Teated – 2018

 

   28.02.2018   

2018. a veebruaris võeti Eesti Kohtunike Ühingu uuteks tegevliikmeteks järgmised kohtunikud:

   23.02.2018   

Ühingu juhatus esitas Justiitsministeeriumile arvamuse justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 "Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad" muutmise määruse eelnõu kohta, leides kokkuvõtlikult, et eelnõu seletuskirjas puudub piisav sisuline analüüs, mis toetaks kohtumajade teeninduspiirkondade muutmise põhjendatust.

   08.02.2018   

Riigikohtu esimees andis 8. veebruaril 2018 kohtunike täiskogu vastuvõtul kohtute aumärgi ühingu kauaaegsele esimehele kohtunik Meelis Eerikule. Teda tunnustati kohtute aumärgiga silmapaistva panuse eest kohtute omavalitsusorganites ja töögruppides osalemise eest. Tegemist on pikaaegse kohtute haldamise nõukoja liikmega, samuti on ta olnud aastaid tegev eksamikomisjoni juures ja kohtunike koolitamisel.

Kohtute aumärki anti välja teist aastat. Märgiga soovitakse tunnustada kohtunike kõrgetasemelist kutsetööd ning panust Eesti õigus- ja kohtusüsteemi arengusse. Aumärgi võivad saada kõik Eesti kohtunikud. Ettepanekuid aumärgi kandidaatide kohta said esitada kohtunikud ja juristide kutseühendused. Laekunud ettepanekuid hindas ja aumärgi omistamise otsustas selleks moodustatud komisjon, mille esimeheks oli riigikohtunik Indrek Koolmeister.

   05.02.2018   

Ühingu aseesimehe Anu Uritame sulest ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes arvamuslugu "Justiitsaktivismist ja kohtute kontrollimisest".

Viimasel ajal on avalikkuses kõlanud väited, et Eesti kohtusüsteem vajab põhjalikku reformimist. Kohtunikele on ette heidetud alusetut justiitsaktivismi, kuigi terminil justiitsaktivism (ehk kohtulik aktivism) puudub üheselt defineeritud ja rahvusvaheliselt tunnustatud tähendus. Termini loojale on ette heidetud, et ta ei suutnud välja tuua, kas justiitsaktivism on hea või halb. Illustreerimaks, kuivõrd keeruline on defineerida kohtulikku aktivismi kui positiivset või negatiivset nähtust, võib tuua näiteid ajaloost.

Enamikul Eesti kohtulahenditest ei ole aga justiitsaktivismiga mingit seost. Kohus langetab otsuseid, tõlgendades ja kohaldades kehtivat seadust. Mitte iga lahend, mis mõnele poliitilisele jõule või menetluse poolele tundub ebameeldiv või arusaamatu, ei ole justiitsaktivism. Kui keegi soovib justiitsaktivismi kaardile tuginedes seada kohtute üle sisse täitevvõimu kontrolli, tasuks pigem hakata mõtlema, millist eesmärki tegelikult saavutada soovitakse.

   23.01.2018   

Ühing esitas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Väljatöötamiskavatsus puudutab järgmisi teemasid: asenduskohtuniku institutsiooni loomine, ringkonnakohtute kolleegiumide esimeeste nimetamine ja ametiaeg, kohtute ressursikasutuse tõhustamine, kiirete menetlustoimingute tegemine väljaspool kohtu tööaega ja selle tasustamine.

   19.01.2018   

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas toimus ühingu juhatuse uue koosseisu esimene koosolek, millest võttis juhatuse liikmete kõrval osa samas kohtumajas ametis olev kohtunik Viljo Junolainen.

Koosolekul valiti ühingu uueks aseesimeheks Anu Uritam ja laekuriks Mari-Liis Avikson.

Põhjalikult oli arutuse all Justiitsministeeriumi poolt ühingule seisukoha esitamiseks saadetud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus ning ühingu poolt sellele koostatav vastus. Arutati ka jätkuvalt ebarahuldavaid töötingimusi Jõhvi kohtumajas ning tõdeti, et probleemi lahendamine ei ole toimunud loodetud tempos ning sündmuste edasist kulgu on keeruline prognoosida.

Samuti olid arutuse all ühingu uue juhatuse tegevussuunad ja prioriteedid. Juhatuse liikmed olid üksmeelel, et senist võitlust kohtunike sotsiaalsete tagatiste ja ohutute töötingimuste eest tuleb jätkata. Juhatus soovib tegevusega tihendada suhteid kõigi kohtunike vahel ja kaasata neid rohkem ühingu ettevõtmistesse (arvamuste koostamine, osalemine erinevates komisjonides jms). Eesmärgiks seati ka ühingu aktiivsem kaasarääkimine õigusemõistmist ja kohtukorraldust puudutavates ühiskondlikes debattides ning kohtuniku töö olemuse ja õigusemõistmisega ühiskonnale antava lisandväärtuse selgitamine laiemale üldsusele. Juhtaus kaalub veel täiendavalt, kuidas selleks kõige paremini ära kasutada tänapäevaseid meediavahendeid.

Juhatus pani paika ühingu selle aasta ürituste toimumisajad:

Kõigi ürituste täpsed toimumiskohad on hetkel veel teadmata, aga laiendatud koosolek noorkohtunikega on kavandatud Tallinnasse ning aastakoosolek toimub seekord Pärnus. Suvelõpuüritusega on plaan kolida taas saartele, kõige tõenäolisemalt on seekord sihiks Muhu saar.

Juhatuse järgmine koosolek toimub 20. aprillil Tallinnas, Tallinna Ringkonnakohtu majas.

   10.01.2018   

Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi tellimusel Eesti Uuringukeskuse poolt 2017. a septembris läbi viidud menetlusosaliste rahulolu-uuringu tulemused kinnitavad usaldust Eesti kohtusüsteemi vastu.

Küsitluse tulemuste kohaselt peab kohtusüsteemi väga usaldusväärseks või pigem usaldusväärseks 88% advokaatidest ja 97% prokuröridest. Kohtusse pöördunud ja kohtus käinud inimestest pidas kohtusüsteemi usaldusväärseks keskmiselt 80% vastanutest.

Uuring on avalikult kättesaadav Riigikohtu veebilehel ning sisaldab muu hulgas võrdlust 2013. a juunis korraldatud samalaadse küsitluse tulemustega.

   04.01.2018   

Eesti Kohtunike Ühingu uue juhatuse esimene koosolek toimub 19. jaanuaril Jõhvi kohtumajas.

2018. aastal toimuvad rahvusvahelised kohtunike üritused järgmiselt:

   01.01.2018   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele ja koostööpartneritele tegusat uut aastat!


Vanemad teated