Teated – 2018

 

   20.06.2018   

Eesti Päevaleht avaldas pika intervjuu Krakowi ringkonnakohtu kohtuniku Dariusz Mazur'iga, mille põhiküsimuseks oli Poola kohtusüsteemis tänaseks kujunenud kriitiline olukord ja veelgi tumedamad tulevikuväljavaated. D. Mazuri hinnangul on Poola kohtusüsteem oma sõltumatuse kaotamise äärel ning kui Euroopa Kohus ei sekku, siis juhtub see juba 3. juulil 2018, kui jõustub seadus, millega kaotab töö umbes 40% kõrgeima kohtu kohtunikest.

Artiklis on muu hulgas rõhutatud üht Poola kolleegi õpetlikku tähelepanekut: "Ehkki muudatusi on teinud demokraatlikult valitud parlament, on neid ümberkorraldusi tehes rikutud kõiki demokraatia aluspõhimõtteid."

D. Mazur viibis Tallinnas seoses ettekande pidamisega Euroopa Halduskohtunike Ühingu konverentsil, mille teemaks oli kohtunike staatus Euroopas.

   14.–16.06.2018   

Tallinn 2018

Eesti Kohtunike Ühing võõrustas 14.–15. juunil Tallinnas Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) sõltumatuse ja tõhususe töörühma konverentsi, mille teemaks oli kohtunike staatus, ning ürituse raames leidis aset ka seekordne AEAJ aastakoosolek.

Õiguskantsleri Kantselei ruumides toimunud üritusel osalesid kohtunikud 16 riigist. Osavõtjaid tervitasid õiguskantsler Ülle Madise, ürituse Eesti Kohtunike Ühingu poolne peakorraldaja, Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa ning AEAJ president, Viini Halduskohtu kohtunik Edith Zeller.

Konverentsi juhtisid AEAJ sõltumatuse ja tõhususe töörühma kaasjuhid Bernard Even (Pariisi haldusasjade apellatsioonikohtu kohtunik) ja Rasa Ragulskyte-Markoviene (Vilniuse regionaalse halduskohtu kohtunik).

Konverentsil kuulati järgmisi ettekandeid ja arutelusid:

AEAJ aastakoosolekul kuulati ära ühingu presidendi, asepresidentide ja töögruppide juhtide ning laekuri ja audiitorite aruanded. Peaassamblee valis uue viieliikmelise juhatuse ning AEAJ presidendina jätkab Edith Zeller.

Üritusest osavõtjad külastasid Tallinna Ringkonnakohut ja tutvusid Tallinna vanalinnaga ning laupäeval oli kõigil soovijatel võimalik nautida päikeselt hommikupoolikut Viru rabas.

Tegemist oli Eesti Kohtunike Ühingu kingitusega Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul.

   04.06.2018   

Vikerraadio saates Uudis+ uuriti Eesti Kohtunike Ühingu esimehelt Indrek Parrestilt, mida tooks endaga kaasa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) sõnastatav justiitsreform.

   01.06.2018   

Eesti Filmimuuseumis toimus ühingu juhatuse laiendatud koosolek noorkohtunikega, millest võttis juhatuse liikmete kõrval osa 17 kuni 3-aastase ametistaažiga kohtunikku.

Koosolekul arutati kohtunike bibliograafilise leksikoni koostamist. Arutati kohtunikele saadetava ankeedi sisu ja kinnitati toimetuskolleegium järgmises koosseisus: Siiri Malmberg, Ele Liiv, Tiina Pappel, Daimar Liiv, Heili Sepp, Jüri Ilvest, Tambet Tampuu, Maimu Laumets ja Anu Uritam. Kolleegium koguneb esimeseks koosolekuks suve lõpus.

Arutati ka pöördumise koostamist Justiitsministeeriumile kohtunike staažitasude kohta. Koosolekul osalejad pidasid pöördumise koostamist oluliseks ning leidsid, et juhatusel tuleb teemaga edasi tegeleda.

Arutuse all oli ka Justiitsministeeriumi algatatud kohtute infosüsteemi (KIS) kasutajaõiguste erakorraline järelevalve. Koosolekul osalejatele jäi üldiselt arusaamatuks, milline on järelevalve õiguslik alus ja eesmärk. Samuti leiti, et on oluline teada, millisel alusel, kellele ja kui palju üldse on antud KIS-i vaatlejate lube isikutele, kes ei ole kohtuteenistuses, ning kuidas tagatakse nende isikute poolt seaduse täitmine. Otsustati, et ühing teeb eelmärgitu selgitamiseks Justiitsministeeriumile järelepärimise.

Mõistagi arutati koosolekul pikalt noorkohtunike teenistusega seonduvat, mh peamisi kohtunikuametis jätkamise motivaatoreid, noorkohtunike koolitust ja juhendamist ning uute liikmete ootusi ühingule.

Koosolekul võeti ühingu tegevliikmeks vastu Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja kohtunik Ruth Prigoda. Ühingust astus isikliku avalduse alusel välja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtunik Igor Pütsep.

Koosolekule järgnes ekskursioon filmimuuseumis.

Juhatuse järgmine koosolek (laiendatud) toimub 24. augustil Muhumaal.

   31.05.2018   

Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile arvamuse kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

   24.–26.05.2018   

Saksamaal Berliinis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millel oli esindatud 38 riiki. Eesti Kohtunike Ühingut käisid esindamas juhatuse liikmed Mari-Liis Avikson ja Tambet Tampuu. Ettekandega osales Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindaja, kes teatas, et nad on huvitatud EAJ-ga koostöö tõhustamisest.

EAJ aastakoosolekul võeti vastu viis resolutsiooni (Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohta, vajaduse kohta kaasajastada ÜRO 1985. a põhiprintsiipe kohtuvõimu sõltumatusest ning resolutsioonid Poola, Serbia ja Türgi kohta), mille täpsema sisuga on võimalik tutvuda EAJ veebilehel (inglise keeles).

Põhjamaad pakkusid Eesti Kohtunike Ühingule võimalust osaleda nende iga-aastasel koosolekul Helsingis, kus üheks aruteluküsimuseks on ka olukord Poolas.

Koosolekul rääkis Türgist pärit noormees enda isa, kes on endine kohtunik, kohtuasja arutamisest ning tõstatati vajadus jätkata Türgi endiste kohtunike abistamist.

Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) president andis igale aastakoosolekul osalenud riigile raamatu, milles sisaldusid kohtunikke puudutavad üldkehtivad põhireeglid (The Universal Charter of the Judge).

Järgmine EAJ aastakoosolek toimub Taanis.

   25.04.2018   

Ühing esitas õiguskantslerile arvamuse seoses Eesti Advokatuuri pöördumisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lõike 1 rakenduspraktika kohta. Oma seisukohas ei nõustunud ühing advokatuuri hinnanguga, et TsMS § 3141 lg 1 rakenduspraktika on kujunenud põhiseadusevastaseks. Samuti leiti, et TsMS § 3141 lg 1 on endiselt vajalik selleks, et välistada menetluste takerdumist olukorras, kus pahatahtlikud menetlusosalised hoiduvad kõrvale menetlusdokumentide vastuvõtmisest.

   23.04.2018   

Eesti Kohtunike ühingu esimees Indrek Parrest vastas Martin Helme tormihoiatusele kõigile kohtunikele, et kuigi kohtud võiksid oma otsuseid senisest enam selgitada ja tegevusi kommunikeerida, on menetlusosaliste seas möödunud aasta lõpul läbiviidud uuringust selgunud, et ligi 80% kohtus käinud inimestest peab süsteemi usaldusväärseks.

   20.04.2018   

Tallinna Ringkonnakohtu ruumides toimus ühingu juhatuse koosolek.

Koosolekul arutati kohtunike bibliograafilise leksikoni, mis sisaldaks andmeid kehtiva põhiseaduse alusel ametisse nimetatud kohtunike kohta, koostamise lähtealuseid ja ka kohtute ajaloo talletamist üldisemalt. Koosolekul pandi üldjoontes paika leksikoni koostamise metoodika ning raamatusse kogutavate andmete struktuur.

Samuti arutati vastuse koostamist õiguskantsleri pöördumisele seoses TsMS § 3141 lg 1 rakenduspraktikaga ning pöördumise koostamist seoses hetkel Riigikogu menetluses oleva seaduseelnõuga 583 SE, kuhu on pärast kooskõlastusringi lisandunud olulisi sätteid kohtuistungite helisalvestamise kohustuse kohta.

Juhatus kuulas koosolekul ära esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistuse juhi Janar Filippovi mõtted selle kohta, kuidas võiks ühing kaasa aidata kohtute ja õigusemõistmise autoriteedi säilitamisele ja tugevdamisele. Samuti kuulas juhatus ära Tallinna Ringkonnakohtu esimehe Villem Lapimaa, kes andis ülevaate Euroopa Halduskohtunike Ühingu 14.-15. juunil Tallinnas toimuva aastakoosoleku korraldamisel tehtust ning rääkis täpsemalt selle ürituse programmist.

Juhatus kohtus koosoleku raames justiitsminister Urmas Reinsaluga, kellega arutati ühingu ja ministeeriumi koostööpõhimõtteid, kohtunike sotsiaalsete tagatistega seonduvat, samuti räägiti emeriitkohtunike staatusest ja digitaalse toimiku rakendamisega seonduvatest probleemidest.

   28.02.2018   

2018. a veebruaris võeti Eesti Kohtunike Ühingu uuteks tegevliikmeteks järgmised kohtunikud:

   23.02.2018   

Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile arvamuse justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 "Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad" muutmise määruse eelnõu kohta, leides kokkuvõtlikult, et eelnõu seletuskirjas puudub piisav sisuline analüüs, mis toetaks kohtumajade teeninduspiirkondade muutmise põhjendatust.

   08.02.2018   

Riigikohtu esimees andis 8. veebruaril 2018 kohtunike täiskogu vastuvõtul kohtute aumärgi ühingu kauaaegsele esimehele kohtunik Meelis Eerikule. Teda tunnustati kohtute aumärgiga silmapaistva panuse eest kohtute omavalitsusorganites ja töögruppides osalemise eest. Tegemist on pikaaegse kohtute haldamise nõukoja liikmega, samuti on ta olnud aastaid tegev eksamikomisjoni juures ja kohtunike koolitamisel.

Kohtute aumärki anti välja teist aastat. Märgiga soovitakse tunnustada kohtunike kõrgetasemelist kutsetööd ning panust Eesti õigus- ja kohtusüsteemi arengusse. Aumärgi võivad saada kõik Eesti kohtunikud. Ettepanekuid aumärgi kandidaatide kohta said esitada kohtunikud ja juristide kutseühendused. Laekunud ettepanekuid hindas ja aumärgi omistamise otsustas selleks moodustatud komisjon, mille esimeheks oli riigikohtunik Indrek Koolmeister.

   05.02.2018   

Ühingu aseesimehe Anu Uritame sulest ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes arvamuslugu "Justiitsaktivismist ja kohtute kontrollimisest".

Viimasel ajal on avalikkuses kõlanud väited, et Eesti kohtusüsteem vajab põhjalikku reformimist. Kohtunikele on ette heidetud alusetut justiitsaktivismi, kuigi terminil justiitsaktivism (ehk kohtulik aktivism) puudub üheselt defineeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud tähendus. Termini loojale on ette heidetud, et ta ei suutnud välja tuua, kas justiitsaktivism on hea või halb. Illustreerimaks, kuivõrd keeruline on defineerida kohtulikku aktivismi kui positiivset või negatiivset nähtust, võib tuua näiteid ajaloost.

Enamikul Eesti kohtulahenditest ei ole aga justiitsaktivismiga mingit seost. Kohus langetab otsuseid, tõlgendades ja kohaldades kehtivat seadust. Mitte iga lahend, mis mõnele poliitilisele jõule või menetluse poolele tundub ebameeldiv või arusaamatu, ei ole justiitsaktivism. Kui keegi soovib justiitsaktivismi kaardile tuginedes seada kohtute üle sisse täitevvõimu kontrolli, tasuks pigem hakata mõtlema, millist eesmärki tegelikult saavutada soovitakse.

   23.01.2018   

Ühing esitas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Väljatöötamiskavatsus puudutab järgmisi teemasid: asenduskohtuniku institutsiooni loomine, ringkonnakohtute kolleegiumide esimeeste nimetamine ja ametiaeg, kohtute ressursikasutuse tõhustamine, kiirete menetlustoimingute tegemine väljaspool kohtu tööaega ja selle tasustamine.

   19.01.2018   

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas toimus ühingu juhatuse uue koosseisu esimene koosolek, millest võttis juhatuse liikmete kõrval osa samas kohtumajas ametis olev kohtunik Viljo Junolainen.

Koosolekul valiti ühingu uueks aseesimeheks Anu Uritam ja laekuriks Mari-Liis Avikson.

Põhjalikult oli arutuse all Justiitsministeeriumi poolt ühingule seisukoha esitamiseks saadetud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus ning ühingu poolt sellele koostatav vastus. Arutati ka jätkuvalt ebarahuldavaid töötingimusi Jõhvi kohtumajas ning tõdeti, et probleemi lahendamine ei ole toimunud loodetud tempos ning sündmuste edasist kulgu on keeruline prognoosida.

Samuti olid arutuse all ühingu uue juhatuse tegevussuunad ja prioriteedid. Juhatuse liikmed olid üksmeelel, et senist võitlust kohtunike sotsiaalsete tagatiste ja ohutute töötingimuste eest tuleb jätkata. Juhatus soovib tegevusega tihendada suhteid kõigi kohtunike vahel ja kaasata neid rohkem ühingu ettevõtmistesse (arvamuste koostamine, osalemine erinevates komisjonides jms). Eesmärgiks seati ka ühingu aktiivsem kaasarääkimine õigusemõistmist ja kohtukorraldust puudutavates ühiskondlikes debattides ning kohtuniku töö olemuse ja õigusemõistmisega ühiskonnale antava lisandväärtuse selgitamine laiemale üldsusele. Juhtaus kaalub veel täiendavalt, kuidas selleks kõige paremini ära kasutada tänapäevaseid meediavahendeid.

Juhatus pani paika ühingu selle aasta ürituste toimumisajad:

Kõigi ürituste täpsed toimumiskohad on hetkel veel teadmata, aga laiendatud koosolek noorkohtunikega on kavandatud Tallinnasse ning aastakoosolek toimub seekord Pärnus. Suvelõpuüritusega on plaan kolida taas saartele, kõige tõenäolisemalt on seekord sihiks Muhu saar.

Juhatuse järgmine koosolek toimub 20. aprillil Tallinnas, Tallinna Ringkonnakohtu majas.

   10.01.2018   

Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi tellimusel Eesti Uuringukeskuse poolt 2017. a septembris läbi viidud menetlusosaliste rahulolu-uuringu tulemused kinnitavad usaldust Eesti kohtusüsteemi vastu.

Küsitluse tulemuste kohaselt peab kohtusüsteemi väga usaldusväärseks või pigem usaldusväärseks 88% advokaatidest ja 97% prokuröridest. Kohtusse pöördunud ja kohtus käinud inimestest pidas kohtusüsteemi usaldusväärseks keskmiselt 80% vastanutest.

Uuring on avalikult kättesaadav Riigikohtu veebilehel ning sisaldab muu hulgas võrdlust 2013. a juunis korraldatud samalaadse küsitluse tulemustega.

   04.01.2018   

Eesti Kohtunike Ühingu uue juhatuse esimene koosolek toimub 19. jaanuaril Jõhvi kohtumajas.

2018. aastal toimuvad rahvusvahelised kohtunike üritused järgmiselt:

   01.01.2018   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele ja koostööpartneritele tegusat uut aastat!


Vanemad teated