Teated – 2015
Ühingu juhatus edastas Siseministeeriumile arvamuse uue nimeseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek. Aastakoosolekul võtsid külalistena sõna Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Villu Kõve, justiitsminister Urmas Reinsalu, õiguskantsler Ülle Madise, Eesti Advokatuuri esimees Sten Luiga ja riigi peaprokurör Lavly Perling.
Kuulati järgmisi huvitavaid ettekandeid:
Anto Veldre, Riigi Infosüsteemi Ameti analüütik
Riigi infosüsteemidest ja infoturbestVillu Kõve, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees
Infotehnoloogia kohtumenetluses, kas vahend või eesmärk?Evar Sõmer, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse õiguskaitse infosüsteemide osakonna juhataja
Margit Lauri, Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika õigusloome ja arenduse talituse nõunik
Digitoimiku tutvustus
Aastakoosolek valis uue juhatuse ja revisjonikomisjoni, samuti esindajad Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogusse.
Esimeheks valiti Virgo Saarmets, juhatuse liikmeteks Jüri Ilvest, Henn Jõks, Heli Käpp, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu, Ingeri Tamm, Leanika Tamm ja Anu Uritam.
Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Viktor Brügel, Ülle Raag ja Merike Varusk ning Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu liikmeteks Pavel Gontšarov, Peeter Jerofejev, Margit Jõgeva ja Rubo Kikerpill.
Juhatuse ettepanekul valis üldkoosolek ühingu neljandaks auliikmeks endise Riigikohtu esimehe ja Euroopa Liidu Kohtu kohtuniku Uno Lõhmuse, samuti anti üldkoosolekul üle ühingu vimpel Jüri Ilvestile.
Koosolekul osalejatel oli võimalik giidi saatel tutvuda Mektory keskusega ning Taavi Kikas ettevõttest 3DPrinterOS tutvustas 3D printimise võimalusi ja ohte ning kohapeal prinditi välja plastikust nuga.
Esimees Virgo Saarmets osales prokuratuuri aastapäeva tähistamisel Tallinnas.
Eesti Kohtunike Ühing mälestab kauaaegset säravat kolleegi ja väsimatut innustajat, endist Tallinna Halduskohtu esimeest ja ühingu juhatuses pikka aega emeriitkohtunike huve esindanud Tiiu Jervanit (08.08.1943 – 14.10.2015) ning avaldab sügavat kaastunnet kõigile lähedastele.
Hispaanias Barcelonas toimus 4.-8. oktoobril 2015 Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) 58. aastakongress. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aseesimees Peeter Pällin ning juhatuse liikmed Henn Jõks ja Ingeri Tamm. Kongressil anti ülevaade erinevate IAJ organite (töögrupid, uurimiskomisjonid) tegevusest ja IAJ koostööst rahvusvahelise institutsioonide ja komisjonidega (CEPEJ, ÜRO, jt).
Kongress arutas Iraagi kohtunike ühingu avaldust IAJ liikmeks astumiseks. Raportöörid olid koostanud ettekande olukorrast Iraagis, milles leiti, et kuigi riik kannatab aktiivse sõjategevuse all, on riigis sõltumatu ja toimiv kohtuvõim ning täitevvõimust sõltumatu kohtunikke koondav ühing. Kongress otsustas võtta Iraagi ühingu IAJ liikmeks.
Kongress võttis vastu Ukrainat, Türgit ja Uruguaid puudutavad otsused. Ukraina suhtes on IAJ varem vastu võtnud mitu resolutsiooni, milles on hukka mõistnud erinevad katsed kohtunikkonna "puhastamiseks" või lustratsiooniks. Sellele vaatamata on Ukrakina delegaatide sõnul valitsus välja töötanud uue plaani täiemõõduliseks lustratsiooniks, millega vabastataks kõik ametis olevad kohtunikud ning ametis saaksid taasalustada vaid need kohtunikud, kes vastavad täitevvõimu kontrolli all oleva komisjoni nõudmistele. IAJ oma resolutsiooniga mõistis Ukraina valitsuse sellekohase plaani ühemõtteliselt hukka ja lubas astuda samme teiste rahvusvaheliste institutsioonide toetuse saamiseks.
Ka Türgis oli tegemist jätkuva olukorraga, mille suhte on IAJ varasemalt korduvalt muret väljendanud. Uuemate arengutena on valitsus kõrgema kohtu kohtuniku ametist vabastanud kohtunike ühingu presidendi ja jätkab IAj liikmeks oleva kohtunike ühingu YARSAV liikmete diskrimineerimist. Kongress võttis vastu resolutsiooni, millega mõistis hukka Türgi valitsuse tegevuse. Lisaks võttis Kongress vastu ka otsuse esitada IAJ noot Uruguai valitsusele seoses valitsuse ja kohtunike vahel juba 5 aastat vältava vaidlusega palgakorralduse põhiseaduspärasuse üle.
Kongressi raames toimus ka Eurooa Kohtunike Ühingu (EAJ, mis on IAJ üks neljast regionaalgrupist) koosolek.
Järgmine IAJ aastakongress toimub 2016. a oktoobris Mehhikos Mexico City's ja EAJ aastakoosolek 2016. a mais Iisraelis Jeruusalemmas.
Justiitsministeeriumis toimus ümarlaud, millel arutati avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu dokumentide kättetoimetamisega seonduvaid probleeme. Ümarlaual osalesid Justiitsministeeriumi, Riigi Infosüsteemide Keskuse, Eesti Advokatuuri ja kohtusüsteemi esindajad. Eesti Kohtunike Ühingust võtsid ümarlauast osa Mati Maksing ja Virgo Saarmets.
Ühingu juhatus edastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (42 SE) kohta (16-17-aastaste alaealiste isikute valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamine).
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Ühingu juhatus edastas Riigikogu fraktsioonidele ja põhiseaduskomisjonile pöördumise seoses kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimise probleemidega.
Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas toimus ühingu juhatuse koosolek, mille esimeseks pooleks oli kohtumine justiitsminister Urmas Reinsaluga. Kohal olid ka asekantsler Marko Aavik ja ministri nõunik Kert Karus. Arutatavad teemad puudutasid esmajoones kohtunike järelkasvu ning sotsiaalseid ja tööalaseid tagatisi. Minister näitas üles tõsist huvi kohtunikkonna seisukohtade suhtes ning leidis, et selliseid kohtumisi võiks toimuda lausa regulaarselt.
Koosolekul võeti ühingu liikmeks Aleksandr Kondrašov Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajast.
Muude küsimustena arutati põhiliselt ühingu aastakoosolekuga seonduvat ning kõrgemate riigiteenijate (sh kohtunike) ametipalkade indekseerimise probleemide osas Riigikogu poole pöördumist.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta (asenduskohtunik ja aseesimees).
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta (kohtunikuks saamise korraldus, staažiga seotud lisapuhkus, enesetäiendamise aasta).
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse advokatuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta.
Ühingu juhatus edastas õiguskantslerile seisukoha menetlusabi (sh riigi õigusabi) taotluste eestikeelsuse nõude rakendamisest ja õigusemõistmisele juurdepääsu reaalsest tagamisest.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtuesimeeste valimine) kohta.
PRESSITEADE
Euroopa Kohtunike Ühing nõuab kahe Türgi kohtuniku viivitamatut vahi alt vabastamist.
Euroopa Kohtunike Ühing nõuab hetkel Türgis vahi all viibiva kahe kohtuniku, Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i, viivitamatut vabastamist. Nimetatud Türgi kohtunikud arreteeriti Istanbulis 30. aprillil 2015, pärast nende poolt politseiametnike ja ajakirjanike vahi alt vabastamise otsustamist.
Euroopa Kohtunike Ühing (EAJ) arutas oma koosolekul Gdanskis 16. mail 2015 muu hulgas õigusemõistmisega seotud probleeme Türgis. Eraldi tähelepanu all oli kahe Türgi kohtuniku - Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i - arreteerimine ja kinnipidamine 30. aprillil 2015 Istanbulis.
Oma resolutsioonis märkis Euroopa Kohtunike Ühing järgmist:
- Arreteerimise ja kinnipidamise aluseks oli see, et kohtunikud käskisid vabastada väidetavad kahtlusalused.
- Iga katse kahjustada kohtuniku vabadust tuvastada konkreetses asjas fakte ja kohaldada seadust, kujutab endast kohtuniku sõltumatuse selget rikkumist.
- EAJ mõistab hukka iga kohtuniku arreteerimise ja kinnipidamise, mille aluseks on tema õigustmõistva funktsiooni täitmisel tehtud otsused, ning nõuab kohtunike Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i viivitamatut vabastamist.
Metin Özcelik (Istanbuli 29. esimese astme kohus) ja Mustafa Baser (Istanbuli 32. esimese astme kohus) käskisid 25. aprillil 2015 vabastada politseiametnikud ja ajakirjanikud, kes olid viibinud vahi all kuus kuud. Vastutav riigiprokurör keeldus vabastamismäärusele alla kirjutamast, viidates peaprokuröri asetäitjalt saadud juhisele. Pärast vabastamismääruse kohta ajalehes avaldatud kriitilist artiklit, väljendas endine justiitsminister negatiivset suhtumist Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i otsustesse kinnipeetavad vabastada. Türgi president Erdogan süüdistas pressikonverentsil Türgi kõrgemat kohtunike ja prokuröride nõukogu (HCJP), kuna nad ei ole olukorda sekkunud. HCJP pädeva komisjoni esimees vabandas hilinenud sekkumise eest ning kõrvaldas nimetatud kohtunikud ajutiselt ametist. Nende väljastatud vabastamismäärused tunnistati kehtetuks teise kohtu poolt, millel puudus pädevus selliste küsimuste otsustamiseks. Riigiprokurör alustas eeltoodud kahe kohtuniku suhtes uurimist ning nad arreteeriti kahtlustatuna kuulumises samasse terroristlikku organisatsiooni, millesse väidetavalt kuulusid isikud, kelle vabastamise olid kohtunikud otsustanud.
Euroopa Kohtunike Ühing on regionaalne organisatsioon, mis tegutseb Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu raames. EAJ liikmeteks on kohtunike ühingud 44 erinevast riigist. EAJ üheks eesmärgiks on tugevdada ja toetada õigusriigi põhimõtteid ning õigusemõistmise sõltumatust ja erapooletust kogu Euroopa ulatuses ja ka kõigis liikmesriikides.
Eesti Kohtunike Ühing on Euroopa Kohtunike Ühingu liige alates 1995. aastast. Käesolev pressiteade avaldatakse üheaegselt EAJ ja kõigi selle liikmesorganisatsioonide poolt.
Täiendav informatsioon:
- EAJ pressiteade (eesti keeles)
- EAJ pressiteade (inglise keeles)
- EAJ resolutsioon õigusemõistmise olukorrast Türgis (inglise keeles)
- Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i kaasuse taustainfo (inglise keeles)
Poolas Gdanskis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul esimees Virgo Saarmets ja EAJ resolutsioonide töörühma liige Meelis Eerik. Aastakoosolekul anti ülevaade töögruppide tööst ja arutati kohtusüsteemide olukorda Euroopa riikides.
Järgmine Euroopa Kohtunike Ühingu koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosoleku raames 4.-8. oktoobril Hispaanias Barcelonas.
Esimees Virgo Saarmets osales Eesti Advokatuuri üldkogu vastuvõtul Pärnu Kontserdimajas.
Virgo Saarmets ja Pavel Gontšarov kohtusid Tallinnas Gruusia kolleegide, sealse kõrgema kohtunõukogu liikmete Vakhtang Tordia ja Kakhaber Sopromadzega. Külalisi huvitavateks teemadeks olid esmajoones alaealistega seonduv kriminaalmenetluses ning elektrooniline asjade jagamine ja asjaajamine Eesti kohtutes. Kolleegid viibisid Eestis seoses rahvusvahelise Gruusia sõprade ühingu tegevusega, mille raames linastus Tallinnas 28. aprillil kinos "Kosmos" hiljuti restaureeritud kuulus 1964. aasta gruusia mängufilm "Sõduri isa".
Ühingu juhatus edastas õiguskantslerile seisukoha Eesti Advokatuuri algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 (kättetoimetamine saatmisega) põhiseaduslikkuse küsimuses.
Valminud on Euroopa Kohtunike Ühingu raport kohtusüsteemide olukorrast Euroopas ("What is the situation for justice in Europe in 2014?").
Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek. Päevakorras olid esmajoones eesootavate üritustega seonduvad küsimused, samuti kohtute ajaloo uurimise projekti edasine käik ja arutelu emeriitkohtunikest liikmete tõhusama kaasamise võimalustest.
Õiguskantsler on pöördunud ühingu poole teabe ja seisukohtade saamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 (kättetoimetamine saatmisega) puudutavas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses (tähtaeg 17.04.2015) ning seoses riigi õigusabi seaduse § 12 lõikes 5 sätestatud riigi õigusabi taotluste eestikeelsuse nõude põhiseaduspärasuse hindamisega (tähtaeg 15.05.2015). Juhatus loodab liikmete kaasabil omapoolsed seisukohad esitada õiguskantsleri soovitud ajaks.
Pidades silmas, et peatselt asub ametisse uus õiguskantsler Ülle Madise, on juhatusel lisaks kavas teha uuele õiguskantslerile ettepanek kohtumiseks, et arutada kohtunikkonda puudutavaid küsimusi ja edasise koostöö võimalusi. Uue valitsuse kokkusaamise järel tuleks mõistagi võtta tulevikuplaanidesse ka kohtumine uue justiitsministriga.
Tulenevalt asjaolust, et alates 01.04.2015 rakendub kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses ettenähtud ametipalkade indekseerimine esmakordselt ka kohtunike suhtes, siis kohtunike ametipalk käesoleval aastal küll 1,9% võrra kasvab (indeksi väärtus 2015. aastal on 1,019), sest seda ei ole varem indekseeritud. Kehtiva seaduse ebaõnnestunud sõnastusest tulenevalt järgnevatel aastatel seevastu sisulist indekseerimist (s.o palgakasvu indeksi väärtuse võrra) ei toimuks (kuna igal aastal indekseeritakse ühte ja sama 5200 euro suurust kõrgeimat palgamäära) ning juhul, kui makromajanduslike näitajate baasil arvutatav indeksi väärtus peaks 2016. aastal osutuma veel väiksemaks kui tänavune 1,019, siis kohtunike palk alates 01.04.2016 hoopis väheneks. Sellise olukorra vältimiseks otsustas juhatus pöörduda lähiajal Riigikogu poole ettepanekuga algatada seaduseelnõu, millega parandatakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse praegune äärmiselt ebaõnnestunud sõnastus.
Kohtute ajaloo uurimise projektiga otsustati minna edasi selliselt, et keskendutakse perioodile alates 1944. aastast kuni tänapäevani, kuivõrd Riigikohus on omalt poolt koostamas ajaloolist ülevaadet Eesti kohtusüsteemi toimimisest ajavahemikust 1918–1940/1944 ning dubleerimine ei ole otstarbekas. Kiiremas korras tuleb alustada pikaajalise staažiga endiste ja praeguste kohtunike mälestuste kogumise ja talletamisega.
Korraldatavate ürituste osas on esmalt oluline märkida, et kohtute suvepäevi / suveseminari käesoleval aastal ei toimu, vaid need leiavad aset 2016. aasta suvel Justiitsministeeriumi eestvedamisel ning tõenäoliselt hõlmavad kõiki kohtunikke ja kohtuametnikke. Ühingu juhatus on avaldanud valmisolekut osaleda suveseminari ettevalmistava töörühma tegevuses, kuid sellekohased täpsemad plaanid selguvad arvatavasti alles sügisel.
Ühingu liikmetele suunatud kokkusaamiste kohta saadetakse eraldi teated koos registreerumisinfoga, kuid etteruttavalt ja kuupäevade ülestähendamiseks olgu siinkohal esitatud järgmised viited:
- 9.-10. mail 2015 talgupäevad Alam-Pedja looduskaitsealal (Palupõhja Looduskool)
- 14.-15. augustil 2015 suvine kokkusaamine, mille toimumispaik ei ole veel teada, kuid sellel aastal tõenäoliselt siiski Eesti mandriosas
Juhatus on võtnud eraldi tähelepanu alla emeriitkohtunike tõhusama kaasamise küsimuse ning seda nii ühingu tegevust kui ka kohtunikkonda ja kohtusüsteemi laiemalt (sh kohtunike järelkasvu) silmas pidades. Selgitamaks välja emeriitkohtunike valmisolekut lüüa kaasa näiteks noorkohtunikele ametioskuste edasiandmises individuaalkoolituse või mentorluse vormis, samuti jäädvustada oma mälestusi ajaloo tarbeks ja kogumaks lisaks ettepanekuid ühingu tegevuse paremaks korraldamiseks, et keegi ei tunneks ennast kõrvalejäetuna, on juhatus kavandanud 12. juuniks 2015 Tallinnasse laiendatud koosoleku, millele soovime eraldi kutsuda just emeriitkohtunikud, et kõiki eeltoodud küsimusi arutada.
Omaette teemana tuleb tõsiselt tegeleda ühingu populariseerimisega uute kohtunike seas. Nimelt peab tõdema, et kui perioodil 01.01.2011 – 31.12.2012 kohtusüsteemi sisenenud 17-st uuest kohtunikust on ühingu liikmeks astunud 13 (ehk 76%), siis alates 01.01.2013 ametisse asunud 22-st uuest kohtunikust on tänaseks ühingu liikmeks saanud vaid 6 (ehk 27%). Sellesse, et vastav tendents ei süveneks ja praegused näitajad paraneksid, saavad omalt poolt kindlasti väga suure panuse anda kõik ühingu liikmed, tutvustades uutele kolleegidele ühingu tegevust ja selgitades ühingu vajalikkust.
Välissuhtluse poole pealt tuleks esile tõsta eesootavaid rahvusvaheliste ühingute aastakoosolekuid:
- Euroopa Kohtunike Ühingu aastakoosolek 14.-17. mail 2015 Poolas Gdanskis – esindajad Virgo Saarmets ja Meelis Eerik
- Euroopa Halduskohtunike Ühingu aastakoosolek 5. juunil 2015 Bulgaarias Sofias – esindaja Daimar Liiv
- Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu aastakoosolek 3.-8. oktoobril 2015 Hispaanias Barcelonas – esindajad Peeter Pällin, Henn Jõks ja Ingeri Tamm
Tallinnas Justiitsministeeriumis toimus kohtute haldamise nõukoja (KHN) 80. istung, millest võib olulisemana tuua välja järgmist.
KHN-le tutvustati Justiitsministeeriumi arengukava 2016-2019 õigusemõistmist puudutavat osa. Kuigi arengukava on iga-aastaselt uuendatav dokument, mis on peamiseks aluseks riigieelarve lisataotluste esitamisele, ei ole Justiitsministeeriumi arengukavas kohtuid puudutavat varem KHN-le arvamuse andmiseks esitatud. Ka sellel aastal olevat justiitsminister uuendatud arengukava allkirjastanud juba 02.03.2015. KHN-i liikmed avaldasid arvamust, et arengukava tuleks edaspidi KHN-le tutvustada enne selle kinnitamist, et KHN-l oleks reaalne võimalus kohtusüsteemi arendamisel kaasa rääkida.
Arengukava õigusemõistmise osa sisaldab järgmisi eesmärke:
tõhusama õigusemõistmise projekti edasiarendamine selliselt, et 2019. aasta lõpuks on menetlusajad kvaliteeti kaotamata järgmised: kohtute jõudlus positiivne ja kohtuasja lahendamise aeg kõige rohkem kuni 365 päeva (sh väärteoasjas ja lihtmenetluses kriminaalasjas mitte üle 150 päeva) ning "arvestuslik keskmine menetlusaeg" tsiviil- ja haldusasjades 175 päeva ning üldmenetluses kriminaalasjades 225 päeva;
üleminek paberivabale kohtumenetlusele – tsiviil- ja haldusasjades kaotada 2019. aasta lõpuks pabertoimiku õiguslik tähendus;
kohtunike põlvkonnavahetuse teostamine – peaks toimuma eelkõige kohtujuristide arvelt;
õigusemõistmise alarahastamise lõpetamine – lõpetada olukord, kus kohtuasutuste personali- ja majandamisvahenditest tuleb igal aastal katta üha suuremas ulatuses muid kohtumenetlusega seotud kulusid: näiteks nn kolmandate isikutega seotud kulusid (nt tunnistajatega seonduvad kulud, ajutiste pankrotihaldurite tasud) ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulusid;
registrite organisatoorne optimeerimine ja registrite regionaalpoliitiline ümberpaigutamine – vähendada koosseise ja tõsta palku ning viia registrid Tallinnast ja Tartust välja.
KHN andis nõusoleku justiitsministri määruse eelnõule, millega on enamikes maakohtutes rahvakohtunike arvu praegusega võrreldes märkimisväärselt vähendatud, kuna reaalset vajadust nii suure hulga rahvakohtunike järele ei ole ning nende leidmine on küllalt komplitseeritud.
KHN kiitis heaks esimese ja teise astme kohtute kodukordade ühtlustatud projekti (Tallinna Halduskohtu kodukorra näitel) ning soovitab kohtutel võtta see oma kodukordade uuendamise aluseks. Mõistagi saab iga kohus endiselt näha kodukorras ette vajalikud erisused, näidis peaks olema üksnes abimaterjaliks. Ühtlustatud kodukorra projekt midagi põhimõtteliselt uut ei sisalda, vaid eelkõige optimeerib ja täpsustab olemasolevaid tekste.
KHN arutas ka kohtuhalduse hea tava täiendamist kohtunike ja kohtuteenistujate motiveerimise ühtsete põhimõtetega, kuid et dokumendile oli esitatud mitmeid parandusi, mis tekstis ei kajastunud, otsustas KHN selle heakskiitmise korraldada lähiajal elektrooniliselt pärast lõpliku teksti saamist. Muu hulgas osutus vajalikuks täpsustada terminoloogiat ning eristada selgemalt kohtunike ja kohtuteenistujate motiveerimise võimalusi.
KHN avaldas arvamust JM ettepaneku kohta muuta kohtute seadust selliselt, et edaspidi saaks kohtu esimehe määrata kõigi kohtute kohtunike hulgast. KHN pidas kohtu esimehe valimiseks praegu seaduses sisalduvast piirangust ("sama kohtu") loobumist otstarbekaks, sest see võiks soodustada esimehe kohale konkurentsi tekkimist. Täpsema eelnõu peaks Justiitsministeerium valmistama ette maikuiseks KHN-i istungiks.
Eelnevalt väljakuulutatud päevakorda täiendati kohapeal Eesti Advokatuuri ettepanekul aruteluga advokaatide ja prokuröride suhtes kohtumajades läbiviidava turvakontrolli nõudest loobumise üle. Arutelu käigus kerkis teravalt üles küsimus, et turvakontrolli teostamiseks on olemasolev õiguslik regulatsioon pärast korrakaitseseaduse rakendamist (01.07.2014) ilmselgelt puudulik (kordnikel puudub seadusest tulenev õiguslik alus kedagi turvakontrollile allutada) ja see viga tuleb kiiremas korras parandada. Samuti leiti, et turvakontrolli nõuded peaksid olema kohtumajades ühetaolised ja advokatuuri tõstatatud küsimus tuleb lahendada kompleksselt. KHN palus Justiitsministeeriumil esitada maikuiseks KHN-i istungiks eelnõu, mis lahendaks probleemid turvakontrolli õiguslike alustega.
Eesti Kohtunike Ühing mälestab kallist kolleegi ja säravat kaaslast, Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja juhti ja ühingu kauaaegset aktiivset liiget Annika Vendikut (19.04.1963 – 21.02.2015) ning avaldab sügavat kaastunnet kõigile omastele.
Eesti Kohtunike Ühingu esimees Virgo Saarmets, aseesimees Peeter Pällin ja ühingu liige Mare Merimaa kohtusid Tallinnas Eesti Juristide Liidu esindajate Meelis Pirni, Enn Tonka ja Triinu Vernikuga. Kohtumisel arutleti peamiselt Eesti Juristide Liidu esialgse mõtte üle, mille kohaselt võiks õigusteenuste turul väljaspool Eesti Advokatuuri pakutava nõustamise kvaliteedi tõstmiseks kohtus lepingulisteks esindajateks lisaks advokaatidele olla mitte iga õigusteadusliku kõrgharidusega isik, vaid üksnes õigusnõustaja 7. taseme kutset omav isik. Ühingu esindajad väljendasid idee suhtes ettevaatlikku kahtlust, leides, et temaatika vajab lõplike seisukohtade võtmiseks põhjalikku analüüsi. Arutelu õigusteenuste turu täiendava reguleerimise vajalikkuse ja võimalikkuse üle ei ole siiski põhjust välistada.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikohtu esimehele kohtute suveseminari taastamise teemal 02.–08.01.2015 läbi viidud kohtunike veebiküsitluse tulemuste kokkuvõtte ning omapoolse seisukoha suveseminari taastamise kohta.
Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek. Arutatavateks küsimusteks olid 28.11.2014 toimunud aastakoosolekuga seonduvate vajalike järeltegevuste lõpuleviimine ning uue tegevusaasta plaanide paikapanemine. Kindlasti on vajalik tõsiselt keskenduda kohtute ajaloo uurimise projekti edendamisele koostöös Riigikohtuga. Ühingu juhatus otsustas võtta lisaks üheks prioriteediks kohtunikkonna järelkasvu küsimuse, milles ühingu liikmed (sh emeriitkohtunikud) saaksid osutada omapoolset kaasabi. Teema on tõsiselt päevakorral ka 13.02.2015 Tallinnas toimuval kohtunike täiskogul.
Ühingu juhatuse poolt 2015. aastal liikmetele korraldatavate ürituste kava oleneb kõige suuremal määral kohtunike suveseminari toimumisest või ärajäämisest, mille osas on otsustav roll Riigikohtul. Ühingu juhatus viis 2015. aasta alguses kohtunike seas läbi küsitluse suvepäevade taastamise kohta ning edastab selle kokkuvõtlikud tulemused peatselt Riigikohtule. Ühingu juhatus avaldas valmisolekut aidata omalt poolt sõna ja teoga kaasa kohtunike suveseminari korraldamisele ning kohtunikkonna laiapõhjalise suvise kokkusaamise toimumisel ühing sellega konkureerivat suveüritust ei planeeri, vaid kavandab liikmetele suunatud kokkusaamise kevadperioodi.
Juhatuse järgmine kokkusaamine toimub 27.03.2015 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele head uut aastat!
Vanemad teated