Teated – 2023
Vabariigi Presidendi Kantselei edastas vastuse ühingu 07.12.2023 pöördumisele seoses Riigikogus 06.12.2023 vastu võetud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seadusega. Vastuse kohaselt ei tuvastatud otsest vastuolu põhiseadusega, mistõttu kuulutas riigipea seaduse 22.12.2023 välja.
EKoÜ juhatus edastas Vabariigi Presidendile pöördumise seoses kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE) vastuvõtmisega Riigikogus 06.12.2023. Ühing palus pöördumises riigipeal hinnata vastu võetud seaduse kooskõla põhiseadusega ja kaaluda võimalust jätta seadus välja kuulutamata.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta, mis puudutas järgmisi teemasid: kohtunikule tagasiside andmine, kohtuniku töötamine osalise tööajaga, kohtunike ametikitsendused, teenistusvanuse ülemmäär.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta, mille eesmärk on tagada isikuandmete ja eraelu kaitse.
Rakvere teatris toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek.
Aastakoosolekul kuulati ära esimehe, revisjonikomisjoni ja Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu esindaja ettekanded, kinnitati 01.07.2022–30.06.2023 majandusaasta aruanne ning valiti järgmiseks kaheks aastaks uued juhatuse ja teiste organite liikmed.
Esimees
Anu Uritam (Harju Maakohus)
Juhatuse liikmed
Vahur-Peeter Liin (Riigikohus)
Sten Lind (Tallinna Ringkonnakohus)
Siiri Malmberg (Pärnu Maakohus)
Alo Noormets (Tartu Maakohus)
Ruth Prigoda (Tallinna Halduskohus)
Karin Sonntak (Harju Maakohus)
Tambet Tampuu (emeriitkohtunik)
Marek Vahing (Tartu Maakohus)
Revisjonikomisjon
Maret Hallikma (Tallinna Halduskohus)
Ahti Kuuseväli (Harju Maakohus)
Gerty Pau (Tartu Maakohus)
Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu liikmed
Pavel Gontšarov (Tallinna Ringkonnakohus)
Margit Jõgeva (Tartu Maakohus)
Julia Laffranque (Riigikohus)
Anu Talu (Pärnu Maakohus)
Aastakoosoleku teises pooles arutleti kohtute haldamise ja juhtimise küsimuste üle, mille raames tehti teatavaks kohtute juhtimist puudutava küsitluse kokkuvõtlikud tulemused.
Koosolekul tegi ettekande Soome Kohtute Ameti arendusdirektor Pasi Kumpula.
Ametlikule osale järgnesid ekskursioon ja õhtusöök Rakvere teatris ning õhtu lõpetas etendus "Süüta süüdlased".
Jätkuna Riigikogu põhiseaduskomisjoni 23.10.2023 istungile edastas EKoÜ juhatus komisjonile ettepaneku algatada kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE) muudatusettepanek, millega kohtunikud jäetaks eelnõust välja.
EKoÜ juhatus edastas Justiitsministeeriumile pöördumise seoses plaaniga asuda järgmisel aastal kujundama meetmeid kohtunike täiendavaks motiveerimiseks. Oma pöördumises palusime arvestada läbi viidud sotsiaaltagatiste küsitluse tulemusi.
EKoÜ juhatuse liikmed Anu Uritam ja Ruth Prigoda osalesid Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil seoses kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muutmise eelnõu (305 SE) aruteluga. Riigikohtu esindajana osales istungil Ivo Pilving.
Ühiselt leiti, et kohtunike suhtes kavandatav muudatus on sõnamurdlik ja kahjustab kohtusüsteemi jätkusuutlikkust. Tõdeti, et sisulisi alternatiive muude kärpemeetmete leidmiseks ei ole otsitud ega analüüsitud. Istungil osalenud eelnõu koostajad Rahandusministeeriumist ei osanud täpselt vastata komisjoni liikmete küsimusele, kui suurt rahalist kokkuhoidu kohtunike osas soovitakse KRAPS-i muudatusega saavutada. Üldsõnaliselt viidati kokkuhoiule nelja aasta jooksul ligikaudu 10 miljonit eurot.
EKoÜ juhatuse liikmed Karin Sonntak, Ruth Prigoda ja Anu Uritam kohtusid Riigikogus Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmetega. Kohtumisel keskenduti kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muutmise eelnõule, kuid räägiti ka vajadusest taastada senised kohtunike sotsiaalsed tagatised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed avaldasid, et kuigi erakond muus osas toetab KRAPS-i muudatusi, ei toetata nende rakendamist kohtunike suhtes. Eesti Keskerakonna fraktsioon avaldas, et esitab muudatusettepaneku, et kohtunikud KRAPS-i muudatusest välja jäetaks. Kohtumisel osalenud Jüri Ratas tõdes, et kohtunike pensionite kaotamine on osutunud veaks.
EKoÜ esimees osales kohtumisel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) esindajatega seoses Eestit puudutava põhiõiguste ja seaduslikkuse tagamise raporti koostamisega. Kohtumisel osalesid ka õiguskantsleri ja advokatuuri esindajad. Kohtumisel arutati peamiselt küsimusi, mis on seotud isikute põhiõiguste kaitse ja kohtute sõltumatusega. Viimasega seonduvaks peamiseks teemaks oli kohtunike sotsiaalsete tagatiste olukord Eestis ning kavandatavad kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatused.
EESC koostatud varasemate samateemaliste raportitega on võimalik tutvuda siin: https://www.eesc.europa.eu/et/sections-other-bodies/other/ad-hoc-group-fundamental-rights-and-rule-law/frrl-group-country-visits-reports
EKoÜ juhatuse liikmed Karin Sonntak ja Anu Uritam kohtusid Riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmetega. Kohtumisel selgitasime sarnaselt teiste fraktsioonidega toimunud kohtumistele vajadust taastada kohtunike erinevad sotsiaaltagatised. Kohtumise põhirõhuks olid siiski kavandatavad kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muudatused. EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme avaldas, et fraktsioon on eelnõule vastu ning plaanib selle vastuvõtmise vältimiseks kasutada obstruktsiooni, pöördudes vajadusel isegi kohtusse. Lisaks avaldasid EKRE fraktsiooni liikmed, et toetavad igati kohtute töökoormuse vähendamist erinevate seadusandlike meetmetega.
Palmses toimunud kohtute haldamise nõukoja (KHN) istungil arutati nii kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise eelnõu kui ka mitmeid muid olulisi küsimusi.
Justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saare ettepanekul arutati võimalusi muuta senist kohtute haldamise mudelit. EKoÜ juhatus on pidanud vajalikuks ettepanekut toetada ning seda eeskätt vajadusest luua selline mudel, mis välistaks tulevikus võimalikud negatiivsed poliitilised mõjud kohtute juhtimisele. Ühe eeskujuna võib siinkohal viidata Soome mudelile, kus kohtute juhtimise ja haldamisega tegeleb eraldiseisev ametiasutus.
KHN toetas ettepanekut luua muudatusettepanekute koostamiseks ja analüüsimiseks Riigikohtu eestvedamisel töögrupp. EKoÜ esindajaks selles töögrupis on riigikohtunik ja juhatuse liige Heiki Loot.
KHN-l lühikese ettekande teinud justiitsminister avaldas, et järgmise poolaasta jooksul hakkab ministeerium välja töötama abinõusid meie töötajate täiendavaks motiveerimiseks. Küsimusele, kuidas seda rahaliste vahendite kärpimise plaani valguses kavatsetakse teha, minister sisulist vastust ei andnud.
Muude teemade raames arutati kohtuarendustoimkonna ettepanekuid kohtumenetluste lihtsustamiseks ning Justiitsministeeriumi ettepanekuid kohtunike tagasisidestamiseks. Võrreldes varasemas kohtute seaduse eelnõus sisaldunud ettepanekutega näeksid uued plaanid tagasisidestamist ette laiaulatusliku menetlusena, mis hõlmaks kohtuistungite salvestiste kuulamist, kohtunike otsuste hindamist ja muid sarnaseid tegevusi. Tagasisidestamisele soovitakse allutada nii esimese kui ka teise astme kohtunikud ning tagasisidestamisel osalemisest keeldumine võiks kaasa tuua distsiplinaarkaristuse. Tagasisidestamise tulemusi soovitakse endiselt lisada kohtuniku isikutoimikule.
Lisaks tuleks kõigil kohtunikel läbida kord aastas arenguvestlused, kus küsitakse nende kohta tagasisidet alluvatelt, kolleegidelt ja koostööpartneritelt.
Arvestades EKoÜ varasemat arvamust kohtute seaduse eelnõus sisaldunud tagasisidestamise mudelile, ei saa plaanitud muudatusi toetada. Kavandatavatest muudatustest ei selgu, mida ja milliste kriteeriumite järgi hinnatakse, millised on kohtuniku õigused ja tagatised loodavas menetluses ning millist sisulist mõju tagasisidestamine kohtunikule omab.
KHN otsustas siiski häälteenamusega toetada Justiitsministeeriumi plaane tagasisidestamise mudeli edasisel väljatöötamisel.
Harju Maakohut külastasid peaminister Kaja Kallas ja justiitsminister Kalle Laanet.
Kohtumisel kohtunikega keskendus peaminister kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) muudatustega seonduvale. Peaministri ja justiitsministri sõnavõttudest selgus, et muudatuste kavandamisel ei analüüsitud, kas soovitud kokkuhoidu oleks olnud Justiitsministeeriumi haldusalas võimalik saavutada mõnel muul viisil.
Tulevikus on kavas eelarvet puudutav revisjon, mida küll järgmisel aastal Justiitsministeeriumi haldusalas ilmselt läbi viia ei jõuta. Kohtujuristide palkadega seonduvaid muudatusi peaministri kinnitusel hetkel ei planeerita.
Haapsalus toimus 27.-29.09.2023 järjekorras juba 30. Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakonverents.
Konverentsist võtsid traditsiooniliselt osa Läti, Leedu ja Eesti kohtunike ühingute delegatsioonid. Delegaatide hulka kuulus kohtunikke kolme riigi kõikidest kohtuastmetest. Seekordse aastakonverentsi peateemaks oli kohtunike kaitsmine nende vastu suunatud rünnete eest.
Ühiselt tõdeti, et kohtunik ei pruugi enam olla üksnes kohtusaalis või väljaspool kohtumaja toimuva füüsilise vägivalla objektiks, vaid ründed võivad hõlmata erineval viisil maine kahjustamist ja psüühilist vägivalda. Ründed võivad olla seotud poliitiliste huvide, sotsiaalmeedias toimuvaga või isegi avaliku arvamusega. Kõigis kolmes Balti riigis mõistetakse järjest selgemalt, et kohtunike kaitse rünnakute eest vajab probleemi süsteemset kaardistamist, riiklikku tuge ning selgeid tegutsemisjuhiseid. Ründed kohtusüsteemi vastu võivad oluliselt mõjutada kohtute sõltumatust ning olla lõppastmes ohuks demokraatiale.
Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena tegid konverentsil ettekanded Ingrid Kullerkann ja Leanika Tamm.
Konverentsi eduka korraldamise eest tuleb tänada ühingu liikmeid ja Eesti esindajaid Balti kohtunike ühingute nõukogus Pavel Gontšarovi, Anu Talu ja Margit Jõgevat.
Ühingu juhatus edastas rahandusministrile ja justiitsministrile arvamuse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, millega kavandatakse ajavahemikuks 01.04.2024–31.03.2028 poole võrra vähendada teiste hulgas ka kohtunike ametipalkade indekseerimisel seni kasutatava indeksi väärtust.
Arvamuses leiti, et sellisel viisil kohtunike palkade järjekordne muutmine ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega ja on kohtunike suhtes selgelt sõnamurdlik.
Taiwanis Taipeis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosolek. Aastakoosoleku raames toimusid ka regionaalsete ühingute koosolekud, sh Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek. Eesti ja Läti kohtunike ühinguid esindas aastakoosolekul kohtunik Meelis Eerik.
Aastakoosoleku märksõnadeks olid kohtunike palk ja ebakohane survestamine. Järjest enam soovitakse kohtunikke vaigistada ja järjest enam läheb vaja julgust, et seista kohtusüsteemi sõltumatuse ja iseseisvuse eest (ka kohtusüsteemi siseselt).
Sloveenias on probleemiks kohtunike madalad palgad, mida valitsus ei ole lubadustele vaatamata tõstnud. Seda põhistas valitsus riigis toimunud üleujutusega, kuigi Sloveenia konstitutsioonikohus peab kohtunike madalaid palku kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtet riivavaks.
Leedus tegi Vilniuse linnakohus neli aastat tagasi süüdimõistva kohtuotsuse 67 endise Nõukogude Liidu ametiisiku suhtes seoses 13.01.1991 sündmustega Leedus, kus taasiseseisvumisega seotud rahutuste ajal sai surma 14 ja vigastada 800 inimest. Venemaa Föderatsioon esitas nende kohtunike suhtes süüdistuse teadvalt ebaõige kohtuotsuse tegemises ning andis välja vahistamismääruse täitmiseks läbi Interpoli. EAJ mõistis Venemaa sellise tegevuse hukka ja kutsus Euroopa Liidu riike koostööd mitte tegema.
Moldovas on kehtestatud seadus kohtunike hindamisest, mille kohaselt kuuluvad kõik kohtunikud erakorralisele hindamisele. Hindamiskomisjoni nimetab parlament ja tema liikmetele pole kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud. Moldova kohtunike hinnangul ei uuri komisjon piisvalt fakte, rikub menetluse põhitõdesid (nagu menetlusosalise õigust tutvuda asja materjalidega ja kohustust lahendit põhistada), otsuseid peetakse erapoolikuks. Samuti soovitakse Moldovas luua eraldi korruptsioonikohus, mis uuriks korruptsiooni justiitssüsteemis. EAJ leidis, et erakorraliseks kohtunike hindamiseks pole kohtusüsteemis kohta. Selles arvamuses loetles EAJ ära ka üldised kohtunike töö hindamise kriteeriumid. Korruptsiooniga tuleb tegeleda vastavuses kriminaalmenetluse reeglitega.
Armeenias on endiselt probleemiks distsiplinaarmenetluste kasutamine kohtunike vastu, kes kritiseerivad kohtusüsteemi. Seejuures on justiitsministril õigus see menetlus algatada ja süüküsimuse otsustab kohtute haldamise nõukoda, kellest suure osa nimetab parlament. EAJ on varem selles küsimuses vastu võtnud resolutsiooni. Kuna muudatusi ei järgnenud, võttis samasisulise resolutsiooni vastu IAJ, kutsudes Armeenia võime austama kohtunike sõnavabadust, kohtusüsteemi sõltumatust ja iseseisvust ning hoiduma distsiplinaarmenetluse kuritarvitamisest.
Iisraelis oodatakse pikisilmi ülemkohtu otsust, mis puudutab justiitsreformi põhiseaduslikkuse hinnangut ja Poolas oktoobris toimuvaid valimisi, mis võib poliitilist tasakaalu muuta.
Delegaatide sõnavõttudest koorus ka välja, et enamus riikides on kohtunike palk ja pension surve all. EAJ lõi antud probleemi uurimiseks komisjoni, kes annab ülevaate olukorrast Euroopas järgmisel koosolekul kevadel.
EAJ jälgib murega, et mitmete Euroopa riikide poliitikud on avastanud võimaluse vähendada kohtuvõimu sõltumatust ja iseseisvust läbi kohtute haldamise nõukoja (või vastava ekvivalendi). Nimetatakse lojaalseid liikmeid, loosungite najal suurendatakse kohtusüsteemis poliitilist mõju jms. Sellisele mõjule seisab väljapaistvalt vastu Ungari kohtute haldamise nõukoda (KHN). Tema liikmeid on küll avalikkuse ees tembeldatud reeturiteks, neid on tööalaselt kiusatud (välistatud karjäärivõimalused, suurendatud töökoormust, keelatud koolitustel osalemist, survestatud ametist lahkuma jm), kuid nad on seisnud kohtusüsteemi väärtuste eest. Auhinna pälvis Ungari KHN-i esimees.
Auhind kohtusüsteemi iseseisvuse eest seismisel anti ka Tuneesia kohtunike ühingu esimehele. Tuneesias on kohtusüsteemi pärast muretsemine kriminaliseeritud. Arvukalt kohtunikke (praegu 57) on ametist vabastatud ja saanud kriminaalsüüdistuse. Kohtusüsteemi kasutatakse valitseva võimu poolt eelkõige poliitiliste vastastega arvete klaarimisel. Riigis viibinud IAJ president eskorditi riigist välja ja tal keelati naasta. IAJ võttis vastu resolutsiooni, milles rõhutas kohtunike sõnavabadust, mõistis hukka distsiplinaar- ja kriminaalmenetluse kuritarvitamise ja kutsus üles nii Tuneesia võime kui rahvusvahelist üldsust austama ja kaitsma tuneesia kohtunikke.
Sama auhinna pälvis Afganistani (nais)kohtunik. Naiste olukord Talibani režiimi all ei vaja täiendavaid kommentaare. Eriti on löögi all naised, kes kohtunikena on mehi süüdi mõistnud ning kelle Taliban on tänaseks vabastanud. Olukord on isegi nii halb, et naiskohtunikud otsivad varju Iraanist. Rahvusvaheline üldsus ja kohtunike ühingud (sh rahvusvaheline naiskohtunike ühing) on suutnud Afganistanist evakueerida ligi 300 kohtunikku. Seejuures on märkimisväärset rolli mänginud Poola.
Aastakoosoleku raames kogunesid ka neli töögruppi, kes tegelesid järgmiste teemadega:
kaugtöö probleemid– muu hulgas selgus, et osades riikides on elektrooniline kohtupidamine kohtunikele kohustuslik, osades ülemkohtu otsustega keelatud. Omaette huvitav teema oli digitaalne kohtupidamine vandemeeste koguga menetlustes;
kuidas andmekaitse reeglid mõjutavad tsiviilkohtupidamist;
õigusabi kriminaalmenetluses tõendite kogumisel;
kohtuniku töökorraldus ja selle mõju kohtuniku sõltumatusele.
IAJ majanduslik olukord tekitab tulevikus vajaduse liikmemaksu tõstmist suuruses, mis vastaks inflatsiooni suurusele.
Egiptus, Nikaraagua ja Iraak arvati liikmemaksu võlgnevuse tõttu organisatsioonist välja. Liikmeks võeti Burkina Faso.
Aastakoosolekul valiti IAJ presidendiks senine EAJ president Duro Sessa (Horvaatia) ning EAJ president on Mikael Sjoberg (Taani).
EKoÜ juhatuse liikmed Karin Sonntak ja Ingrid Kullerkann kohtusid Riigikogus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmetega. Kohtumise eesmärgiks oli taas selgitada kohtunike sotsiaalsete tagatiste parandamise ning kohtute järjest suureneva töökoormuse vähendamise vajadust.
EKoÜ juhatuse liikmed rõhutasid, et kohtunike ametipalkade senine indekseerimine tuleks jätta muutmata. Selles osas paraku nentisid fraktsiooni liikmed, et kui kõrgemate riigiametnike palkade indekseerimist muudetakse, ei ole kohtunikke võimalik erandina muudatustest puutumata jätta. Lõplikku teavet selles küsimuses kohtumisel veel ei avaldatud.
EKoÜ juhatuse liikmed kohtusid esimese ja teise astme kohtute esimeestega, et kaaluda Justiitsministeeriumi kantsleri viimasel kohtujuhtide nõupäeval tehtud ettepanekut muuta esimese ja teise astme kohtute senist haldamise süsteemi. Ühiselt tõdeti, et muudatusettepanek vajab tõsist kaalumist ning poliitiliste ohtude vältimiseks tulevikus on muudatused ilmselt vajalikud. Kohtute esimehed olid valmis tegema kohtute haldamise nõukojale ettepaneku võtta küsimus päevakorda, et moodustada seejärel töögrupp, kes asuks muudusettepanekuid ette valmistama, arvestades lähinaabrite seniseid kogemusi.
Seoses Vabariigi Valitsuse kavatsusega külmutada riigiametnike palgafond ning muuta kõrgemate riigiametnike palkade indekseerimist pidas Eesti Kohtunike Ühingu juhatus vajalikus teha peaministrile ja justiitsministrile pöördumise seoses kohtunike palkade indekseerimise muutmisega. EKoÜ leiab, et tegemist on pigem populismile kalduva algatusega, millel puudub sisuline mõju riigieelarvele.
EKoÜ juhatus avaldas samas küsimuses ühtlasi avalikkusele suunatud pressiteate, milles rõhutas, et kohtunike palgasüsteem ei tohi muutuda populismiobjektiks.
EKoÜ juhatuse liikmed Karin Sonntak, Ingrid Kullerkann ja Anu Uritam kohtusid Riigikogus Eesti 200 fraktsiooni liikmetega.
Ühingu esindajad selgitasid kohtusüsteemis tekkinud olukorda, kus toimub ulatuslik põlvkonnavahetus, vabanevaid ametikohti on järjest keerulisem täita ning samas suureneb pidevalt töökoormus.
Kohtumisel toodi välja, et üheks oluliseks teguriks olukorra parandamiseks oleks kohtunike sotsiaalsete tagatiste vähemalt osaline taastamine. Sotsiaalsete tagatiste osas peeti kohtumisel võimalikuks mingil kujul tööandja makseid pensionifondidesse. Samuti toetati ideed vähendada kohtute töökoormust erinevate seadusandlike meetmetega. Paraku nenditi, et riigieelarve olukorra tõttu on riigiametnike palkade külmutamine vältimatu. EKoÜ palus kohtusüsteemi puudutavaid murekohti lähipäevil toimuvatel eelarve läbirääkimistel siiski mitte tähelepanuta jätta.
Võrumaal Haanjamehe talus toimus meeleolukalt traditsiooniline EKoÜ juhatuse laiendatud koosolek. Koosolekul jagati oma kogemusi digitaalsete kohtumenetluste haldamisel. Tõdeti, et kohtute infosüsteemi (KIS) töölaua uus versioon võib tulevikus kohtunikke tõhusalt aidata ning kutsuti kolleege selle versiooni vajalike paranduste osas aktiivselt tagasisidet andma. Juhatus tänab nii arutelu vedanud kui ka ürituse korraldamisse panustanud kolleege!
Toimus Justiitsministeeriumi, ühingu juhatuse esindaja ja ühingu liikmetest moodustatud töögrupi liikmete kohtumine seoses kohtunike tegevuspiiranguid puudutavate sätete muutmise vajadusega. Arutelul tõdeti, et olemasolevad piirangud on liiga ulatuslikud ja ebaproportsionaalsed ning nende eesmärk ebaselge. Piiranguid tuleb muuta ning edaspidi peaks pigem kohtunik ise olema suuteline hindama, et tema ettevõtlusalane tegevus ei segaks ametialast tegevust ja ei oleks vastuolus eetikanõukogu arvamustega. Kohtute seaduse § 49 lõike 2 punkti 3 võiks seadusest välja jätta. Kohtumise tulemusena koostab Justiitsministeerium esialgsed ettepanekud seaduse muutmiseks, millele ühing saab esitada oma arvamusi ning täiendusi.
Kuna sellel aastal on vahetunud Riigikogu koosseis, on EKoÜ juhatus pidanud vajalikuks korraldada uuesti kohtumised kõigi parlamendifraktsioonidega, et selgitada kohtunikkonna muresid seoses ülemäärase töökoormuse leevendamise ning sotsiaalsete tagatiste täiendamisega.
07.06.2023 kohtusid ühingu juhatuse liikmed Reformierakonna fraktsiooni esindajatega. Tutvustasime uuesti töökoormuse küsitluse tulemusi ning rõhutasime vajadust senised sotsiaalsed tagatised taastada, arvestades muu hulgas lähiaastatel pensionile siirduvate kolleegide arvu. Kohtumisel leiti üksmeelselt, et kohtute töökoormust on võimalik vähemalt osaliselt vähendada menetlusnormide muutmisega. Seoses koalitsioonilepingus sisalduva ideega toetada tööandjate pensionisüsteemi loomist, palusime sellesse süsteemi kaasata ka kohtunikud. Samuti selgitasime, et töövõimetushüvitise taastamine on vältimatult vajalik.
14.06.2023 kohtusid ühingu juhatuse liikmed Isamaa fraktsiooni esindajatega. Ka sellel kohtumisel selgitasime olukorda seoses kohtute töökoormuse, kohtunike sotsiaalsete tagatiste ning pensionile siirduvate kolleegide suure arvuga. Ühiselt tõdeti taas, et kohtute töökoormist võib olla võimalik vähendada menetlusnormide muutmise kaudu. Isamaa fraktsioonis avaldati ka arvamust, et kohtuniku eripensioni kaotamine oli ilmselt ennatlik ja ebavajalik samm.
2023. aasta sügisel loodab ühingu juhatus kohtuda ka teiste Riigikogu fraktsioonidega.
Justiitsministeeriumi eestvedamisel kohtusid ühingu juhatuse esindajad ja ühingu liikmetest moodustatud töögrupi liikmed Eesti Töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega, et arutada, kuidas oleks võimalik välja töötada kõigile osapooltele sobivat mudelit kohtunike töövõimetuse hindamiseks ja hüvitise maksmiseks.
Ühiselt jõuti tõdemusele, et pigem ei ole kohtunike töövõimetuse hindamiseks vaja luua eraldiseisvat ja olemasolevast erinevat õiguslikku raamistikku. Küll aga ei ole võimalik nõustuda praeguse olukorraga, kus töövõimetuks jääv kohtunik sisuliselt riigilt hüvitist ei saa. Töövõime kaotanud kohtuniku taastumist ning osalise töövõimega kohtuniku töötamist tuleb igati toetada, võimaldades seejuures osalise tööajaga töötamist ilma sissetuleku kaotamiseta. Võimalik oleks kaaluda, kas selles osas on võimalik leida lahendusi seoses planeeritava haigushüvitise süsteemi muutmisega, mille kohaselt peaks inimene saama edaspidi õiguse haigushüvitise saamise ajal töötada osalise tööajaga.
Ühingu juhatuse liige Ruth Prigoda koostab ühingu põhimõttelised ettepanekud regulatsiooni muutmiseks ning loodame aasta teises pooles aruteluga jätkata.
Kreekas Ateenas toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, kus kuulati lisaks tavapärasele EAJ presidendi ja töökomisjonide ettekannetele ära ka mitmete liikmesühingute ettekanded ning koostati seisukohti erinevate riikide kohtunike toetuseks. Eesti Kohtunike Ühingut esindasid EAJ aastakoosolekul esimees Anu Uritam ja kohtunik Meelis Eerik.
Horvaatia kohtunike ühingu esindaja kirjeldas oma ettekandes, et kohtud seisavad endiselt silmitsi 10–14 aastat tagasi alanud finantskriisiga. Tänaseks päevaks on avalike teenistujate palgad kohtunike palkadest kõrgemad, sest avalike teenistujate õiguste eest seisavad nende ametiühingud. Kohtunike palgad on olnud muutumatult samal tasemel alates 2013. aastast. Horvaatia justiitsminister plaanib välja tulla eelnõuga, millega tõstetaks esimese ja teise astme kohtunike palka 30% võrra, kuid eelnõu ei ole veel saanud seaduseks. Koosolekul otsustati vastu võtta resolutsioon Horvaatia kohtunike toetamiseks.
Armeenia delegatsiooni esindaja kirjeldas süvenevat muret seoses kohtunike sõltumatusega. Viimasel ajal on algatatud paljude kohtunike suhtes justiitsministri ettepanekul suvaliselt distsiplinaarmenetlusi, kuigi selliste menetluste algatamist on kritiseerinud GRECO. Armeenia konstitutsioonikohus on pidanud selliseid menetlusi ebaseaduslikeks, kuid kohtunikud on jäänud ilma tööta. Justiitsminister koos poliitilistele mõjutustele allutatud justiitsnõukoguga ründavad kohtunikke sõnavabaduse kasutamise eest ning distsiplinaarmenetlusi algatatakse kohtunike suhtes, kes on kritiseerinud kohtusüsteemis toimuvat. Koosolekul otsustati vastu võtta seisukoht Armeenia olukorra hukkamõistmiseks ja kohtunike toetuseks.
Prantsusmaa delegatsiooni esindaja avaldas muret, et riigis plaanitakse vastu võtta seadus, mis reguleeriks kohtunike isiklikku vastutust ning suurendaks justiitsnõukogu volitusi uurida kohtunike tegevust. Samal ajal on juba algatatud kaks distsiplinaarasja kohtunike suhtes seoses nende õigusemõistmise alase tegevusega. Esimesel juhul on tegu huvide konfliktiga kohtuniku ja justiitsministri vahel ning teisel juhul algatas distsiplinaarmenetluse justiitsnõukogu isiku kaebuse alusel, kes ei olnud rahul kohtulahendiga. Koosolekul otsustati vastu võtta resolutsioon Prantsusmaa kohtunike toetuseks.
Leedu kohtunike ühingu esindaja palus Euroopa kolleegidelt abi, et leida adekvaatset lahendust kohtusüsteemi kestvale alafinatseerimisele ning alates 2009. aastast muutumatuna püsinud kohtunike palgaprobleemile. Leedu kohtunike ühingu esindaja sõnul ei mõista riigi parlament ega valitsus vajadust tagada kohtusüsteemi sõltumatus. Leedu esindaja osundas, et alarahastatuse olukorras on kogu riigis tänaseks täitmata juba 80 kohtuniku ametikohta. Samal ajal tõuseb pidevalt kohtute töökoormus. Euroopa riikidest on Leedu kohtusüsteemile kulutatud rahvusliku koguprodukti osakaalu arvestuses eelviimasel kohal. Koosolekul võeti vastu resolutsioon Leedu kohtunike toetuseks ja paluti Leedu võimudel leida olukorrale kiire lahendus.
Bulgaaria kohtunike esindaja ettekande kohaselt on riigis tekkinud probleem seoses justiitshalduse nõukogu moodustamisega, kus kohtunikest liikmeid on vähem kui pool ning nad ei ole kõik valitud kohtunike poolt. Nõukogus on tuntavad poliitilised mõjud ning oluliste küsimuste hääletamist ei viida läbi salajaselt.
Ungari esindaja tõdes, et kohtusüsteemiga seotud probleemide lahendamiseks kavandatakse vastu võtta reformide pakett, kuid see ei lahenda siiski kõiki probleeme. Koosolekul ei võetud Ungari toetuseks küll vastu resolutsiooni, kuid otsustati saata Ungari kohtusüsteemi toetav pöördumine Euroopa Komisjonile.
Poola kohtunike ühingu Iustitia esindajad selgitasid, et endiselt ei ole lahendatud probleeme seoses kõrgema justiitsnõukoguga, mis otsustab kõigi Poola kohtunike ametisse nimetamist ja edutamist. Nõukogu koosneb endiselt võimupartei esindajatest ning praegu tegeletakse aktiivselt uute poliitiliselt mõjutatavate kohtunike ametisse nimetamisega. Iustitia esindaja sõnul osalevad uued, poliitiliselt ametisse nimetatud kohtunikud aktiivselt kohtute sõltumatuse põhimõtte lõhkumises. Riigi kõrgemas kohtus on moodustatud uutest kohtunikest erakorralise kontrolli ja avalike küsimuste kolleegium, mille pädevusse kuulub valimistega seotud otsuste tegemine. Konstitutsiooniline Tribunal on juba avaldanud, et Euroopa Liidu õigusnormid ei ole kooskõlas Poola põhiseadusega ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused ei kuulu Poolas täitmisele.
Poola president allkirjastas hiljuti uue seaduse, millega loodi parlamendis uus komisjon. Komisjoni eesmärgiks peaks olema Venemaa mõju hindamine. Komisjonil on õigus pidada istungeid ja selle liikmed on valitud parlamendi enamuse poolt. Komisjon saab koguda tõendeid ja määrata trahve kuni 10 000 eurot, kui kutsutud isikud istungitel ei osale. Komisjoni otsused on lõplikud ja edasikaebamisele mittekuuluvad. Iustitia esindajad tänasid Euroopa Kohtunike Ühingut koostöö ja toetuse eest.
Euroopa Kohtu suurkoda rahuldas 05.06.2023 otsusega kohtuasjas C-204/21 Euroopa Komisjoni hagi Poola Vabariigi vastu, milles leidis, et Poola kohtusüsteemi 2019. aasta reform on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kohus rõhutas varasemat hinnangut, et Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium ei vasta vajaliku sõltumatuse ja erapooletuse nõudele.
Rumeenia kohtunike esindaja osundas, et riigis siirdub sadu kohtunikke pensionile, kuid vabanenud kohti ei suudeta täita. Kohtuniku staatus on vähese kaaluga, kohtusüsteemist lahkujaid on massiliselt. Kolm päeva pärast uue kohtuniku staatuse seaduse jõustumist koostati eelnõu, millega soovitakse tulevikus muuta kohtunike pensionile siirdumise korda ja vähendada pensioni suurust. Eelnõu koostamisel kohtunike ja kohtute arvamust ei küsitud. Seaduseelnõu loomine tõi kaasa uue pensionile lahkujate laine. Eeltoodu tulemusena on Rumeenias tänaseks kohtuid, mis töötavad alla 50% täituvusega.
Ukraina kohtunike esindajad osundasid, et kuna sõda kestab juba 17 kuud, on selle mõjud kohtusüsteemile ja kohtutele olnud vältimatult rängad. Kokku 85 kohut ei tööta või asuvad okupeeritud territooriumil. Mitmed rindele läinud kohtunikud on juba sõjas hukkunud, palju on hukkunuid ja vigastatuid kohtunike lähedaste hulgas. Kümneid kohtumaju kogu riigis on täielikult purustatud. Täna on kohtutes töö jätkamiseks puudust kõigest, alustades arvutite ja paberiga. Ukraina kohtunike ühingu esindajad tegid Euroopa kolleegidele ettepaneku, et iga riik võiks toetada mõne konkreetse Ukraina regiooni kohtusüsteemi töö säilimist ja taastamist.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse liikmed Karin Sonntak, Ingrid Kullerkann, Hele Kaldma, Ruth Prigoda, Heiki Loot ja Anu Uritam kohtusid uue justiitsministri Kalle Laanetiga.
Ühingu esindajad selgitasid ministrile kohtunike sotsiaalsete tagatiste parandamise vajalikkust, tuues eraldi välja vajaduse taastada kohtunike ametipensionid, töövõimetuse hüvitis ning pikaajalise töötamise lisatasu. Juhiti tähelepanu, et ka koalitsioonilepingus on rõhutatud vajadust toetada tööandjate pensionisüsteemide loomist ning paluti ministril toetada kohtute turvalisuse parandamisega seotud plaane ja ettepanekuid. Lisaks osutati vajadusele kaaluda erinevaid viise kohtute töökoormuse vähendamiseks.
Justiitsministeerium edastas vastuse EKoÜ ettepanekule seoses kinnistusraamatus päringute tegemisega. Vastuses selgitatakse, et kinnistusraamatu avalikkuse analüüs on Justiitsministeeriumi 2023. aasta tööplaanis ning muu hulgas on kavas analüüsida kinnistusraamatusse kantud isikuandmete otsingut, kuvamist ja muud andmekaitsega seonduvat.
Tulenevalt Riigikohtus 02.12.2022 toimunud kohtunike turvalisust puudutaval ümarlaual toimunud arutelust edastas EKoÜ juhatus Justiitsministeeriumile pöördumise ettepanekuga muuta senist korda päringute tegemisel kinnistusraamatus. EKoÜ hinnangul ei peaks olema võimalik teha lihtsasti päringuid kohtunike, prokuröride või ka teiste ametiisikute isikukoodide alusel pelgalt selleks, et välja uurida nende elukohta. Füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi päringute tegemine võiks olla seotud õigusliku huvi põhistamise nõudega.
Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) juhatus edastas avaliku pöördumise seoses olukorraga Iisraelis, milles taunis sealseid reforme.
Tallinnas Noblessneri kvartalis Kai kinos linastus dokumentaalfilm "Judges Under Pressure" (2021). Film kajastab sündmusi, mis on viimastel aastatel aset leidnud Poolas seoses justiitsreformidega. Film jälgib repressioonide ohvriks langenud kohtunike keerulist teekonda ja tõstatab küsimuse, miks on demokraatiale õieti vaja kohtunikke ja ausameelset kohtusüsteemi. Kõnekas roll on demokraatia ja õigussüsteemi kaitsel Poola ja teiste Euroopa riikide kohtunike ühingutel.
Filmile järgnes vestlusring teemal "Milleks on demokraatiale vaja sõltumatuid kohtunikke?". Vestlusringis osalevad Tallinna Ülikooli inimõiguste professor Mart Susi ja Harju Maakohtu kohtunik Meelis Eerik, kes on ise osa võtnud ühest filmis kajastatud sündmusest.
Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas toimus ühingu juhatuse koosolek, millel arutati juhatuse edasist tegevusplaani 2023. aastal. EKoÜ juhatus jätkab jõupingutusi kohtunike sotsiaaltagatiste eest võitlemisel ning loodab selles küsimises lähiajal kohtuda ka uue justiitsministriga.
EKoÜ juhatuse liikmed kohtusid Justiitsministeeriumis justiitshalduspoliitika asekantsleri Viljar Peebu ning kohtute talituse juhataja Kaidi Lippuse ja nõunik Marilin Reintammega, et arutada ühingu ettepanekuid kohtunike sotsiaalsete tagatiste küsimuses.
Konstruktiivse arutelu tulemusel jõuti järgmiste ühiste seisukohtadeni:
töövõimetuspensioni küsimuses korraldada töötuba koos EKoÜ esindajatega, et leida üheskoos sobiv lahendus, mis vastaks kohtunike vajadustele, sobiks olemasolevasse õigusraamistikku ning mida saaks edaspidi esitada Sotsiaalministeeriumile toetuse leidmiseks. Lõppeesmärgiks oleks jõuda käesoleva aasta lõpuks kas eelnõu või vähemalt väljatöötamiskavatsuseni;
moodustada kohtunike ametikitsenduste osas senise seaduse täpsustamiseks töörühm, milles osaleksid EKoÜ esindajad. Eesmärk oleks samuti aasta lõpuks koostada eelnõu;
Justiitsministeerium edastab edaspidi EKoÜ juhatusele kohtute haldamise nõukoja istungi päevakva ja materjalid, et EKoÜ saaks end aegsasti arutamisel olevate küsimustega kurssi viia ja vajadusel paluda meie istungile kaasamist
Kohtumisel arutati ka ühingu ettepanekuid kohtunike ametipensionide ja pikaajalise töötamise lisatasude küsimuses. Ühiselt tõdeti, et nende muudatuste elluviimiseks on vajalik poliitilise tahte olemasolu. EKoÜ juhatus plaanib pärast koalitsioonikõneluste lõppemist tutvustada ühingu ettepanekuid ja muresid ka uuele justiitsministrile.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse juristieksami seaduse eelnõu kohta.
Arvamuses leiti, et Eesti õigushariduse kvaliteedi tõstmine on oluline küsimus, mis vajab kindlasti lahendamist, kuid paraku ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast, kuidas paraneb õigushariduse kvaliteet pärast juristieksami sisseseadmist.
Samuti tõdeti, et kohtusüsteemi ja kohtunike ametisse nimetamisel ei ole eelnõus planeeritud muudatused vajalikud, mistõttu tuleks kohtusüsteemi puudutav osa eelnõust välja jätta.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile ja kohtute haldamise nõukojale pöördumise seoses ühingu ettepanekutega kohtunike sotsiaalsete tagatiste parandamiseks. EKoÜ tegi Justiitsministeeriumile ühtlasi ettepaneku kaasata ühingut senisest enam kohtuid puudutavate seadusandlike muudatuste kavandamisele ja eelnõude väljatöötamisele.
EKoÜ esimees Anu Uritam ja aseesimees Leanika Tamm kohtusid veebi teel Euroopa Komisjoni esindajatega seoses 2023. aasta Rule of Law raporti koostamisega.
Ühingu esindajad andsid ülevaate eelmisel aastal toimunud kohtuid puudutavatest seadusandlikest arengutest, samuti kohtunike töökoormusest. Kohtumisel avaldati kahtlust, kas planeeritud kohtute seaduse muudatused aitavad saavutada Justiitsministeeriumi soovitud eesmärke ning tagavad kohtute sõltumatuse.
Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile ja kohtute haldamise nõukojale pöördumise seoses kohtunike ja kohtumajade parema turvalisuse tagamisega. Pöördumise ajendiks olid kohtunike turvalisuse ümarlaual toimunud arutelu tulemused.
Harju Maakohtus toimus ühingu juhatuse avatud koosolek, millel kuulati Harju Maakohtu kolleegide muresid ja tehti teatavaks sotsiaaltagatiste küsitluse algsed kokkuvõtted.
Vt lähemalt Kohtunike sotsiaaltagatiste küsimustiku võrdlev kokkuvõte
Lisaks seadis juhatus paika 2023. a tegevusplaanid. Suvine juhatuse laiendatud koosolek toimub 11.–12.08.2023. Toimumiskoht on veel selgumisel.
Ühingu juhatuse edastas Riigikogu õiguskomisjonile arvamuse kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni puudutava eelnõu 367 SE kohta.
Arvamuses toetati kavatsust muuta KrMS efektiivsemaks ja leida seeläbi võimalusi kohtute ressursi otstarbekamaks kasutamiseks. Kuna Justiitsministeeriumis on valmimas põhjalikum analüüs üldmenetluses tõrkeid tekitavate tegurite ja asjakohaste lahenduste kohta, siis ei pidanud ühing hetkel vajalikuks teha täiendavaid ettepanekuid seaduse muudatusteks.
Edukat uut aastat!
Vanemad teated