Teated – 2011
Justiitsminister Kristen Michal tänas Riigikohut ja Eesti Kohtunike Ühingut riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu tööversiooni kohta arvamuse avaldamise eest. Tänukirja kohaselt liigub Vabariigi Valitsusse arutamiseks see osa eelnõust, mis puudutab riigilõivude alandamist ning vaid need TsMS muudatused, mille osas on konsensus leitav.
Toimus juhatuse koosolek Jõhvi kohtumajas. Koosolekul osalesid ka revisjonikomisjoni ja Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu liikmed.
Ühingu aseesimeheks valiti Liivi Loide ja asjuriks Piia Jaaksoo. Seadusloome analüüsiga jätkab Virgo Saarmets.
Juhatus jagas liikmete vahel ka kureeritavad kohtud:
- Jaak Luik – Riigikohus
- Mare Merimaa – Tallinna Ringkonnakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumid
- Virgo Saarmets – Tallinna ja Tartu Halduskohus, Tallinna ja Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumid
- Piia Jaaksoo – Pärnu Maakohus
- Liivi Loide – Tartu Maakohus
- Tiia Mõtsnik – Harju Maakohus
- Olev Mihkelson – Viru Maakohus
- Tiiu Jervan – emeriitkohtunikud
Ühingust arvati välja pensioneerunud kohtunik Arne Kolnes vastavalt tema avaldusele.
Juhatus arutas juhatuse tegevusplaani ja ühingu varalist seisu ning saadab liikmetele personaalse teate liikmemaksu seisuga.
Peamise küsimusena arutati avaliku teenistuse seaduse eelnõud. Juhatus tänab kõiki, kes on oma mõtteid juhatusele edastanud. Juhatus jätkab arvamuse koostamist TsMS ja RLS muutmise (nn menetlusökonoomika) eelnõu tööversioonile. Vahepealsel ajal on juhatus vastanud ka õiguskantsleri järelepärimisele, mis puudutas kohtu poolt eestkostetavate varaga tehingute tegemise nõusoleku andmist ning advokaadi kohustuslikku osalemisest kohtumenetluses.
Koosoleku teises pooles toimus kohtumine õiguskantsleri ja tema kantselei ametnikega ning arutati kohtureformiga seonduvat. Arutelu teemadeks valiti kohtuhalduse iseseisvus, rahastamine ja juhtimine. Arutati positiivseid ja negatiivseid aspekte. Kuivõrd eeloleval täiskogul arutatakse kohtuhalduse arengu põhimõtteid, arutati antud küsimust ka täiskogu kontekstis. Kokkuvõtvalt leiti, et antud kohtureformi küsimusega peaks tegelema, kuid arvestada tuleks ettepanekutega, mida kohtunikud on KS eelnõu menetlemisel välja toonud.
Päeva esimeses pooles oli õiguskantsleril võimalus tutvuda Jõhvi kohtumajaga, kohtuda Virumaa kohtunikega ja arutada õigusemõistmise probleeme.
Juhatus õnnitleb Harju Maakohtu esimeest Helve Särgavat, kellele anti üle Eesti Ajalehtede Liidu poolt pressisõbra ruupor! Palju õnne!
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) istung.
KHN andis nõusoleku nimetada Viru Maakohtu esimeheks Anne Palmiste.
KHN võttis 2012. a kohtute eelarve kujundamise põhimõtted teadmiseks. Erimeelsust tekitas aastast-aastasse toimuv ajutiste kohtade täitmine ning justiitsministrilt oodatakse seisukohta kohtunike arvu ja selle täitmise osas.
KHN kiitis heaks hankeasjade erimenetluse sujuvama rakendamise meetmed.
Teadmiseks võeti uue halduskohtumenetluse seadustiku rakendamise ettevalmistus kohtutes, kohtute kommunikatsioonistrateegia rakendamine, KIS2 projekti vahekokkuvõte, ülevaade 2011. a-l Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt Eesti kohta tehtud lahenditest ja ülevaade kohtuametnike käsiraamatust.
KHN oli aumärgi "Parim koolitaja" statuudi kinnitamise poolt.
Riigikohtu esimees andis infot kohtunike 2012. a täiskogust, mis toimub 10. veebruaril Narvas ja mille teemaks on "5 aastat kohtusüsteemi arengupõhimõtetest". Riigikohus saadab kohtunikele peatselt täpsema info.
Rakvere teatris toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek.
Aastakoosolekul võtsid külalistena sõna justiitsminister Kristen Michal, õiguskantsler Indrek Teder, Eesti Advokatuuri esimees Toomas Vaher, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants ja Riigikohtu esimehe abi Mari-Liis Lipstok.
Esitleti Kohtunike Raamatut. Juhatus oli otsustanud anda vimpli panuse eest Kohtunike Raamatu väljaandmisel Tartu kohtute pressiesindajale Krista Tammele ja aukirja Riigikohtu Tallinna esinduse juhatajale Tiia Kotkasele. Raamat saadetakse aastakoosolekul mitteosalenutele ja mitteliikmetele hiljem posti teel.
Aastakoosolek valis ühingu organid. Esimehena jätkab Meelis Eerik.
Juhatusse valiti:
- Piia Jaaksoo (Pärnu Maakohus)
- Liivi Loide (Tartu Maakohus)
- Olev Mihkelson (Viru Maakohus)
- Tiia Mõtsnik (Harju Maakohus)
- Mare Merimaa (Tallinna Ringkonnakohus)
- Virgo Saarmets (Tallinna Ringkonnakohus)
- Jaak Luik (Riigikohus)
- Tiiu Jervan (emeriitkohtunikud)
Revisjonikomisjoni liikmed on:
- Lea Laarmaa (Riigikohus)
- Ülle Raag (Tartu Maakohus)
- Jüri Paap (emeriitkohtunikud)
Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogusse valiti:
- Margit Jõgeva (Tartu Maakohus)
- Rubo Kikerpill (Pärnu Maakohus)
- Mare Merimaa (Tallinna Ringkonnakohus)
- Peeter Jerofejev (Riigikohus)
Aastakoosolekule järgnes Rakvere Teatri etendus "39 astet".
Juhatuse liikmed Andrus Miilaste, Mare Merimaa, Tiiu Jervan ja Meelis Eerik osalesid Justiitsministeeriumi aastapäeva üritusel Tallinnas, Õpetajate majas.
Koolitusnõukogu liige Tiia Mõtsnik ja esimees Meelis Eerik viibisid Gruusia Riigikohtu kutsel Tbilisis. Tiia Mõtsnik esines Gruusia Kõrgema Juriidilise Kooli V aastapäevale pühendatud konverentsil ettekandega kohtunike koolitusest Eestis. Konverentsil arutati kohtunike koolitusega seotud küsimusi ning analüüsiti erinevate riikide praktikat. Esinesid Prantsuse, Poola, Saksa ja Hollandi spetsialistid.
Esimees Meelis Eerik viiibis Prokuratuuri 93. aastapäeva tähistamisel Mustpeade Majas.
Esimees Meelis Eerik viibis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 86. aastapäeva vastuvõtul Eesti Teaduste Akadeemia saalis.
Strasbourgis toimus Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE, Consultative Council of European Judges) istung.
Peamise küsimusena arutati arvamust nr 14 IT-tehnoloogia kasutamise kohta õigusemõistmises.
Läbi viidud uuringu andmetel on pooltes Euroopa riikides võimalik kohtuasju elektrooniliselt esitada, samuti on pooltes riikides vastu võetud elektroonilist kohtumenetlust puudutav seadusandlus. Sellealane praktika on siiski vähene: kõigis riikides on säilitatud ka pabertoimikud, e-toimik ja digitaalallkiri on eksperimentaalne. Digitaalsed lahendused erinevad riigiti: näiteks 17 riigis on kasutusel otsuse kirjutamiseks programmid, põhjad või mudelid, 7 riigis on kohtunikul otsust võimalik arvutile suuliselt dikteerida jms.
Oma arvamuses pidas CCJE IT-arenduste kasutamist positiivseks, kuna see tõstab õigusemõistmise efektiivsust ja läbipaistvust. Samas avaldati kartust, et nende arenduste kasutamine võib viia kohtud rahvast kaugemale ning vähendada vahetut kontakti menetlusosaliste ja kohtuniku vahel. CCJE rõhutas, et infotehnoloogilised lahendused ei või seada ohtu isikuandmete ja ärisaladuse kaitset; IT-lahenduste aeglus või ebatöökindlus ei tohi takistada kohtute tööd. Arvestades asjaolu, et kõigil isikutel ei ole juurdepääsu arvutile, ei tuleks asjade traditsioonilisest menetlemisviisist veel loobuda.
CCJE koostas ka Ministrite Komiteele ülevaate olukorrast liikmesriikides. Tegemist oli jätkuülevaatega, mis puudutas varasemaid kaebusi kokku 13 liikmesriigi kohta. Puudutamata konkreetseid küsimusi konkreetsetes riikides rõhutas CCJE vajadust täita Euroopa standardeid kohtute haldamise nõukodade moodustamise, kohtunike palkade ja kohtueelarve vähendamise, teiste võimuharude sekkumises õigusemõistmisse, kohtunike koolituse organiseerimise ja kohtunike töö hindamise küsimuses.
CCJE valis ka uue esimehe, kelleks sai Gerhard Reissner (Austria), kes on ka Euroopa Kohtunike Ühingu esimees.
Järgmisel aastal tegeleb CCJE arvamuse kujundamisega kohtunike spetsialiseerumise küsimuses. Samuti on plaanis analüüsida kohtunike ja advokaatide vahelisi suhteid kohtumenetluse efektiivistamise, kohtu ajakasutuse ja õigusemõistmise kvaliteedi aspektist.
CCJE uus istung toimub novembris 2012.
Esimees Meelis Eerik osales Pressinõukogu istungil.
Lea Laarmaa, Donald Kiidjärv, Olev Mihkelson ja Meelis Eerik osalesid Justiitsministeeriumis tsiviilkohtumenetluse ökonoomika töögrupi kohtumisel. Kohtumisel arutati tsiviilkohtumenetluse seadustiku planeeritavaid muudatusi.
Juhatuse otsusega võeti ühingu liikmeteks Monika Laatsit Tallinna Halduskohtust ja Leanika Tamm Viru Maakohtu Narva kohtumajast.
Tallinnas toimus ühingu juhatuse koosolek.
Ühingu liikmeteks võeti Marge Tamme Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajast ja Larissa Prokopenko Viru Maakohtu Narva kohtumajast. Ühingu liikmete hulgast arvati välja pensioneerunud kohtunik Ülo Vijar seoses tema tervisliku seisundiga.
Juhatus arutas ühe peamise küsimusena aastakoosoleku korraldamist. Aastakoosolek toimub 25. novembril Rakvere teatris. Selle aastane aastakoosolek on ka valimiskoosolek. Aastakoosolekuks planeerib juhatus välja anda ka uue kohtunike raamatu. Aastakoosolekule järgneb ka Rakvere teatri etenduse külastus. Täpsema info aastakoosoleku kohta avaldab juhatus registreerimisteates lähinädalate jooksul.
Juhatus arutas ka kohtureformiga seonduvat. Arutati põhiseaduskomisjonis toimunud kohtureformi eelarutelu ning koosolekule järgnenud samateemalist kohtumist õiguskantsleriga.
Õiguskantsleri kutsel toimus pärast juhatuse koosolekut KUMU-s kohtumine õiguskantsleri ja tema nõunikega, eesmärgiga arutada kohtureformi ning kohtute seaduse eelnõu seisu. Kohtumisel Õiguskantsleriga arutati kohtusüsteemi probleeme ning kohtureformi jätkamise võimalikkust. Kohtumisel otsustusi vastu ei võetud, vaid leiti, et jätkata tuleks põhiprobleemide aruteluga ning kaardistatada neist olulisemad. Õiguskantsleri Kantselei ja Eesti Kohtunike Ühingu kontakte ja arutelusid peeti vajalikuks ning lepiti kokku uus kohtumise aeg detsembris.
Kohtumisele järgnes Ene-Liis Semperi KUMU autorinäituse külastamine ning õiguskantsleri vastuvõtt.
Esimees Meelis Eerik viibis Justiitsministeeriumis kohtute infosüsteemi (KIS2) juhtgrupi koosolekul.
Ühingu esindajad Virgo Saarmets ja Meelis Eerik viibisid Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste palvel põhiseaduskomisjoni istungil.
Istungil oli päevakorras kohtute seaduse eelnõu edasise menetlemise eelarutelu ja eelnõu põhiliste kitsaskohtade kaardistamine.
Istungil osalesid ka õiguskantsler Indrek Teder nõunikega, Justiitsministeeriumi esindaja Kaidi Lippus ja Eesti Advokatuuri esimees Toomas Vaher.
Viljandimaal Kopra turismitalus toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) istung.
KHN andis nõusoleku justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 47 muutmiseks selliselt, et muudatuse tulemusena on Tartu Maakohtu Võru kohtumajas senise 4 kohtuniku asemel 3 kohtunikku ja Tartu kohtumajas senise 16 kohtuniku asemel 17 kohtunikku.
KHN ei andnud nõusolekut ühe kohtunikukoha üleviimiseks Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajast Jõhvi kohtumajja.
KHN soovitas justiitsministril kaaluda menetlusökonoomika ja riigilõivude muutmise eelnõude lahutamist. KHN peab vajalikuks uute riigilõivu määrade kehtestamist alates 01.01.2012.
KHN kuulas ära kohtute esimeeste ja Justiitsministeeriumi aruandluse 2011. a I poolaasta statistika põhjal. KHN pidas vajalikuks hakata tulevikus tegelema ringkonnakohtute töökorralduse analüüsiga.
Justiitsministeerium tutvustas kinnipeetavate vaiete ja kaebuste lahendamise analüüsi ja tegi KHN-ile ettepaneku arvamuse avaldamiseks järgnevate ettepanekute osas:
KHN ei toetanud kinnipeetavate kaebuste erandliku kohtualluvuse kehtestamist Tartu Halduskohtule (alates 2013 või 2014);
KHN ei toetanud laiendatud pädevusega ja spetsialiseerunud ametnikest (kohtujuristid ja sekretärid) koosneva struktuuriüksuse moodustamist Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja ega alternatiivina Jõhvi kohtumajja kinnipeetavate kaebuste menetlemiseks;
KHN toetas regulaarsete koolituste ja ümarlaudade korraldamist kohtunikele ja kohtuametnikele kinnipeetavate kaebuste tõhusamaks menetlemiseks, pidades silmas kinnipeetavate kaebuste suurt osakaalu haldusasjade hulgas;
KHN ei toetanud kinnipeetavate kaebuste osas kohtunike spetsialiseerumist.
Justiitsministeerium tutvustas ka riigihangete alaste vaidluste lahendamise korralduse analüüsi. KHN võttis informatsiooni teadmiseks.
KHN võttis teadmiseks ka info kohtute uue infosüsteemi (KIS2) arengust.
Täiendava päevakorrapunktina arutas KHN Tartu Ringkonnakohtu esimehe nimetamiseks nõusoleku andmist. Kandidaadina esitas Justiitsministeerium Aarne Sarjase. KHN lükkas nõusoleku andmise edasi. KHN ei toeta poolikuid lahendusi ning tuleb küsimuse juurde tagasi siis kui kõik Tartu Ringkonnakohtu kohtunike kohad on käimasoleva konkursiga komplekteeritud. KHN ei andnud esitatud kandidaadile ei positiivset ega negatiivset hinnangut.
Järgmine KHN-i istung toimub 16. detsembril.
Türgis Istanbulis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.
Põhimõtteline küsimus sellest, mida tähendab kohtusüsteemi ja kohtunike ühingute iseseisvus ja sõltumatus, tekkis uute liikmete vastuvõtmisel. IAJ liikmeks saavad nimelt olla vaid (sh) sellele kriteeriumile vastavad ühingud (IAJ on näiteks varem tagasi lükanud Venemaa, Kasahstani jt liikmelisustaotlused). Lõuna-Ameerika ja Aafrika riigid leidsid, et liikmelisuskriteerium on liiga range ning kehtib ainult uute liikmete, mitte aga olemasolevate liikmete suhtes. Euroopa riigid kartsid, et lati allatoomine toob kaasa IAJ autoriteedi languse. Tekkis küsimus, kas kohtunike ühing saab olla iseseisev ja sõltumatu riigis, kus kohtusüsteem seda ei ole. Teisest küljest on just viimasel juhul vaja toetada kohtunike ühingu püüdlusi kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse eest võitlemisel. Seda saab teha IAJ liikmena. Mööndi, et ka liikmeks olevate Euroopa riikide hulgas võib olla neid, kelle kohtusüsteem või ühing viidatud kriteeriumile enam ei vasta (näiteks kohtunike vähemus Kohtute Haldamise Nõukodades, ühingu tegevuse finantseerimine riigi poolt vms). IAJ liikmelisuse lõpetamise aluseks on praegusel juhul vaid liikmemaksu mittetasumine.
Sellel solidaarsuse ja autoriteedi skaalal jõuti järgmisele lahendusele: IAJ muudab oma põhikirja selliselt, et IAJ liikmelisust saab lõpetada ka muul juhul kui liikmemaksu mittetasumisel, viiakse sisse iga riigi perioodiline monitooring; leiti, et kohtusüsteemi iseseisvus ei ole aluseks kohtunike ühingu iseseisvumise üle otsustamisel.
Neid põhimõttelisi seisukohti rakendati konkreetsete riikide suhtes. Avalikul hääletamisel ja ühegi vastuhääleta võeti IAJ liikmeks Benin, liikmete soovil salajasel hääletamisel ja väga napi häälteenamusega (1-2 häält) võeti liikmeks Alžeeria, Kasahstan ja Ukraina.
IAJ koosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek. Koosolekul arutati Euroopas päevakorral olevaid küsimusi.
Serbias on jätkuvalt probleemiks kohtunike ümbernimetamine. Alates sellest aastast kaotasid kõik Serbia kohtunikud ameti ning pidid ametisse nimetamist uuesti taotlema. Umbes 800 kohtunikku uuesti ametisse ei nimetatud. EAJ on selle olukorra juba hukka mõistnud nagu ka Euroopa Komisjon ja OSCE. Selle surve tõttu toimub praegu Serbias kohtunike ümbernimetamise uus läbivaatamine, kuid ka nüüd mitte piisavalt läbipaistvalt. Arvestades asjaolu, et sama soovitakse läbi viia ühes Lõuna-Ameerika riigis, suunas EAJ antud küsimuse IAJ peaassambleele. IAJ resolutsiooni kohaselt võib eluaegselt ametisse nimetatud kohtunikku ametist vabastada üksnes distsiplinaarmenetluse käigus (mis peab vastama ausa menetluse põhimõttele) või kui kohtunik ei ole suuteline oma ametikohustusi täitma.
Probleemid Slovakkias on juurde saanud veel ühe vindi. Meeldetuletusena: mõned aastad tagasi tugevdas tollane justiitsminister kohtuvõimu iseseisvust ja võim anti riigikohtu esimehele. Seejärel nimetati sama justiitsminister Slovakkia riigikohtu esimeheks. Saades riigikohtu esimeheks asus ta väidetavalt võimu kuritarvitama (distsiplinaarmenetluse mõjutamine, kohtunike ametisse nimetamise mõjutamine, kohtuesimeeste ametist vabastamine jms). Nüüd aga sai võimule opositsioon, kes on välja töötanud eelnõu, millega riigikohtu esimehe volitusi vähendatakse täitevvõimu kasuks. EAJ resolutsioone ettevalmistav töögrupp arutas seega huvitavat küsimust: kas antud juhul lähtuda nn teoreetilisest vaatenurgast, mille järgi oleks kohtuvõimu iseseisvuse vähendamine taunitav või arvestada reaalset olukorda, mis nõuab muutusi. Töögrupp leidis, et lähtuda tuleb põhimõtetest. EAJ nõustus töögrupiga. Leiti, et isegi juhul, kui riigikohtu esimehe käitumist pidada vähemalt vastuoluliseks, tuleb asuda seisukohale, et kohtuvõimu sõltumatuse ja iseseisvuse vähendamine täitevvõimu kasuks ei saa olla aktsepteeritav.
Ka Itaalias on ettevalmistamisel reform, millega vähendatakse kohtuvõimu autonoomsust ning muudetakse sealse Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu selliselt, et kohtunikud jäävad selles vähemusse. Tänu majanduslangusele on aga see reform seiskunud.
IAJ aastakoosoleku raames arutati kahel päeval töögruppides järgmisi teemasid:
kohtusüsteemi iseseisvuse majanduslikud eeldused;
kohtulahendite tunnustamine ja täitmine;
kuritegelik ühendus: tuvastamine, kinnipidamine ja konfiskeerimine;
töötusega seotud probleemid.
Järgmine IAJ aastakoosolek toimub novembris 2012.
Ühingu esindajad viibisid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja suveseminaril. Esimees Meelis Eerik esines tervitusega, aseesimees Mare Merimaa tegi ettekande teemal "Pankrotimenetlus apellatsioonikohtu aspektist". Suveseminaril esines tervitustega ka justiitsminister Kristen Michal.
Naissaarel toimus ühingu juhatuse laiendatud koosolek.
Koosolekul arutati hetkel aktuaalseid küsimusi. Peamise küsimusena arutati ametipensionide reformi. Juhatus koostab arvamust riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõule, millega kaotatakse nimetatud ametkondade ametipensionid ning kehtestatakse üleminekuperiood.
Kuulati ära ka ettekanne kohtute uue infosüsteemi (nn KIS2) arendamisest ning arutati kohtute seaduse eelnõu arenguperspektiive.
Juhatus jätkab tegevust kohtunike raamatu väljaandmisega. Raamatu loodab juhatus välja anda aastakoosolekuks.
Juhatus tutvustas ka aastakoosolekuga seonduvat. Aastakoosolek toimub 25. novembril Rakveres.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 14. oktoobril.
Esimees Meelis Eerik viibis Ukraina Kohtunike Ühingu kutsel Kiievis, kus esines 16. juunil ettekandega rahvusvahelisel konverentsil "Strenthening the Capacity of National Associations of Judges and Domestic Application of the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms".
17. juunil toimus Ukraina Riigikohtus Armeenia, Eesti, Gruusia, Kasahstani, Poola ja Ukraina vahel sõlmitud Memorandumi arutamine. Konsultandi staatus otsustati omistada Saksa Kohtunike Ühingule ning vaatleja staatus Aserbaidžaani Kohtunike Ühingule. Memorandumi arutamisel osalesid ka Moldova ja Türgi kohtunike ühingute esindajad. Sekretariaadi kohustused anti üle Eestile, järgmine koosolek toimub aasta pärast Kišinjovis.
18. juunil viibis esimees Meelis Eerik Ukraina Kohtunike Ühingu aastakoosolekul, kus esines tervituskõnega. Aastakoosolek valis uue juhatuse, juhatuse esimehena jätkab senine esimees Igor Prysiazhniuk.
Taevaskojas Salamaal toimus juhatuse laiendatud koosolek.
Ühingu liikmeks võeti Velmar Brett Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajast, ühingu liikmete hulgast arvati välja pensioneerunud kohtunik Sirja Tooming.
Koosolekul arutati käesoleva hetke aktuaalseid küsimusi. Anti ülevaade koalitsioonilepingust ja seadusloome hetkeseisust, Kohtute Haldamise Nõukoja 20.05.2011 istungist, tehti kokkuvõte Euroopas toimuvast. Samuti arutati kohtute soorituskokkuleppeid.
Juhatuse koosolekule eelnesid heategevustööd Maarja külas. Koosolekule järgnes meeleolukas õhtu mustkunstniku ja kõrgetasemelise rahvamuusikute kontserdiga. Järgmisel päeval toimus parvematk Ahja jõel ning Mooste vallavanem tegi ekskursiooni muljetavaldavas Mooste mõisakompleksis.
Juhatuse järgmine laiendatud koosolek toimub 19.-20. augustil.
Prantsusmaal Pariisis toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ, Association of European Administrative Judges) aastakoosolek. Vahetult enne aastakoosolekut toimus ka kohtunike sõltumatuse ja efektiivsuse töögrupi koosolek, mis kujunes sujuvaks jätkuks 19. mail korraldatud konverentsile "The Review of Constitutionality in Europe". Eestist osalesid seekordsetel üritustel kohtunikud Kaire Pikamäe, Kadriann Ikkonen ja Tiina Pappel ning Riigikohtu nõunik Tim Kolk.
Konverentsil andsid ülikoolide tunnustatud õppejõud ning kohtunikud võrdleva ajaloolise ülevaate põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusest ja konstitutsioonikohtute tekkimist, rollist ja pädevusest erinevate Euroopa riikide õigussüsteemides.
Selgus, et konstitutsioonikohus on enamikes Euroopa riikides. Konstitutsioonikohtu kohtunike arv kõigub riigiti 9 (Albaania, Armeenia) ja 19 (Venemaa) vahel. Peale väheste erandite (Austria, Belgia ja Türgi) on konstitutsioonikohtunike amet tähtaegne, varieerudes 6-st 12 aastani. Ametisse nimetab kohtunikud reeglina kas vastava riigi parlament või riigipea. Konstitutsioonikohtunike keskmine vanus on kõige madalam Gruusias (45 eluaastat) ning kõige kõrgem Prantsusmaal ja Itaalias (70-74 eluaastat), jäädes valdavalt 55-60 eluaasta vahele (Saksamaa, Serbia, Makedoonia, Azerbaidžaan, Venemaa, Ukraina, Moldova, Kasahstan, Belgia, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Türgi, Austria, Portugal, Poola). Naised on konstitutsioonikohtutes kahjuks vähemuses (nt Saksamaal 16-st 4; Hispaanias 12-st 2; Itaalias 15-st 1 jne).
Enamikes riikides otsustab põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse esitamise konstitutsioonikohtusse asja lahendav kohtunik ise, kuid on ka riike, kus kohtunik on kohustatud seda poole taotlusel tegema (Belgia). Lähemalt analüüsiti ka konstitutsiooni olemust, selle suhet Euroopa Liidu õiguse ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu lahenditega, samuti seda, kas põhiseaduslikkuse järelevalve võiks piirduda ainult põhiseadusesse kirjutatud teksti või ka selleüleste printsiipidega.
Põhiseaduslikkuse järelevalve teema jätkus ka kohtunike sõltumatuse ja efektiivsuse töögrupi koosolekul. Kohapeal selgus tõsiasi, et Eesti oli töögrupis kohalolnutest ainus riik, kus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ei algatata menetluse kestel eelotsuse taotlemise vormis, vaid kohtulahendiga. Mitmete riikide esindajates tekitas see küsimuse, mis saab sellisest kohtulahendist edasi, kui kõrgem kohus sätte vastuolu põhiseadusega ei tuvasta. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Euroopa mastaabis on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kirju ning üldistusi keeruline teha. Konverentsi järgselt olid kõik osavõtjad kutsutud ringkäigule Prantsuse konstitutsioonikohtusse (Conseil d'Etat) asukohaga Palais Royal'is.
AEAJ aastakoosolekul anti ülevaade ühingu viimase aasta tegemistest, tutvustati 2011. aastal toimuvaid üritusi, võeti ühingusse vastu uusi liikmeid – kohtunike ühinguid ja kohtunikke Leedust, Aserbaidžaanist, Armeeniast, Portugalist, Türgist, Hispaaniast, Inglismaalt ning räägiti ka ühingu rahastamisest ja liikmemaksudest.
Kuna käesolevaks aastaks ühingul oma tegevuseks Euroopa Komisjonilt kaasrahastamist saada ei õnnestunud, ei ole loota ka ühingu toetust töögruppides osalemisele. Ühtlasi plaanib ühingu juhatus tõsta senise liikmemaksu uuel aastal 200-lt 300–400-le eurole, et kaotada olulised erinevused erinevate riikide liikmemaksudes, mis hetkel kõiguvad 150 eurost 1850 euroni (Eesti puhul 200 eurot).
Järgmised ees ootavad töögruppide koosolekud:
1.-2. juulil toimub Prantsusmaal Lyoni lähedal asüüliasju arutavate kohtunike töögrupi kohtumine;
21. septembril toimub Leedus Vilniuses keskkonnaõiguse töögrupi korraldatav konverents "Administrative Courts in European System", kus käsitletakse kohtute töö efektiivsust ning avalike huvide kaitset;
29. septembril saab Sloveenias Ljubljanas kokku maksuõiguse töögrupp;
6.-7. oktoobril kohtub Rumeenias Bukarestis kohtunike sõltumatuse ja efektiivsuse töögrupp. Sel korral on teemaks riigihanked.
Järgmine AEAJ aastakoosolek plaanitakse korraldada 2012. aastal ilmselt Hollandis.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) istung.
KHN andis nõusoleku Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja juhile lisatasu maksmiseks.
KHN kiitis heaks kohtute kommunikatsioonistrateegia ja otsustas selle rakendamiseks anda tegevuste koordineerimine Riigikohtule, kohustada kohtuid sõnastama oma kommunikatsioonijuhtimise kord hiljemalt 30.09.2011 ning arutada ja hinnata strateegia rakendamist uuesti KHN-i 2011. a viimasel korralisel istungil.
Riigikohtu esimees andis ülevaate Riigikogule antavast iga-aastasest ettekandest kohtukorralduse ja õigusemõistmise olukorra kohta. Peamisteks teemadeks saavad olema riigilõivu ja menetlusdokumentide kättetoimetamise temaatika. Ettekanne on planeeritud Riigikogus 9. juunil.
Justiitsministeerium tegi ettepaneku arendada välja kohtute siseauditisüsteem. Selleks töötada välja õigusemõistmise funktsiooni eripärast ja üldtunnustatud rahvusvahelistest siseauditi standarditest lähtuv metoodika, kaasata metoodika väljatöötamisse tunnustatud audiitorühing ning viia läbi nn piloot-siseaudit Viru Maakohtus. KHN arutas seda küsimust ning kokkuvõtvalt oli pakutud lähtepositsiooniga nõus.
Järgmine KHN-i istung toimub 15.-16. septembril.
Esimees Meelis Eerik oli kutsutud Eesti Advokatuuri aastakoosolekule Pärnus.
Maltal toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.
Koosolekul arutati probleeme erinevate riikide kohtusüsteemides.
Kõige teravam on probleem Slovakkias. Slovakkias on võim koondunud Riigikohtu esimehe kätte, kes oli endine justiitsminister ja kes omab tugevaid poliitilisi kontakte. Riigikohtu esimees kontrollib Kohtute Haldamise Nõukoda, kohtunike ja kohtuesimeeste ametisse nimetamist ja distsiplinaarmenetlust. Olukord on viinud Slovakkia Kohtunike Ühingu lagunemiseni, mille kohaselt kuulub 1400-st kohtunikust ühingusse 350 ning viimasel aastakoosolekul viibis neist 50. EAJ tähelepanu olukorrale on juhtinud Slovakkias asuvad välisriikide saatkonnad. EAJ resolutsioone ettevalmistavale töögrupile anti ülesandeks antud küsimusega tegeleda.
Ungari parlamendi valimised võitis eelmisel aastal erakond, kes omab 2/3 häältest parlamendis. Aprillis 2011 läbis parlamendi uus põhiseadus, mis sätestab olulised muudatused ka kohtusüsteemis. Peamine probleem seondub kohtunike pensionieaga. Kohtunike pensioniiga alandati 70. eluaastalt 65-ni. Seejuures kehtestab rakendussäte, et kohtunikud, kes on järgmise aasta jaanuaris 62-aastased peavad siirduma pensionile. Sätet põhjendati sellega, et kohtusüsteemis töötab liiga palju kohtunikke, kes on olnud kohtunikud ka nõukogude režiimi ajal. Regulatsioon puudutab 274 kohtunikku (u 10% kohtunike koguarvust).
Itaalia kohtureformi käigus kavandatakse muuta Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu ning kohtunikest liikmed jääksid sellisel juhul vähemusse. Itaalia avaldas, et pöördub selle küsimusega täpsemalt EAJ poole järgmisel koosolekul.
Bulgaarias oli probleemiks kohtunike survestamine teiste võimuharude esindajate poolt meedia vahendusel. Raportööriks määras EAJ esimees Meelis Eeriku, visiit riiki toimus jaanuaris. Koosolekul arutati valminud raportit, milles leiti, et täitevvõimu poolt meedias kohtuvõimu süüdistamine korruptsioonis ja ebakompetentsuses survestab asjaomaseid kohtunikke, ohustab kohtusüsteemi iseseisvust ja seaduste ühetaolist kohaldamist. Raport tegi kriitilisi märkusi ka Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu ning tegevuse läbipaistmatuse suhtes kohtunike ametisse nimetamisel ja edutamisel. EAJ otsustas raportit arutades, et täiendava resolutsiooni vajadus puudub ning arvestades, et Bulgaaria on uue EL liikmena jätkuva tähelepanu all, saadab raporti Euroopa Nõukogule ja Komisjonile. Samuti edastab EAJ raporti Bulgaariat peatselt külastavale ÜRO inimõigustega tegelevale ametiisikule.
Prantsusmaa teavitas EAJ-d, mille kohaselt hiljutiste seadusemuudatuste kohaselt on Kohtute Haldamise Nõukojas kohtunikud vähemuses. Valitsuse liikmed ja Prantsusmaa president on avalikult kohtunikke meedia kaudu rünnanud. Näiteks oli Prantsusmaal juhtum, mille järgi vabastati vanglast süüdimõistetu, kes pani toime uue tapmise. President avaldas seisukoha, mille järgi pidas ta antud juhtumis vastutavaks kohtunikku, kes süüdimõistetu vanglast vabastas. Prantsusmaa EAJ-lt resolutsiooni ei taotlenud.
Bosnia ja Hertsegoviinas algatati distsiplinaar- ja kriminaalmenetlust kohtuniku vastu, kes mõistis süüdi "puutumatu" prominendi. Ühingu esindajat koosolekul ei viibinud ning EAJ seisukohta selles küsimuses ei kujundanud.
Järgmisena arutati EAJ varasemate resolutsioonide täitmist.
Islandil oli probleemiks palkade ebaproportsionaalne vähendamine võrreldes teiste võimuharudega. EAJ saatis kirja pea- ja justiitsministrile, kuid vastust ei ole saadud. Islandi esindaja teavitas, et reaktsioonina on siiski tõstetud osade kohtunike palku: Islandi Riigikohtu liikmete ja suurima kohtu – Reykjaviki ringkonnakohtu kohtunike palku. See regulatsioon on põhjustanud kohtunike hulgas rahulolematust. EAJ otsustas küsida Islandi ametivõimudelt uuesti vastust varasemale kirjale.
Serbias oli probleemiks kohtunike ümbernimetamine, mille tulemusena kaotas ameti 1/3 kohtunikke. EAJ on mõistnud selle resolutsiooniga hukka ja saatnud resolutsiooni Serbia ametivõimudele (presidendile, peaministrile, ombudsmanile, jutsiitsministrile, presidendi nõukogule, konstitutsioonikohtu esimehele) ja samuti Euroopa institutsioonidele (Euroopa Komisjoni presidendile ja asepresidendile, EL laienemise volinikule, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogule, Veneetsia Komisjonile jt-le). Vastus saadi Serbia ombudsmanilt ja Veneetsia Komisjonilt. Euroopa Liit on probleemist teadlik. EAJ viibis ka Euroopa Komisjoni esindajana Serbias.
EAJ tegutseb jätkuvalt Euroopa Nõukogu juures tegutsevates Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogus, kus EAJ-l on vaatleja staatus, samuti osaleb CEPEJ-i istungitel (European Commission for the Efficiency of Justice).
Tegeleti ka organisatsiooniliste küsimustega. Jätkub arutelu, millised peaksid olema EAJ liikmetele esitatavad kriteeriumid – kas lisaks kohtunike ühingu iseseisvusele ja sõltumatusele peaks seda ka riigi kohtusüsteem olema jm. EAJ juhtimise abistamiseks loodi täidesaatev komitee Saksamaa, Belgia ja Horvaatia esindajatest. Euroopa institutsioonide juurde loodi komisjon Belgia, Saksamaa, Hollandi ja Taani esindajatest. EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi koosseis, kuhu kuulub ka Eesti, kinnitati alalisena.
Järgmine EAJ koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu aastakoosoleku raames septembris.
Eesti Kohtunike Ühing valmistub koostöös Riigikohtuga uue kohtunike raamatu väljaandmiseks. Kas tulevane raamat ilmub edaspidi paberkandjal nagu 2006. aastal või elektroonses vormis, selgub täpsemalt lähitulevikus. Küll aga on kavas teha sel kevadel ära raamatu jaoks fotod kõigist Eesti kohtute kohtunikest ja kohtumajadest. Pildistajateks on fotograafid Malev Toom ja Meelis Lokk, kes tegid fotosid kohtunikest juba 2006. aastal ilmunud raamatu "Eesti kohtunikud" tarvis.
Kohtumajadega lepib edaspidi konkreetsed pildistamisajad kokku Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm, kes aitab pildistamiste korraldamist koordineerida. Pildistamistega alustatakse juba aprillis, aga enamus pildistamisi on kavas läbi viia mais-juunis enne puhkuste algust.
Esimees Meelis Eerik kohtus justiitsminister Kristen Michaliga. Justiitsminister oli tutvumisvisiidil Harju Maakohtus, kohtunikest osalesid kohtumisel ka Harju Maakohtu esimees Helve Särgava ja Tartu mnt kohtumaja juht Sirje Õunpuu. Arutati kohtumenetlusega seotud küsimusi.
Esimees Meelis Eerik viibis uue Kohtute Infosüsteemi juhtrühma koosolekul.
Toimus juhatuse elektrooniline koosolek. Arutati kevadhooaja ürituste korraldamisega seonduvat ning jätkati arutelu Justiitsministeeriumiga sõlmitud koostöölepingutest. Arutelu jätkub juhatuse laiendatud koosolekul.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) istung.
Istungil arutati õigusemõistmise eelarve jaotumist kohtunike ja muu kohtupersonali vahel.
KHN andis nõusoleku kohtute infosüsteemi põhimääruse muutmiseks, millega anti kasutusõigused ametikoha järgi ja kaotati ametnike konfidentsiaalsuskohustuse formular.
Päevakorras oli ka kohtuesimeeste aruandlus kohtunike 2010. a personaalse statistika põhjal.
Riigikohtu esimees andis infot kohtumisest justiitsministriga, mille teemaks oli IT-lahenduste areng. KHN toetas lähenemist, millega kaasatakse võimalikult lai hulk kohtunikke ja kohtuametnikke KIS2 arendamisse, et tagada uue infosüsteemi kasutajasõbralikkus.
KHN andis nõusoleku kohtumajajuhtide lisatasu maksmiseks.
KHN võttis teadmiseks informatsiooni kohtuametnike 2011. a koolitusplaani kohta.
KHN toetas Ida-Virumaal õigussüsteemis osalejate kvalifikatsiooni tõstmiseks loodava stipendiumisüsteemiks raha eraldamist kohtute 2011. a eelarve reservist.
KHN kuulas ära ka informatsiooni Kohtunike Foorumi kohta.
Järgmine KHN toimub 20. mail.
Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas toimus ühingu juhatuse koosolek.
Ühingu liikmeks võeti Marget Henriksen Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast. Ühingu liikmete hulgast arvati välja vastavalt nende soovile pensioneerunud kohtunikud Peeter Küttis ja Vladimir Rozalka.
Juhatus arutas eeloleval hooajal planeeritavaid üritusi. Juhatuse esimene laiendatud koosolek toimub 27.-28. mail Lõuna-Eestis. 26.-27. augustil planeerib juhatus laiendatud koosolekut ühel Eesti saartest. Aastakoosolek toimub 25. novembril.
Juhatus otsustas jätkata Kohtunike Raamatu väljaandmisega seotud tegevusi.
Peamise küsimusena arutas juhatus minister Rein Langi pöördumist ühingu poole seoses eeloleva Kohtute Haldamise Nõukoja istungiga.
Esimees Meelis Eerik viibis Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja pidulikul avamisel.
Eesti Kohtunike Ühing mälestab ootamatult lahkunud kolleegi Egon Konsandit Tartu Ringkonnakohtust ja avaldab kaastunnet lähedastele.
Esimees Meelis Eerik viibis Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) raportöörina Bulgaarias.
Bulgaarias on probleemiks täidesaatva võimu püüe kohtuvõimu mõjutada. Eelkõige seisnes see püüdluses mõjutada kohtunikke mõistma kõmulistes kriminaalasjades pikaajalisi vanglakaristusi, vastasel korral ähvardades kohtunikke sanktsioonidega ning süüdistades neid meedia kaudu korruptsioonis. Samuti on mõjutusi täheldatud sealse Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) poolt, mida on peetud politiseeritud organiks ning kus kohtunikest liikmed on vähemuses. KHN-i otsustest on enim kriitikat pälvinud kohtuesimeeste ametisse nimetamine. Vastavalt raportööri ja EAJ resolutsioone ettevalmistava töögrupi soovitusele otsustas EAJ saata Bulgaariasse oma esindajad olukorraga tutvuma.
Delegatsiooni kuulus lisaks raportöörile ka EAJ president Gerhard Reissner (Austria) ja Hollandi Kohtunike Ühingu esindaja Maarten Steenbeek.
Delegatsioon kohtus Sofias Bulgaaria Riigikohtu esimehega, Kõrgema Konstitutsioonikohtu esimehe ja liikmetega, Kohtute Haldamise Nõukoja esimehe ja liikmetega, advokatuuri esimehega, justiitsministriga, siseministriga, Euroopa Komisjoni esindajaga, mittetulundusühingute esindajaga (Open Society Institute), Hollandi suursaadikuga ning Bulgaaria Kohtunike Ühingu liikmetega. Delegatsioon andis ajakirjanikele ka pressikonverentsi.
Järgnevalt koostab delegatsioon raporti, mida arutatakse järgmisel EAJ koosolekul. EAJ järgmine koosolek toimub mais.
Vanemad teated