Teated – 2013

 

   13.12.2013   

Tartus Riigikohtus toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) 72. istung, mis oli selle koosseisu viimane. Tartus 14.02.2014 toimuval kohtunike XIII korralisel täiskogul valitakse KHN-i uued kohtunikest liikmed.

Justiitsminister Hanno Pevkur ja Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik andsid ülevaate kohtute 2014. a eelarve kujundamise kohta. Vajalikud vahendid (1,1 miljonit eurot) kohtujuristide projektiga edasiminekuks leiti justiitssüsteemi eelarve seest. 2014. aastal jätkatakse kohtujuristide projektiga Tartu piirkonna kohtutes (Tartu Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Tartu Halduskohus); Pärnu, Viru ja Tallinna kohtud (v.a Harju Maakohus, kus projekt käivitus juba 2013. aastal) kaasatakse projekti järgmises etapis 2015. aastal. Kohtuesimehed kinnitasid eelarveläbirääkimiste konstruktiivsust ning kohtutele seatud arengueesmärkide (näitajateks reeglina keskmine menetlusaeg ja üle 365 päeva menetluses olnud asjade osakaal) põhimõttelist jõuetekohasust. KHN kiitis kohtute 2014. a eelarve kujundamise põhimõtted heaks.

Kohtusüsteemi kvaliteedijuhtimise töögrupi esindaja Kersti Kerstna-Vaks tutvustas kvaliteedijuhtimise teist osa – kohtuhalduse hea tava (varem on juba heaks kiidetud kohtujuhtimise hea tava). Kohtuhalduse hea tava käsitleb kohtute rahastamist (eelarveprotsess), arendamist (sh kohtuniku ametikohtade täitmine, arengueesmärkide seadmine) ja igapäevast haldusjuhtimist (kohtuesimehe ja kohtudirektori ülesannete jaotust). KHN kiitis kohtuhalduse hea tava heaks mõningate redaktsiooniliste märkustega.

KHN andis nõusoleku justiitsministri määruse "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel" muutmiseks selliselt, et Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja vaba kohtuniku ametikoht viiakse üle Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja. Edaspidi on Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas 17 kohtuniku ametikohta ja Pärnu kohtumajas 1 kohtuniku ametikoht.

KHN võttis teadmiseks informatsiooni KIS 2 projekti hetkeseisust. Toimub pilootprojekt Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumajas ja Tallinna Halduskohtus.

KHN kuulas ära Riigikohtu kohtuniku vabale ametikohale kandideerijad ning KHN-i liikmed ja kohtuesimehed said esitada neile küsimusi. Kandidaatideks on Õiguskantsleri Kantselei III osakonna juhataja Saale Laos ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Paavo Randma. KHN-i liikmed avaldasid kandidaatide kohta oma arvamust.

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe juhtis täiendavalt tähelepanu kahele teemale: KIS 2 projekti rakendumisel võiksid ringkonnakohtute lahendite annotatsioone edaspidi koostada ringkonnakohtud ise ning Riigikohus soovib 2014. a-l taaskäivitada kohtunike ja kohtuteenistujate Riigikohtus stažeerimise võimaluse (tuleb sisekonkurss I ja II astme kohtutes).

KHN võttis ka teadmiseks informatsiooni XIII korralisest kohtunike täiskogust, mis toimub 14.02.2014 Tartus Dorpati konverentsikeskuses ja 13.02.2014 õhtul on Riigikohtu esimehe vastuvõtt AHHAA keskuses. Täiskogu põhiteemaks on kohtupidamise kvaliteet ja sellega seonduv. Toimuvad ka mitmete omavalitsusorganite (sh KHN) valimised.

Järgmised KHN istungid (uue koosseisuga) toimuvad 14.03.2014 Justiitsministeeriumis ja 22.-23.05.2014 väljasõiduistungina.

   29.11.2013   

Tartu Ülikooli Narva Kolledžis toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek. Aastakoosolekul võtsid külalistena sõna Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, justiitsminister Hanno Pevkur, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ja Eesti Advokatuuri juhatuse liige Jüri Leppik.

Aastakoosolek valis uue juhatuse ja revisjonikomisjoni, samuti esindajad Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogusse.

Esimeheks valiti Virgo Saarmets, juhatuse liikmeteks Henn Jõks, Evi Kool, Heli Käpp, Peeter Pällin, Piret Rõuk, Imbi Sidok-Toomsalu, Ingeri Tamm ja Leanika Tamm.

Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Viktor Brügel, Ülle Raag ja Merike Varusk ning Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu liikmeteks Pavel Gontšarov, Peeter Jerofejev, Margit Jõgeva ja Rubo Kikerpill.

   21.11.2013   

Juhatus oli kutsutud Justiitsministeeriumi aastapäeva vastuvõtule.

   21.11.2013   

Esimees Meelis Eerik oli kutsutud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 88. aastapäeva pidulikule vastuvõtule Tallinnas.

   20.11.2013   

Esimees Meelis Eerik oli kutsutud Soome Kindlustuskohtu kohtumaja avamisele Ida-Pasilas, Helsingis.

   13.-15.11.2013   

Strasbourgis toimus Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges, CCJE) istung.

CCJE käsitles vastuvõetud arvamuses (nr 16) kohtunike ja advokaatide (lawyers) vahelisi suhteid. Arutelu juures viibis ka Euroopa advokaatide nõukogu esindaja (The Council of Bars and Law Societies of Europe, CCBE).

Arvamuses rõhutati kohtunike ja advokaatide vahelise menetlusliku dialoogi olulisust, mis tõstab kohtumenetluse kvaliteeti ja efektiivsust, samuti võimaldab paremini mõistliku aja jooksul jõuda menetlusosaliste huvidele vastava lahendini.

Samas rõhutati, et kohtumenetluse kvaliteet ja efektiivsus sõltub esmalt menetlusõiguse põhimõtetest ja normidest. Seadusandlus peaks andma kohtunikule efektiivsed vahendid rakendamaks ausa kohtumenetluse põhimõtteid ning kõrvaldamaks põhjendamatud viivitused või mittelegitiimsed venitamistaktikad. Praktikas on menetlusõiguse normid sageli keerulised ja sätestavad mitmeid menetluslikke staadiume ja menetlusesisest kaebekorda. See võib põhjustada põhjendamatut viivitust ja suuri kulutusi nii menetlusosalistele kui kogu ühiskonnale. CCJE soovitab tungivalt liikmesriikidel analüüsida ja hinnata olemasolevaid menetlusõiguse norme ning vajadusel luua adekvaatsem ning läbipaistvam regulatsioon.

CCJE soovitab kohtunikel ja advokaatidel suurendada menetluslikku suhtlemist tagamaks menetluse kiirust ja efektiivsust. Soovituste hulgas on näiteks korraldada kohtuasjade nn case management istung, kus pannakse pooltega paika asja arutamise ajalised raamid, sh istungite ajad, tuvastatakse kohaldatav õigus ning lepitakse kokku menetlusdokumentide esitamise mõistlikud tähtajad. Samuti toetatakse hea tava kokkulepete loomist kohtute ja advokaatide vahel.

Kohtunike ja advokaatide omavaheline suhtlus peab põhinema vastastikusel lugupidamisel ning arusaamisel teineteise menetluslikust rollist. Kuigi kohtunikud ja advokaadid omavavad erinevaid eetikakoodekseid, on mitmed põhimõtted kattuvad (näiteks aususe, kompetentsi, lugupidava käitumise jm osas). CCJE julgustab kutseühinguid arendama ühiseid eetikapõhimõtteid eesmärgiga rakendada neid ka menetluses. CCJE leiab, et eetika on oluline professionaalse koolituse osa ning soodustada tuleks ka kohtunike ja advokaatide ühiskoolitust.

CCJE arvamus nr 16 on täies pikkuses kättesaadav CCJE kodulehelt: http://www.coe.int/t/dghl/cooperation/ccje/default_en.asp.

Üle aasta annab CCJE ülevaate olukorrast liikmesriikides. Ülevaates koondatakse vastaval perioodil CCJE-ni jõudnud info võimalikest kohtunike sõltumatuse ja iseseisvuse riivetest. Selleaastane ülevaade koondas perioodi oktoobrist 2011 kuni septembrini 2013. Enamus informatsiooni laekus CCJE-le Euroopa Kohtunike Ühingult, Euroopa Halduskohtunike Ühingult ja ühenduselt MEDEL.

Ülevaates korrati juba teada probleeme – näiteks Serbias kohtunike vallandamise ja Ungaris kohustusliku pensioniea järsu alandamise katse. Märkusena võib märkida, et Serbias on vallandatud kohtunikud praeguseks oma töö tagasi saanud, kuid tõusetunud on uus probleem – kavandatakse kohtureformi, mille käigus viiakse kohtunikud üle teise tööpiirkonda nende nõusolekut küsimata. Sama probleem eksisteerib ka Türgis ning ka Belgias viitab kavandatav seaduseelnõu sellisele ohule.

Kohtute haldusega tegelevates omavalitsusorganites on kohtunikud vähemuses Tšehhis ja Prantsusmaal, justiitsministri tugevat mõju on täheldatud Türgis.

Jätkuvalt on probleemiks ka kohtunike palkade vähendamine, mis on vaatlusalusel perioodil toimunud Küprosel, Tšehhis, Saksamaal, Kreekas, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Portugalis, Slovakkias, Sloveenias ja Hispaanias. Ebapiisavatest eelarvelistest vahenditest on raporteeritud Belgiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Portugalist. Kohtunike koolitusega on probleeme Poolas, Kreekas ja Tšehhis.

Ülevaade on täies pikkuses kättesaadav samuti CCJE kodulehelt.

Uueks CCJE presidendiks valiti Bart van Lierop Hollandist ja asepresidendiks Richard Aikens Suurbritanniast. Senine president oli Gerhard Reissner, kes on ka Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu esimees.

Järgmisel aastal tegeleb CCJE kohtunike hindamise temaatikaga.

   11.11.2013   

Juhatuse liikmed Piia Jaaksoo, Tiiu Jervan, Tiia Mõtsnik, Virgo Saarmets, aseesimees Liivi Loide ja esimees Meelis Eerik kohtusid Pärnus Riigikohtu esimehe Priit Pikamäega. Kohtumisel arutati Eesti Kohtunike Ühingu arengu ja Riigikohtuga koostöö küsimusi.

   08.11.2013   

Esimees Meelis Eerik osales prokuratuuri 95. aastapäeva tähistamisel Tallinnas.

   29.10.2013   

Juhatus on välja kuulutanud registreerimise aastakoosolekule. Aastakoosolek toimub 29. novembril Narvas. Aastakoosolekul valitakse ühingule uus esimees, juhatus, revisjonikomisjon ning Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu liikmed. Aastakoosolekule registreerimine lõpeb 15. novembril.

   18.10.2013   

Tallinnas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek. Koosolekul arutati aastakoosoleku korraldamisega seotud küsimusi. Arutati ka kohtunike ametisse sobivuse hindamise korda.

   11.10.2013   

Tallinnas toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) istung.

Arutati tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõud, mis puudutab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise võimaldamist põhiasja raames. KHN toetas eelnõu edasist menetlust.

Arutati ka kavandatavaid kohtute seaduse muudatusi. KHN toetas kohturegistrite koondamist ühte maakohtu struktuuri, säilitades piirkondlikud registritalitused ka teiste maakohtute tööpiirkondades. KHN ei kujundanud lõplikku seisukohta millise maakohtu juurde registrid koondatakse. KHN tegi justiitsministrile ettepaneku eraldada sama eelnõu juurest kohtunikuks saamise korraldust puudutav osa ning töötada see Riigikohtuga põhjalikult läbi. Samas peeti võimalikuks kaaluda kohtujuristide kohtuniku ettevalmistusteenistusest vabastamist.

KHN kuulas ära informatsiooni 2014. a kohtute eelarve kujundamise põhimõtetest. Informatsiooni kohaselt käivitub 2014. a-l kohtureformi (kohtujuristide projekti) teine etapp, millest saavad hõlmatud Tartu Maakohus, Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus ning aastal 2015 kolmandas etapis ülejäänud kohtud.

KHN andis nõusoleku justiitsministri käskkirja "Vanade lahendamata kohtuasjade aruandluskorra kinnitamine" kehtestamiseks, millega täpsustatakse vanade asjade aruandluse korda. Vanade asjade aruande esitab kohtuesimees edaspidi justiitsministrile 1. veebruariks ning menetluse jätkamiseks kavandatavate abinõude tulemuslikkust kontrollitakse 1. maiks ja 1. novembriks. Aruanne puudutab mitte kohtu(te) menetluses üle 3 aasta olevaid asju, vaid konkreetse kohtuniku juures üle 3 aasta menetluses olevaid asju.

KHN-i istungil anti nõusolek Tartu Maakohtu Valga kohtumaja vaba kohtuniku ametikoha üleviimiseks Tartu kohtumajja, võeti teadmiseks ülevaade menetlusosaliste rahulolu uuringust, Harju Maakohtu tõhusa õigusemõistmise pilootprojektist, KIS2 projekti vahekokkuvõttest ning KHN-i otsuste tabelis kajastuvatest pooleliolevatest teemadest.

Järgmine KHN-i istung toimub 13. detsembril, mis on selle KHN-i koosseisu viimane.

   06.-10.10.2013   

Jaltas toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Aastakoosoleku raames toimus ka konverents, mis käsitles kohtusüsteemi omavalitsusorganite rolli. Konverentsil rõhutati omavalitsusorganite, eriti kohtute haldamise nõukoja laadsete organite tähtsust kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamisel. Seejuures on oluline, et kohtute haldamise organites ei kalduks jõujooned täitevvõimu kasuks.

Aastakoosolekul tegelesid töögrupid lastega seotud vaidluste lahendamisega, töötervishoiu küsimuste ja keskkonnakuritegude menetluse problemaatikaga.

IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek, kus arutati Euroopa päevakajalisi probleeme.

Gruusias on loodud parlamendikomisjon, mille ülesandeks on uurida kõiki aastatel 2005-2012 tehtud kohtulahendeid eesmärgiga tuvastada kohtusüsteemi minetusi. Hinnangu antud küsimusele andsid nii EAJ töögrupp kui ka Veneetsia komisjon, kelle arvamuste kohaselt kohtusüsteemivälise organi tegevus kohtulahendite vigade uurimisel ei vasta võimude lahususe ja kohtusüsteemi iseseisvuse põhimõttele ega ka rahvusvahelistele standarditele.

Hispaanias valmistatakse ette kohtureformi, mille käigus soovitakse muuta ka kohtute haldamise nõukoja koosseisu selliselt, et kohtunikud jääksid seal vähemusse. EAJ võttis vastu sellist arengut tauniva resolutsiooni.

Analoogiline olukord on aset leidnud Prantsusmaal, kus kohtureformi tulemusena on kohtunikud sealses kohtute haldamise nõukojas vähemuses. Kuigi president Hollande lubas valimiste ajal endine olukord taastada ei ole seda tänaseks tehtud. Seejuures on huvipakkuv, et üks teine (EAJ mittekuuluv) prantsuse kohtunike ühing ei toetanud poliitiliste arutelude ajal ideed kohtunike enamusest KHN-s.

Sloveenias suvel jõustunud kohtute seaduse muudatuste tulemusena loodi kohtute efektiivsuse tõstmise ettekäändel kohtute inspektorid, kes kontrollivad kohtuesimeeste tööd. Inspektorid on ametnikud, mitte kohtunikud. EAJ president koostas kirja Sloveenia võimudele, milles avaldas muret selliste arengute üle.

Ungaris langetati 2012. a-st kohustuslikku kohtunikupensioni iga 70-lt 62 eluaastale. Euroopa Kohus leidis, et eesmärk standardiseerida avaliku sektori teenistujate pensioneerumise iga ja luua paremini tasakaalustatud teenistujate vanuseline struktuur on aktsepteeritav sotsiaalpoliitika osa. Samas leidis kohus, et ungari kohtunikel oli õiguspärane ootus jääda ametisse kuni 70-nda eluaastani ning et kohtunike kohustusliku pensioniea järsk langetamine 8 aasta võrra ei ole selle eesmärgi saavutamiseks kohane meede. Selle otsuse valguses muudeti seadust selliselt, et kohtunike kohustusliku pensioni iga vähendatakse järk-järgult 65 eluaastani aastaks 2023. 229-st ametist lahkuma sunnitud ungari kohtunikust soovis otsuse mõjul tööd jätkata 56; 173 valis 1 aasta palga suuruse kompensatsiooni.

   26.-27.09.2013   

Kuressaares toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu järjekordne konverents teemal "Menetlusökonoomia põhimõtte täitmise võimalused ja menetluse kiirendamisega seotud ohud". Osavõtjaid oli 42, s.o Leedu, Läti ja Eesti kohtunikud ning külalistena Soome kohtunikud.

Ettekanded tegid Eesti, Leedu ja Läti kohtunikud, seejuures Eesti poolelt Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna õigusloome ja arenduse talituse nõunik Rasmus Karja ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse õiguskaitse infosüsteemide osakonna jurist-ärianalüütik Tatjana Matjas tutvustasid e-toimiku toimimist Eestis. Ettekandjatele oli palju küsimusi ning Soome kolleegid nentisid, et nende kohtusüsteemis e-toimikut ei ole.

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja juht Meelis Eerik rääkis nende kohtus toimuvast pilootprojektist ning kohtujuristide tööst. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunik Peeter Jerofejev käsitles pädevuse probleeme seonduvalt kohtunikuabi ja kohtujuristi tööga. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Pavel Gontšarov käsitles kriminaalõiguslikke probleeme seonduvalt menetluse lihtsustamisega.

Läti kohtunikud tegid neli ettekannet, s.o Aldis Lavinš, Läti Ülemkohtu kohtunik; Iveta Andžane, Bauski rajooni kohtu esimees; Dace Bluma, Cesise kohtu esimees; Andris Strauts, Ladgali Ringkonnakohtu esimees. Kõikide kohtunike ettekannetest ilmnes, et kohtunike ülesandeks on kohtuasjade arutamine mõistliku tähtaja jooksul, kuid menetluse kiirendamisel ei tohi kannatada kohtulahendi kvaliteet. Samuti on võimalik seadusandlikult võtta meetmeid menetlustähtaja lühendamiseks, näiteks kostjale vastuse esitamiseks. Seejuures tõsteti esile, et kui varasemalt oli probleeme menetlusdokumentide edastamisega ning menetlusosalise elukoha tuvastamisega, siis on Lätis alates 01.01.2013 kohustuslik elukoha registreerimine, mis peaks lihtsustama menetlusdokumendi kättetoimetamist. Ka on tsiviilasjades võimalus teha tagaseljaotsust, kui kostja ei vasta hagiavaldusele. Ka nägid kohtunikud menetluse kiirendamise ühe võimalusena kohtulahendi lihtsustamist, s.o otsuse tegemist motiveeriva osata.

Leedu kohtunikest tegid ettekande Valdas Meidus, Panevežise Ringkonnakohtu esimees ja Laimutis Alechnavicius, Leedu Kõrgema Administratiivkohtu kohtunik. Valdas Meidus tõi esile, et kriminaalasjades on vastu võetud rida õigusnorme kriminaalasja lihtsustatud korras läbivaatamiseks. Samas kohtunike töökoormus kasvab seoses asjaoluga, et kohtunikele on pandud rida ülesandeid, mis ei ole seotud õigusemõistmisega, kriminaalasjades üritavad kohtualused asju venitada kuriteo aegumise eesmärgil. Probleemiks on ka uurimisorganite mittekvaliteetne töö, ekspertiisi läbiviimisel pikk aeg, tehniliste uuenduste, ka e-toimiku puhul, rutakas juurutamine. Tsiviilasjades on muutunud 01.01.2013 apellatsioonimenetluse kord, s.o kui hagihind ei ületa 5000 litti, vaatab tsiviilasja läbi kohtunik ainusisikuliselt. Ka on lihtsustatud menetlust sel moel, et on võimalus tsiviilasjades koostada lahendit üksnes resolutiivosaga ilma motiveeriva osata, ka on suurendatud võimalust vaadata läbi tsiviilasi kirjalikus menetluses.

Kokkuvõtteks jõudsid kohtunikud järeldusele:

  1. kõikides Balti riikides tegeldakse menetlusnormide muutmisega selleks, et tagada kohtuasjade arutamine mõistliku tähtaja jooksul;

  2. tehniliste uuenduste läbiviimine eeldab eelneva analüüsi läbiviimist selleks, et süsteem oleks efektiivne;

  3. seadusandlike muudatuse tegemisele peaks eelnema põhjalik analüüs;

  4. kohtuametniku arvu suurendamine on positiivne, kuid nende pädevus peaks olema selge ja läbi mõeldud;

  5. kohtunik peaks tegelema õigusemõistmisega ning sellega mitteseotud ülesannete täitmisest tuleks vabastada;

  6. kohtulahendite kvantiteet ei saa olla primaarseks eesmärgiks. Õigusemõistmine peaks olema kvaliteetne ning kvaliteetse kohtulahendi tegemiseks peaks kohtunikul jätkuma selleks aega.

Konverentsi raames on kohtunikele pakutud ka võimalust näidata vaatamisväärsusi ja kohtumaju. Selleks näitasime Kuressaare lossi, Mihkli talumuuseumi ja Kuresaare kohtumaja.

Õhtune vastuvõtt oli Marta-Lovise külalistemajas, kus sai vabamalt kohtunikega vestelda ja saada vastuseid tõusetunud küsimustele.

Kuressaare 2013

   17.-18.09.2013   

Esimees Meelis Eerik osales Usbekistani Riigikohtu kutsel Taškendis ja Buharas rahvusvahelisel konverentsil, mille teemaks oli info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine kohtutes, kus esines ka Eesti lahendusi tutvustava kõnega.

Välisekspertidena esinesid ka kohtunikud USA Massachusettsi osariigi ja Lõuna-Korea Ülemkohtust ning Malaisia Riigikohtu esimees.

   13.09.2013   

Esimees Meelis Eerik osales Tartu Ringkonnakohtu loomise 95. ja taasmoodustamise 20. aastapäeva tähistamisel Tartus ja Alatskivil.

   12.09.2013   

Esimees Meelis Eerik osales Pressinõukogu istungil.

   11.09.2013   

Esimees Meelis Eerik, aseesimees Liivi Loide ja juhatuse liikmed Piia Jaaksoo, Jaak Luik ning Virgo Saarmets viibisid Riigikohtu esimehe ameti üleandmiseks toimunud Riigikohtu üldkogu pidulikul istungil Tartus.

   23.-24.08.2013   

Abruka saarel toimus juhatuse laiendatud koosolek.

Ühingu liikmeks võeti Tiia Bergson Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajast ja Kristi Rickberg Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast. Ühingu liikmete hulgast arvati välja Ene Tsefels ja Katre Poljakova vastavalt isiklikule avaldusele.

Juhatuse koosolekul arutati seadusloome hetkeseisu, kohtunike puhkuste vähendamise küsimust, samuti sügishooajal korraldatavaid üritusi.

26.-27. septembril korraldab juhatus Saaremaal Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosoleku, kus lisaks Balti riikide esindajatele võtavad osa ka Soome Kohtunike Ühingu esindajad. Arutelu teemaks on menetlusökonoomika.

Aastakoosolek toimub 29. novembril Narvas, Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Tegemist on valimiskoosolekuga, kus valitakse uus esimees, juhatus ja Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu liikmed. Senine ühingu esimees enam ei jätka.

Juhatuse laiendatud koosolekul toimus ka veoautodega Abruka saare ekskursioon ning järgmisel päeval jalgsimatk Vahase saarele. Juhatus tänab kõiki osalejaid meeleoluka ürituse eest!

Juhatuse järgmine koosolek on planeeritud 18. oktoobril.

Abruka 2013

   21.08.2013   

Esimees Meelis Eerik osales Kohtute Infosüsteemi KIS2 juhtgrupi istungil. Istungil anti ülevaade KIS2 piloodist ja arenduste kulgemisest, samuti otsustati KIS2 Helmese arenduste vastuvõtmist.

   14.-15.06.2013   

Toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek Soomes.

Koosolekul arutati sügishooajal korraldatavaid üritusi ning seadusloome hetkeseisu.

Ühingu liikmeks võeti Andres Suik Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajast. Ühingust arvati välja Epp Haabsaar vastavalt tema avaldusele.

Juhatusel on järgmisena plaanis korraldada laiendatud juhatuse koosolek Abruka saarel, mis toimub 23.-24. augustil. Registreerimise avame peatselt.

26.-27. septembril toimub Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek Saaremaal. Koosoleku teemaks valis juhatus menetlusökonoomika.

Ühingu aastakoosolek on planeeritud 29. novembril Narvas, Tartu Ülikooli kolledžis.

Juhatus viibis Soomes Soome Kohtunike Ühingu kutsel. Külastati Helsingi Linnakohut ja ringkonnakohut, Kõrgemat Halduskohut ja Riigikohut. Kohtuti Helsingi Linnakohtu esimehega, Kõrgema Halduskohtu esimehega, Riigikohtus pakuti veini ja suupisteid. Õhtu veedeti Helsingi lähedal Tuusula järve ääres ja järgmisel päeval külastati kunstnik Pekka Haloneni majamuuseumi ja 1920-1944 tegutsenud naisvabatahtlikest koosnenud riigikaitse tugiorganisatsiooni Lotta Svärd muuseumi.

Järgmine juhatuse koosolek toimub 23.-24. augustil Abruka saarel.

   29.05.2013   

Esimees viibis Justiitsministeeriumis Kohtute Infosüsteemi KIS2 juhtgrupi istungil. KIS2 hakatakse testima Tallinna Halduskohtus ja Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumajas järgmisel poolaastal.

   23.-24.05.2013   

Rõuges toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) istung.

Istungil esitasid kohtute esimehed aruandeid õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta, Harju Maakohtu esimees andis ülevaate Harju Maakohtu tõhusa õigusemõistmise pilootprojektist ja Justiitsministeerium tegi võrdleva kokkuvõtte 2012a menetlusstatistikast. Arutelude tulemusena leidis KHN, et edaspidi tuleks tegeleda kohtuasjade arvu prognoosimise metoodikaga, noorkohtunikele mentorite leidmise ja korduvkaebajate märgukirjadele jms vastamise temaatikaga.

Justiitsministeerium andis ülevaate 2012. a-l Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt Eesti kohta tehtud lahenditest ning tutvustas plaani luua alates sügisest kaks korda aastas rakendatav intensiivsem aruandlussüsteem eesmärgiga vähendada ebamõistliku menetlustähtaja tõttu Euroopa Inimõiguste Kohtusse jõudvaid kohtuasju.

Kvaliteedijuhtimise väljatöötamise töögrupi poolt esitati KHN-ile kohtute kvaliteedijuhtimise kindlustamise põhimõtted ja kohtute seaduse (KS) kavandatavad muudatusettepanekud. KHN ei toetanud KS muudatusettepanekuid, kuid toetas kvaliteedijuhtimise edasiarendamist.

Justiitsministeerium andis ülevaate kavandatavatest KS muudatustest, mis puudutasid ühtse registrikeskuse loomist. KHN toetas ühtse registrikeskuse loomist, kuid avaldab arvamust KS eelnõu kohta pärast eelnõu kooskõlastusringi läbimist.

KHN arutas ka kohtute kommunikatsioonistrateegia rakendamise tegevusi 2013. a-l ja võttis teadmiseks info KIS2 projektist. Riigikohtu esimees tutvustas palamendi ettekannet, mis seekord keskendub karistusõiguse, eelkõige jälitustegevuse temaatikale.

Antud KHN-i istung oli Riigikohtu esimees Märt Raskile viimane. Järgmine KHN toimub 11. oktoobril.

   02.05.2013   

Esimees Meelis Eerik ja aseesimees Liivi Loide viibisid Tartus kohtute kvaliteedijuhtimise väljatöötamise töögrupi istungil, kus arutati kohtute kvaliteedijuhtimise tagamise põhimõtteid.

   08.03.2013   

Tallinnas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.

Koosolekul pandi paika järgneva hooaja ürituste plaan. Planeeritavad üritused on järgmised: 17.-18. mail Maarja küla laiendatud juhatuse koosolek; 23.-24.augustil juhatuse laiendatud koosolek mõnel Eesti saarel; 26.-27. septembril Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek Kuressaares; 29. novembril ühingu aastakoosolek. Juhatus asub ürituste korraldamisega tegelema. Huvilised saavad enda kalendrisse märkeid teha.

Koosolekul arutati ka teisi küsimusi, sh õigusloome hetkeseisu, täiskogu tagasisidet ning jooksvaid küsimusi.

Järgmine juhatuse koosolek on planeeritud laiendatud koosolekuna 17.-18. mail. Koosoleku korralduse, päevakorra ja programmi osas anname infot edaspidi.

   01.03.2013   

Esimees Meelis Eerik oli kutsutud Eesti Ajalehtede Liidu poolt korraldatavale ajakirjandusauhindade üleandmise pidulikule tseremooniale.

   01.03.2013   

Esimees Meelis Eerik viibis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aastakoosolekul, kus esines tervitussõnavõtuga. Tervitussõnavõttudega esinesid ka justiitsminister Hanno Pevkur, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants ning Tallinna Ülikooli kantsler Hannes Danilov.

   01.03.2013   

Esimees Meelis Eerik viibis Eesti Advokatuuri üldkogul. Üldkogul esinesid justiitsminister Hanno Pevkur ja riigi peaprokurör Norman Aas, samuti advokatuuri esimees Toomas Vaher. Advokatuur valis uueks esimeheks Sten Luiga, juhatuse liikmeteks Katrin Kahni, Ants Karu, Jüri Leppiku, Andrus Lillo, Maivi Otsa, Madis Pätsi, Jaanus Tehveri ja Hannes Vallikivi.

   23.02.2013   

Juhatus pöördus õiguskantsleri poole avaldusega kohtute seaduse § 84 lõike 2 ja avaliku teenistuse seaduse § 146 punkti 13 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.

   22.02.2013   

Juhatuse liikmed Tiia Mõtsnik, Piia Jaaksoo ja esimees Meelis Eerik viibisid Justiitsministeeriumis kohtute seaduse muutmise töögrupi koosolekul. Koosolekul arutati kohtujuristi pädevusega seonduvaid küsimusi.

   15.02.2013   

Esimees Meelis Eerik ja juhatuse liige Piia Jaaksoo viibisid Justiitsministeeriumis kohtute kvaliteedijuhtimist arutava komisjoni koosolekul.

   08.02.2013   

Kohtunike täiskogul toimus ühingu ettepanekul arutelu kohtuvõimu staatusest demokraatlikus ühiskonnas. Ettekandega esines Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Madis Ernits ja moderaatoriks oli Riigikohtunik Eerik Kergandberg.

   24.01.2013   

Esimees Meelis Eerik viibis Pressinõukogu koosolekul.

   22.01.2013   

Ühingu esindajad osalesid Justiitsministeeriumis kohtute kvaliteedijuhtimist arutava komisjoni koosolekul.

   14.01.2013   

Tallinnas toimus Bostonis tegutseva The Mentor Group korraldamisel seminar, kus esinesid professor Dr Ernst-Joachim Mestmäcker Max Planki Instituudist ja kohtunik Kurt Heller Austria Konstitutsioonikohtust. Toimus arutelu Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide õigus- ja majandusalasest koostööst.

Seminarile järgnes Robert S. Gilchristi vastuvõtt Ameerika suursaadiku residentsis. Üritusel osalesid teiste hulgas justiitsminister Hanno Pevkur, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, Eesti Advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg, Tallinna Ülikooli professor Rein Müllerson jt.

   11.01.2013   

Esimees Meelis Eerik osales Riigikohtu 93. aastapäevale pühendatud õigusemõistmise aasta alguse kõnekoosolekul. Esinesid Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Ants Kull, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees ja endine Riigikohtu esimees Rait Maruste, Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants, justiitsminister Hanno Pevkur, riigi peaprokurör Norman Aas ja advokatuuri esimees Toomas Vaher. Koosoleku võttis kokku Riigikohtu esimees Märt Rask.


Vanemad teated