Teated – 2017

 

   26.05.2017   

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas toimus ühingu juhatuse koosolek, millest võtsid juhatuse liikmete kõrval osa kõik kohtumajas ametis olevad kohtunikud: Silvi Maiste, Kalev Kuningas, Aivar Hint ja Kadi Aavik.

Juhatuse otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu uuteks tegevliikmeteks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtunikud Aivar Hint ja Kadi Aavik.

Jätkuvalt aktuaalse teemana oli arutluse all kohtunike ja prokuröride ametipalkade küsimus, mille osas otsustas juhatus edastada Justiitsministeeriumile lähiajal omapoolse seisukoha.

Arutati ka kohtunike ja kohtuametnike turvalisuse tagamise küsimust. Tõdeti, et kohtumajades teostatava turvakontrolli põhimõtted on olnud kohtute haldamise nõukojas (KHN) arutlusel pikka aega, kuid nähtavad tulemused senini puuduvad. Juhatus otsustas teha selles küsimuses KHN-le pöördumise, milles juhtida tähelepanu kohtunike ja kohtuametnike igapäevatööga kaasnevate turvariskide kaardistamise ja maandamise vajadusele, sh tööülesannete täitmisel väljaspool kohtumaja.

Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ) aastakoosolekul 18.-19.05.2017 Ateenas leidis heakskiitmist ettepanek korraldada järgmine AEAJ aastakoosolek Eestis. Tõenäolised toimumiskuupäevad on 7.-8. juuni 2018.

   15.05.2017   

Esimees Virgo Saarmets osales Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, millel arutati töövaidluse lahendamise seaduse eelnõule (407 SE) huvigruppide poolt esitatud märkusi. Omapoolsed ettepanekud eelnõu parandamiseks esitas ühing seadusandjale 05.05.2017 arvamuses.

   05.05.2017   

Ühing edastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile pöördumise kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimise regulatsiooni korrastamise küsimuses.

Omal soovil arvati ühingu liikmeskonnast välja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunik Olev Mihkelson.

   24.04.2017   

Eesti Kohtunike Ühing mälestab kauaaegset kolleegi (kohtunikuametis 02.08.1993 – 27.03.2017) ja kallist sõpra, endist Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja juhti ja ühingu pikaaegset liiget Indrek Saart (22.08.1956 – 22.04.2017) ning avaldab sügavat kaastunnet kõigile lähedastele.

   17.04.2017   

Ühing esitas Riigikogu sotsiaalkomisjonile arvamuse töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu (407 SE) kohta. Muu hulgas rõhutati vajadust säilitada töövaidluskomisjonide senine identiteet ja vältida nende kujundamist sisuliselt töökohtuteks.

   05.04.2017   

Juhatuse 04.-05.04.2017 elektroonilise hääletamise tulemusel tehtud üksmeelse otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Tallinna Halduskohtu kohtunik Tiia Nurm. Ühingul on nüüd kokku 215 tegevliiget ja 4 auliiget.

   04.04.2017   

Rahvusvaheline Kohtunike Ühing (IAJ) ja Euroopa Kohtunike Ühing (EAJ) kutsuvad üles loobuma 16. aprilliks 2017 rahvahääletusele pandud Türgi põhiseaduse paranduste heakskiitmisest, kuna presidendivõimu ulatuslik laiendamine ohustab demokraatliku õigusriigi ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse säilimist Türgis.

Türgi põhiseaduses kavandatavate muudatuste osas on Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon avaldanud 13.03.2017 arvamuse nr CDL-AD(2017)005, milles tõdetakse, et demokraatia jaoks on tegemist ohtliku sammuga tagasi ning väljapakutud konstitutsiooniparandused ei taga riigivõimude piisavat vastastikust kontrolli ja tasakaalustatust, mis võimaldaksid hoida ära presidentaalse süsteemi muutumist autoritaarseks.

Kohtuvõimu sõltumatust käsitlevas osas (vt arvamuse p-d 110-123, samuti p-d 128-129) on juhitud eriti tähelepanu ettepanekutele, millega muudetakse kohtunike ja prokuröride nõukogu koosseisu moodustamise korda viisil, et nõukogu 13-st liikmest 6 nimetab ametisse president ja ülejäänud 7 parlament (mis võib samuti olla presidendipartei võimu all). Kuna nõukogu pädevuses on kohtunike ja prokuröride nimetamine, edutamine, üleviimine, järelevalve ja ametist vabastamine, siis ohustaks nõukogu poliitiline kallutatus selgelt kohtute (sh konstitutsioonikohtu) sõltumatust, millega on Türgis juba praegu ulatuslikult probleeme.

Siinkohal tuleb meenutada, et kohtunike ja prokuröride olukord Türgis on viimastel aastatel pidevalt halvenenud (isikute massiline üleviimine teistesse piirkondadesse jne) ning seda eriti pärast 15.07.2016 toimunud riigipöördekatset. Sellest ajast on ligikaudu neljandik Türgi kohtunikest ja prokuröridest ametist vabastatud ning suurem osa neist ka vahistatud ilma konkreetsete süüdistusteta ja kohase protseduurita. Samuti on Türgi kohtunike ja prokuröride ühing YARSAV tunnistatud terroristlikuks organisatsiooniks ja selle tegevus keelustatud. Ülevaade kohtunikke koondavate rahvusvaheliste organisatsioonide reaktsioonidest Türgis toimuvale on kättesaadavad IAJ veebilehel.

   31.03.2017   

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas toimus ühingu juhatuse koosolek, millest võtsid juhatuse liikmete kõrval osa kohtumaja juht Piia Jaaksoo ja ühingu endine esimees, emeriitkohtunik Maie Kram.

Juhatuse otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu uuteks tegevliikmeteks Tallinna Halduskohtu kohtunikud Kadri Sullin ja Anu Maria Brenner. Omal soovil arvati ühingu liikmeskonnast välja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Lukiina Vismann.

Seoses jätkuvalt lahendamata ametipalkade indekseerimise küsimusega tõdeti, et kuna 2017. a palgaindeksi väärtus on 2016. a omaga identne (1,017), siis ametipalgad 01.04.2017 ei vähene, kuid ka ei suurene (olenemata sellest, et indeksi väärtus on suurem kui 1). Juhatus otsustas edastada Riigikogu põhiseaduskomisjonile järelepärimise, millises etapis on ühingu 10. juuni 2016. a pöördumise menetlemine.

Arutati ka viimasel paaril nädalal teravalt tõusetunud kohtute sõltumatuse teemat (vt ühingu 24.03.2017 pressiteade). Samuti olid kõne all põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muudatused individuaalkaebuste lubamiseks, mille osas toetati Riigikohtu ettepanekut teema põhjalikuks analüüsimiseks ja selleks laiapõhjalise asjatundjate komisjoni moodustamiseks. Lisaks oli teemaks rahvusvaheline reaktsioon Türgi põhiseaduse muutmisettepanekutele, mille üle toimub Türgis 16.04.2017 referendum.

   24.03.2017   

Tallinnas Justiitsministeeriumis toimus kohtute haldamise nõukoja (KHN) istung.

KHN andis nõusoleku Villem Lapimaa nimetamiseks Tallinna Ringkonnakohtu esimeheks (alates 17.05.2017).

KHN arutas Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri ettepanekuid kehtestada kohtute seaduse § 37 lg 2 p 5 alusel maakohtutele täiendavad tööjaotusplaani koostamise põhimõtted. Tehtud ettepanekud olid järgmised:

A.    Spetsialiseerumine alaealistega seotud asjades

  1. alaealiste süüdistatavate kriminaal- ja väärteoasjad jagatakse lahendamiseks nende menetluste läbiviimiseks spetsialiseerunud kohtunikele;

  2. alaealiste kannatanutega kriminaalasjad (vähemalt karistusseadustiku 9. ja 11. ptk) jagatakse lahendamiseks nende menetluste läbiviimiseks spetsialiseerunud kohtunikele;

  3. taotlusi alaealiste paigutamiseks noortekodusse või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks jagatakse lahendamise nende menetluste läbiviimiseks spetsialiseerunud kohtunikele;

  4. lastega seotud perekonnaasjad, lapsendamise ja eestkoste seadmise asjad jagatakse lahendamiseks nende menetluste läbiviimiseks spetsialiseerunud kohtunikele.

B.    Kiirmenetluste läbiviimine nädalavahetustel ja riiklikel pühadel – maakohtu kohtunike tööjaotusplaanis nähakse ette kiirmenetluse 48 tunni jooksul läbiviimine ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel vähemalt nendel juhtudel, kus menetluse edasilükkamine võib mõistlikult eeldades tuua kaasa lisakulusid mistahes õiguskaitsesüsteemi organisatsiooni ossa.

Ühingu juhatus edastas KHN-le tööjaotusplaanide koostamise nõudeid puudutavate otsuste projektide suhtes 23.03.2017 omapoolsed kriitilised seisukohad ning esimees Virgo Saarmets selgitas juhatuse pöördumist KHN-i istungil ka suuliselt.

KHN-i arutelu tulemusel asuti mõlemas küsimuses seisukohale, et täiendavate tööjaotusreeglite kehtestamine pole praeguses olukorras põhjendatud ja kohtute töökorraldus peaks jääma eelkõige nende endi otsustada. Samas rõhutati, et spetsialiseerumine (sh alaealistega seotud asjades) on kahtlemata vajalik ja kohtud peaksid sellega tõsiselt tegelema. Samuti leiti, et kohtunikelt ei saa nõuda kiirmenetluste läbiviimist puhkepäevadel ilma hädavajaduseta olukorras, kus töövälisel ajal ametiülesannete täitmist kuidagi ei kompenseerita. KHN leidis, et Justiitsministeeriumil tuleb kohtunike tööajaarvestuse ja ületunnitöö hüvitamise problemaatika käsile võtta (sellise analüüsi vajalikkusele oli tähelepanu juhitud juba KHN-i 30.09.2016 istungil) ja valmistada ette vajalikud seadusandlikud algatused. KHN leidis lisaks, et vajalik oleks saada parem ülevaade erinevates kohtutes rakendatavatest tööjaotusplaanide koostamise põhimõtetest. Selle teema juurde tullakse tagasi septembrikuisel istungil.

KHN kiitis heaks I ja II astme kohtute ühtsed arengueesmärgid. Kohapeal tõdeti, et kuna alaealiste asjadele spetsialiseerumise ja kiirmenetluste puhkepäevadel läbiviimise küsimused langesid eelneva arutelu põhjal ära, siis ei jäänud kohtutega üles ühtegi vaidlusalust aspekti ning kohtuesimeeste hinnangul on tegemist täiesti saavutatavate eesmärkidega, kui suudetakse säilitada rahastus vähemalt eelmise aasta tasemel.

   24.03.2017   

PRESSITEADE

Eesti Kohtunike Ühing (EKoÜ) peab lubamatuks parlamendiliikme isiklikke rünnakuid kohtunike vastu. See kahjustab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning kohtuvõimu autoriteeti.

Igaühe õigus õiglasele kohtulikule arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus on kõige tõhusamalt tagatud siis, kui asja otsustav kohtunik on kaitstud igasuguste rünnete eest, mis on suunatud kohtuniku isiku vastu, kuid tulenevad kohtuniku kutsetööst. Iga inimese õigus õiglasele kohtulikule arutamisele hõlmab ka õigust nõuda ja eeldada, et kõiki pädevate kohtute tehtud jõustunud otsuseid täidetakse. Rahvaesindaja üleskutse mitte täita jõustunud otsuseid ohustab ilmselgelt õigusriigi toimimist.

Rõhutame, et kohtuotsuste põhjendustega võib mitte nõustuda ja neile vastu vaielda ning kahtlemata võivad seda teha ka Riigikogu liikmed, kuid see ei tohi kasvada otsuse teinud kohtunike isiklikuks ründamiseks.

Riigikogu liikmete kriitika kohtuotsuste suhtes ei ohusta õigusriikluse, võimude lahususe ja kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtteid. Küll aga on ohtlikud parlamendi kõnetoolist esitatud nõuded võtta kohtunikud vastutusele selle eest, et nad täitsid oma ametiülesandeid, mõistes õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.

Kui kohtunike tegevuse seaduslikkus tekitab mingeid kahtlusi, tuleb neid kontrollida kehtestatud menetlusreeglite kohaselt kõrgema astme kohtus. Ka kohtuotsuste sisulise õiguspärasuse kontrollimiseks on olemas asjakohane menetluskord.

EKoÜ taunib 20. märtsi 2017 Riigikogu istungil arupärimise "Samast soost isikute abielu kandmise kohta rahvastikuregistrisse" arutelu käigus Riigikogu saadik Martin Helme ja teiste arupärijate seisukohtades väljenduvat suhtumist. Avaldame lootust, et jõustunud kohtulahendite kriitika jääb edaspidi elementaarse viisakuse ja argumenteeritud arutelu piiridesse.

Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse liikmed
Peeter Pällin
Jüri Ilvest
Henn Jõks
Heli Käpp
Imbi Sidok-Toomsalu
Ingeri Tamm
Leanika Tamm
Anu Uritam

   03.03.2017   

Esimees Virgo Saarmets osales Tartus Vanemuise kontserdimajas toimunud Eesti Advokatuuri üldkogul.

   20.02.2017   

Ühing esitas Justiitsministeeriumile arvamuse halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

   27.01.2017   

Tallinnas Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek, millel osalesid kõik juhatuse liikmed ning kohtumajas töötavatest kolleegidest Fred Fisker ja Merit Helm.

Koosolekul võeti ühingu uuteks liikmeteks vastu:

Hetkeseisuga on ühingul 4 auliiget ja 213 tegevliiget (sh 171 tegevkohtunikku ja 42 emeriitkohtunikku).

Õigusloome küsimustes on jätkuvalt problemaatiline ametipalkade indekseerimisega seonduv. Ühing on selles küsimuses pöördunud Riigikogu poole juba kahel korral (02.10.2015 ja 10.06.2016) ning kui esimesel korral saime vastuse, et seaduse parandamiseks puudub poliitiline tahe, siis teisele pöördumisele ei ole seni sisulist vastust tulnud. Kuigi kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses ettenähtud indeksi täpse väärtuse teatab Rahandusministeerium alles aprilliks, viitavad prognoosid selle jätkuvale langemisele, mis tähendaks ka kohtunike ametipalkade järjekordset vähenemist alates 01.04.2017. Juhatus otsustas jätkata probleemi teadvustamisega.

Teine väga oluline teema seondub 01.07.2016 jõustunud töövõimetoetuse seadusega ja täpsemalt selle raames kohtute seaduses tehtud muudatustega, mis puudutavad kohtunike pensione reguleerivaid rakendussätteid ja mille kohta ei ole kohtunikkonnalt paraku arvamust küsitud. Juhatus otsustas alustada regulatsiooni muutmisega kaasnenud probleemide kaardistamisega.

Olulisemad muudatused on järgmised:

Koosolekul olid arutlusel ka 2017. aastal korraldatavad üritused:

Juhatus otsustas seada kohtunike täiskogul 10.02.2017 valitava kohtute haldamise nõukoja uue koosseisu liikme kandidaadina üles juhatuse liikme ja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuniku Leanika Tamme.

Arutati ka Euroopa Kohtunike Ühingu asutatud kohtunike abistamisfondi panustamise küsimust ning leiti, et ettevõtmine väärib kindlasti toetamist, astumaks tõsistesse raskustesse sattunud väliskolleegidele moraalse toe pakkumisest samm kaugemale. Fondi loomiseks on tõuke andnud viimaste aastate sündmused Türgis ja Ukrainas ning selle eesmärk on toetada kohtunikke, kes on ametist kõrvaldatud, vahistatud või keda ähvardavad muud riiklikud sanktsioonid üksnes seetõttu, et nad on korrektselt täitnud oma kohtunikurolli.

Juhatuse järgmine koosolek toimub 31. märtsil.


Vanemad teated