Euroopa Halduskohtunike Ühing
Association of European Administrative Judges (AEAJ)
Euroopa Halduskohtunike Ühing (AEAJ, https://www.aeaj.org/) asutati 24. märtsil 2000 Saksamaal Trieris Euroopa halduskohtunike katusorganisatsioonina ning sellesse võivad kuuluda Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu liikmesriikide rahvuslikud halduskohtunike ühendused või kui selline ühendus vastavas liikmesriigis puudub, siis saavad AEAJ liikmeteks olla ka üldised kohtunike ühendused (mis koondavad nii üld- kui ka halduskohtunikke) ja ka üksikisikutest halduskohtunikud. AEAJ president on Sylvain Mérenne (Prantsusmaa).
AEAJ juures tegutseb 4 töörühma järgmistes valdkondades:
kohtusüsteemi sõltumatus ja tõhusus
asüüli- ja immigratsiooniõigus
keskkonnaõigus
maksuõigus
Eesti Kohtunike Ühing otsustas AEAJ liikmeks astuda 2007. a aastakoosolekul. Eesti Kohtunike Ühing võeti AEAJ liikmeks Itaalias Baris 22.-25. mail 2008 toimunud aastakoosolekul. Eesti halduskohtunikud osalevad järjepidevalt ka AEAJ töögrupppide tegevuses.
Koostöös Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ) keskkonnaõiguse töörühmaga toimus Tallinnas 26.–28.09.2024 Euroopa keskkonnakohtunike konverents, mille fookus oli suunatud taastuvenergeetikaga kiirema kasutuselevõtuga seonduvale. Ürituse toimumist toetas Kliimaministeerium RePowerEU projekti vahenditest. Lisaks Eesti kohtunikele ja ettekande tegijatele oli üritusel osalejaid veel Austriast, Soomest, Saksamaalt, Leedust, Rootsist, Prantsusmaalt ja Itaaliast. Kaugeim osaleja saabus Eestisse Jaapanist. Samuti osales konverentsil ja tegi ettekande Euroopa Komisjoni Keskkonna peadirektoraadi õigus- ja poliitikaametnik Giuseppe Danilo Auricchio.
Ürituse avaettekande tegi Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein, kes rääkis sellest, milline on olnud Eesti senine energiapoliitika ning millised on meie arengusuunad.
Osalejad pidasid huvitavaks Rootsi kogemust, kus maa, keskkonnaõiguse ja taastuvenergiaga seotud asjadega tegelevad erikohtu staatuses Maa- ja keskkonnakohtud (Mark- och miljödomstolar). Neis kohtutes on tavakohtunike kõrval tööl eriteadmistega nn tehnilised kohtunikud, kes ei ole hariduselt juristid, vaid eelkõige keskkonnateadustega seotud spetsialistid. Tulenevalt selliste spetsialistide vähesusest on nende palk ainult juristiharidusega kohtunike palgast isegi kõrgem. Kohtumõistmisel langeb neile peamiselt ekspertteadmisi nõudvate keskkonnaküsimuste lahendamine, kuid nad osalevad ka kõigi juriidiliste küsimuste otsustamisel võrdselt tavakohtunikega. Sellisel kombel töötades saavutatakse keskkonnaalaste kohtuotsuste kõrge kvaliteet nii õiguslikus kui ka teaduslikus mõttes ja nende kohtute autoriteet on väga kõrge.
Lisaks rääkis Itaalia kliimaõigusest Calabria Ülikooli professor Emanuele Guarna Assanti ning Prantsusmaa kogemusest haldusaktide parandamisel kohtunik Jean-François Goujon-Fischer, kes praegu töötab Euroopa Nõukogu juures.
Leda Žilinskienė Vilniuse Ülikoolist rääkis Euroopa Liidu energiasolidaarsusest ning selle hetkel siiski selgelt tajutavatest piiridest. Tallinna Halduskohtu kohtunik Pihel Sarv tegi ülevaate Eesti kohtupraktika edulugudest keskkonnaõiguse kõige kuumemate teemade lahendamisel.
Konverentsi vabatahtliku lisaüritusena külastasid osalejad 28.09.2024 toimunud väljasõidul Viru Keemia Grupi põlevkiviõli tehast ning Kaevandusmuuseumi Jõhvis.
Konverentsi peakorraldajateks olid Ruth Prigoda, Daimar Liiv ja Karin Sonntak.
Prantsusmaal Lyonis ja ühtlasi veebikeskkonnas toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek.
Aastakoosolekul valiti järgmiseks kaheks aastaks AEAJ uus juhatus. Presidendina jätkab Edith Zeller (Austria, fotol keskel roosas jakis) ning asepresidentideks valiti Holger Böhmann (Saksamaa), Rasa Ragulskyte-Markoviene (Leedu), Eugenia Papadopoulou (Kreeka) ja Sylvain Mérenne (Prantsusmaa). Peasekretärina jätkab Karin Winter (Austria) ja laekurina Ralf Höhne (Saksamaa).
Täpsem ülevaade aastakoosolekust on leitav protokollist (inglise keeles).
Eesti Kohtunike Ühing võõrustas 14.–15. juunil Tallinnas Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) sõltumatuse ja tõhususe töörühma konverentsi, mille teemaks oli kohtunike staatus, ning ürituse raames leidis aset ka seekordne AEAJ aastakoosolek.
Õiguskantsleri Kantselei ruumides toimunud üritusel osalesid kohtunikud 16 riigist. Osavõtjaid tervitasid õiguskantsler Ülle Madise, ürituse Eesti Kohtunike Ühingu poolne peakorraldaja, Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa ning AEAJ president, Viini Halduskohtu kohtunik Edith Zeller.
Konverentsi juhtisid AEAJ sõltumatuse ja tõhususe töörühma kaasjuhid Bernard Even (Pariisi haldusasjade apellatsioonikohtu kohtunik) ja Rasa Ragulskyte-Markoviene (Vilniuse regionaalse halduskohtu kohtunik).
Konverentsil kuulati järgmisi ettekandeid ja arutelusid:
Dimitrios Gratsias, Euroopa Üldkohtu kohtunik
The status of the European Union judges: Guarantees of Independence and EthicsAnu Uritam, Eesti Kohtunike Ühingu aseesimees, Harju Maakohtu kohtunik
Topical Issues of the Status and Independence of Judges in EstoniaAija Branta, Läti Ülemkohtu kohtunik
The Status of Judges in Contemporary SocietyPaneeldiskussioon teemal Judiciary in Europe – on the Edge? – diskuteerisid Krakowi ringkonnakohtu kohtunik Dariusz Mazur ja Saksamaa Liidu Halduskohtu kohtunik Holger Böhmann
Julija Kiršiene, Kaunase Vytautas Suure Ülikooli professor
Judgecraft and the Fourth Industrial Revolution: Opportunities and ChallengesKonverentsiks koostatud küsimustikule antud vastuste põhjal toimunud diskussioon teemal – The status of administrative judges in Europe: 20 years after publication of the European Charter on the Status of Judges
AEAJ aastakoosolekul kuulati ära ühingu presidendi, asepresidentide ja töögruppide juhtide ning laekuri ja audiitorite aruanded. Peaassamblee valis ka uue juhatuse järgmises koosseisus: Edith Zeller (Austria), Holger Böhmann (Saksamaa), Rasa Ragulskyte-Markoviene (Leedu), Eugenia Papadopoulou (Kreeka) ja Andrej Kmecl (Sloveenia). Juhatus valis enda seast ühingu presidendiks taas Edith Zelleri, ühingu sekretärina tegutseb Karin Winter (Austria) ja laekurina Ralf Höhne (Saksamaa). Ühingu audiitoritena jätkavad ka uuel tegevusperioodil Hannele Klemettinen ja Marja-Liisa Judström (mõlemad Soome).
Üritusest osavõtjad külastasid Tallinna Ringkonnakohut ja tutvusid Tallinna vanalinnaga ning laupäeval oli kõigil soovijatel võimalik nautida päikeselist hommikupoolikut Viru rabas.
Tegemist oli Eesti Kohtunike Ühingu kingitusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul.
Kreekas Ateenas toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajaid seekordsel koosolekul ei osalenud.
Leedus Vilniuses toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajana võttis Leedu Vabariigi Justiitsministeeriumi konverentsisaalis toimunud aastakoosolekust osa esimees Virgo Saarmets.
Aastakoosolekul valiti järgmiseks kaheks aastaks AEAJ uus juhatus (viieliikmelisena) ja muud ametikandjad (peasekretär, laekur, audiitorid), kuid tegelikkuses jätkavad seni samu ülesandeid täitnud isikud ka järgmisel perioodil. AEAJ esimees on jätkuvalt Edith Zeller (Austria). Ainsa muudatusena asendab kauaaegset juhatuse liiget Annika Sandströmi (Rootsi) nüüdsest juhatuses Rasa Ragulskyte-Markoviene (Leedu).
AEAJ uuteks liikmeteks võeti Ukraina Halduskohtunike Ühing (mis moodustati 2016. a märtsis) ning Türgi kohtunike ja prokuröride ühing YARSAV.
Tervitussõnavõtuga esines teiste hulgas Leedu justiitsminister dr Juozas Bernatonis, kes tõi muu hulgas välja, et ka Leedus on ettevalmistamisel uue halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu, mille eesmärk on kiirendada kohtumenetlust haldusasjades.
Aastakoosolekul tõdeti, et AEAJ töögruppide tegevus on mõneti muutumas ning üha suuremat rõhku tuleks panna ühisüritustele erinevate organisatsioonidega (nt EASO, DG TAXUD). Lisaks oli juttu olukorrast mitmetes liikmesriikides (nt Kreeka, Türgi, Ukraina) ja üldisemalt varjupaigataotlejatega seonduvate asjade paljususest kõigis liikmesriikides.
AEAJ järgmine aastakoosolek toimub Kreekas Ateenas 18.-19. mail 2017 paralleelselt asüüli ja immigratsiooni töörühma kohtumisega.
Bulgaarias Sofias toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajana osales aastakoosolekul Daimar Liiv.
Soomes Helsingis toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul esimees Virgo Saarmets ja Villem Lapimaa.
AEAJ aastakoosolekut võõrustas Soome Kõrgem Halduskohus (Korkein hallinto-oikeus) ja ürituse raames toimus ka konverents, millel olid ettekandjateks Soome tippkohtunikud ning samuti leidis aset Kõrgema halduskohtu presidendi Pekka Vihervuori vastuvõtt ja õhtusöök Soome Justiitsministeeriumis. Lisaks oli võimalus tutvuda Helsingi linnaga.
Ürituse esimeses pooles ehk AEAJ aastakoosolekul anti ülevaade eelmisel aastal toimunust, olukorrast mõnes liikmesriigis, võeti vastu uusi liikmeid ja valiti järgmiseks kaheaastaseks perioodiks uus juhatus. Muu hulgas rõhutati aastakoosolekul AEAJ liikmesorganisatsioonide esindajate olulist rolli informatsiooni edastamisel (mõlemapoolselt) ja seeläbi liikmete tõhusaks kaasamiseks, mille osas oodatakse senisest aktiivsemat tegutsemist.
AEAJ senine president Heinrich Zens Austriast ei saa põhikirjast tulenevalt enam juhatuses jätkata, sest juhatuse liikmeid saab tagasi valida kõige rohkem neli korda ning H. Zens on olnud juhatuse liige juba aastast 2004, seejuures alates 2006. aastast AEAJ president. AEAJ uus juhatus valiti viieliikmeline ning AEAJ uus president on jätkuvalt Austriast, kuid nüüd on selleks Viini Halduskohtu kohtunik Edith Zeller, kes oli seni ühingu peasekretär. Ülejäänud juhatuse liikmed on Annika Sandström (Rootsi), Bernard Even (Prantsusmaa), Holger Böhmann (Saksamaa) ja Gianmario Palligianno (Itaalia). AEAJ uueks peasekretäriks on Karin Winter (Austria) ja laekurina jätkab Ralf Höhne (Saksamaa). AEAJ audiitoriteks valiti Marja-Liisa Judström ja Hannele Klemettinen Soomest.
Ürituse konverentsi osas oli võimalik kuulata kolme väga huvitavat ettekannet:
1. Euroopa Kohtu kohtujurist Niilo Jääskinen tutvustas kohtujuristide rolli ja tööprotsessi Euroopa Kohtus ning jagas soovitusi Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse edukaks taotlemiseks. Viimatinimetatud osas kirjeldas ettekandja head eelotsusetaotlust järgmiste märksõnadega: 1) clear - loogilise ülesehitusega ja keeleliselt / terminoloogiliselt selge, mis on väga oluline seoses taotluse tõlkimisega, kuna juba originaalis ebaselge tekst muutub tõlgetega veelgi ähmasemaks; 2) concise - kokkuvõtlik ja sisutihe, mitte liiga pikk, keskenduda tuleks ainult olulisele; 3) complete - täielik ehk peaks terviklikult kajastama kõiki olulisi fakte ning sisaldama ka taotleja õiguslikke analüüsi ja eelotsuse küsimusi.
2. Euroopa Üldkohtu asepresident Heikki Kanninen andis ülevaate Euroopa Üldkohtu tegevusest materiaalses mõttes halduskohtuna Euroopa tasandil. Ettekandes käsitleti põhjalikult Üldkohtu pädevust ja menetlusreegleid. Lisaks esitles ettekandja hulgaliselt huvitavat statistikat nii kohtuasjade temaatilise jagunemise (arvuliselt enim nt intellektuaalse omandi vaidlusi, ligi 40% kõigist asjadest) kui ka menetlusaja kohta (intellektuaalomandi asjade ja muude väiksemate asjade menetlusaeg Üldkohtus jäi 2 aasta juurde, mahukamad ja keerulisemad asjad nagu konkurentsi- ja riigiabi küsimused suudetakse lahendada aga pigem 4 aastaga).
3. Soome Kõrgema Halduskohtu kohtunik ja endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Matti Pellonpää keskendus oma väga kaasahaaravas ettekandes Soome kohtupraktika seostele EIK praktikaga, meenutades mitmeid olulisi Soome haldusasjadest võrsunud kaasusi, mis on olnud või on ka praegu lahendamisel EIK-s. Näiteks Jussila v. Soome (EIK suurkoja 23.11.2006 otsus, avaldus nr 73053/01), milles leiti, et konkreetses maksuasjas üksnes kirjaliku menetluse läbiviimine ei olnud vastuolus EIÕK art 6 lg-ga 1. Praegu on EIK suurkojas pooleli kohtuasi H. v. Soome (EIK 13.11.2012 otsus, avaldus nr 37359/09), mis puudutab olukorda, kus Soome halduskohtud ei rahuldanud kaebust, milles soovahetusoperatsiooni läninud isik soovis kohustada rahvastikuregistrit muutma oma isikukoodi selliselt, et see viitaks meesterahva asemel naisterahvale. EIK koja otsuse kohaselt ei ole selles asjas EIÕK art 8 rikkumist toimunud, kuid nagu märgitud, on asi praegu arutlusel suurkojas. Ettekandes rõhutati eriti kõrgema astme kohtute ülesannet pidada silmas EIK praktikat ning olla n-ö viimaseks kaitseliiniks, kes peaks tagama, et EIÕK sätteid riigisiseselt järgitakse.
Hollandis Utrechtis toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek.
Portugalis Lissabonis toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek.
Prantsusmaal Pariisis toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ, Association of European Administrative Judges) aastakoosolek. Vahetult enne aastakoosolekut toimus ka kohtunike sõltumatuse ja efektiivsuse töögrupi koosolek, mis kujunes sujuvaks jätkuks 19. mail korraldatud konverentsile "The Review of Constitutionality in Europe". Eestist osalesid seekordsetel üritustel kohtunikud Kaire Pikamäe, Kadriann Ikkonen ja Tiina Pappel ning Riigikohtu nõunik Tim Kolk.
Konverentsil andsid ülikoolide tunnustatud õppejõud ning kohtunikud võrdleva ajaloolise ülevaate põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusest ja konstitutsioonikohtute tekkimist, rollist ja pädevusest erinevate Euroopa riikide õigussüsteemides.
Selgus, et konstitutsioonikohus on enamikes Euroopa riikides. Konstitutsioonikohtu kohtunike arv kõigub riigiti 9 (Albaania, Armeenia) ja 19 (Venemaa) vahel. Peale väheste erandite (Austria, Belgia ja Türgi) on konstitutsioonikohtunike amet tähtaegne, varieerudes 6-st 12 aastani. Ametisse nimetab kohtunikud reeglina kas vastava riigi parlament või riigipea. Konstitutsioonikohtunike keskmine vanus on kõige madalam Gruusias (45 eluaastat) ning kõige kõrgem Prantsusmaal ja Itaalias (70-74 eluaastat), jäädes valdavalt 55-60 eluaasta vahele (Saksamaa, Serbia, Makedoonia, Azerbaidžaan, Venemaa, Ukraina, Moldova, Kasahstan, Belgia, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Türgi, Austria, Portugal, Poola). Naised on konstitutsioonikohtutes kahjuks vähemuses (nt Saksamaal 16-st 4; Hispaanias 12-st 2; Itaalias 15-st 1 jne).
Enamikes riikides otsustab põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse esitamise konstitutsioonikohtusse asja lahendav kohtunik ise, kuid on ka riike, kus kohtunik on kohustatud seda poole taotlusel tegema (Belgia). Lähemalt analüüsiti ka konstitutsiooni olemust, selle suhet Euroopa Liidu õiguse ning Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtu lahenditega, samuti seda, kas põhiseaduslikkuse järelevalve võiks piirduda ainult põhiseadusesse kirjutatud teksti või ka selleüleste printsiipidega.
Põhiseaduslikkuse järelevalve teema jätkus ka kohtunike sõltumatuse ja efektiivsuse töögrupi koosolekul. Kohapeal selgus tõsiasi, et Eesti oli töögrupis kohalolnutest ainus riik, kus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ei algatata menetluse kestel eelotsuse taotlemise vormis, vaid kohtulahendiga. Mitmete riikide esindajates tekitas see küsimuse, mis saab sellisest kohtulahendist edasi, kui kõrgem kohus sätte vastuolu põhiseadusega ei tuvasta. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Euroopa mastaabis on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kirju ning üldistusi keeruline teha. Konverentsi järgselt olid kõik osavõtjad kutsutud ringkäigule Prantsuse konstitutsioonikohtusse (Conseil d'Etat) asukohaga Palais Royal'is.
AEAJ aastakoosolekul anti ülevaade ühingu viimase aasta tegemistest, tutvustati 2011. aastal toimuvaid üritusi, võeti ühingusse vastu uusi liikmeid – kohtunike ühinguid ja kohtunikke Leedust, Aserbaidžaanist, Armeeniast, Portugalist, Türgist, Hispaaniast, Inglismaalt ning räägiti ka ühingu rahastamisest ja liikmemaksudest.
Kuna käesolevaks aastaks ühingul oma tegevuseks Euroopa Komisjonilt kaasrahastamist saada ei õnnestunud, ei ole loota ka ühingu toetust töögruppides osalemisele. Ühtlasi plaanib ühingu juhatus tõsta senise liikmemaksu uuel aastal 200-lt 300–400-le eurole, et kaotada olulised erinevused erinevate riikide liikmemaksudes, mis hetkel kõiguvad 150 eurost 1850 euroni (Eesti puhul 200 eurot).
Järgmised ees ootavad töögruppide koosolekud:
1.-2. juulil toimub Prantsusmaal Lyoni lähedal asüüliasju arutavate kohtunike töögrupi kohtumine;
21. septembril toimub Leedus Vilniuses keskkonnaõiguse töögrupi korraldatav konverents "Administrative Courts in European System", kus käsitletakse kohtute töö efektiivsust ning avalike huvide kaitset;
29. septembril saab Sloveenias Ljubljanas kokku maksuõiguse töögrupp;
6.-7. oktoobril kohtub Rumeenias Bukarestis kohtunike sõltumatuse ja efektiivsuse töögrupp. Sel korral on teemaks riigihanked.
Järgmine AEAJ aastakoosolek plaanitakse korraldada 2012. aastal ilmselt Hollandis.
Bulgaarias Sofias toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek.
Itaalias Baris toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek.
Koosolekul anti ülevaade ühingu viimase aasta tegevusest, arutati uue aasta tegevusplaani, võeti vastu uusi liikmeid Bulgaariast ja Horvaatiast, sealhulgas Eesti Kohtunike Ühing, arutati pöördumisi kohtunike sotsiaalsete garantiide kaitseks (Rootsi kohtunike uus ebavõrdne, läbirääkimistest ning isiklikust tööpanusest sõltuv palgasüsteem) ning valiti uus juhatus.
Koosolekul olid esindatud halduskohtunike ühingud, kohtunikud ja kohtunike ühingud Austriast, Luksemburgist, Saksamaalt, Rootsist, Kreekast, Hollandist, Soomest, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Sloveeniast. Mitmed Ida-Euroopa riigid (nt Leedu) olid esindatud delegeeritud häältega.
Euroopa Halduskohtunike Ühingu tegevuses on oluline rõhk erinevate töögruppide tööl. Koos käivad töögrupid, mis arutavad küsimusi järgmistes haldusõiguse valdkondades: keskkond, maksud ja toll, pagulased. Loomisel on inimõiguste temaatikaga tegelev töögrupp. Lisaks tegutseb aktiivselt kohtunike iseseisvuse ja kohtumenetluse efektiivsusega tegelev töögrupp, kelle töö tulemusena valmis 2007. aastal mahukas võrdlev materjal Euroopa Liidu kohtunike palga, ametisse nimetamise ja ametist tagandamise, puhkuste, pensionide, koolituste jm kohtuniku ametit ja tegevust puudutavate küsimuste kohta. Töögrupid kohtuvad kord või kaks aastas, muul ajal toimuvad arutelud meili teel. Tänu ühingu tegevuse osalisele rahastamisele on seni olnud võimalik katta töögrupi liikmete reisi- ja majutuskulusid ca 300-400 euro ulatuses ühe kohtumise kohta. Ülejäänud vahendid tuleb leida kohtunikul endal. AEAJ ootab Eesti halduskohtunikke enda töögruppidesse!
2007. aastal käivitus esimest korda ka riikidevaheline halduskohtunike vahetusprogramm. Vahetuste kestvus on 2-3 nädalat, mille käigus õpitavad kohtunikud tundma teise riigi õigussüsteemi ja halduskohtumenetlust. Lähemat teavet selle kohta loodame edastada edaspidi.
AEAJ järgnevateks eesmärkideks on jätkata tööd töögruppides, tihendada suhteid Euroopa Komisjoniga ja Euroopa Kohtunike Ühinguga ning hakata välja andma uudiskirja, samuti leida uusi rahastamisvõimalusi halduskohtunikele konverentsidel ja töögruppides osalemiseks.