Teated – 2009
Pühajärvel toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek. Tegemist oli valimiskoosolekuga. Esimehena jätkab Meelis Eerik, juhatuse liikmeteks vailiti Piia Jaaksoo, Tiiu Jervan, Liivi Loide, Jaak Luik, Mare Merimaa, Andrus Miilaste, Olev Mihkelson ja Virgo Saarmets. Valiti ka revisjonikomisjon ja Balti Kohtunike Ühingute Nõukogu liikmed.
Esimees Meelis Eerik osales Justiitsministeeriumi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.
Esimees Meelis Eerik oli kutsutud osa võtma Prokuratuuri aastapäevale pühendatud vastuvõtust.
Esimees Meelis Eerik kohtus Tallinnas Euroopa Ombudsmani hr P. Nikiforos Diamandourosega. Kohtumisel arutati Euroopa Liidu õiguse kohaldamisega seotud küsimusi.
Tallinnas toimus ühingu juhatuse koosolek. Ühingu liikmeks võeti Virgo Saarmets Tallinna Ringkonnakohtust. Koosolekul arutati Allar Jõksi osavõtul ühingu taktikat juhuks, kui kohtute seaduse eelnõu Riigikogule esitatakse. Selleks tuleb juhatusel küsida aastakoosoleku seisukohta.
Toimus ühisseminar Eesti Ajalehtede Liiduga teemal "Kas isikuandmete kaitse seadus ja selle tõlgendamine kärbib ajakirjandusvabadust?". Seminaril andis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Toivo Klaar üle Euroopa Komisjoni ajakirjandusauhinna "Erinevuste poolt. Diskrimineerimise vastu". Ettekannetega esinesid Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Tarmo Vahter, Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liige Jaak Luik, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep ja Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Ulrika Eesmaa.
Esimees Meelis Eerik viibis Tbilisis Gruusia Riigikohtu poolt korraldatud kohtusüsteemi aastapäevale pühendatud konverentsil "10 aastat halduskohtute süsteemi", kus esines ülevaatega Eesti kohtusüsteemi arengust.
Esimees Meelis Eerik kohtus Tallinnas Soome Kohtunike Ühingu endine esimehe Pertti Liesivuoriga, kes Turu valimiskomisjoni esimehena vaatles ühtlasi kohalike omavalitsuste valimisi.
Marokos Marrakechis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.
IAJ otsustas seoses liikmemaksu tasumata jätmisega välja arvata Peruu ja Burkina Faso. Kuivõrd mitmed riigid käendasid Boliivia liikmemaksu tasumist Boliivia suhtes väljaarvamist ei otsustatud. Vaatleja staatus omistati Aserbaidžaanile, liikmeks võeti Bermuuda. Tuline diskussioon leidis aset Kasahstani liikmelisustaotluse osas. Tundes muret kohtusüsteemi sõltumatuse ja inimõiguste olukorra pärast riigis, otsustas IAJ üldkogu Kasahstani taotlust liikmeks saamiseks mitte rahuldada ning pikendas tema vaatleja staatust 5 aasta võrra.
IAJ töögrupid tegelesid sellel aastal järgmiste teemadega: I töögrupp püüdis sisustada kohtuvõimu iseseisvuse mõistet; II töögrupp tegeles majandusvaidluste (sh rahvusvahelise majandusvaidluste) menetlemise probleemidega; III töögrupp suhtlusvahendite pealtkuulamise ja isiku õiguste kaitse piiritlemisega; IV töögrupp vanuselise diskrimineerimisega töösuhetes.
IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek, kus arutati probleeme Euroopas.
Raportiga esines eelmisel koosolekul loodud EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp, kuhu kuuluvad Šveitsi, Saksamaa, Iirimaa ja Eesti esindajad. Töögrupp tegi suvel põhjalikku tööd ja koostas seisukohad Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Islandi, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Ukraina kaebuste osas. Kõigi kaebuste osas leidis töögrupp erinevatel põhjustel, et EAJ resolutsiooni vastuvõtmiseks puudub vajadus.
Seejuures toimus eraldi töögrupi koosolek Islandi kaebuse osas, kelle pöördumise sisuks oli kohtunike palga vähendamise probleem. Saksamaa esindajast raportööri seisukoha järgi ei ole kohtunike palga vähendamisel toimunud riivet Islandi põhiseadusega. Kuivõrd koosolekul tõid Islandi esindajad esile palga vähendamise ebaproportsionaalsuse erinevate võimuharude vahel, palus töögrupp esitada selle kohta täiendavad dokumendid ning jätkab selle küsimusega tööd.
Sloveenia esindajad teavitasid, et Sloveenia kohtunikud on pöördunud palga vähendamise küsimuses siseriiklikku kohtusse.
Slovakkias on endisest justiitsministrist Riigikohtu esimees koostöös praeguse justiitsministriga algatanud distsiplinaarmenetlusi teda kritiseerivate kohtunike, sh mõne Riigikohtu liikme suhtes. Osad kohtunikud on ametist vabastatud. EAJ otsustas selle küsimusega tegelemise suunata EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögruppi asjaolude selgitamiseks ja seisukoha andmiseks.
Ühtlasi arutati EAJ põhikirja muutmist presidentuuri valimise ja töö korraldamise aspektist ning tutvustati kohtunike palgakorralduse uuringut Euroopas, millega töö jätkub.
Ühingu esimees Meelis Eerik esines Poolas Krakovis Euroopa Komisjoni korraldatud konverentsil "Euroopa põhiõiguste kaitsest tsiviilkohtumenetluses" ettekandega "Comparative Analysis of the Protection of Fundamental Rights in Civil Litigation".
Ühingu esimees Meelis Eerik esines Šoti kohtunike täienduskoolitusel Šotimaal Carnoustie's kõnega kohtunike koolituse arenguvajadusest muutuvas ühiskonnas.
Ühingu esimees Meelis Eerik viibis Hollandi Kohtunike Ühingu konverentsil Hollandis Zutphenis, esinedes nägemusega tuleviku kohtusüsteemist. Koverentsil arutleti ühiskonna muutumisega seotud probleeme ning püüti leida vastust küsimusele, kas kohtunikkond muutub koos ühiskonnaga, milline võiks olla kohtu roll tulevikus ning kuidas reageerivad muutustele Euroopa kolleegid.
Leedus Klaipeda lähedal Ventaines asuvas puhkebaasis "Ventes Ragas" toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek.
Konverentsi teemaks oli "Kohtute haldamine ja kohtunike sotsiaalsed garantiid". Eesti delegatsiooni kuulusid nõukogu liikmed Jüri Ilvest, Margit Jõgeva, Igor Pütsep ja Mare Merimaa, Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik ning kohtunikest Tamara Hristoforova, Rubo Kikerpill, Pavel Gontšarov. Kohtuesimeestena said nad jagada Leedu kolleegidele oma kogemusi kohtute liitmisel tekkinud probleemidest. Mare Merimaa tegi omakorda ettekande Eesti kohtusüsteemi arengust ja meie hetkeseisu probleemidest.
Kohtute haldamine on käesoleval aastal aktuaalseks teemaks nii Eestis, kui ka Leedus. Leedus nimelt kavandatakse Eesti eeskujul liita esimese astme kohtuid. Kuivõrd majanduslanguse situatsioonis napib rahalisi vahendeid haldamismudeli põhjalikuks väljatöötamiseks ja selle analüüsiks, siis tundsid Leedu kolleegid muret tuleviku osas. Leedus kavandatakse läbi viia järjekordne kohtureform suhteliselt lühikese aja jooksul, kuid struktuuri osas on palju ebaselgust.
Üldiselt olid nii Leedu, Läti kui ka Eesti kohtunikud ühisel arvamusel, et käesolevas majandussituatsioonis otsivad poliitikud võimalusi eelarvekärbeteks, mis on igati mõistetav, kuid kahjuks ei järgita seejuures enam võimude tasakaalustatuse põhimõtet. Kui Euroopa Liitu astumine seadis meie riikidele kohustuse tagada kohtute sõltumatuse põhimõtte järgimise, mis tähendab ka kohtunike sotsiaalsete tagatiste loomist, siis on järk-järgult hakatud sellest põhimõttest taganema. Kohtunikele väärilise palga kindlustamine on üks olulisemaid kohtunike sõltumatuse garantiisid. Selline olukord tekitab ebakindlust ning mõjub õigusemõistmisele negatiivselt. Rõhutati, et kohtute ülesandeks on iga kohtusse pöörduja, olenemata tema positsioonist, suhtes tema kohtuasja õige ja õiglane arutamine. Seega peaks riik kindlustama selleks vajalikud tingimused. Märgiti, et kahjuks majanduslanguse situatsioonis unustatakse ära, et kohtunik ei ole tavaline riigiametnik, vaid ta on kohtuvõimu esindaja, kellele on seatud riigi poolt oluliselt kõrgemad nõuded ja vastutus.
Eesti kohtute seaduse eelnõu tekitas kolleegides arusaamatust, miks Eestis enam ei soovita väärtustada kohtuniku töökogemusi, mille eest makstakse lisatasu. On ju kohtuniku töö pingeline vaimses mõttes, suure töökoormusega ning suure vastutusega. Heaks kohtunikuks olemiseks ei piisa üksnes heast juriidilisest ettevalmistusest, vaid olulised on ka elu- ja töökogemused. Seega lisatasu maksmine ei peaks sõltuma poliitikute heast tahtest, vaid selle aluseks on objektiivsed põhjused, millega tuleks arvestada.
Nii Leedu kui ka Läti kolleegid avaldasid arvamust, et on suurenenud meedia abil surve kohtutele, kus avalikkusele valgustatakse kohtutööd ebaobjektiivselt.
Leedu Ülemkohus on omapärases situatsioonis, kus nende esimehe volitused on lõppenud juba kahe aasta eest, kuid uut esimeest ei ole nimetatud. Seetõttu tegi Leedu Vabariigi president ettepaneku, et kõik Ülemkohtu liikmed esitaksid avalduse esimehe kohale kandideerimiseks, olevat esitatud 22 avaldust. Läti Ülemkohtu esimehe osas on tekitatud probleem, kas tal on ikka läti kodakondsus või mitte.
Toimusid järjekordsed Nõukogu presidendi valimised ja valituks osutus Mare Merimaa. Omakorda toob see kaasa kohustuse organiseerida järgmisel aastal konverents Eestis. Nõukogu otsustas teha ühise pöördumise meie parlamentide poole, milles peeti vajalikuks pöörata kõrgema võimuorgani tähelepanu sellele, et ka majanduslanguse situatsioonis ei tohiks kõrvale kalduda võimude tasakaalustatuse põhimõttest, silmas pidades, et palk on kohtunike sõltumatuse oluline tagatis.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja istung Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis.
KHN kuulas ära Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aaviku ülevaate kohtunike palkade muutmisega seonduvast. KHN peab vajalikuks jätkata diskussiooni palgasüsteemi korrastamise suunas.
Samuti kuulati ära esimese ja teise astme kohtute 2009. a I poolaasta statistika ülevaade, kohtumenetluse korralduse töögrupi lõpparuanne, halduskohtumenetluse seadustiku kontseptsioon ja võeti teadmiseks õiguskantsleri soovitused seoses maksekäsu kiirmenetluses kohtuametnike poolt määruste allkirjastamise ja kodukordade avalikustamisega.
KHN lahendas ka sisemisi küsimusi ning otsustati, et KHN-i otsustamist vajavates küsimustes peab päevakorra juurde olema lisatud ka otsuse projekt. Nii on KHN-i liikmetel selge, kas päevakorda lülitatud küsimuses toimub arutelu või ka otsustamine. Istungi protokollis kajastuvad kohalviibijate peamised seisukohad ja otsustused, kuid protokoll ei ole stenogramm.
KHN kooskõlastas Kohtute Infosüsteemi põhimääruse täienduse, millega muudetakse lähenemiskeeldude kohaldamise andmed registriandmete kohustuslikuks osaks.
KHN ei toetanud ettepanekut kohtulahendite avalikustamise vormi kasutuselevõtuks, pidades seda töökorralduslikuks küsimuseks. KHN soovitas tõkestada infotehnoloogiliste vahenditega nende määruste avalikustamist, mida avalikustada ei või.
Toimus ka kohtute seaduse eelnõu arutelu. Kohtute seaduse eelnõu töögrupi poolt esitati KHN-ile eelnõu uus redaktsioon, kus oli arvesse võetud kohtunike täiskogu poolt tehtud ettepanekuid osas, mis kattusid eelnõu kontseptsiooniga. KHN-i istungil märkis asekantsler Marko Aavik viitega justiitsminister Rein Langi Riigikogus avaldatud seisukohale, et eelnõud ei saa pidada Justiitsministeeriumi enda eelnõuks, vaid kohtunike eelnõuks, mida minister toetab.
Kohtute seaduse eelnõu suhtes otsustati järgmist:
teha kohtute seaduse eelnõu töörühma juhile ettepanek edastada eelnõu koos seletuskirja ja lisamaterjalidega seisuga 03.09.2009 justiitsministrile;
teha justiitsministrile ettepanek lugeda töörühma töö kohtute seaduse eelnõu ettevalmistamisel lõppenuks;
asus seisukohale, et eelnõu peaks minema parlamenti;
soovitada justiitsministril ja Riigikohtu esimehel anda kohtute seaduse eelnõu üle parlamendile edasiseks menetluseks (KHN-i liikmete hääled jagunesid selle otsustuse juures pooleks, määravaks sai Riigikohtu esimehe hääl);
pidada otstarbekaks teha parlamendile ettepanek kaasata eelnõu menetlemisel Riigikohtu esimees ja Eesti Kohtunike Ühingu esindaja.
Täiendavalt võttis KHN vastu seisukoha mitte toetada kohtunike arvu vähendamist 200-ni.
KHN-i järgmine istung toimub 18. detsembril.
Prangli saarel toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse laiendatud koosolek. Koosolekust võtsid osa ka Soome Kohtunike Ühingu esimees ja juhatuse liige, samuti Leedu Kohtunike Ühingu esindajad.
Koosolekul arutati peamise küsimusena seadusloome hetkeseisu palkade ja pensionide seisukohast, samuti tutvustati praegu aset leidvaid institutsionaalseid reforme.
Leedus on kohtunike palku vähendatud mitu korda ning viimane kärbe toimus sellel kuul. Kokku on kohtunike palku vähendatud ligi 22%. Samuti kaotatakse suure tõenäosusega eripensionid. Kohtute majandamiskulusid on oluliselt vähendatud, näiteks on oluliselt piiratud kohtunike võimalust kasutada lauatelefoni. Praegu valmistatakse ette reformi kohtute ühendamiseks.
Soomes kohtunike palku vähendatud ei ole. Paljude töötajate ja ametnike palgad lepitakse Soomes kokku riiklike kokkulepetega kolmeks aastaks. Kohtunikke puudutav palgakokkulepe lõpeb sellel aastal ning läbirääkimised uueks kokkuleppeks on alanud. Hetkel on ebaselge, kas kohtunikke ootab mõningane palgatõus või mitte. Soomes toimub samuti kohtute ühendamine.
Eestis ei ole täheldatud eelnõusid täiendavaks palgakärpeks või pensionireformiks. Samas on vastaval töögrupil valmimas kohtute seaduse eelnõu täiendatud versioon, mis esitatakse tõenäoliselt Kohtute Haldamise Nõukojale, mille istung toimub järgmisel nädalal.
Juhatuse laiendatud koosolekul anti ülevaade ka korraldatavatest üritustest ja rahvusvahelisest suhtlusest. Eestit külastas suvel Šveitsi Kohtunike Ühingu endine esimees Annegret Katzenstein ja ühingu auliige Günther Woratsch. Sellel sügisel toimub Balti Kohtunike Ühingute Nõukogu koosolek Leedus, kus arutatakse kohtute haldamisega seotud küsimusi ning Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu aastakoosolek, kus arutatakse terve rida erinevaid probleeme alates vanuselisest diskrimineerimisest töötsuhetes kuni kohtunike palgakorralduseni.
Järgmise suurema üritusena korraldab juhatus ühingu aastakoosoleku, mis toimub 27. novembril Pühajärvel. Tegemist on valimiskoosolekuga. Täpsema info saadetakse hiljem.
Juhatuse järgmine koosolek toimub 29. oktoobril.
Tallinnas ja Tartus toimus videokonverentsina järjekordne juhatuse koosolek.
Koosolekul arutati ühingu esindajate osavõtul toimunud rahvusvahelisi üritusi: Euroopa Kohtunike Ühingu aastakoosolekut Krakovis; Euroopa Halduskohtunike Ühingu aastakoosolekut Sofias; Leedu Kohtunike Ühingu juhatuse koosolekut Vilniuses ning suvepäevi Dubingiais.
Juhatus arutas ka sügishooajal planeeritavaid üritusi. Ühingu aastakoosolek toimub 28. novembril, aastakoosoleku toimumise koha kohta anname infot sügisel. Samuti planeerib ühing septembris selle juhatuse viimast laiendatud koosolekut, mille kohta anname infot lähiajal. Sügisel toimuvad ka Balti Kohtunike Ühingute Nõukogu ja Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu aastakoosolekud, millest osavõttu planeerime.
Juhatus arutas ka seadusloome hetkeolukorda. Samuti on ühing koostanud ja saatnud vastuse õiguskantsleri pöördumisele kohtunike palkade vähendamise põhiseaduspärasuse küsimuses. Juhatus tänab Ivo Pilvingut, Einar Venet, Oliver Kaske, Lauri Madiset, Virgo Saarmetsa, Kristjan Siigurit, Villem Lapimaad, Jüri Põldu, Julia Laffranque'i, Orvi Talit ja Merike Varuskit abi eest vastuse koostamisel.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 19. augustil.
Ühingu esimees Meelis Eerik viibis Eesti Advokatuuri 90. aastapäeva pidulikul vastuvõtul Estonia Kontserdisaalis.
Ühingu esindajad viibisid Leedu Kohtunike Ühingu suvepäevadel Dubingiais. Toimusid mitmed spordivõistlused. Korvpalliturniirist võtsid osa ka Läti ja Poola kohtunike võistkonnad. Eesti võistkond võttis osa kombineeritud teatevõistlusest. Toimus ka hulgaliselt teisi võistlusi.
Juhatuse liige Mare Merimaa viibis Vilniuses Leedu Kohtunike Ühingu juhatuse koosolekul. Leedus on päevakorral esimese astme kohtute ühendamine. Koosolekul andis Mare Merimaa ülevaate Eesti kogemusest.
Poolas Krakovis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.
Peamise küsimusena arutati kohtunike palgakorraldust. Arutati, kuidas peaksid kohtunikud käituma olukorras, kus esineb surve kohtunike palkade vähendamiseks. Mitmetes Euroopa riikides on kohtunike palku vähendatud või planeeritakse seda teha.
Lätis nägi kohtunike palgareform ette kohtunike palga iga-aastase tõusu. Majandusliku olukorra tõttu peatati reform eelmise aasta lõpus, vähendati kohtunikele makstavaid lisatasusid ning praegu planeeritakse kohtunike palkade vähendamist ca 15%.
Leedus vähendatakse kohtunike palka ca 12%, Konstitutsioonikohtu liikmetel 30%.
Islandil on kohtunike palku vähendatud 10-15%.
Iirimaa esindaja tõdes, et Iirimaa ja Islandi (Ireland – Iceland) vahe on 1 täht ja 6 kuud. Iirimaal tunnistavad teised võimuharud, et kohtunike palka vähendada ei saa, kuid kohtunikele on tehtud ettepanek vabatahtlikuks ja konfidentsiaalseks palga tagasimakseks 10% ulatuses.
Rumeenias kutsuvad poliitikud, sh president ja peaminister üles kohtusüsteemi mitte usaldama, süüdistades kohtunikke korruptsioonis ja asjatundmatuses, eriti kui kohus teeb otsuse riigi kahjuks. Kohtunike palku on vähendatud ning I astme kohtuniku palk on 1000 EUR ja kassatsioonikohtu liikme palk on 2000 EUR kuus.
Sloveenias on kohtunike palka vähendatud 4% ning planeeritakse täiendavat 8% vähendamist. Palga vähendamine toimub küll kõikjal avalikus sektoris, kuid samas ei ole kohtunike ja teiste võimuharude esindajate palk võrreldav.
Saksamaa esindaja möönis, et kaudselt on palgad vähenenud (näiteks 13 palga ärajäämine jm). Soomes kohtunike palka vähendatud ei ole, kuid samas palk ka ei tõuse. Gruusias pole majanduskriisigi.
EAJ tõdes, et kohtunikel tuleb arvestada reaalse majandusliku olukorraga ning kohtunike palga vähendamisel ei saa mööda vaadata ülemaailmsest majanduskriisist. Samas peavad riigid tagama kohtuniku palga, mis vastab kohtuniku ametiväärikusele ja vastutuse määrale, tagab kohtuniku sõltumatuse ja iseseisvuse ning arvestab elukalliduse kasvuga. EAJ kutsus riike üles neid põhimõtteid järgima.
EAJ muutis mõnevõrra resolutsioonide vastuvõtmise korda. Selle tingis probleem, mis tõusetus Poola pöördumise läbivaatamisel. Poola pöördus EAJ poole varem seoses kohtunike ebaproportsionaalse tasustamisega võrreldes riigi elatustasemega. EAJ esindajad kohtusid teiste võimuharude esindajatega ning kohtumisel märkis Poola rahandusminister, et EAJ resolutsioonis märgitud andmed ei vasta tegelikkusele. Poola esindaja selgitas, et nimetatu oli tingitud olukorra kiirest muutumisest. Selliste ebasoovitavate olukordade vältimiseks otsustas EAJ riikide pöördumise korral esmalt piirduda mure avaldamisega ning vastu võtta resolutsioon vaid siis, kui on täpsemalt faktilisi asjaolusid kontrollitud.
Seekord pöördusid erinevates küsimustes EAJ poole Rumeenia, Ukraina, Horvaatia, Island, Ungari, Sloveenia ja Bulgaaria. Olukorra selgitamiseks ja EAJ resolutsiooni ettevalmistamiseks moodustati Šveitsi juhtimisel töögrupp. EAJ presidendi Bjorn Solbakkeni (Norra) ettepanekul kuulub töögruppi ka Eesti. Töögruppi volitati tutvuma olukorraga kohapeal Rumeenias, töögrupp esitab raportid hiljemalt oktoobris toimuvale EAJ koosolekule.
Toimus järjekordne Kohtute Haldamise Nõukoja istung.
Istungi esimese päevakorrapunktina arutati kohtunike palkade kärpimist 8% võrra. Ettepaneku poolt hääletas 4 KHN-i liiget, vastu oli samuti 4 KHN-i liiget. Kuna häälte võrdse jagunemise korral loetakse otsustavaks Riigikohtu esimehe hääl, loeti KHN-i nõusolek kohtunike palkade kärpele antuks. Eelnõu kohtunike palkade kärpe kohta on alates 18. maist kättesaadav ka e-õiguse portaalis. Paraku eelnõust ei ilmne, et peale kohtunike vähendatakse ka teiste kõrgemate riigiametnike palku.
KHN-i istungil andis Timo Ligi ülevaate ka haldusasjade koormuspunktipõhisest statistikast. Töö koormuspunktidega jätkub.
Arutati ka kohtunike erakorralise täiskogu korraldust.
Riigikohtu esimees andis põgusa ülevaate enda ettekandest Riigikogule, kus muuhulgas puudutatakse Riigikohtu esimehe varasemate ettepanekute täitmist, kohtuasjade statistikat ja kohtunike töökoormust, kohtute seaduse eelnõu menetlemist, halduskohtute tööd (selleks koostab spetsiaalse raporti Riigikohtu halduskolleegium) ning Riigikohtu liikmetele esitatakse tutvumiseks ka tõlgituna CEPEJ 2008. a aruanne.
KHN kinnitas Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kodukordade muudatused.
Juhatuse poolt algselt 30.04-01.05 Maarja külas planeeritud heategevusüritus lükkub edasi.
Pensionäridest ühingu liikmete palvel otsustas juhatus pöörduda sotsiaalminister Hanno Pevkuri poole, juhtimaks tema tähelepanu kohtunikupensioni väljamaksmisel tõusetunud seaduserikkumisele.
Juhatus arutas täiskogu toimumisega seotud küsimusi. Juhatus kutsub kõiki kohtunikke üles osalema täiskogul. Juhatusel ei ole hiljem võimalik kohtunike arvamusele toetuda, kui kohtunikud ei ole seda täiskogul avaldanud.
Juhatus saatis liikmetele tutvumiseks CEPEJ (tõhusama õigusemõistmise edendamise Euroopa komisjon, loodud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee poolt 2002. aasta septembris) 2008. aastal valminud raporti "Euroopa kohtusüsteemid", mis on koostatud 2007. aastal kogutud ning 2006. aastat puudutavate andmete alusel. Arvamuses esitatakse andmed nii kohtute, prokuratuuri kui ka õigusteenuse osutajate (advokatuuri), kohtutäiturite ja notarite kohta erinevates Euroopa riikides, sh Eestis.
Eesti Kohtunike Ühing teeb koostööd kohtumenetluse korraldamise töögrupiga. Kohtumenetluse korraldusega seotud probleemide kaardistamiseks ja esmase abinõude plaani väljatöötamiseks moodustas 2008. aasta novembris töörühma Riigikohtu esimees hr Märt Rask. Kohtumenetluse korraldusega seotud probleemide väljaselgitamiseks korraldatud küsitluse tulemusi tutvustati kohtunike täiskogul Tartus. Analüüsi ettevalmistamiseks pöördus ühing oma liikmete poole.
Eesti Kohtunike Ühing otsib kohtunikke, kes sooviksid liituda Euroopa Halduskohtunike Ühingu asüüli- ja immigratsioonialase töögrupiga ning osa võtta grupi kohtumisest Viinis.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja istung.
KHN andis nõusoleku Tartu Ringkonnakohtu kodukorra muudatustele. Justiitsministeerium oli päevakorda esitanud Tartu Ringkonnakohtu taotluse kohtu 2009. a eelarve muutmiseks, mis seondus kohtu sõidukite kasutusrendilepingute esmaste sissemaksetega. KHN ei võtnud selle taotluse osas seisukohta ning tegeleb edaspidi kohtute eelarvet puudutavate põhimõtteliste küsimustega.
KHN võttis teadmiseks kohtute 2010–2013 eelarve finantsplaani ning Riigikohtu esimehe ettepaneku lähtuda eelarve koostamisel kohtuasja lahendamise keskmisest hinnast. Teadmiseks võeti ka info Harju Maakohtu kahele vabale kohtuniku kohale konkursi kuulutamisest.
KHN kiitis heaks esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika metoodika ning kohtute ühtse tunnusgraafika.
Järgmine KHN-i korraline istung toimub 15. mail.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja erakorraline istung.
Peamise küsimusena arutati I ja II astme kohtute 2009. a eelarve muutmist. Istungil arutati negatiivse lisaeelarve menetlemist ka laiemalt. Peamine kriitika puudutas negatiivse lisaeelarve menetlemist ennast tõstatades küsimuse, kas otsustusprotsess oli põhiseaduspärane. Teise küsimusena tõusetus kohtunike sõltumatuse küsimus.
KHN leidis, et kõik eelarveküsimused tuleb KHN-is eelnevalt läbi arutada. KHN võttis justiitsministri käskkirja I ja II astme kohtute 2009. a eelarve muutmisest teadmiseks ning asus seisukohale, et kohtuametnike palga vähendamine peab toimuma ranges vastavuses seadusega. Palga vähendamine ei tohi kaasa tuua ametnike õiguste rikkumisi ega kohtuvaidlusi.
Tallinnas Kentmanni kohtumajas toimus juhatuse koosolek. Peamise küsimusena arutati negatiivsest lisaeelarvest tulenevat kohtunike palgakorraldust. Juhatus andis liikmetele aru oma senisest ja planeeritavast tegevusest.
Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik viibis Eesti Advokatuuri üldkogul.
Riigikohtu esimees ja Eesti Kohtunike Ühingu esimees tegid ühisavalduse, mis puudutab kõrgemate riigiametnike palgakorralduse muutmist.
Samuti pöördus Kohtunike Ühing Justiitsminster Rein Langi poole arvamusega "Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse, kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse" eelnõu kohta.
Mustjõel toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse laiendatud koosolek.
Ühingu liikmeteks võeti Ruth Sild Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajast, Indrek Nummert Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajast, Kai Härmand ja Kaija Kaijanen Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajast ning Piret Rõuk Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast.
Peamise küsimusena arutati kohtute seaduse eelnõud. Teiste küsimuste hulgas arutati kohtunike täiskogu ettekandeid kohtumenetluse probleemkomisjoni tegevusest ja kohtustatistikast, kohtunikukohtade täitmisega ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamisega seotud küsimusi, arutati ka Ungari reisi korraldamist. Kunstiline osa toimus kunstnik Ave Nahkuri käe all, Mustjõe talus tutvuti Eesti varase ajaloo ja traditsioonidega. Juhatuse järgmine koosolek toimub 06. märtsil.
Esimees Meelis Eerik viibis Eesti Advokatuuri juubeliaasta avaüritusel Tallinnas J. Poska majas.
Esimees Meelis Eerik viibis Riigikohtu 89. aastapäevale pühendatud aktusel Tartus.
Vanemad teated