Uuemad teated
Täpsem teave Eesti kohtunike biograafilise leksikoni koostamise kohta ja andmete esitamiseks vajalike ankeetide vormid on kättesaadavad siin.
Neli Euroopa kohtunikke ühendavat organisatsiooni edastasid Euroopa Ülemkogule pöördumise seoses Poola Ülemkohtu distsiplinaarkolleegiumi tegevusega kohtunike ametist kõrvaldamisel ja kohtunikelt immuniteedi äravõtmisel, lubades esitada neile kriminaalsüüdistuse kohtuniku kaalutlusõiguse kasutamise eest õigusemõistmisel.
Lääne-Virumaal Vihula mõisas 27.11.2020 toimuma pidanud Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek lükkub edasi. Loodetavasti on aastakoosolek võimalik pidada samas kohas 2021. a kevadel.
Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) avaldas järjekordse arvamuse, mis seekord keskendub kohtunike ühingute rollile õigusemõistmise sõltumatuse toetamisel.
Kohtunike eetikanõukogu edastas vastuse ühingu juhatuse 27.01.2020 pöördumisele kohtunike eetikakoodeksi punkti 20 (huvide konflikt) tõlgendamisest.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta.
Tallinnas leidis aset ühingu juhatuse kohtumine Justiitsministeeriumi justiitshalduse asekantsleriga.
Riigikohtu majas leidis aset ühingu juhatuse koosolek ja kohtumine Riigikohtu esimehega.
Juhatuse otsusega võeti ühingu tegevliikmeteks Harju Maakohtu kohtunik Janek Väli ja Tartu Maakohtu kohtunik Karina Kukkes.
Ühingu juhatuse 18.09.2020 otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeteks Pärnu Maakohtu kohtunik Eve Grass ja Harju Maakohtu kohtunik Kairi Piirisild.
Skype'i vahendusel toimus ühingu juhatuse koosolek.
Ühingu tegevliikmeteks võeti Harju Maakohtu kohtunik Anu Vismann ja Tartu Maakohtu kohtunik Marek Vahing.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (digitaalne kohtutoimik) väljatöötamise kavatsuse kohta.
Justiitsministeerium edastas vastuse ühingu juhatuse 12.06.2020 pöördumisele seoses Harju Maakohtus toimunud järelevalvega.
Õiguskantsler edastas seisukoha ühingu juhatuse 05.03.2020 pöördumisele seoses kohtute infosüsteemi (KIS) põhimäärusega, milles leidis, et Justiitsministeeriumil ei ole õigust nõuda KIS-is kohtumenetlust puudutavate muudatuste tegemist ega teha neid muudatusi omal algatusel. Samuti ei ole Justiitsministeeriumil järelevalvepädevust kohtunike üle KIS-i kasutamisel. Nende nõuete järgimise tagamiseks teeb õiguskantsler justiitsministrile ettepaneku KIS-i põhimääruse muutmiseks.
Ühingu juhatus edastas justiitsministrile pöördumise seoses Harju Maakohtus läbi viidud järelevalvega, milles juhtis tähelepanu Justiitsministeeriumi ebaõnnestunud avalikule kommunikatsioonile ning avaldas lootust, et tulevikus suudetakse sarnaseid vigu vältida.
Esimees Indrek Parrest võttis Zoom'i rakenduse vahendusel osa Euroopa Kohtunike Ühingu mitteametlikust kohtumisest.
Skype'i vahendusel toimus ühingu juhatuse koosolek.
Ühingu esimees Indrek Parrest osales Riigikogu põhiseaduskomisjoni videoistungil, millel arutati kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (175 SE). Eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogus on kavas 04.06.2020.
Ühingu juhatus edastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse kohtute töökoormuse ühtlustamiseks välja töötatud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (175 SE) kohta.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse justiitsministri 28.12.2005 määruse nr 59 "Kohtule dokumentide esitamise kord" muutmise eelnõu kohta.
Costa Ricas San Josés 26.09–01.10.2020 toimuma pidanud Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu 62. aastakoosolek lükkub pandeemia tõttu edasi ja toimub samas kohas 2021. a sügisel.
Kreetal Heraklionis 14.–15. mail 2020 toimuma pidanud Euroopa Halduskohtunike Ühingu aastakoosolek lükkub edasi ja toimub samas kohas 6.–7. mail 2021.
Väljaandes EU Law Live ilmus Euroopa Kohtunike Ühingu presidendi José Igreja Matose artikkel "Being a judge in times of pandemic".
COVID-19 viirushaigusest tingitud hädaolukord toob kaasa enneolematuid väljakutseid nii õigusriigi põhimõtetele kui ka kohtunike tegevusele. Mitmed kõige põhilisemad ja olulisemad inimõigused on tugevalt piiratud. Riikide valitsused võivad hädaolukorda (ja sellest tingitud inimeste hirme) kasutada ettekäändena, et oma võimu lubamatul viisil suurendada ning inimõigusi piirata. Tuleb teha suuri jõupingutusi, et seda ära hoida. Autor rõhutab, et me peame igal juhul vältima seda, et praegune kriis progresseeruks õigusriigi katastroofiks.
Ühingu juhatuse 20.03.2020 otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Pärnu Maakohtu kohtunik Rajar Miller.
Kohtute haldamise nõukoda (KHN) võttis vastu soovitused õigusemõistmise korraldamiseks eriolukorra ajal.
Kohtute töö jätkub selle põhiolemuses ka eriolukorra ajal. Siiski kasutavad kohtud selles erakorralises olukorras rohkem kirjalikke menetlusi ja tehnilisi lahendusi. KHN-i soovitused on üldised ning kohtutel on enda vajadustest lähtudes võimalik koostada ja anda täpsemaid soovitusi ning juhiseid.
Poola kohtunike ühingu "Iustitia" ja Poola prokuröride ühingu "Lex Super Omnia" koostöös on valminud põhjalik raport aastatel 2015–2019 toimunud repressioonidest Poola kohtunike ja prokuröride suhtes.
Justiitsministeerium selgitas vastuses ühingu juhatuse 29.01.2020 pöördumisele, et kohtunike töövõimehüvitise taastamiseks on taotletud lisavahendeid riigi eelarvestrateegia 2021–2024 protsessist ning täpsem arutelu selles küsimuses toimub kohtute haldamise nõukoja 26.03.2020 istungil.
Ühingu juhatuse 26.02.2020 otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeteks Harju Maakohtu kohtunikud Katrin Mikenberg ja Grete Vahtra.
Ühingu juhatus edastas justiitsministrile korduva pöördumise seoses 13.03.2019 ettepanekuga luua võimalus maksta kohtunikele töövõimehüvitist nende töövõime püsiva vähenemise või kaotuse korral.
Ühingu liige ja Tartu Maakohtu esimees Liivi Loide pälvis presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Ühingu juhatus edastas kohtunike eetikanõukogule pöördumise mitmete küsimustega kohtunike eetikakoodeksi punkti 20 (huvide konflikt) tõlgendamisest.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute töökoormuse ühtlustamiseks välja töötatud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta.
Meelis Eerik osales Eesti Kohtunike Ühingu esindajana Varssavis toimunud Poola kohtunike vaikival marsil.
Pretsedenditu demonstratsiooni, mida on nimetatud ka tuhande talaari marsiks, tingis Poola valitsuse jätkuv tegevus kohtute iseseisvuse ja sõltumatuse vähendamisel. Üritusest võttis osa ligikaudu 15 000 inimest ning Poola kohtunike kõrval marssisid kohtunikud enam kui 20-st Euroopa riigist.
Tartu kohtumajas toimus ühingu juhatuse uue koosseisu esimene koosolek. Koosolekul valiti ühingu aseesimeheks Anu Uritam ja laekuriks Hele Kaldma ning ühingu tegevliikmeks võeti vastu Tartu Halduskohtu kohtunik Reelika Kitsing.
Muu hulgas arutati kohtunike töökoormuse ühtlustamiseks koostatud eelnõu, kohtute infosüsteemi kasutajaõiguste ja menetluste digitaliseerimise ning Harju Maakohtu esimehe suhtes toimuva järelevalve teemasid, samuti küsimust kohtunike igapäevasest läbikäimisest teiste juristkonna liikmetega. Arutuse all olid ka uue juhatuse tegevussuunad ja prioriteedid ning kohtuniku staatust puudutavate küsimuste põhjalikumaks läbitöötamiseks moodustati kohtunike sõltumatuse toimkond, mille tööd koordineerib Daimar Liiv.
Juhatuse laiendatud koosolek toimub traditsioonilise suvelõpuüritusena 28.–29. augustil ja ühingu aastakoosolek 27. novembril.
Narva-Jõesuus toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek, millel valiti järgmiseks kaheks aastaks ühingu uued juhtimis- ja kontrollorganid.
Eesti Kohtunike Ühingu esimehena jätkab Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Indrek Parrest.
