Teated – 2012
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele head vana aasta lõppu!
Justiitsministeeriumis toimus kohtujuristi pädevust arutava komisjoni koosolek. Koosolekul osalesid juhatusest Tiia Mõtsnik, Mare Merimaa ja Virgo Saarmets.
Esimees Meelis Eerik võttis vastu kolleegid Soome kohtutest. Soome kohtunikke huvitas e-asjaajamisega seonduv. Tutvuti Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tööga ning toimus ka e-toimikut tutvustav kohtumine Justiitsministeeriumis.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) istung.
Istungil anti ülevaade 2013. aasta kohtute eelarve kujundamise kohta. KHN toetas tõhusama õigusemõistmise projekti Harju Maakohtus ning tuleb selle küsimuse juurde tagasi septembris.
Anti nõusolek Tanel Saare nimetamiseks Tartu Halduskohtu esimeheks.
Anti nõusolek ka Narva kohtumaja juhile Innokenti Menšikovile kohtumaja juhi 5% lisatasu määramiseks.
KHN võttis teadmiseks informatsiooni kvaliteedijuhtimise väljatöötamisest kohtusüsteemis ning kiitis heaks kohtujuhtimise kvaliteedikriteeriumid.
KHN andis nõusoleku Justiitsministri 06.04.2010 käskkirja nr 41 "Esimese ja teise astme kohtu esimeeste aruandluskorra kinnitamine" muutmiseks. Üheks peamiseks muudatuseks on kohtuesimeeste aruandluse toomine esimesse poolaastasse (s.o iga aasta teine KHN-i istung) senise sügisese istungi asemel. Järgmine esimeeste aruandlus toimub 23.-24.05.2013.
Võeti teadmiseks ülevaade rahvakohtunike analüüsist, vahekokkuvõte Kohtute infosüsteemi (KIS2) projektist, kiideti heaks esimese astme kohtute koormuspunktipõhimõtete muudatused.
Võeti teadmiseks ülevaade KHN-i pooleliolevatest teemadest ning info 2013. a täiskogust, mis sellel aastal toimub Tallinnas KUMU-s.
Tartus toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek.
Peamise küsimusena arutati kohtunike sotsiaaltagatisi puudutavaid küsimusi. Vastavalt liikmete varasemale soovile tegi juhatus Riigikohtu esimehele ettepaneku lisada korralise täiskogu päevakorda arutelu kohtuvõimu staatusest demokraatlikus õigusriigis. Täiskogu ettevalmistamiseks pidas aastakoosolek vajalikuks komisjoni moodustamist. Lisaks juhatusele ja aastakoosolekut juhtinud Jüri Ilvestile esitati aastakoosoleku poolt ettepanekud komisjonis osalemiseks Malle Seppikule, Tiina Pappelile, Madis Ernitsale ja Eerik Kergandbergile.
Aastakoosolek kinnitas ka majandusaasta aruande ning revisjonikomisjoni arvamuse.
Aastakoosolekule järgnes ekskursioon Teaduskeskuses AHHAA ja õhtusöök kohvikus Newton.
Ameerika Ühendriikides Alexandrias toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ, International Association of Judges) aastakoosolek.
Toimusid organisatsioonisisesed valimised ning uueks IAJ presidendiks valiti Gerhard Reissner Austriast. Samuti toimusid regionaalgruppide, sh Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ, European Association of Judges) organite valimised ning uueks EAJ presidendiks sai Christophe Reignard Prantsusmaalt.
IAJ koosoleku raames toimunud EAJ koosolekul arutati peamiselt Euroopa majanduskriisist tulenevaid probleeme. Endiselt on Euroopas teemaks kärped, sh kohtusüsteemi puudutavad kärped. Arutati kohtunike palkade vähendamise, palkade külmutamise, pensionisüsteemi reorganiseerimise ja kohtusüsteemi finantseerimisega seotud küsimusi. Nimetatud teemade osas on EAJ varem vastu võtnud seisukohti ja resolutsioone, mille juurde jäädi selgi korral.
Kuivõrd IAJ koosolekut võõrustas Ameerika Ühendriikide Patendi ja Kaubamärgi Amet, seondusid koosolekuga seotud teemad vastava temaatikaga. Lisaks IAJ peaassambleele ning regionaalgruppide koosolekutele toimusid ka intellektuaalset omandit puudutavate töögruppide koosolekud. Töögruppides arutati kaubamärgi regulatsiooni erinevates riikides, intellektuaalse omandi probleeme konkurentsiõiguse vaatepunktist, samuti intellektuaalse omandi vaidluste menetluskorda. Töögruppide kokkuvõtted avaldatakse IAJ kodulehel.
Külastati Georgetowni ülikooli õiguskeskust, Ameerika ülikooli õigusteaduskonda, vastuvõtu korraldas George Washingtoni õiguskeskus, New Yorgi Intellektuaalse Omandi Ühing ja Washington Circuit Advokatuur. Kohtuti Ameerika Ülemkohtu kohtunik Sonia Sotomayoriga. IAJ koosoleku korraldas Ameerika Föderaalkohtunike Ühing.
Järgmine IAJ koosolek toimub aasta pärast Ukrainas.
Pariisis toimus Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE, Consultative Council of European Judges) aastakoosolek.
CCJE võttis vastu arvamuse nr 15, mis puudutas kohtunike spetsialiseerumist.
Arvamuse eesmärgiks oli luua kohtunike spetsialiseerumisele standardid, s.o luua nägemus sellest, milline peaks kohtunike spetsialiseerumine välja nägema.
Tõdeti, et seadusandluse pidev muutumine nii Euroopa kui siseriiklikul tasandil, samuti muutuv kohtupraktika ja õigusdoktriinid muudavad õigusemõistmise äärmiselt keeruliseks. Kohtunikul on raske tunda korraga kõiki valdkondi. Samal ajal nõuavad menetlusosalised ja ühiskond kohtutelt järjest suuremat asjatundlikkust ja efektiivsust. Spetsialiseerumine aitab tagada, et kohtunik omab omas valdkonnas piisavat professionaalsust.
Spetsialiseerumise kasuks räägivad järgmised argumendid:
teatud valdkonna sügavad teadmised aitavad parandada kohtulahendite kvaliteeti;
teatud valdkonna asjade lahendamine spetsialiseerunud kohtunike poolt aitab suurendada õiguskindlust;
spetsialiseerumine aitab kohtunikul paremini reaalset tegelikkust mõista;
mitteõiguslikud eriteadmised aitavad probleemidele läheneda multidistsiplinaarselt;
spetsialiseerumine aitab suurendada õigusemõistmise efektiivsust.
Samas nähti spetsialiseerumises ka rida ohte:
spetsialiseerunud kohtunikud kipuvad lahendites oma seisukohti kordama, mis võib olla õigusharu arengu takistuseks ega pruugi vastata ühiskonna vajadustele;
spetsialiseerunud professionaalid võivad arendada enda valdkonnas kontseptsioone, mis on teistele juristidele sageli võõrad. See võib isoleerida antud valdkonda üldistest põhimõtetest ja põhiõigustest ja õõnestada õiguskindlust põhimõtet;
Arutelu käigus toodi näide ühisvara jagamisest, mille objektiks on ka majandustegevusega seotud vara. Näiteks ärisaladuse avaldamise küsimuses võivad põrkuda perekonnaõigusele ja majandusõigusele spetsialiseerunud kohtunike arvamused.mõningatel juhtudel võib spetsialiseerumine õõnestada kohtunikkonna ühtsust. Spetsialiseerunud kohtunikele võib jääda mulje, et oma teadmiste tõttu kuuluvad nad elitaarsesse gruppi, kes teistest erinevad. Ühiskonnale võib jääda mulje, et mõned kohtunikud on "superkohtunikud", teised mitte. See võib viia avaliku usalduse vähenemisele;
spetsialiseerunud kohtute loomise eemärgiks või tulemuseks võib olla spetsialiseerunud kohtunike eraldamine ülejäänud kohtunikkonnast allutades nad suuremale menetlusosaliste, huvigruppide või võimuharude survele.
Seejuures hääletati eraldi sõna "eesmärgiks" lausesse jätmise poolt;spetsialiseerumine nõuab suuremaid kohtuid ning õigusemõistmise kaugenemine menetlusosalisest võib kahjustada õigusemõistmise kättesaadavust. Ka spetsialiseeritud kohtute loomine võib pädevusvaidluste tõttu vähendada õigusemõistmise kättesaadavust.
CCJE leidis, et sõltumata spetsialiseerumisest on kõik kohtunikud õigusemõistmise eksperdid. Põhimõtteliselt peaksid kõik kohtunikud olema võimelised lahendama kõiki asju. Kohtunike üldisi erialaseid teadmisi, arusaama teooriast ja tegelikust elust ei või alahinnata. Põhimõtteliselt peaks spetsialiseerumata kohtunike osakaal olema õigussüsteemis domineeriv. Spetsialiseerumine on vajalik siis, kui tegemist on kohtuasjade keerukuse või spetsiifilisusega ning see aitab kaasa õigusemõistmise korraldamisel, sh lahendite ja menetluse kvaliteedi tõstmisel.
Spetsialiseerunud kohtunikud peavad täitma kõiki kohtunikele pandud nõudeid iseseisvuse, sõltumatuse jm osas, samuti järgima Euroopa Inimõiguste Konventsioonist tulenevaid nõudeid menetlusele (sh õigusemõistmise kättesaadavus, ausa menetluse põhimõtted, menetluse mõistlik aeg). Spetsialiseerunud ja spetsialiseerumata kohtunikel peab olema võrdne staatus ja tingimused. Kohtunikel peab olema vaba võimalus spetsialiseeruda ning saada eelnevalt ka vastavat koolitust. Kõrgemate kohtuastmete kohtunikud peaksid säilitama paindlikkuse lahendada kõiki asju. Selline võimekus tagab kõrgemate kohtute õigusliku ja põhiseadusliku eesmärgi täitmise - tagada õiguse ühetaolise kohaldamise. Selline paindlikkus tagab ka selle, et asju ei lahenda kõrgemalseisvas kohtus liiga väike grupp spetsialiseerunud kohtunikke, kes kohaldavad teatud valdkonnale oma isiklikke vaateid, mis aga takistaks selle õigusharu arengut. Spetsialiseerunud kohtunikel on nagu ka teistel kohtunikel õigus kuuluda kohtunike ühingusse, kuid eraldiseisva kohtunike ühingu loomist spetsialiseerunud kohtunikele ei ole soovitatav.
CCJE avaldab oma arvamuse nr 15 pärast redaktsioonide sisseviimist kodulehel.
CCJE arutas ka organisatsiooni arenguküsimusi. Tulevikus hakkab CCJE lisaks arvamuste andmisele ka jälgima ja nõudma nende arvamuste täitmist. CCJE leidis, et vajalik on enda mõju suurendamine, sh poliitilise mõju suurendamine.
Koosolekule järgnes konverents kohtunike ja esindajate (lawyers) suhete arendamise teemal. Konverentsi esimene moderaator oli Julia Laffranque. Konverentsil arutati eetika, koolituse ja kohtumenetluse küsimusi. Näiteks arutati, millised on kohtunike ja esindajate käitumise eetilised põhimõtted, kas kohtunikel ja esindajatel on ühine eetika ning kas on võimalik luua ühine eetikakoodeks või käitumisjuhend. Samuti arutati kas kohtunikel ja esindajatel peaks olema ühine koolitussüsteem. Eraldi peatuti kohtumenetluse küsimustel. Arutati, kas vastutust efektiivse menetluse läbiviimisel tuleks jagada kohtuniku ka esindajate vahel, kuidas parandada kohtu ja menetlusosaliste omavahelist suhtlust, arutada menetlusetappe ja tähtaegu ning kuidas muuta need kokkulepped siduvaks. Konverentsil esinesid kohtunikud ja advokaadid Prantsusmaalt, Šveitsist, Belgiast, Itaaliast, Hollandist ja Ungarist. Sama teemaga hakkab tegelema ka CCJE järgmisel aastal.
CCJE järgmine aastakoosolek toimub 2013. a sügisel.
Jõgeval toimus juhatuse laiendatud koosolek.
Ühingu liikmeks võeti Triin Uusen-Nacke Tartu Maakohtu Tartu kohtumajast ja Astrid Asi Viru Maakohtu Narva kohtumajast.
Peamise küsimusena arutati kohtunike sotsiaaltagatistega seotud probleeme, samuti kohtunike täiskogu ja Kohtunike Ühingu aastakoosolekuga seonduvat.
Helsingis toimusid Soome Kohtunike päevad, kus Soome Kohtunike Ühingu kutsel osales esimees Meelis Eerik. Soome Kohtunike Päevad kandsid üldpealkirja "Muutuste aeg?" ning arutati kohtumenetluse arenguid piiratud ressursside tingimustes. Rõhuasetus oli kaebemenetlusel ja ajakasutusel.
Soome justiitsminister Anna-Maja Henriksson märkis, et järgnevate aastate vältel ootavad Soome kohtusüsteemi ees tõsised kärped. Kärpeid on ette näha aastani 2016. Need hõlmavad mh ka kohtute ühendamisi, nende asukoha muutusi ja seega ka kohtumajade sulgemisi. Käes on selliste menetluste aeg, mis toovad tulemusi ja säästavad raha. Suund on menetluse lihtsamaks, tõhusamaks ja kiiremaks muutmiseks. Arutatakse ka seda, milliseid vaidlusi saab lahendada kohtuvälistes organites. Karmistatakse samuti esindajate pädevusnõudeid (loa- ja kontrollisüsteemi).
Soome Kõrgema Kohtu esimees Pauliine Koskelo märkis, et Soome kohtusüsteemil on praegu 2 suurt probleemi: 1) eelarvega seotud küsimused ja 2) põlvkonnavahetus. Ta märkis, et kätte on jõudnud õigusliku ratsionalismi aeg. Reaalsuse tunnistamine on tarkuse algus. Lihtsate asjade mitmekordne menetlemine erinevates astmetes ei ole ratsionaalne ega mõistlik. Samas levib Soomes "õiguskaitseline populism", mis väidab mh, et kaebemenetluse piiramine rikub isikute õigust kohtulikule kaitsele. Ta pidas oluliseks kohtuastmete rollide selgust ja ratsionaalsust – apellatsiooniastmes ei tohiks lihtsat asja teist korda läbi vaadata. Apellatsioonkaebus peab olema läbimõeldud ja hästi põhjendatud paber. Aeg on esitada kaebustele nõudmisi.
Soome Kõrgema Halduskohtu esimees Pekka Vihervuori tegi ettekande ressursikasutusest ja majanduslikust otstarbekusest põhiõiguste ja EL õiguse kontekstis. Ratsionaalsuse argumendi suhtes oli ta skeptiline. Ta ei pidanud vajalikuks diskussiooni avamist küsimuses, mis ei ole varem osutunud viljakaks.
Soome kolleegid ei vaidlusta fakti, et riigil on raha vähe ning nad püüavad leida võimalusi, kuidas kohtusüsteem saaks järgnevate aastate vältel säästa üle 10 miljoni euro. Ühe peamise lahendustena näevad kohtunikud seda, et kohtute ühendamisel ning kohtunike pensioneerumisel vabanevaid ametikohti täielikult ei täideta. Iseenesest ei too kohtute ühendamine küll kaasa kellegi koondamise, kuid inimesed loobuvad sageli ise uues kohas töötamast, sest uus töökoht võib asuda kaugel (sadade kilomeetrite kaugusel). Järgneva 5 aasta jooksul lahkub pensionile mõnes kohtus (ja eriti kõrgemates astmetes) ligi pool kohtunikest ning kõiki vabanevaid kohti tõenäoliselt ei täideta. Väheneva ressursi tingimustes tuleb tähelepanu pöörata aga menetluse küsimustele. Lahendusena nähakse kaebeõiguse piiramist. Läbi loasüsteemi pööratakse tähelepanu sissetulevate asjade arvule ning ka menetluse kiirusele.
Tromso Ülikooli prof Anna Nylund võrdles Skandinaavia riikide kohtumenetlusi. Menetluslikust aspektist võib Skandinaaviat jagada Lääne-Skandinaaviaks (Taani, Norra) ja Ida-Skandinaaviaks (Soome, Rootsi). Lääne-Skandinaavias on märgatavad selged anglo-ameerikalikud mõjutused. Nimelt on Lääne-Skandinaavia menetlused trial-tüüpi. See tähendab:
suuliseid istungeid (võrrelduna Ida-Skandinaaviaga, kus suur tähendus on kirjalikul menetlusel),
ettevalmistavate istungite vähest tähtsust (vs idas: eelistungile läheb peamine aur),
esindaja keskset rolli menetluses (vs idas: kohtunikul on selgitamiskohustus) ning
kõrgem kohus on aktiivne (vs idas: kõrgem kohus on seadusandjale lojaalne).
Ettekandes toodigi Soome menetlusõigusele eeskujuks Norra, kus keskne on esindaja tegevus ja suuline menetlus, istungi jaoks planeeritakse küll pikk aeg, kuid menetlusaeg ise on lühike (keskmiselt 6 kuud). Kaebamiseks vajavad luba väikesed tsiviilasjad (hinnaga 15 000 eurot) ja kriminaalasjad, kus vangistust saab mõista kuni 6 kuud. Kaebeõiguse võib ka menetluse kestel ära võtta, kui selgub, et asja väärtus on tegelikult väiksem. Kaebamise aluseks on peamiselt menetlusnormi rikkumised, kuid väikeseid menetlusvigu ei puudutata.
Soome Kohtunike Päevad paistavad silma ka selle poolest, et seal esinevad ka teiste elualade esindajad. Ettekandega "Ajud ja töö. Aju-uuringute tulemused kohtuniku töö vaatevinklist" esines neuroloog prof Kiti Müller. Ta püüdis vastata küsimusele, miks tänapäeval töötavad inimesed üha enam kodus. Põhjuseks on see, et samaaegselt ei suuda aju tegeleda mitme erineva asjaga, vaid toimub pidev ümberlülitamine. Seega on multitasking müüt. Samuti segab infomaht operatiivmälus ülejäänud mälu tegevust (ehk kui infot on palju, ei suuda me seda läbi mõelda). Seetõttu soovitas ta raskeid lahendeid teha pärast kosutavat ööund, mil info on operatiivmälust liikunud edasi ning aju on une ajal saanud infoga tegeleda. Une ajal kulutab inimene 80% oma energiast ajutegevusele. Uued asjad muutuvad mäluks just une ajal. Aju kui peamise töövahendi eest tuleb ka hoolitseda. Aju nõuab puhkust iga 2-4 tunni tagant. Samuti ei ole pikad tööpäevad head, sest siis väheneb sooritusvõime ning aju on ülekoormatud. Tuleb arvestada, et intensiivsest tööpäevast toimub taastumine 2-3 päeva. Seetõttu tuleks töökohtadel analüüsida millised tegevused on olulised ja millised mitte (et mitte koormata mitteoluliste tegevustega operatiivmälu). Kui aju on väsinud, kaotab inimene inspiratsiooni, empaatiavõime, ei suuda taluda tagasilööke ega ole tuleviku suhtes optimistlik. Neid sümptomeid tuleb igaühel jälgida ning püüda juhinduda põhimõttest, et "vähem on rohkem". Aju pikemaajalisest ülekoormamisest tuleneb läbipõlemine. Huvitav oli ka arutelu, miks inimesed teevad samadest asjadest erinevaid järeldusi – see on seotud sellega, et aju keelab enesele infot, mis ei haaku varasemate tõekspidamistega (samas püüab leida seoseid varasema infoga). Seetõttu, kui meil on selge väljakujunenud seisukoht, ei pruugi me "näha" vastupidiseid argumente.
Elustiilitreener Seppo Metso rääkis ajakasutusest ja tööga toimetulekust. "Kiire" on vaid enesetunne ning see tuleks asendada enesesisendusega "ma jõuan kõik valmis". Ta leidis, et kronoloogiline ajakäsitlus tuleb muuta personaalseks ajakäsitluseks. Igal ühel on oma rütm ja seda rütmi tuleks tunnetada, vältida tuleks rütmikatkestusi (näiteks ka e-kirja või telefonikõne näol).
Kohtunike Päevade lõpuks avaldati Soome Kohtunike eetikakoodeks (Rootsis võeti eetikakoodeks vastu selle aasta kevadel). Isamaaliste lauludega esines ka üliõpilaskonna kvartett. Õhtul toimus Justiitsministri vastuvõtt.
Pärnumaal toimus Kohtute Haldamise Nõukoja istung.
Kõigepealt kuulati ära kohtute esimeeste aruandlus 2012. a I poolaasta statistika põhjal.
Järgmisena tutvustas Riigikohtu direktor Kerdi Raud mõtet anda ka kohtuametnikele (konsultantidele) stažeerimisvõimalus Riigikohtus. Paluti oma kohtutes uurida, kas huvilisi oleks ja sellest Riigikohtule teada anda, et kava täpsemalt välja töötada.
KHN otsustas anda nõusoleku Pärnu Maakohtu vaba kohtuniku ametikoha üleviimiseks Tartu Halduskohtusse.
Timo Ligi andis ülevaate KIS 2 projektist. Praegu on KIS 2 testimisel spetsialistide käes, et leida võimalikud vead. Peale seda läheb KIS 2 oktoobris-novembris uuele testiperioodile. KIS 2 peaks tööks valmis olema 2013. aasta lõpuks. KHN tundis huvi, kas KIS 2 on loodud rakendus, et kohtulahendeid saaks otsida märksõnade kaudu. Hetkel sellist rakendust üle kohtusüsteemi pole, kuna pole lahendatud küsimus, kes hakkab lahendeid märksõnastama.
Margit Jõgeva andis ülevaate kohtujuhtide juhtimiskoolituse probleemidest ja lahendusvõimalustest.
Toimus arutelu Kohtute seaduse muudatuste üle. Seaduse eelnõu puudutab põhiliselt kolme valdkonda – kohtuniku ettevalmistusteenistus, kohtunikuabi ettevalmistusteenistus ja kohtujurist. KHN leidis, et seaduseelnõu vajab veel läbitöötamist ja analüüse. KHN võttis esitatud info teadmiseks.
KHN andis nõusoleku justiitsministri määruse "Esimese ja teise astme kohtu struktuuri ja koosseisu kehtestamise ning teenistuskohtade liigitamise kord" muutmiseks. Määrusega kehtestatakse esimese ja teise astme kohtutes koosseisudele ühtne struktuur.
KHN arutas kohtunike palgateemat. KHN võttis ühehäälselt vastu järgmise otsuse – "kohtusüsteemi jätkusuutliku arengu tagamise huvides peab KHN oluliseks kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade seaduse jõustumist 01.01.2013. Sel juhul peab KHN võimalikuks kohtunike ametipensionide ümberkujundamist selliselt, et tulevikus ametisse nimetavatele kohtunikele ametipension praegusel kujul ei laiene ja ametisolevate kohtunike ametipensionid indekseeritakse."
Kaidi Lippus andis ülevaate KHNi poolt vastuvõetud otsuste täitmise seisust.
Kaidi Lippus andis ülevaate ka kohtuametnike vormiriietuse projektist. KHN arutles esitatud info üle ja ei toetanud kohtute eelarve reservist kohtuametnike vormiriietuse projekti rahastamist. Leiti, et tuleb leida võimalus kohtuametnikele väärilise töötasu maksmiseks.KHN andis kohtute seaduse § 99.1 alusel nõusoleku Viru Maakohtu kohtuniku Evi Kooli teenistusvanuse tõstmiseks 1 aasta võrra.
Esimees Meelis Eerik viibis Pariisis toimunud foorumil "Forum for EU-US Legal-Economic Affairs", kus esines kõnega Euroopa tulevikust. Foorumil esinesid teiste hulgas EFSF aseesimees Christophe Frankel, Ameerika Ülemkohtu kohtunikud Anthony M. Kennedy ja Stephen G. Breyer, Euroopa kohtute kohtunikud sir Konrad Shiemann, Jean-Claude Bonichot, Nicholas Forwood jt. Arutati Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) seonduvat ning Euroopa majandusseisu, Lissaboni strateegiat, konkurentsi ning intellektuaalse omandi regulatsioone ja kohtupraktikat nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides. Euroopa ja Ameerika Ühendriikide õiguslikke ja majanduslikke suhteid arutatakse ka 14. jaanuaril Tallinnas planeeritaval foorumil.
Esimees Meelis Eerik viibis Justiitsministeeriumis kohtute kvaliteedijuhtimise töörühma koosolekul. Arutati kohtute tööjaotusplaanidega seonduvaid küsimusi, sh prioriteetsete kohtuasjade kehtestamise võimalusi.
Juhatuse liikmed Tiia Mõtsnik, Virgo Saarmets ja esimees Meelis Eerik viibisid Justiitsministeeriumis arutelul, mis puudutas kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõud. Eelkõige arutati kohtujuristi institutsiooniga seotud küsimusi.
Esimees Meelis Eerik viibis Pressinõukogu koosolekul. Arutati Virgo Kruve kaebust Postimehes 17. mail 2012 ilmunud artikli "Keskerakond püüdis parteihülgajaid üle trumbata" peale, Eesti Energia kaebust Delfis 27. juunil 2012 ilmunud artikli "Euroopa Komisjon kinkis Eesti Energiale õiguse üle 300 miljoni euro eest saastada" peale, MTÜ Reservkorpuse kaebust Eesti Ekspressis 21. juunil 2012 ilmunud artikli "Kalendritegu pööras sõdurinaised tülli" peale, Silvo Piiri kaebust Kanal 2 saates Suvereporter 12.-13. juulil 2012 eetris olnud saatelõikude peale ja anonüümset kaebust (kaebaja isik teada vaid Pressinõukogu liikmetele) Kuku raadios 11. märtsil 2012 eetris olnud saate "Kukul külas" peale.
Hiiumaal toimus juhatuse laiendatud koosolek.
Uueks liikmeks võeti Mati Maksing Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast.
Juhatus andis koosolekul ülevaate suvel toimunud tegevustest, sh arvamusest KrMS muutmise kavatsusele ning kohtute seaduse muutmise eelnõule.
Juhatus otsib huvilist, kes oleks valmis asuma European External Affairs Service (EEAS) eksperdiks. EEAS otsib nimelt õigusemõistmise ja julgeoleku eksperte kohtunike ja prokuröride seast, kes osaleksid selle valdkonna lühematel ja pikemaajalistel missioonidel väljaspool Euroopa Liitu (Kosovost Somaaliani). Kõik tegevused saavad olema finantseeritud Eesti riigi poolt. Missioone tutvustav konverents toimub 28. septembril Brüsselis.
Koosolekul arutati ka planeeritavaid üritusi. Ühingu aastakoosolek on planeeritud 30. novembril. Pakuti ideid ka aastakoosolekule järgnevateks laiendatud koosolekuteks, mida praegune juhatus oma viimasel hooajal püüab ellu viia.
Ürituste raames külastati Kärdla kohtumaja ning ka vana kohtumaja, mida peab luuletaja Ave Alavainu. Koosolek otsustas MTÜ-le Ave Vita teha ühingu poolt annetuse. Toimus ka bussiekskursioon Kärdlas, külastati Ristimäge, Tahkuna tuletorni ja Estonial hukkunud laste mälestusmärki. Samuti käidi militaarmuuseumis. Järgmisel päeval mind jala läbi mere Kaevatsi laiule.
Eestis viibis ühingu auliige Günter Woratsch. Esimees Meelis Eerik ja juhatuse liige Tiiu Jervan kutsusid hr Woratschi õhtusöögile.
Esimees Meelis Eerik ja Pärnu Maakohtu esimees Rubo Kikerpill viibisid Moldovas Memorandumi riikide koosolekul. Memorandumi riikide liikmeks võeti Moldova. Koosolekul arutati ka kohtusüsteemi sõltumatusega seotud küsimusi. Koosolekust võttis osa ka riigi president ja justiitsminister. Koosolekule järgnes Moldova presidendi vastuvõtt. Järgmine Memorandumi riikide koosolek toimub Kasahstanis.
Lissabonis toimusid Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ) korraline aastakoosolek ning kohtunike sõltumatuse ja efektiivsuse töögrupi koosolek. Aastakoosolekul arutati ühingu eesseisvaid ning seni asetleidnud olulisemaid üritusi. Septembris kogunevad Viinis maksuõiguse ja Bukarestis asüüliõiguse töögrupid; oktoobris on Roomas keskkonnaõiguse töögrupi ning novembris Palermos kohtunike sõltumatuse ja efektiivsuse töögruppide üritused. Töögruppidest osavõtjate majutus- ning sõidukulude finantseerimine oleneb Euroopa Liidu fondidest AEAJ rahastamistaotluse rahuldamisest. Otsus selle kohta peaks selguma juuli alguseks. Vahetus ka AEAJ senise juhatuse üks liige. Juhatusest lahkus sakslasest asepresident Werner Heermann, kelle asemele valiti Giovanni Tulumello Itaaliast. Küll aga jätkab Werner Heermann keskkonnaõiguse töögrupi juhina.
Kohtunike sõltumatuse ja efektiivsuse töögrupi koosolekul arutati erinevate riikide kogemusi nn rahvakohtunike kasutamisel. Selgus, et halduskohtumenetluses kasutavad selliseid kohtunikke vaid Rootsi, Saksamaa ja teatud määral ka Soome. Leedus on valmimas eelnõu rahvakohtunike kasutamiseks halduskohtumenetluses. Ülejäänud riikide menetlusseadustikud lubavad rahvakohtunike kasutamist vaid kriminaalmenetluses. Leiti üksmeelselt, et rahvakohtunike kasutamise peamiseks eesmärgiks on õigusemõistmise lähendamine rahvale, olulist abi rahvakohtunikud õigusemõistmisele juurde ei anna. Samas oli huvipakkuv, et mitmedki riigid kasutavad rahvakohtunike asemel hoopis nn ekspertkohtunikke – ülikoolide professoreid ja teisi eriteadmistega isikuid, kellest on kohtunikel oma töös ka praktiline abi.
Kassiorus toimus juhatuse laiendatud koosolek.
Ühingu 200-ndaks liikmeks võeti Tambet Grauberg Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajast.
Juhatuse koosolekul anti ülevaade õigusloome hetkeseisust. Arutati avaliku teenistuse seaduse eelnõuga seonduvat ning ühingu võimalikku tegevuskava. Seejuures jätkab juhatus tööd kavandatava regulatsiooni põhiseaduspärasuse kontrollimisel kohtunike puhkusi puudutavas osas. Sellest analüüsist tuleneb edasine käitumisplaan.
Arutati ka eripensionite reformi hetkeseisu, KrMS muutmise kava ning endise kohtute seaduse eelnõu pinnalt ellukutsutud kohtukorralduse reformi ümarlaua koosoleku tulemusi.
Anti ülevaade ka kohtute sisekontrolli loomise töörühma ja kohtuametnike personalistrateegia töörühma koosolekutest.
Koosoleku välisel ajal tehti heakorratöid Maarja külas, käidi ekskursioonil Valgesoos ning Põlva Talurahvamuuseumis.
Juhatuse järgmine koosolek on planeeritud 24.-25. augustil.
Esimees Meelis Eerik oli kutsutud Tartu kohtumaja 10. aastapäeva tähistamisele. Aastapäeval pidas kõne juhatuse aseesimees Liivi Loide.
Juhatuse liige Piia Jaaksoo ja esimees Meelis Eerik viibisid Justiitsministeeriumis kohtute siseauditi läbiviimise metoodika väljatöötamise töörühma koosolekul. Arutati kvaliteedijuhtimise standardeid ning väljatöötatava metoodika sõlmpunkte.
Juhatuse liige Mare Merimaa kohtus Tallinnas GRECO (Group of States Againts Corruption) esindajatega. GRECO viis läbi Euroopa Nõukogu korruptsioonivastaste standardite vastavuse hindamist ning vestles sh Eesti Kohtunike Ühingu esindajaga.
Esimees Meelis Eerik ja juhatuse liige Virgo Saarmets viibisid justiitsminister Kristen Michali kutsel Tallinnas hotellis Telegraaf, kus toimus kohtukorralduse ümarlaud. Ümarlauast võtsid osa Riigikohtu esimees Märt Rask, siseminister Ken-Marti Vaher, õiguskantsler Indrek Teder, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste, Riigikogu õiguskomisjoni liige Andres Anvelt, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Priit Pikamäe jt.
Arutati Riigikogu menetlusest väljalangenud kohtute seaduse eelnõu (649 SE) suuremaid probleeme ja valikuvariante.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) istung.
KHN seadis sisse otsuste jälgimise süsteemi, mille kohaselt kantakse KHN-i täitmisele kuuluvad otsused koos tähtaja ja vastutava isikuga kergesti jälgitavasse arvutisüsteemi.
KHN andis nõusoleku Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja juhile Rutt Teeveerile täiendavate ülesannete täitmise eest 10% suuruse lisatasu maksmiseks.
Anti ka nõusolek justiitsministri määruse "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel" muutmiseks, millega viidi Tallinna Ringkonnakohtu vaba kohtuniku ametikoht üle Tartu Ringkonnakohtusse.
Nõusolek anti Tartu Maakohtu kodukorra muutmiseks, millega jäeti kodukorrast välja kohtuesimehe ja esimehe abi asukoha fikseerimine ning Riigikohtu kodukorra muutmiseks, millega asendati Riigikohtu esimehe abi ametinimetus "esimehe nõunik".
KHN tegi justiitsministrile ja Riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjoni esimehel ettepaneku kuulata kohtukorralduse ja kohtumenetluse seaduse eelnõu või kohtute tööd oluliselt mõjutava muu eelnõu ettevalmistamise või menetlemise käigus ära KHN-i arvamus.
Võeti teadmiseks ülevaade kohtute siseauditi läbiviimise metoodika väljatöötamisest ja kiideti heaks töörühma ettepanekud kavandatavate tegevuste ja ajakava osas.
Tutvuti ringkonnakohtute analüüsiga ning otsustati Justiitsministeeriumil ja kohtuesimeestel esitada ülevaade analüüsis toodud tegevuste elluviimise kohta detsembri KHN-is.
Võeti teadmiseks kinnipeetavate kaebuste menetlemise korralduse kohta Tartu Halduskohtus valminud materjal ning kriminaalmenetluse katkematuse analüüsi tutvustus.
Riigikohtu esimees andis ülevaate Riigikogus peetava kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduse ühetaolise kohaldamise ettekande pidepunktidest.
Järgmine KHN toimub 20.-21. septembril.
Gruusia Riigikohus ja Kohtunike Ühing avaldasid õigusajakirjas Justice and Law Rubo Kikerpilli ja Meelis Eeriku artikli "Eesti kohtusüsteemi ja prokuratuuri arengutest: institutsionaalsed ja menetluslikud aspektid."
Poola Kohtunike Ühing avaldas kogumikus Iustitia Biblioteka esimees Meelis Eeriku Varssavis 9.-11. detsembri 2011 konverentsil peetud kõne teemal "Kohtusüsteemi sõltumatuse aktuaalsed probleemid".
Šveitsi kohtunike ühingu kohtunikud Stephan Gass, Thomas Stadelmann ja Regina Kiener avaldasid Bernis kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse standardeid kajastava koodeksi. Koodeksisse on kogutud kõik antud temaatikat puudutavad rahvusvahelised õigusaktid Euroopas, Ameerikas ja Aafrikas, samuti soovituslikud aktid ja kohtunike ühingute vastuvõetud seisukohad standardite kohta.
Esimees Meelis Eerik viibis Justiitsministeeriumis kohtuametnike personalistrateegia arutamisel. Tegemist oli sissejuhatava koosolekuga. Personalistrateegia alase ettekande tegi endine Hansapanga ja Eesti Energia personalijuht Riina Varts.
Esimees Meelis Eerik viibis Pressinõukogus. Arutati Ülli Adamsoni kaebust Eesti Televisioonis 09. novembril 2011 eetris olnud Pealtnägija peale, Estran OÜ kaebust Delfis 15. veebruaril 2012 ilmunud artikli "Alkotestrite müüja: politsei jagatavad testrid on kahtlased" peale ja Kuressaare Sanatooriumi kaebust Saarte Hääles 13. märtsil 2012 ilmunud artikli "Rootsi spaaturistid on Saaremaas pettunud" ja sama päeva lehel juhtkirja "Tilk tõrva meepotis" peale ning artikli refereeringute peale Delfis, Õhtulehe online'is, Äripäeva online'is ja Postimehe online'is.
Juhatus avas registreerimise 08.-09. juunil Lõuna-Eestis toimuvale laiendatud juhatuse koosolekule. Registreerimine lõpeb 1. juunil.
Amsterdamis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ, European Association of Judges) aastakoosolek.
Aastakoosolekul arutati olukorda Euroopa riikides. Nagu ka mitmel varasemal koosolekul andsid tooni majanduskriisist tulenevad probleemid.
Poolas on kohtunike palgad külmutatud, samal ajal on teiste võimuharude palku isegi tõstetud. Kohtunike hinnangul halvenesid kohtunike ja teiste võimuharude esindajate suhted märgatavalt pärast seda, kui osad kohtunikud saatsid jalgpallisõbrast peaministrile punase kaardi. Praegu protestisid poola kohtunikud kohtute seaduse "ebaseadusliku" vastuvõtmise, kohtunike koolituse allutamise üle Justiitsministeeriumile, uute kohtunike ametisse nimetamise, karjäärisüsteemi puudumise jm küsimuste üle. EAJ saadab Poola ametivõimudele kirja, milles tunneb olukorra üle muret kohtunike koolituse ja palga osas. Samas tõdeti koosolekul, et puuduvad seaduste vastuvõtmist puudutavad rahvusvahelised standardid ning ka teiste küsimuste osas pole alust hetkel sekkuda.
Mõistetavalt on palga vähendamise probleem ka Kreeka kohtunikel. Kohtunike palku vähendati 38,5% ning proportsionaalselt rohkem kui teistel ametiisikutel. Siin põrkusid esiteks palga ebaproportsionaalse vähendamise probleem ja teiseks palga vähendamine tasemeni, mis ei taga kohtuniku ametiväärikust, kuid nendele probleemidele tuli läheneda riigi majandusliku võimekuse võtmes. EAJ võttis vastu üsna tasakaalustatud sõnastuses resolutsiooni, mis tuletab kreeka võimudele meelde kohtunike palku puudutavaid rahvusvahelisi põhimõtteid.
Belgia esindaja andis ülevaate probleemidest kohtunikupensioniga. Kohtuniku pensioniiga tõsteti Belgias 62 eluaastani (teistel 59) ning muudeti pensioniõiguse tekkimist selliselt, et kõik kohtunikud ei pruugi seda välja teenida (eelkõige näiteks esmalt advokaadina tegutsenud kohtunikud). Antud hetkel ei pidanud belgia esindaja EAJ hinnangut selles küsimuses veel vajalikuks.
Samas on märgata ka majanduskriisi leevendumise märke. Näiteks on kohtunike kriisieelne palk taastatud Islandil ja Iisraelis.
Ungaris on loodud kohtuhaldusasutuse laadne amet, mille juht valitakse parlamendi poolt (s.o kohtunike osavõtuta) 9-ks aastaks (tagasivalimisõigusega). Tekkinud on võimupüramiid, kuna selle asutuse juhil on õigus otsustada kohtunike ametisse nimetamist, eelarvet jm küsimusi, mille osas sealse kohtute haldamise nõukoja otsused on vaid soovituslikku laadi. Selline regulatsiooni tekitas paljudes kolleegides küsimusi, kuid ungari esindaja leidis, et praktilised probleemid puuduvad ning mingit sekkumist ei ole vaja. Väidetavalt on lahendatud ka kohtuniku nõusolekuta ühest kohtust teise üleviimise probleem ja kohustusliku pensioniea langetamine, mille tulemusena tuli ametist lahkuda ca 200 kohtunikul. Päris selgeid vastuseid siiski ei saadud.
Organisatsioonilisest tegeleti liikmelisuse nõuetega. Kuigi EAJ oli nõus leevendama liikmetele esitatavaid nõudeid, leiti, et sisse tuleks viia kõigi liikmete perioodiline hindamine. Hindamise kriteeriumiks ei ole seejuures mitte vastava riigi kohtuvõimu sõltumatus, vaid kohtunike ühingu tegevus. Riigi kohtusüsteemis probleemide tekkimisel saab EAJ juhtida vastava kohtunike ühingu tähelepanu vajadusele reageerida. Kui ühing seda ei tee võib see olla aluseks liikmelisuse lõpetamiseks või EAJ omaalgatuslikule sekkumisele (näiteks kui riigi kohtunike ühing on tugeva surve all). Üldistatuna tähendab see suuremat rahvusvahelist kontrolli tagamaks liikmeks olevate kohtunike ühingute põhikirjaliste eesmärkide täitmist. Kuivõrd seda põhimõtet soovitakse kohaldada ka Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ, International Association of Judges) osas, arutatakse antud küsimust sügisesel koosolekul.
Järgmine EAJ koosolek toimub IAJ aastakoosoleku raames novembris.
Esimees Meelis Eerik viibis Riigikogu õiguskomisjoni istungil, kus valmistati ette riigilõivuseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud teiseks lugemiseks.
Esimees Meelis Eerik kohtus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilaste ja Advokaadibüroo Glikman & Partnerid advokaadi Paul Kerese kutsel kohtumisel, kus arutati tsiviilkohtumenetlusega seotud küsimusi.
Esimees Meelis Eerik osales Justiitsministeeriumis Kohtute Infosüsteemi ja Avaliku E-toimiku juhtgrupis. Arutati süsteemi rakenduslikke küsimusi.
Uhingu liikmed Helve Särgava, Kersti Kerstna-Vaks, Kaupo Paal, Villem Lapimaa, Piia Jaaksoo ja Meelis Eerik osalesid Justiitsministeeriumis kohtusüsteemisisese siseauditisüsteemi väljaarendamise komisjoni istungil. Vastu võetud otsused suunatakse heakskiitmiseks 25. mail toimuvasse Kohtute Haldamise Nõukotta.
Toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Ühingu liikmeks võeti Toomas Ventsli Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast.
Peamise küsimusena arutati kohtute seaduse eelnõud. Arutelu ajendiks oli justiitsministri ettepanekul on 01. juuniks kokku kutsutud kohtukorralduse reformi teemaline ümarlaud.
Arutati ka kohtusüsteemi siseauditisüsteemi väljaarendamist. Kohtute Haldamise Nõukoja 20.05.2011 algatuse alusel on Justiitsministeerium välja töötanud kohtute sisekontrolli eeskirja projekti. Kokku kutsutud töögrupp asub eeskirja projekti Justiitsministeeriumis arutama.
Juhatus teeb koostööd Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga 08.-09. novembril toimuva Euroopa Liidu Läänemere strateegia ning aktuaalseid õigus- ja majandusküsimusi puudutava rahvusvahelise konverentsi korraldamisel. Samuti on jätkatakse tööd Eesti-Šveitsi-Gruusia rahvusvahelise konverentsi korraldamiseks Tbilisis.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 08.-09. juunil laiendatud koosolekuna Lõuna-Eestis.
Esimees Meelis Eerik osales Pressinõukogu koosolekul. Arutati Aigar Kallase kaebust Eesti Päevalehes 5. jaanuaril 2012 ilmunud artikli "RMK juht kandis oma MTÜ-le kümneid tuhandeid eurosid" ja 6. jaanuaril ilmunud artikli "Prokuratuur hakkas RMK spordiklubi asja uurima" peale; Aarne Jõgimaa kaebust Eesti Ekspressis 15. märtsil 2012 ilmunud artikli "Mul on täitsa savi, viin kellelegi sõnnikut või lasen kellegi maha" peale ja Heidi Vilu kaebust Maalehe online-is 9. detsembril 2011 ilmunud artikli "Kaks noort juhti lahkuvad protestiks loodusmuuseumist" peale.
Esimees Meelis Eerik oli kutsutud Eesti Advokatuuri üldkogule, mis toimus Tartus Vanemuise kontserdimajas.
Toimus Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) istung.
KHN andis nõusoleku Tallinna Halduskohtu, Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kodukordade muutmiseks. Muudatused puudutasid kohtuametnike pädevust menetlusdokumentide koostamisel ja kohtunike osavõttu üldkogust elektrooniliste sidevahendite kaudu. KHN tegi ettepaneku kohtute kodukorrad ja ametnike pädevus üle vaadata ja ühtlustada. KHN tegeleb selle küsimusega uuesti detsembris.
KHN andis nõusoleku Liivi Loide Tartu Maakohtu esimeheks nimetamiseks ja Kersti Kerstna-Vaksi Tartu Ringkonnakohtu esimeheks nimetamiseks.
KHN kuulas ära KIS 2 projekti vahekokkuvõtte ja võttis info teadmiseks.
Täiendavalt kuulati ära Riigikohtu esimehe lühiinfo kohtunike kohtunikupensioni õiguse tekkimise ja teenistusvanuse ülemmäära täitumise kohta aastatel 2012-2014.
Arutati ka Tartu Ringkonnakohtu üldkogu taotlust Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikukoha üleviimiseks Tartu Ringkonnakohtusse. KHN tegi ettepaneku luua Tartu Ringkonnakohtu juurde 1 kohtuniku koht alates 2013. a ja Justiitsministeeriumil kujundada seisukoht Tallinna Ringkonnakohtu vaba kohtunikukoha täitmiseks.
Samuti arutati Tartu Halduskohtu esimehe taotlust Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kohtunikukoha üleviimiseks Tartu Halduskohtusse. KHN selles osas otsustusi vastu ei võtnud ning tuleb küsimuse juurde tagasi mais.
Kuulati ära Justiitsministeeriumi ettekanne ja kohtuesimeeste aruandlus 2011. a statistika põhjal.
Järgmine KHN-i istung toimub 25. mail.
Tallinnas toimus ühingu juhatuse koosolek.
Ühingu liikmeks võeti Madis Ernits Tartu Ringkonnakohtust, Kristel Vedro Viru Maakohtu Narva kohtumajast, Moonika Tähtväli Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajast ja Ingrid Kullerkann Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajast.
Koosolekul arutati seadusloome hetkeseisu ja korraldatavaid üritusi.
Peamise küsimusena arutas juhatus avaliku teenistuse seaduse eelnõu kooskõlastusringi tulemusi ja menetlusstaadiumi.
Juhatuse koosolekule järgnes ka ühiskoosolek Eesti Advokatuuri juhatusega. Ühisel koosolekul arutati riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõud (nn menetlusökonoomika eelnõud), milles leiti ühiseid kokkupuutepunkte kättetoimetamisregulatsiooni selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks. Arutati ka advokatuuriseaduse muutmise projekti, mis on nüüdseks Justiitsministeeriumi poolt tagasi võetud. Samuti arutati riigi õigusabi korraldamisega seotud probleeme eesmärgiga muuta ressursikasutust optimaalsemaks.
Juhatus planeerib laiendatud koosolekuid 08.-09. juunil Lõuna-Eestis (nn Maarja küla üritus) ning enne sügishooaja algust 24.-25. augustil, mil on koosoleku raames plaanis külastada üht Eesti saartest. Täpsema info ürituste kohta anname pärast järgmist juhatuse koosolekut.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 20. aprillil.
Esimees Meelis Eerik oli kutsutud Eesti Ajalehtede Liidu poolt ajakirjandusauhindade kätteandmis tseremooniale.
Esimees Meelis Eerik osales Pressinõukogu koosolekul. Arutati Sotsiaalministeeriumi kaebust Eesti Päevalehe 7. jaanuari 2012 artikli "Sotsiaalministeerium tegi MTÜ loonud ametnikele noomituse" peale, Heidi Vilu kaebust Eesti Ekspressi 10. novembri 2011 artikli "Loodusmuuseumi hakkab juhtima võhikust modell?" peale ja Tarmo Varuli kaebust Delfi, Õhtuleht online'i ja Postimees online'i 8. veebruari 2012 artiklite peale.
Esimees Meelis Eerik osales koos Riigikohtu esimees Märt Raski ja justiitsminister Kristen Michaliga Vikerraadio saates Reporteritund, kus arutati kohtureformiga seonduvat.
Eesti Kohtunike Ühingu kutsel külastasid Eestit Gruusia Riigikohtu esimees Konstantin Kublašvili, Gruusia Kohtunike Ühingu esimees Zaza Meišvili ja nõunik Vakhtang Tordia.
14. veebruaril võtsid külalisi vastu Pärnu Maakohtu kohtunikud. Kohtumisel arutati õigusemõistmise aktuaalseid küsimusi ning külalised tutvusid Pärnu kohtumajadega.
15. veebruaril toimus Tartus kohtumine Riigikohtu kohtunikega ning Riigikohtu esimees Märt Rask andis külaliste auks piduliku lõuna. Kohtumisel arutati kassatsioonikohtu ja konstitutsioonikohtu rolli õigussüsteemis.
Pärastlõunal tutvustati Tartu kohtumaja ning arutati Tartu Maakohtu kohtunikega edaspidise koostöö võimalusi. Alustatakse mitmeid ühisprojekte nii vastastikuse kui piirkondliku koostöö raames.
Juhatus tänab Rubo Kikerpilli, Lea Kivi, Märt Raski, Mari-Liis Lipstokki, Indrek Nummertit, Anu Tammeniitu, Teet Olvikut, Rein Pokki, Eerik Kergandbergi, Tambet Tampuud, Priit Pikamäed, Andrus Miilastet, Zakaria Nemsitsveridzet, Tõnis Piiri ja Madis Kägu.
Vanemad teated