades, et Bulgaaria on uue EL liikmena jätkuva tähelepanu all, saadab raporti Euroopa Nõukogule ja Komisjonile. Samuti edastab EAJ raporti Bulgaariat peatselt külastavale ÜRO inimõigustega tegelevale ametiisikule.

Prantsusmaa teavitas EAJ-d, mille kohaselt hiljutiste seadusemuudatuste kohaselt on Kohtute Haldamise Nõukojas kohtunikud vähemuses. Valitsuse liikmed ja Prantsusmaa president on avalikult kohtunikke meedia kaudu rünnanud. Näiteks oli Prantsusmaal juhtum, mille järgi vabastati vanglast süüdimõistetu, kes pani toime uue tapmise. President avaldas seisukoha, mille järgi pidas ta antud juhtumis vastutavaks kohtunikku, kes süüdimõistetu vanglast vabastas. Prantsusmaa EAJ-lt resolutsiooni ei taotlenud.

Bosnia ja Hertsegoviinas algatati distsiplinaar- ja kriminaalmenetlust kohtuniku vastu, kes mõistis süüdi "puutumatu" prominendi. Ühingu esindajat koosolekul ei viibinud ning EAJ seisukohta selles küsimuses ei kujundanud.

Järgmisena arutati EAJ varasemate resolutsioonide täitmist.

Islandil oli probleemiks palkade ebaproportsionaalne vähendamine võrreldes teiste võimuharudega. EAJ saatis kirja pea- ja justiitsministrile, kuid vastust ei ole saadud. Islandi esindaja teavitas, et reaktsioonina on siiski tõstetud osade kohtunike palku: Islandi Riigikohtu liikmete ja suurima kohtu – Reykjaviki ringkonnakohtu kohtunike palku. See regulatsioon on põhjustanud kohtunike hulgas rahulolematust. EAJ otsustas küsida Islandi ametivõimudelt uuesti vastust varasemale kirjale.

Serbias oli probleemiks kohtunike ümbernimetamine, mille tulemusena kaotas ameti 1/3 kohtunikke. EAJ on mõistnud selle resolutsiooniga hukka ja saatnud resolutsiooni Serbia ametivõimudele (presidendile, peaministrile, ombudsmanile, jutsiitsministrile, presidendi nõukogule, konstitutsioonikohtu esimehele) ja samuti Euroopa institutsioonidele (Euroopa Komisjoni presidendile ja asepresidendile, EL laienemise volinikule, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogule, Veneetsia Komisjonile jt-le). Vastus saadi Serbia ombudsmanilt ja Veneetsia Komisjonilt. Euroopa Liit on probleemist teadlik. EAJ viibis ka Euroopa Komisjoni esindajana Serbias.

EAJ tegutseb jätkuvalt Euroopa Nõukogu juures tegutsevates Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogus, kus EAJ-l on vaatleja staatus, samuti osaleb CEPEJ-i istungitel (European Commission for the Efficiency of Justice).

Tegeleti ka organisatsiooniliste küsimustega. Jätkub arutelu, millised peaksid olema EAJ liikmetele esitatavad kriteeriumid – kas lisaks kohtunike ühingu iseseisvusele ja sõltumatusele peaks seda ka riigi kohtusüsteem olema jm. EAJ juhtimise abistamiseks loodi täidesaatev komitee Saksamaa, Belgia ja Horvaatia esindajatest. Euroopa institutsioonide juurde loodi komisjon Belgia, Saksamaa, Hollandi ja Taani esindajatest. EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi koosseis, kuhu kuulub ka Eesti, kinnitati alalisena.

Järgmine EAJ koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu aastakoosoleku raames septembris.

 

Esimees Meelis Eerik viibis Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) raportöörina Bulgaarias.

Bulgaarias on probleemiks täidesaatva võimu püüe kohtuvõimu mõjutada. Eelkõige seisnes see püüdluses mõjutada kohtunikke mõistma kõmulistes kriminaalasjades pikaajalisi vanglakaristusi, vastasel korral ähvardades kohtunikke sanktsioonidega ning süüdistades neid meedia kaudu korruptsioonis. Samuti on mõjutusi täheldatud sealse Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) poolt, mida on peetud politiseeritud organiks ning kus kohtunikest liikmed on vähemuses. KHN-i otsustest on enim kriitikat pälvinud kohtuesimeeste ametisse nimetamine. Vastavalt raportööri ja EAJ resolutsioone ettevalmistava töögrupi soovitusele otsustas EAJ saata Bulgaariasse oma esindajad olukorraga tutvuma.

Delegatsiooni kuulus lisaks raportöörile ka EAJ president Gerhard Reissner (Austria) ja Hollandi Kohtunike Ühingu esindaja Maarten Steenbeek.

Delegatsioon kohtus Sofias Bulgaaria Riigikohtu esimehega, Kõrgema Konstitutsioonikohtu esimehe ja liikmetega, Kohtute Haldamise Nõukoja esimehe ja liikmetega, advokatuuri esimehega, justiitsministriga, siseministriga, Euroopa Komisjoni esindajaga, mittetulundusühingute esindajaga (Open Society Institute), Hollandi suursaadikuga ning Bulgaaria Kohtunike Ühingu liikmetega. Delegatsioon andis ajakirjanikele ka pressikonverentsi.

Järgnevalt koostab delegatsioon raporti, mida arutatakse järgmisel EAJ koosolekul. EAJ järgmine koosolek toimub mais.

 

Senegalis Dakaris toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Avaistungit juhatas Senegali president valitsuskabineti juuresolekul. Aastakoosolek kuulas ära IAJ presidendi, regionaalsete gruppide presidentide, ÜRO esindaja jt ettekanded.

IAJ töögrupid tegelesid kõikide riikide võrdluses järgmiste teemadega. I töögrupp: kohtusüsteemi sõltumatuse objektiivsed ja subjektiivsed kriteeriumid; II töögrupp: internet ja andmekaitse; III töögrupp: inimkaubandus; IV töögrupp: andmekaitse töösuhetes.

IAJ liikmelisust soovivad taotleda mitmed riigid Aafrikast, aga ka Ukraina, Kasahstan jt. Jätkuvalt on diskussiooni objektiks millistele kriteeriumidele peavad IAJ liikmeks võetavate riikide kohtusüsteemid vastama. Kasahstanile on IAJ liikmelisuse andmisest ka eelmisel aastal keeldutud. Lähtudes eeltoodust otsustas IAJ presidentide komitee uute liikmesriikide vastuvõtmise küsimust päevakorda mitte lülitada.

IAJ uueks presidendiks valiti Fatoumata Diakite Elevandiluurannikult ning esimeseks asepresidendiks Gerhard Reissner Austriast.

IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

EAJ kuulas ära raporti EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi tööst ning otsustas toetada enda esindajate saatmist Bulgaariasse. Bulgaarias on probleemiks täidesaatva ja seadusandliku võimu püüe kohtuvõimu mõjutada. Samuti on mõjutusi täheldatud sealse Kohtute Haldamise Nõukoja poolt, kelle liikmete nimetamist on peetud politiseerituks.

EAJ toetas ka töögrupi ettepanekut saata kiri Islandi pea- ja justiitsministrile, milles rõhutada vajadust kohelda palkade vähendamise kontekstis kõiki võimuharusid võrdselt ning seda, et see protsess peab olema läbipaistev.

Serbias otsustati ümbernimetada kõik riigi kohtunikud, mille tulemusena 1/3 kohtunikest kaotas ameti. EAJ on kevadel vastu võetud resolutsiooniga selle hukka mõistnud. EAJ võttis seekord vastu resolutsiooni, milles tõdes, et Serbia võimud ei ole rikkumist kõrvaldanud, kutsus veelkord võime üles täitma üldtunnustatud põhimõtteid ning Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) deklaratsioone. EAJ jätkab antud küsimusega tegelemist.

Eraldi teema puudutas kohtunike palkade vähendamist, mis on aktuaalne mitmes riigis. EAJ võttis vastu üldsõnalise resolutsiooni, milles avaldas muret olukorra kohta Islandil, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Leedus, Iisraelis ja Sloveenias. Samas valmis ka võrdlev uuring kohtunike palkade suurusest Euroopas.

EAJ jätkab ka olukorra jälgimist Slovakkias. Slovakkia uus valitsus püüab teha muudatust seadusandlusesse, millega soovib vähendada sealse Kohtute Haldamise Nõukoja volitusi.

Prantsusmaal toimub samuti Kohtute Haldamise Nõukoja reform ning 2011 valitakse nõukoda, milles on mittekohtunikud enamuses.

Itaalias püütakse kohtumenetluse kiirendamise ettekäändel muuta ka kohtusüsteemi, sh Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu. Itaalia küsimusega asub tegelema EAJ töögrupp. Töögrupp asub tegelema ka Hispaania ja Portugali palkade vähendamise küsimusega.

Tulenevalt Euroopas süvenevast populismist arutati ideed luua võimalused reageerida tekkivatele trendidele "proaktiivselt" ja mitte tegeleda ainult tagajärgedega. EAJ jätkab sellise strateegilise lähenemise arutamist edaspidi.

Ka EAJ valis endale järgmiseks kaheks aastaks uue presidendi. EAJ uus president on Gerhard Reissner Austriast.

 

Prantsusmaal Bordeaux's toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

Arutati erinevate riikide päevakajalisi küsimusi.

Islandil on endiselt päevakorras kohtunike palkade vähendamise küsimus. Selle teemaga tegeleb EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp.

Türgi esindaja teavitas, et Türgi justiitsministri arvates ei saa ükski kohtunik, kes on Türgi kohtunike ühingu liige, olla sõltumatu ega teha erapooletuid otsuseid. Türgi esindaja arvates võib selline arusaam olla tekkinud sellest, et kohtunike ühing on Türgis suhteliselt noor organisatsioon.

Serbias otsustati ametisse ümbernimetada kõik riigi kohtunikud. Kohtunike ümbernimetamist põhjendati vajadusega võidelda korruptsiooniga ning lahendada teisi kohtusüsteemi probleeme. 2009. a detsembris toimunud ümbernimetamise kriteeriumid olid ebaselged ning hulk seniseid kohtunikke peavad ametist lahkuma. EAJ võttis vastu resolutsiooni, millega mõistis kohtunike ümbernimetamise hukka.

Bulgaarias on mitmed ministrid kasutanud ajakirjandust selleks, et kütta üles avalikkuse ootust hulgaliste politseioperatsioonide käigus kinni peetud kahtlustatavate rangeks karistamiseks. Neid kohtunikke, kes vabastavad vahistatuid või ei mõista täitevvõimu jaoks piisavaid karistusi, süüdistatakse avalikult seotuses kuritegeliku maailmaga. Selles kontekstis räägitakse ka vajadusest kohtusüsteemi reformida. Bulgaaria Kohtunike Ühing palus saata riiki EAJ esindajad, selle küsimusega tegeleb vastav töögrupp.

EAJ toetas ka Ibero-Ameerika regionaalse grupi resolutsiooni Venezuela kohtuniku vabastamiseks. Nimelt vabastas Venezuela kohtunik kinnipeetu, kes oli vahi all viibinud süüdistuseta 2 aastat. Kuigi sellise vabastamise näeb Venezuela seadus ette, vahistati kohtunik pärast sellise otsustuse tegemist ise.

Peamise küsimusena arutati aga olukorda Slovakkias. Slovakkias on probleemiks distsiplinaarmenetluste valikuline kohaldamine. Distsiplinaarmenetlusi algatab Slovakkia Riigikohtu esimees, kes oli endine justiitsminister. Justiitsministrina tugevdas ta kohtusüsteemi, andes Riigikohtu esimehele mõjuvõimu ja pädevust. Samas on ta heades suhetes ka praeguse justiitsministriga. Riigikohtu esimees omab läbi Kohtute Haldamise Nõukoja võimalust mõjutada distsiplinaarkolleegiumi. Distsiplinaarmenetlust kasutatavat eelkõige Riigikohtu esimees kritiseerivate kohtunike suhtes. Näiteks luges üks Slovakkia Riigikohtu liige lehest, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarasi taotlusega ta ametist vabastada, kuna on arutanud kahte kohtuasja liiga kaua. Nimetatud Riigikohtu liige on samas endine Riigikohtu aseesimees ja endine Slovakkia Kohtunike Ühingu esimees, osalenud mitmete seaduste, sh põhiseaduse väljatöötamisel ning tema lahendeid on hulgaliselt kirjastatud. Kohtunike suhtes on kasutatud ka muid mõjutusvahendeid. Näiteks on pikalt spetsialiseerunud kohtunikud üle viidud teise kolleegiumi, teise piirkonda jne. Samal ajal on Slovakkia kohtunike palk ja sotsiaalsed tagatised väga head. Kohtunikke valitsevat aga hirm ning soov kinni hoida heast palgast.

EAJ aastakoosolekul viibinud Slovakkia Kohtunike Ühingu esindaja ei palunud EAJ sekkumist. Infot olukorra kohta sai EAJ teistest allikatest – olukorra tõsidusele on viidanud Slovakkias asuvad välisriikide saatkonnad, kes on mh pöördunud ka oma riikide kohtunike ühingute poole. Ettekandjaks selles küsimuses oli ka meie ühingu auliige Günter Woratsch.

EAJ tõdes, et tekkimas on uus probleem, mis seisneb ohus kohtuvõimu iseseisvusele, kuid mis tõusetub kohtusüsteemist endast. Arutati, kas EAJ saab sekkuda ilma vastava riigi ühingu taotluseta olukorras, kus probleem on tõusetunud rahvusvahelise üldsuse huviorbiiti. Samuti tõstatas see küsimuse EAJ liikmetele esitatavatest nõuetest. Arvestades aga, et iga riigi kohtunike ühing peab olema võimeline oma liikmete eest seisma, otsustas EAJ, et esialgu piirdutakse olukorra jälgimisega ning suure tõenäosusega arutatakse järgmisel koosolekul küsimust kohtuniku iseseisvusest kohtusüsteemis sees.

Muudeti ka EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi koosseisu. Iirimaa esindaja astus tagasi ning EAJ valis uueks liikmeks Suurbritannia esindaja. Töögrupis on järgmised liikmed: Šveits (Stephan Gass, esimees), Saksamaa (Lothar Jüneman), Eesti (Meelis Eerik), Suurbritannia (Lord Justice Richard Aikens), Portugal (Sergio Calheiros da Gama). Töögrupi sekretariaat asub Šveitsis.

 

Marokos Marrakechis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

IAJ otsustas seoses liikmemaksu tasumata jätmisega välja arvata Peruu ja Burkina Faso. Kuivõrd mitmed riigid käendasid Boliivia liikmemaksu tasumist Boliivia suhtes väljaarvamist ei otsustatud. Vaatleja staatus omistati Aserbaidžaanile, liikmeks võeti Bermuuda. Tuline diskussioon leidis aset Kasahstani liikmelisustaotluse osas. Tundes muret kohtusüsteemi sõltumatuse ja inimõiguste olukorra pärast riigis, otsustas IAJ üldkogu Kasahstani taotlust liikmeks saamiseks mitte rahuldada ning pikendas tema vaatleja staatust 5 aasta võrra.

IAJ töögrupid tegelesid sellel aastal järgmiste teemadega: I töögrupp püüdis sisustada kohtuvõimu iseseisvuse mõistet; II töögrupp tegeles majandusvaidluste (sh rahvusvahelise majandusvaidluste) menetlemise probleemidega; III töögrupp suhtlusvahendite pealtkuulamise ja isiku õiguste kaitse piiritlemisega; IV töögrupp vanuselise diskrimineerimisega töösuhetes.

IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek, kus arutati probleeme Euroopas.

Raportiga esines eelmisel koosolekul loodud EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp, kuhu kuuluvad Šveitsi, Saksamaa, Iirimaa ja Eesti esindajad. Töögrupp tegi suvel põhjalikku tööd ja koostas seisukohad Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Islandi, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Ukraina kaebuste osas. Kõigi kaebuste osas leidis töögrupp erinevatel põhjustel, et EAJ resolutsiooni vastuvõtmiseks puudub vajadus.

Seejuures toimus eraldi töögrupi koosolek Islandi kaebuse osas, kelle pöördumise sisuks oli kohtunike palga vähendamise probleem. Saksamaa esindajast raportööri seisukoha järgi ei ole kohtunike palga vähendamisel toimunud riivet Islandi põhiseadusega. Kuivõrd koosolekul tõid Islandi esindajad esile palga vähendamise ebaproportsionaalsuse erinevate võimuharude vahel, palus töögrupp esitada selle kohta täiendavad dokumendid ning jätkab selle küsimusega tööd.

Sloveenia esindajad teavitasid, et Sloveenia kohtunikud on pöördunud palga vähendamise küsimuses siseriiklikku kohtusse.

Slovakkias on endisest justiitsministrist Riigikohtu esimees koostöös praeguse justiitsministriga algatanud distsiplinaarmenetlusi teda kritiseerivate kohtunike, sh mõne Riigikohtu liikme suhtes. Osad kohtunikud on ametist vabastatud. EAJ otsustas selle küsimusega tegelemise suunata EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögruppi asjaolude selgitamiseks ja seisukoha andmiseks.

Ühtlasi arutati EAJ põhikirja muutmist presidentuuri valimise ja töö korraldamise aspektist ning tutvustati kohtunike palgakorralduse uuringut Euroopas, millega töö jätkub.

 

Poolas Krakovis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

Peamise küsimusena arutati kohtunike palgakorraldust. Arutati, kuidas peaksid kohtunikud käituma olukorras, kus esineb surve kohtunike palkade vähendamiseks. Mitmetes Euroopa riikides on kohtunike palku vähendatud või planeeritakse seda teha.

Lätis nägi kohtunike palgareform ette kohtunike palga iga-aastase tõusu. Majandusliku olukorra tõttu peatati reform eelmise aasta lõpus, vähendati kohtunikele makstavaid lisatasusid ning praegu planeeritakse kohtunike palkade vähendamist ca 15%.

Leedus vähendatakse kohtunike palka ca 12%, Konstitutsioonikohtu liikmetel 30%.

Islandil on kohtunike palku vähendatud 10-15%.

Iirimaa esindaja tõdes, et Iirimaa ja Islandi (Ireland – Iceland) vahe on 1 täht ja 6 kuud. Iirimaal tunnistavad teised võimuharud, et kohtunike palka vähendada ei saa, kuid kohtunikele on tehtud ettepanek vabatahtlikuks ja konfidentsiaalseks palga tagasimakseks 10% ulatuses.

Rumeenias kutsuvad poliitikud, sh president ja peaminister üles kohtusüsteemi mitte usaldama, süüdistades kohtunikke korruptsioonis ja asjatundmatuses, eriti kui kohus teeb otsuse riigi kahjuks. Kohtunike palku on vähendatud ning I astme kohtuniku palk on 1000 EUR ja kassatsioonikohtu liikme palk on 2000 EUR kuus.

Sloveenias on kohtunike palka vähendatud 4% ning planeeritakse täiendavat 8% vähendamist. Palga vähendamine toimub küll kõikjal avalikus sektoris, kuid samas ei ole kohtunike ja teiste võimuharude esindajate palk võrreldav.

Saksamaa esindaja möönis, et kaudselt on palgad vähenenud (näiteks 13 palga ärajäämine jm). Soomes kohtunike palka vähendatud ei ole, kuid samas palk ka ei tõuse. Gruusias pole majanduskriisigi.

EAJ tõdes, et kohtunikel tuleb arvestada reaalse majandusliku olukorraga ning kohtunike palga vähendamisel ei saa mööda vaadata ülemaailmsest majanduskriisist. Samas peavad riigid tagama kohtuniku palga, mis vastab kohtuniku ametiväärikusele ja vastutuse määrale, tagab kohtuniku sõltumatuse ja iseseisvuse ning arvestab elukalliduse kasvuga. EAJ kutsus riike üles neid põhimõtteid järgima.

EAJ muutis mõnevõrra resolutsioonide vastuvõtmise korda. Selle tingis probleem, mis tõusetus Poola pöördumise läbivaatamisel. Poola pöördus EAJ poole varem seoses kohtunike ebaproportsionaalse tasustamisega võrreldes riigi elatustasemega. EAJ esindajad kohtusid teiste võimuharude esindajatega ning kohtumisel märkis Poola rahandusminister, et EAJ resolutsioonis märgitud andmed ei vasta tegelikkusele. Poola esindaja selgitas, et nimetatu oli tingitud olukorra kiirest muutumisest. Selliste ebasoovitavate olukordade vältimiseks otsustas EAJ riikide pöördumise korral esmalt piirduda mure avaldamisega ning vastu võtta resolutsioon vaid siis, kui on täpsemalt faktilisi asjaolusid kontrollitud.

Seekord pöördusid erinevates küsimustes EAJ poole Rumeenia, Ukraina, Horvaatia, Island, Ungari, Sloveenia ja Bulgaaria. Olukorra selgitamiseks ja EAJ resolutsiooni ettevalmistamiseks moodustati Šveitsi juhtimisel töögrupp. EAJ presidendi Bjorn Solbakkeni (Norra) ettepanekul kuulub töögruppi ka Eesti. Töögruppi volitati tutvuma olukorraga kohapeal Rumeenias, töögrupp esitab raportid hiljemalt oktoobris toimuvale EAJ koosolekule.

 

Armeenias Jerevanis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) 51. aastakoosolek.

Aastakoosoleku kõige teravamaks küsimuseks osutus uute riikide liikmeksvõtmine. Liikmelisust taotlesid Alžeeria, Bosnia-Hertsegoviina ja Nigeeria. Raporti iga riigi kohta andsid kaks IAJ poolt volitatud kohtunikku – üks vastavast regioonist, teine mujalt – analüüsides eelnevalt vastava riigi seadusandlust, tutvudes kohapeal tegelike oludega, kohtudes riigitegelaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega. Vaatamata rapordite ning IAJ Presidentide Komitee positiivsele soovitusele, otsustas IAJ täiskogu nimetatud riike liikmeks mitte võtta. Põhjuseks oli üldistatult kahtlus kas nende riikide kohtusüsteem on tegelikult sõltumatu ja iseseisev. Samas otsustas IAJ täiskogu anda nendele riikidele vaatleja staatuse (vaatlejal hääleõigus puudub). Vaatlejateks võeti ka Benin, Kongo ja Serbia. Senine vaatleja Armeenia võeti IAJ liikmeks väga väikese häälteenamusega.

IAJ raames toimus ka regionaalsete gruppide, sh Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek. Probleemid Euroopas seonduvad peamiselt palkade ning kohtuvõimu politiseerimise katsetega. Palgad on probleemiks näiteks Poolas, kus on riigi elatustaset arvestades ebaproportsionaalselt madalad kohtunike palgad; Rootsis, kus on kehtestatud kohtunike individuaalpalgad ning sellest tuleneb kohtunike erinev kohtlemine; Sloveenias ja mujal. Kuivõrd palkade küsimus puudutab tulevikus järjest rohkem Euroopa riike otsustas EAJ teha vastava uurimuse olukorrast Euroopas. Kohtuvõimu politiseerimise katsed seonduvad näiteks Kohtute Haldamise Nõukoja sarnase organi kohtunikest liikmete vähendamise ja poliitikute osakaalu suurendamisega (Itaalia), kohtunike ametisse nimetamise politiseerimisega (Prantsusmaa) jne. Sloveenias on näiteks kohtunikele seatud mitmeid piiranguid – keelatud 3 aasta jooksul asuda tööle advokaadina, kehtestatud mitmed vastutust reguleerivaid normid. Sloveenias toimus ka 9.-11. juunini kohtunike streik. EAJ otsustas saata delegatsioonid Poolasse ja Rootsi, aitamaks pidada läbirääkimisi valitsusega. Varem on selline delegatsioon edukalt tegutsenud Ungaris.

Lisaks eeltoodule toimusid ka IAJ töögruppide koosolekud. I töögrupp tegeles kohtu- ja täidesaatva võimu tasakaalu küsimusega, leides muuhulgas, et kohtuvõim peab austama ka teiste võimuharude iseseisvust. Järgmise aasta teemaks valiti kohtuvõimu iseseisvuse hindamise subjektiivsed ja objektiivsed kriteeriumid. II töögrupp arutas mittevaralise kahju hüvitamisega seotud probleeme; III töögrupi teemaks oli seksuaalkuriteod: tänased probleemid ja efektiivsed lahendused. IV töögrupi teema oli vanemate õigused töötaja-tööandja suhetes.

Sellel aastal toimusid ka IAJ juhtorganite valimised. IAJ presidendiks valiti senine esimene asepresident Jose Maria Bento Company (Hispaania) ning esimeseks asepresidendiks Fatoumata Diakite (Elevandiluurannik). Eurooplastest asepresidendid on Virgilius Valancius (Leedu), Gerhard Reissner (Austria) ja Bjorn Solbakken (Norra). EAJ presidendiks valiti nende hulgast Bjorn Solbakken.

Järgmine koosolek on EAJ koosolek ning toimub Poolas mais 2009.

 

Soomes Turus toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

Sloveenias on läbi viidud palgareform, mis tõi kaasa olulise erinevuse kohtu- ja teiste võimuharude tasustamises. Sloveenia kõrgeim konstitutsioonikohus leidis, et palgareform, kus kolme võimuharu tasustamissüsteem on ebaproportsionaalne, on põhiseadusega vastuolus. Sloveenia valitsus ja parlament seda otsust ignoreerivad. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles avaldab toetust Sloveenia kohtunike ühingule ja tunneb sügavat muret Sloveenia kõrgema konstitusioonikohtu otsuse eiramise pärast.

EAJ viitab mitmetele rahvusvahelistele põhimõtetele: kohtunike palga kehtestamisele seadusega ja vastavusega kohtuniku ametiväärikusele ning vastutuse määrale (Recommendation R(94)12 of the Committee of Ministers of the Council of Europe), kohtunike piisavale tasustamisele, mis peab tagama kohtuniku tegeliku majandusliku iseseisvuse, kohtunike tasustamine mittesõltumisele kohtuniku töötulemustest, tasu vähenemise lubamatusele kohtuniku töötamise ajal (Universal Charter of the Judge adopted by the International Association of Judges in 1999) jm. EAJ leiab, et ainult kohtunike kohane tasustamine tagab võimude lahususe põhimõtte toimimise.

Teine resolutsioon puudutas samuti palgaküsimust. Poolas määrab kohtunike palku Justiitsministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga lähtudes riigi majanduslikust olukorrast. Tegemist on kahtlemata ka poliitilise otsustusega. Poola esimese astme kohtuniku palk on võrreldav lihttööjõu palgaga (1200 EUR). EAJ avaldas muret, et kohtunike palkade ebapiisavuse kohta ning leidis, et see ei vasta fundamentaalsetele printsiipidele, mis on sätestatud rahvusvahelistes õigusaktides.

Prantsusmaa valitsus plaanib sealse kohtute haldamise nõukoja (Conseil Superieur de la Magistrature) liikmete koosseisu muuta, millega kohtunikud jääksid nõukojas vähemusse. EAJ avaldas nende arengute üle sügavat muret ja juhtis samuti tähelepanu asjasse puutuvatele rahvusvahelistele põhimõtetele ning sellele, et tegemist ole mitte kohtunike koproratiivsete huvidega, vaid vahenditega, mis tagavad demokraatlikus ühiskonnas iseseisva kohtuvõimu toimimise.

EAJ kuulas ära, milliseid samme on riigid võtnud varem vastuvõetud resolutsioonide tulemusena. Olukord on lahenenud Rumeenias ja Ukrainas, täiendavat sekkumist ei vajanud ka Ungari.

Leedus on samuti päevakorral kohtunike palgad. Leedu kohtunike palku vähendati, kuid nüüd on Leedu Kohtunike Ühing jõudnud valitsusega kokkuleppele 3 eelnõu suhtes, millest esimene vähendab praegu eksisteerivat suurt palgavahet esimese ja kõrgema astme kohtunike palkade vahel, teine suurendab kohtunike palku üldiselt ning kolmas reguleerib Leedu riigi poolt kohtunikele palgavõla maksmist. Nimelt pöördusid mitmed kohtunikud pärast palga vähendamist kohtusse ning Leedu kõrgema konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt oli selline palga vähendamine vastuolus põhiseadusega. Sellest on riigil tekkinud palgavõlg kohtunike ees.

Soomes plaanitakse jätkuvalt kohtute arvu vähendamist. Paari järgmise aasta jooksul plaanitakse vähendada esimese astme kohtute arvu seniselt 54-lt 27-ni. Kohtunike arv oluliselt ei vähene.

Taanis diskuteeritakse, kas kohtunik võiks kanda kohtusaalis usulisi või poliitilisi märke (näiteks pearätt vm). Tegemist on küll teoreetilise diskussiooniga kuna ei ole teada ühtegi kohtunikku, kes seda teha sooviks, kuid Taani ühiskond on mõistetavalt sellistes küsimustes väga tundlik ning sellest ka elav avalik arutelu.

Eraldi arutati EAJ juhtimis- ja arenguküsimusi, mis on tingitud Euroopa institutsioonide juures töömahu olulise suurenemisega.

Piltidel on jäädvustatud Turu ringkonnakohtu ruumid ja EAJ koosolek, samuti Soome Kohtunike Ühingu kauaaegne esimees Pertti Liesivuori oma töökabinetis.

 

Norras Trondheimis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Töögruppides olid arutlusel järgmised teemad:

IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek, kus arutati kohtuvõimu puudutavaid päevakorralisi probleeme.

Poolas võeti sellel suvel vastu seadus, mis lubab justiitsministril suuremas ulatuses sekkuda õigusemõistmisesse. Näiteks saab justiitsminister valida kohtu esimehe, viia kohtuniku 6-9 kuuks ilma kohtuniku nõusolekuta teise kohtusse (see hõlmab ka kohtuasja äravõtmist ning uuele kohtunikule määramist), samuti anti kohtunike distsiplinaarmenetlus kohtutelt üle prokuratuurile. Kohtunikud on sattunud riigi presidendi jt kõrgete ametnike põhjendamatu kriitikatule alla meedias. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles avaldas muret tekkinud olukorra pärast ning rõhutas Poola võimude vajadust viia siseriiklik regulatsioon vastavusse rahvusvaheliste põhimõtetega, mis tagaks kohtunike sõltumatuse ja iseseisvuse.

Distsiplinaarmenetlus on probleemiks ka Ukrainas. Poliitilised jõud, kes vaidlustavad seadusandlikke akte ei ole sageli rahul kohtulahenditega ning püüavad leida võimalusi kohtuvõimu politiseerimiseks. See info jäi algselt reaktsioonita kuivõrd Ukraina esindajaid koosolekul ei viibinud. Ukraina esindajate ilmumisel järgmisel päeval võeti küsimus uuesti päevakorda ja EAJ võttis vastu seisukoha, milles rõhutas, et kohtulahendi tegemine või selle kõrgemas kohtus tühistamine ei saa olla aluseks distsiplinaarmenetlusele, distsiplinaarmenetlus peab olema läbi viidud sõltumatu organi poolt, tagades kõigi õiguste kaitse. Distsiplinaarmenetluse otsust peab olema võimalik vaidlustada kohtus.

Austria tõstatas "kojutulemise" probleemi Makedoonia näite varal, kuivõrd pidas seda kogu Euroopale oluliseks. Faktid on järgmised: eluks ajaks ametisse nimetatud Makedoonia kõrgeima kohtu kohtunik asus ametisse Euroopa Inimõiguste Kohtus. Ametiaeg lõppes oktoobris, kuid rahvuslikku kohtusüsteemi tagasipöördumine on võimatu, kuivõrd seda kohta ei säilitatud. EAJ otsustas pöörduda Makedoonia ja Euroopa institutsioonide poole kirjaga, milles avaldab tekkinud olukorra kohta muret.

 

Hispaanias Valencias toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek. Arutati Euroopa riikides päevakorralisi küsimusi.

Prantsusmaa esindajad pöördusid eelmisel koosolekul EAJ poole kuna menetluses oli seaduseelnõu, mille kohaselt oleks nende nn Kohtute Haldamise Nõukotta jäänud kohtunikest liikmeid vähemusse. EAJ võttis eelmisel koosolekul vastu resolutsiooni, millega pidas sellise olukorra tekkimist ohuks kohtute sõltumatusele. Prantsusmaa esindaja teavitas, et pärast selle resolutsiooni vastuvõtmist võttis prantsuse justiitsminister vastava ettepaneku tagasi ning olukord on normaliseerunud. Prantsusmaa esindaja tänas EAJ vajaliku reageerimise eest.

Ungari pöördus EAJ poole kahe probleemiga:

EAJ otsustas:

Rootsis on päevakorral kohtunike palkade diferentseerimine. Kohtuniku palga diferentseerimise kriteeriumideks on pakutud: kogemust, vastutust, konkreetsete kohtuasjade keerukust. Palkade läbirääkimised lõppesid sellega, et praktiliselt igale kohtunikule pakuti erinevat palka. Sellest tekkis konflikt, mille lahendamisega tegeletakse.

Võimalus oli kohtuda ka Gruusia kolleegidega. Vahepeal mittetegutsenud Gruusia Kohtunike Ühing on saanud endale uue juhatuse ja esimehe ning kohal viibinud Gruusia Riigikohtu esimehe sõnul valmis aktiivselt rahvusvahelisel areenil tegutsema.

Järgmine EAJ koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges) aastakoosoleku raames septembris.

 

Ungaris Budapestis / Siofokis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Töögruppide teemad olid:

Esimese teemaga tegelev komisjon formuleeris 14-punktilise seisukoha, kus muuhulgas märgiti, et igasugune hindamine peab olema täielikus kooskõlas kohtuniku iseseisvuse ja sõltumatusega. Kohtuniku ametist vabastamine väljaspool distsiplinaarmenetlust ei ole lubatav. Seisukohas käsitleti ka seda, kuidas tuleks kohtuniku tööd hinnata, lähtudes asjade tühistamisest ja menetluse pikkusest aspektist.

Toimusid ka IAJ juhtorganite valimised. IAJ presidendiks valiti senine EAJ president Maja Tratnik (Sloveenia). EAJ presidendiks valiti Virgilius Valancius (Leedu).

 

Leedus Vilniuses toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek, kus osales ühingu esimees Meelis Eerik. EAJ on Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) regionaalne ühendus, mille üheks peamiseks eesmärgiks on tagada kohtunike esindatus Euroopa Liidu institutsioonide juures. Aastakoosolekul esitasid liikmesriigid ülevaateid kohtunikke puudutavatest probleemidest. Siinkohal ülevaade teravamatest probleemidest.

Saksa kohtunikud pöördusid EAJ poole seoses neile laekunud infoga Gruusiast. 15. mail kohtus Saksa Kohtunike Ühingu esimees Gruusia kohtunikega, kelle sõnul on pärast nn rooside revolutsiooni mitmeid kohtunikke korruptsioonikahtluse egiidi all töölt kõrvaldatud. Paljudele on tehtud ettepanek palga säilitamisega töölt vabatahtlikult lahkuda. Keeldujate suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlusi ja nad töölt kõrvaldatud.

EAJ poole pöördusid ka prantsuse kohtunikud. Prantsusmaal on tekkinud tendents, mille kohaselt hakkab täitevvõim sekkuma õigusemõistmisesse nõudes kohtunikelt tehtud lahendite kohta seletusi. Samuti soovitakse suurendada kohtunike omavalitsusorgani (meie mõistes Kohtute Haldamise Nõukoda, kellel on ka distsiplinaarasja menetlemise jms õigus) seadusandliku võimu poolt valitavate liikmete arvu. Ohust sõltumatusele andsid märku ka mitmete teiste riikide delegatsioonid.

EAJ võttis vastu 2 resolutsiooni:

Aastakoosoleku peamine teema oli aga kohtunike palgad. Paljudes riikides on palkade või pensionitega teravaid probleeme. Näiteks Austrias pensionid vähenevad, Belgias, Tšehhis ja Slovakkias on diskussioon kohtunike palkade vähendamiseks. Pension on ebarahuldav näiteks Bulgaarias, Horvaatias, Taanis, Makedoonias, Maltal, Hungaris (30-35% viimasest palgast), Sloveenias ja mujal. Saksamaal on 13. palga ärajäämisega kohtunike sissetulek vähenenud, Norras on pensionid suurenenud, kuid ebarahuldavad. Vaid Portugalis säilitab pensionile läinud kohtunik pensioni oma palga suuruses, kuid teda võidakse igal ajal kutsuda teatud tööülesannete täitmisele.

Mitmetes riikides on tekkinud algatused tasustada kohtunikke erinevatel alustel. Näiteks Sloveenias on kriteeriumiks pakutud lahendatud asjade arvu. EAJ võttis vastu resolutsiooni, mille kohaselt kohtunike tasustamine "efektiivsuse" järgi (nagu kiirus, menetluse odavus) seab ohtu kohtulahendite kvaliteedi ning on taunitav. See tekitab kiusatuse omistada kaal kvantiteedile kvaliteedi ees.

Türgi kõrgemas kohtus toimus tulistamine, mille tulemusel sai surma üks ja haavata mitu kõrgema kohtu kohtunikku. EAJ avaldas kaastunnet Türgi kolleegidele.

Järgmine koosolek toimub septembri lõpus Ungaris ja on sedakorda IAJ aastakoosolek.

 

AVALEHT	ÜHINGUST	TEGEVUS	VÄLISSUHTLUS	MATERJALID	KONTAKT
	Põhikiri	Teated	IAJ-EAJ	Eesti materjalid
	Juhtorganid	Üritused	AEAJ	IAJ-EAJ materjalid
	Liikmed	Arvamused	Balti Nõukogu	AEAJ materjalid
	Tunnustused	Trükised
	Ajalugu