Teated – 2014

 

   19.12.2014   

Kohtute haldamise nõukoda (KHN) edastas omapoolse vastuse Eesti Kohtunike Ühingu 22. aprilli 2014 pöördumisele seoses tõhusa õigusemõistmise projekti elluviimisega Harju Maakohtus.

Vastuses märgitakse, et Harju Maakohtus 2014. aastal toimunud auditeerimise käigus ei tuvastatud kohtu töökorralduses selliseid puudusi, mis tingiksid iseseisva kohtunikest koosneva hindamiskomisjoni moodustamise. Väljatoodud küsimused on lahendatavad eelkõige Harju Maakohtu siseselt. Muu hulgas on auditis tehtud ettepanek vaadata süsteemselt üle Harju Maakohtus rakendatav koormuspunktide metoodika.

Lisaks selgitatakse, et KHN on palunud Justiitsministeeriumil olemasolevate kohtuteenistujate ja kohtunike motiveerimise põhimõtete kaardistamise tulemuste alusel koostada 2015. a märtsiks motiveerimise ühtsed põhimõtted, et täiendada nendega olemasolevat kohtuhalduse head tava.

   18.12.2014   

Ühingu juhatuse 17.-18.12.2014 elektroonilise hääletamise tulemusel arvati isikliku avalduse alusel alates 01.01.2015 ühingu liikmete hulgast välja emeriitkohtunik Marion Vakker.

   12.12.2014   

Tartus toimus kohtute haldamise nõukoja (KHN) korraline istung.

Mahukaimaks päevakorrapunktiks oli ülevaate andmine Harju Maakohtus läbiviidud auditi tulemustest, mille lõppjäreldusena toodi välja, et tõhusama õigusemõistmise projekti eesmärgid on põhimõtteliselt ettenähtud ajaks (2014. a lõpuks) saavutatud, kuid kohtu töökorraldus vajab siiski pidevat täiustamist. KHN avaldas arvamust, et läbiviidud tulemusaudit andis kasulikku tagasisidet ning tõhusa õigusemõistmise projekti rakendumist tuleks jälgida ka edaspidi, milleks 2014. aasta esimene audit andis väärtuslikku kogemsut. Nimetatud päevakorrapunktiga seondus ka Eesti Kohtunike Ühingu 22. aprilli 2014. a kiri KHN-le, milles väljapakutud täiendava hindamiskomisjoni moodustamist ei peetud auditiga seoses siiski enam vajalikuks.

KHN toetas Justiitsministeeriumi väljapakutud kohtute 2015. a eelarve kujundamise põhimõtteid ning andis nõusoleku Kristjan Siiguri nimetamiseks Tallinna Halduskohtu esimeheks.

Istungil kuulati ära analüüs Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi pikkade menetlustähtaegade probleemi lahendamise võimalustest, anti nõusolek esimese ja teise astme kohtute väljapakutud struktuurile, kuulati ära vanade lahendamata asjade aruandluse uue korra tutvustus ja ülevaade KIS 2 rakendamisest. Samuti tutvustati KHN-i liikmetele 13. veebruaril 2015 Tallinnas toimuva kohtunike täiskogul kavasolevaid teemasid.

KHN-i järgmine istung toimub 13. märtsil 2015.

   08.12.2014   

Esimees Virgo Saarmets kohtus Tallinna Ringkonnakohtu ruumides Kasahstani kohtunike ühingu delegatsiooniga, kuhu kuulus sealse kohtunike ühingu esimehe Serik Baibatõrovi juhtimisel kokku 10 kohtunikku. Kasahstani kolleege saatis ka ühingu liige Innokenti Menšikov Viru Maakohtust.

Kokkusaamisel tutvustati peamiselt Eesti kohtusüsteemi ja kohtunike igapäevatööd, samuti kohtunike ühingu tegevust. Külalised rääkisid pisut ka oma riigist ning huvipakkuvana võib välja tuua, et kuna Kasahstanis on kohtunikke kokku ligikaudu 2500 (s.o umbes kümme korda rohkem kui Eestis), siis toimuvad neil suuremad kokkusaamised iga nelja aasta järel ning viimati 2013. a novembris leidis Astanas aset 6. kohtunike kongress, millest võttis osa ligi 700 delegaati.

   28.11.2014   

Paide Kultuurikeskuses toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek, millest võttis isiklikult osa 83 ühingu liiget ja paljud olid enda esindamiseks andnud volikirjad. Külalistena osalesid aastakoosolekul ja astusid tervitustega üles Riigikohtu esimees Priit Pikamäe, Eesti Advokatuuri esimees Sten Luiga, õiguskantsleri esindaja Marju Agarmaa ja juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Koosolekul loeti ette ka tervitused Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehelt Rait Marustelt ja Riigikogu õiguskomisjoni esimehelt Neeme Suurelt.

Aastakoosoleku olulisemate otsustena kinnitati 2013/2014 majandusaasta aruanne ning uuendati ühingu põhikirja. Ühingu aastakoosolekud toimuvad vastavalt enamuse soovile jätkuvalt iga aasta novembrikuus. Põhikirjamuudatused jõustuvad pärast põhikirja uue redaktsiooni kandmisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Täiendavalt kiideti ilma muudatusteta heaks juhatuse poolt väljapakutud liikmemakse käsitlev üldkoosoleku otsuse projekt, mis jõustub järgmise majandusaasta alguses (1. juulil 2015).

Aastakoosolekul tehti ka teatavaks ühingu vimplite omistamine lisaks sellel tegevusaastal juba varem kätteantutele - Mare Merimaale ja Tiiu Jervanile - ka ühingu kauaaegsele (2005-2013) esimehele Meelis Eerikule ja suvel vanaduspuhkusele siirdunud ühingu asutajaliikmele Lea Laarmaale.

Pärast üldkoosoleku ametliku osa lõppu toimus ekskursioon Paide vallitorni ja selles asuvasse ajakeskusesse Wittenstein.

   20.11.2014   

Esimees Virgo Saarmets osales Justiitsministeeriumi 96. aastapäeva pidulikul vastuvõtul Tallinnas Suurgildi hoones.

   8.-14.11.2014   

Brasiilias Foz do Iguacus toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek ning selle raames ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) kohtumine. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul esimees Virgo Saarmets ja juhatuse liige Henn Jõks, samuti oli EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi liikmena kohal Meelis Eerik. Aastakoosolekul osales ka IAJ auesimees ja EKoÜ auliige Günther Woratsch Austriast. Kohal olid kokku 66 riigi esindajad (Euroopast 35 riiki).

Seekordsel 57. aastakoosolekul võeti vastu kaks uut liiget – Egiptus ja Lesotho – ning valiti järgmiseks kaheks aastaks uued juhtorganid. IAJ uus president on senine esimene asepresident Cristina Crespo Uruguaist ning uueks esimeseks asepresidendiks (s.o IAJ tõenäoliseks järgmiseks presidendiks) Christophe Regnard Prantsusmaalt, kes jätkab ka EAJ presidendi ametis. Ülejäänud asepresidentideks valiti Rafael de Menezes (Mehhiko), Jose Manuel Igreja Matos (Portugal), Cagney Musi (Lõuna-Aafrika Vabariik), Gaetano Pagone (Austraalia) ja Duro Sessa (Horvaatia). IAJ peasekretariaat jätkab tegutsemist Roomas ning senise peasekretäri Giacomo Oberto (Itaalia) juhtimisel. Senine IAJ president Gerhard Reissner Austriast nimetati IAJ auesimeheks.

IAJ võttis vastu resolutsioonid, toetamaks kohtunike tegevust ja taunimaks ebademokraatlikke ilminguid Ida-Timoris (kõik rahvusvahelise koostöö raames riigis töötavad Portugali kohtunikud saadeti maalt välja), Iraagis, Jeemenis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Kongo DV-s (õiglast palka nõudvat 35-t streikivat kohtunikku ähvardatakse ametist kõrvaldamisega) ja Peruus (riik ei ole täitnud konstitutsioonikohtu otsust, millega kohustati taastama kohtunike palk, IAJ toetas Peruu kohtunike poolt esitatud petitsiooni võimalikult kiiret läbivaatamist Ameerika inimõiguste komisjonis – Inter-American Commission on Human Rights). Vastu jäid võtmata ebapiisavalt ettevalmistatud resolutsioonid, mis puudutasid olukorda Uruguais (kohtunikele ministritega võrdse palga nõue), Costa-Ricas ja Puerto-Ricos (Ülemkohtu esimees kõrvaldas kolm kohtunikku ametist ajaleheartikli põhjal, milles neid nimetati korruptantideks, ilma et mingit ametlikku menetlust oleks nende suhtes alustatud).

Aastakoosolekul muudeti mõningal määral IAJ põhikirja, nähes ette, et töörühmade liikmeteks ei pea enam tingimata olema liikmesühingute delegaadid, vaid need valitakse eraldi. Samuti kinnitati IAJ eelarve kogusummas 68 474 eurot, mis moodustub liikmemaksudest (Eesti panus 352 eurot) ja pangaintressidest.

Väga olulise uuendusena seati sisse standardküsimustikud nii IAJ liikmeks astuda soovivatele organisatsioonidele kui ka olemasolevate liikmesorganisatsioonide perioodiliseks monitoorimiseks. Liikmete esmakordne monitoorimine leiab aset juba järgmisel aastal ning asjakohasele küsimustikule tuleb vastata hiljemalt 30. aprilliks 2015.

Kiideti heaks IAJ tegevusprioriteedid 2015–2018:

  1. Edendada sõltumatute kohtunike ühingute loomist, andes neile juhiseid ja toetades nende tegevust.

  2. Võitlus korruptsiooniga kohtusüsteemi sees.

  3. Täiendada kohtunike sõltumatust käsitlevaid rahvusvahelisi õiguslikke instrumente.

IAJ nelja valdkondliku töörühma (study commission) järgmise aasta uurimisteemadeks valiti: 1. (kohtusüsteemi staatuse töörühm) tõhus kohtuhaldus vs kohtuniku sõltumatus; 2. (tsiviilõiguse ja -protsessi töörühm) eksperttunnistajad kohtus; 3. (kriminaalõiguse ja -protsessi töörühm) korruptsioon; 4. (avaliku ja sotsiaalõiguse töörühm) töölt vallandamine põhjuste tõendamine.

Seekordsel aastakoosolekul osalesid Eesti delegaadid 1. töörühmas, mille aruteluobjektiks oli "meedia (sh sotsiaalmeedia) kohtusaalis ja selle mõju kohtuniku sõltumatusele". Peamine järeldus, milleni töörühm jõudis, oli see, et probleemide vähendamiseks või ärahoidmiseks on esmatähtis vastastikune üksteise vajaduste mõistmine, mis eeldab mõlema poole (s.o kohtunike ja ajakirjanike) pidevat koolitamist.

EAJ koosolekul otsustati läkitada kirjad kujunenud olukordade taunimiseks Türgis (rünnatakse kohtunike sõltumatust), Slovakkias (põhiseaduse täiendustega on nähtud ette kohtunike hindamine, mis võib päädida ametist vabastamisega – vt ka CCJE kommentaare samal teemal) ja Kreekas (kohtunike palgatase küll konstitutsioonikohtu otsuse järel taastati, kuid varasemalt saamata jäänud palgavahet ei ole hüvitatud) ning moodustati delegatsioon, kes läheb tutvuma olukorraga Ukrainas. Delegatsiooni liikmeteks valiti EAJ president Christophe Regnard (Prantsusmaa), resolutsioonide ettevalmistamise töörühma juht Stephen Gass (Šveits) ja töörühma liige Meelis Eerik (Eesti).

IAJ aastakoosoleku raames toimus 12. novembril 2014 lisaks kõrgetasemeline rahvusvaheline keskkonnaõiguse konverents, mille põhiteemadeks olid juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjades ning kohtunike ja kohtuametnike koolitamine keskkonnaõiguse küsimustes.

Lisaks ametlikule osale korraldati meelelahutuseks osalejatele ekskursioonid Brasiilia-Argentiina piiril asuvale Iguassu joale ning Brasiilia-Paraguai piiril asuvale Itaipu tammile.

Järgmine EAJ koosolek toimub 14. mail 2015 Poolas Gdanskis ning järgmine IAJ aastakoosolek leiab aset 3.-8. oktoobril 2015 Hispaanias Barcelonas.

   10.11.2014   

Emeriitkohtunik Mare Merimaa osales Eesti Kohtunike Ühingu esindajana Sotsiaalministeeriumi korraldatud kohtumisel Tallinnas, millel arutati individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kitsaskohti: töövaidluskomisjonide õiguslik staatus, kollektiivlepingust tulenevate vaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis, rahaliste nõuete piirmäär, nõuete esitamise tähtaegade ühtlustamine, maksekäsu kiirmenetluse võimalikkus töövaidluskomisjonis, töövaidluskomisjonide töö kvaliteet. Ümarlaual käsitleti sisuliselt samu teemasid, mis kajastusid uue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses, mille kohta juhatus edastas Sotsiaalministeeriumile omapoolse arvamuse 29.08.2014.

   31.10.2014   

Justiitsministeeriumis toimus kohtute haldamise nõukoja (KHN) erakorraline istung.

KHN-i liikmed tutvusid Riigikohtu uue liikme (halduskolleegiumisse) kandidaatidega, esitasid neile küsimusi ning avaldasid oma arvamust, kes võiks olla uueks riigikohtunikuks sobivaim.

KHN kuulas ära Justiitsministeeriumi ülevaate kohtuteenistujate motivatsioonifondi jagamisest ja kohtunike motiveerimise põhimõtetest. Üldistavalt tõdeti, et põhimõtete tasandil suuri lahknevusi erinevates kohtutes ei esine. Ülevaade ei käsitlenud Harju Maakohtu andmeid, kus läbiviidud tulemusauditit tutvustatakse järgmisel KHN-i istungil. Kohapeal antud selgitustest nähtuvalt toimub kohtunike ja kohtuametnike motiveerimine ka Harju Maakohtus teiste kohtutega võrreldavatel alustel. KHN tegi Justiitsministeeriumile ettepaneku valmistada 2015. a märtsiks ette eelnõu, millega motiveerimispõhimõtete ühisosa lisatakse ühe osana kohtuhalduse hea tava dokumenti.

KHN võttis teadmiseks ja avaldas arvamust Justiitsministeeriumi ettevalmistatud I ja II astme kohtute 2015. aasta eelarve kujundamise põhimõtete ning ühtse statistilise menetlusstandardi suhtes. 2015. aasta eelarve osas on rõõmustav, et personalikuludeks saadi lisaraha piisavalt selleks, et viia tõhusa õigusemõistmise projekt alates 1. märtsist 2015 lõpule kõigis I ja II astme kohtutes (s.o iga kohtuniku kohta üks kohtujurist). Kuivõrd majandamiskuludeks lisaraha seevastu ei saadud, siis ei olnud võimalik kohtujuristide projekti rakendada juba 1. jaanuarist 2015, vaid 1. märtsist (s.o osa majanduskulusid kaetakse personalikulude arvelt).

Ühtse statistilise menetlusstandardi osas, mis näeb alates 2015. aastast ette ühtlustatud statistilised nõuded kõigile kohtutele (pidades silmas, et tõhusa õigusemõistmise projekt rakendub 1. märtsist 2015 igal pool täies mahus), rõhutati vajadust arutada vastavat dokumenti kohtute üldkogudes ja seada plaan püstitatud statistiliste eesmärkideni jõudmiseks. Võrdluses seniste nn tulemuslepingute / ühiste kavatsuste protokollidega on statistilises menetlusstandardis sisalduvad eesmärgid mitmel puhul leebemad, v.a nn vanade asjade osas.

KHN-i järgmine istung 12.12.2014 Riigikohtus.

   26.09.2014   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse 12.09.2014 koosoleku otsusega omistati endisele Tallinna Halduskohtu esimehele Tiiu Jervanile Eesti Kohtunike Ühingu vimpel tunnustuseks tema väga suurte teenete eest Eesti kohtusüsteemi arendamisel ja tugevdamisel kohtujuhina ning kohtunikkonna ja eriti emeriitkohtunike huvide kaitsmisel ühingu juhatuse aktiivse ja kauaaegse liikmena. Juhatuse otsuse aluseks olid vimpli statuudi punktid 1 ja 4.2.

   25.-26.09.2014   

Eesti Kohtunike Ühingu esindajad osalesid Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu iga-aastasel konverentsil Lätis Tukumsis. Balti nõukogu liikmete kõrval võtsid üritusest osa ka juhatuse liikmed Heli Käpp ja Leanika Tamm.

   19.09.2014   

Justiitsministeeriumis toimus kohtute haldamise nõukoja (KHN) korraline istung.

KHN andis nõusoleku Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) täitmata kohtunikukoha üleviimiseks Tartu Ringkonnakohtusse, kuid seda tingimusel, et hiljemalt 2016. aasta alguses hinnatakse Viru Maakohtu vajadusi uuesti ning põhjendatud juhul taastatakse senine kohtunikukohtade arv.

Toimus arutelu kohtute kvaliteedijuhtimise põhimõtete III osa - kohtumenetluse kvaliteedikriteeriumite - kavandi üle. Kvaliteedistandardi ülejäänud osad - kohtujuhtimise kvaliteedikriteeriumid ja kohtuhalduse hea tava - on teatavasti heaks kiidetud juba varasemalt. Mõningate kõhklustega leiti, et kohtumenetluse kvaliteedikriteeriumitel siiski võiks olla kohta menetlusseadustike ja eetikakoodeksi kõrval, kuid nende õiguslik tähendus on siiski ebaselge [nt abimaterjal (noor)kohtunike hindamiseks]. Kaalumisel on korraldada kohtumenetluse kvaliteedikriteeriumite arutelu järgmisele kohtunike täiskogule.

Lisaks eeltoodule võttis KHN teadmiseks informatsiooni I ja II astme kohtute koosseisude kehtestamise ja teenistuskohtade liigitamise korra, Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi pikkade menetlusaegade probleemi lahendamiseks kavandatud tegevuste, KIS 2 projekti rakendamise ja kohtustatistika metoodikat käsitleva dokumendi esialgse kavandi kohta.

KHN tegi ka mõned korralduslikud otsused:

  1. KHN-i päevakord ja materjalid tehakse edaspidi juba enne istungit kättesaadavaks kohtute siseveebis.

  2. Lisaks kohtuesimeestele kutsutakse edaspidi KHN-i istungitele kuulajatena ka kohtudirektorid.

KHN-i järgmine istung toimub erakorralisena 31.10.2014 ning selle päevakorda on hetkeseisuga planeeritud järgmised teemad:

  1. Riigikohtu halduskolleegiumisse kandideerijate ärakuulamine.

  2. Harju Maakohtus läbiviidud tulemusauditi järelduste arutelu.

  3. Kohtuteenistujate tulemustasustamise põhimõtete arutelu.

   17.09.2014   

Juhatuse otsusega arvati ühingu liikmete hulgast isikliku avalduse alusel välja emeriitkohtunik Olev Otsus.

   12.09.2014   

Tallinna Ringkonnakohtus toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek ning kohtumine justiitsminister Andres Anveltiga, millel osalesid ka Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Marko Aavik ja justiitshalduspoliitika osakonna õiguse ja arenduse talituse juhataja Kaidi Lippus. Initsiatiiv kohtumiseks ministriga tuli ühingu juhatuse poolt ning arutatud teemadeks olid õigusemõistmise tõhustamine ja kohtunike töökoormus, kohtunike sotsiaalsed ja tööalased tagatised ning järelekasv, samuti Justiitsministeeriumi ja Eesti Kohtunike Ühingu koostöövõimalused õigusloomelistes ja muudes küsimustes. Kohtumine kulges konstruktiivses ja vastastikku mõistvas õhkkonnas.

Kõigi eelduste kohaselt laieneb õigusemõistmise tõhustamise projekt järgmisel aastal edasi ka teistesse piirkondadesse / kohtutesse. Seoses ühingu juhatuse poolt kevadel kohtute haldamise nõukojale saadetud pöördumisega, milles väljendasime muret, et projekti elluviimisel näib kvantiteet olevat tähtsam kui kvaliteet, tuleb tõdeda, et Harju Maakohtus läbiviidud tulemusauditi lõpparuanne pole seni valminud, mistõttu puudus võimalus selle üle mõtteid vahetada. Üldistavalt leiti siiski üksmeelselt, et surve menetlustähtaegade lühendamisele ei saa olla lõputu, vaid olukord peaks projekti elluviimise käigus stabiliseeruma mingil mõistlikul tasemel, mis tagaks põhjendatud ootuste täitmise nii menetluse kiiruse kui ka lahendite kvaliteedi osas. Selle tasakaalupunkti leidmiseks on oluline roll kohtute tulemusaudititel. Muu hulgas ei tohiks ainuüksi menetluse kiirust iseloomustavad statistilised näitajad olla aluseks ka kohtuametnike tööpanuse väärtustamisel. KIS 2 rakendusprobleemide osas tõdeti, et tõrkeid püütakse aktiivselt likvideerida ning loodetavasti saabub peagi aeg, mil süsteem tööd ikka hõlbustab ja kiirendab, mitte ei takista ega aeglusta.

Kohtunike sotsiaalsete ja tööalaste tagatiste osas nõustuti samuti, et kohtunike töövõimet ja järelkasvu silmas pidades on kindlasti vajalik kujunenud ja kujunevat olukorda jälgida (s.o analüüsida pensionide ärakaotamise ja puhkuste lühendamise mõjusid). Muu hulgas on kindlasti neis küsimustes oluline ka kohtunike endi hääle kuuldavaletoomine.

Justiitsministeeriumi ja kohtunike ühingu koostööd puudutavates küsimustes avaldas ministeerium jätkuvat valmisolekut kaasata ühingut (lisaks kohtutele) nii kohtunikke kui ka kohtutööd puudutavate eelnõude kohta arvamuse avaldamise protsessi juba võimalikult varases staadiumis (s.o alates eelnõude väljatöötamiskavatsuste koostamisest) ning tagada seisukohtade esitamiseks ka piisav aeg. Muude koostöövõimaluste (nt ajaloo uurimine, õigusteadlikkuse tõstmine vmt) osas oleneb kõik konkreetse projekti kokkusobivusest nii ühingu kui ka ministeeriumi ülesannete ja eesmärkidega.

Kohtumisele järgnenud juhatuse koosolekul võeti ühingu liikmeks Harju Maakohtu kohtunik Kristiina Kruusel.

Koosolekul arutati peamiselt ühingu aastakoosoleku korraldamisega seotud teemasid. Seekordne aastakoosolek toimub 28. novembril Paides.

Ühingu uueks esindajaks KIS 2 juhtrühmas nimetati Virgo Saarmets. Ehkki KIS 2 infosüsteem on tänaseks juba kõigis kohtutes rakendatud, jätkab senine juhtrühm ilmselt digitoimiku projektiga, mistõttu on selle koostöökogu tegevuses jätkuv osalemine ühingu huvides otstarbekas ja vajalik.

   29.08.2014   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Sotsiaalministeeriumile arvamuse individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Esitatud arvamuses juhatus nõustus, et kehtivas seaduses on mitmeid kitsaskohti, mis vajavad kindlasti lahendamist, kuid pidas vajalikuks rõhutada, et töövaidluskomisjonide pädevuse laiendamisel ja menetluse põhjalikumal reguleerimisel tuleks siiski olla ettevaatlik, et säiliks töövaidluskomisjonide senine põhiolemus (lihtne, kiire ja vähekulukas alternatiiv kohtumenetlusele).

   26.08.2014   

Esimees Virgo Saarmets osales Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) arutelul, tutvustades Eesti Kohtunike Ühingu poolt 25.06.2014 esitatud märkusi eelnõus kavandatava regulatsiooni suhtes. Nii sotsiaalkomisjon kui ka eelnõu algataja esindajad (Sotsiaalministeerium) toetasid ühingu esimese parandusettepaneku sisseviimist, kuid rahvakohtunikke puudutav teine ettepanek toetust ei leidnud.

   22.-23.08.2014   

Saaremaal ja Vilsandil leidis aset Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse laiendatud koosolek, millest võttis osa 43 ühingu liiget

   01.07.2014   

Eesti Kohtunike Ühingu esindajad Imbi Sidok-Toomsalu ja Andra Pärsimägi osalesid Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu kutsel toimunud arutelul Tartu Ülikooli õigusteaduskonna edasise staatuse teemal.

   30.06.2014   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse 13.06.2014 koosoleku otsuse alusel andis juhatuse liige Imbi Sidok-Toomsalu vanaduspensionile siirdunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikule ja ühingu asutajaliikmele Mare Merimaale tunnustusena üle ühingu vimpli. Juhatuse otsuse aluseks olid vimpli statuudi punktid 4.1 ja 4.2: "suurte teenete eest Eesti kohtusüsteemi arendamisel ja tugevdamisel ning kohtunikkonna huvide kaitsmisel nii kauaaegse juhatuse liikmena (sh aseesimehena) kui ka Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu väsimatu eestvedajana, samuti seoses vähemalt 20 aastat kohtunikuna eeskujuliku töötamisega ja vanaduspuhkusele siirdumisega".

   25.06.2014   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikogu sotsiaalkomisjonile märkused töövõimetoetuse seaduse eelnõu (678 SE) kohta. Esitatud pöördumises toodi välja eelnõus sisalduv põhjendamatu, kuid potentsiaalselt kaugeleulatuvate tagajärgedega terminoloogiline ebakõla ning avaldati muret rahvakohtunike sotsiaalsete tagatiste kaotamise pärast.

   13.06.2014   

Pärnus toimus ühingu juhatuse koosolek. Arutati ühingu varalist olukorda, seadusloome hetkeseisu ja korraldatavaid üritusi, samuti tutvuti Pärnu Maakohtu Kuninga tn ja Rüütli tn kohtumajadega.

Seadusloome hetkeseisu osas mõjutab kohtunikke kindlasti Riigikogu menetluses olev töövõimetoetuse seadus (678 SE), mille §-ga 39 muudetakse ka kohtunike töövõimetuse olukorda puudutavaid sätteid. Kuna eelnõu tekstist nähtuvalt kitsendatakse kohtuniku surma või töövõime vähenemisega seoses hüvitise maksmise aluseid, samuti kaotatakse alates 01.07.2015 rahvakohtuniku töövõimetuspension, otsustas juhatus edastada eelnõud menetlevale Riigikogu sotsiaalkomisjonile lähipäevil selle kohta omapoolse arvamuse.

Õigusemõistmise tõhustamise projekti osas toimus ühingu juhatuse 22.04.2014 kirjas väljatoodud murekohtade üle arutelu kohtute haldamise nõukoja (KHN) väljasõiduistungil 22.-23.05.2014 Laitses. KHN-i liikmed võtsid tõstatatud probleemid teadmiseks ja küsimuse juurde otsustati tulla tagasi järgmisel KHN istungil 19.09.2014, milliseks ajaks peaksid olemas olema ka kokkuvõtted Harju Maakohtus läbiviidud auditist. Täiendavalt tegi KHN Justiitsministeeriumile ülesandeks kaardistada 19.09.2014 istungiks, milliseid motivatsioonifondi jagamise põhimõtteid kohtutes täna rakendatakse. Ühingu juhatus leidis, et teemaga tuleb edasi tegeleda ning pärast auditi lõpparuande saamist püüda ka omalt poolt hinnata Harju Maakohtus läbiviidud auditi tulemusi ja nende pinnalt tehtavaid võimalike järeldusi. Projektiga seonduvaid küsimusi otsustati arutada edasi juhatuse laiendatud koosolekul 22.-23.08.2014. Juhatus pidas oluliseks rõhutada, et õigusemõistmise tõhustamise projekt kui selline on väga õige ja vajalik, kuid reformi raames tuleks võimalikult enam püüelda selle poole, et rakendatavad tulemuste hindamise ja tasustamise kriteeriumid oleksid kõigi kohtutöötajate jaoks läbipaistvad ja õiglased ega tekitaks asjatuid lisapingeid.

Seoses hiljuti avalikkusele teatavaks saanud kavaga liita Tartu Ülikooli õigusteaduskond alates 01.01.2016 sotsiaalteaduskonnaga, mis tähendaks õigusteaduskonna kui muu hulgas kohtunike peamise ettevalmistaja jaoks selgelt oluliselt väiksemat iseseisvust ning õigusteaduse ja õigushariduse võimalikku lahustumist sotsiaalteadustes, otsustas juhatus edastada Tartu Ülikooli nõukogule kohtunike ühingu nimel pöördumise, milles toetatakse õigusteaduskonna säilitamist. Sarnased pöördumised olid juba varem jõudnud edastada mitmed juristide kutseühendused ja ka riigikohtunikud. Juhatus edastas pöördumise ka liikmete listi ja see on lisaks avalikult kättesaadav ühingu veebilehel.

Arutati ka ühingu aastakoosoleku korraldamisega seotud küsimusi ja vajalike materjalide ettevalmistamist. Aastakoosolek toimub eeldatavasti 28.11.2014. Täiendavalt otsustati juhatuse laiendatud koosolekuks 22.-23.08.2014 koostada aruteludokument, mis käsitleks võimalikke väljapakutud põhikirja muudatusi (nt ühingu majandusaasta kestus ja sellega seonduvalt üldkoosoleku aeg, eelarve kinnitamine) ja üldkoosoleku terviklikku otsust liikmemaksude suuruse, selle arvutamise ning vähendamise aluste ja korra kohta. Laiem arutelu võimalike muudatuste üle toimuks pärast muudatusettepanekute täpsustamist liikmete listis juba enne aastakoosolekut.

Veel arutati koosolekul heategevusprojektiga seonduvat ning anti ülevaade toimunud üritustest. Peeter Pällin ja Rubo Kikerpill osalesid 15.-18.05.2014 Küprosel Euroopa Kohtunike Ühingu aastakoosolekul ning Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets 05.-07.06.2014 Soomes Euroopa Halduskohtunike Ühingu aastakoosolekul. Mõlema ürituse kohta on koostatud eraldi ülevaated. Ühingu juhatus otsustas ka pöörduda uue justiitsministri poole ettepanekuga osaleda juhatuse ülejärgmisel koosolekul 12.09.2014 Tallinnas (või muul ministrile vastuvõetaval ajal), et arutada kohtunikkonnaga seotud küsimusi ja võimalusi koostööks ministeeriumiga. Lisaks on ühingule on vastamiseks saadetud mitu rahvusvaheliste küsitlust, mis puudutavad küllaltki spetsiifilisi õiguslikke küsimusi. Tulevikus sarnastele küsitlustele vastamiseks otsustati selgitada välja, kas liikmete seas oleks neid, kes valmis rahvusvahelistele küsitlustele vastamisse panustama ja milliseid valdkondi puudutavates küsimustes võiks nende poole pöörduda. Praegu on informatsioon selles osas puudulik. Andmete kogumiseks pöördume liikmete poole eraldi kirjaga mõne aja pärast.

Juhatuse järgmine koosolek toimub laiendatud formaadis 22.-23.08.2014 Saaremaal ja Vilsandil.

   05.-07.06.2014   

Soomes Helsingis toimus Euroopa Halduskohtunike Ühingu (Association of European Administrative Judges, AEAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul esimees Virgo Saarmets ja Villem Lapimaa.

AEAJ aastakoosolekut võõrustas Soome Kõrgem Halduskohus (Korkein hallinto-oikeus) ja ürituse raames toimus ka konverents, millel olid ettekandjateks Soome tippkohtunikud ning samuti leidis aset Kõrgema halduskohtu presidendi Pekka Vihervuori vastuvõtt ja õhtusöök Soome Justiitsministeeriumis. Lisaks oli võimalus tutvuda Helsingi linnaga.

Ürituse esimeses pooles ehk AEAJ aastakoosolekul anti ülevaade eelmisel aastal toimunust, olukorrast mõnes liikmesriigis, võeti vastu uusi liikmeid ja valiti järgmiseks kaheaastaseks perioodiks uus juhatus. Muu hulgas rõhutati aastakoosolekul AEAJ liikmesorganisatsioonide esindajate olulist rolli informatsiooni edastamisel (mõlemapoolselt) ja seeläbi liikmete tõhusaks kaasamiseks, mille osas oodatakse senisest aktiivsemat tegutsemist.

AEAJ senine president Heinrich Zens Austriast ei saa põhikirjast tulenevalt enam juhatuses jätkata, sest juhatuse liikmeid saab tagasi valida kõige rohkem neli korda ning H. Zens on olnud juhatuse liige juba aastast 2004, seejuures alates 2006. aastast AEAJ president. AEAJ uus juhatus valiti viieliikmeline ning AEAJ uus president on jätkuvalt Austriast, kuid nüüd on selleks Viini Halduskohtu kohtunik Edith Zeller, kes oli seni ühingu peasekretär. Ülejäänud juhatuse liikmed on Annika Sandström (Rootsi), Bernard Even (Prantsusmaa), Holger Böhmann (Saksamaa) ja Gianmario Palligianno (Itaalia). AEAJ uueks peasekretäriks on Karin Winter (Austria) ja laekurina jätkab Ralf Höhne (Saksamaa). AEAJ audiitoriteks valiti Marja-Liisa Judström ja Hannele Klemettinen Soomest.

Ürituse konverentsi osas oli võimalik kuulata kolme väga huvitavat ettekannet:

1. Euroopa Kohtu kohtujurist Niilo Jääskinen tutvustas kohtujuristide rolli ja tööprotsessi Euroopa Kohtus ning jagas soovitusi Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse edukaks taotlemiseks. Viimatinimetatud osas kirjeldas ettekandja head eelotsusetaotlust järgmiste märksõnadega: 1) clear - loogilise ülesehitusega ja keeleliselt / terminoloogiliselt selge, mis on väga oluline seoses taotluse tõlkimisega, kuna juba originaalis ebaselge tekst muutub tõlgetega veelgi ähmasemaks; 2) concise - kokkuvõtlik ja sisutihe, mitte liiga pikk, keskenduda tuleks ainult olulisele; 3) complete - täielik ehk peaks terviklikult kajastama kõiki olulisi fakte ning sisaldama ka taotleja õiguslikke analüüsi ja eelotsuse küsimusi.

2. Euroopa Üldkohtu asepresident Heikki Kanninen andis ülevaate Euroopa Üldkohtu tegevusest materiaalses mõttes halduskohtuna Euroopa tasandil. Ettekandes käsitleti põhjalikult Üldkohtu pädevust ja menetlusreegleid. Lisaks esitles ettekandja hulgaliselt huvitavat statistikat nii kohtuasjade temaatilise jagunemise (arvuliselt enim nt intellektuaalse omandi vaidlusi, ligi 40% kõigist asjadest) kui ka menetlusaja kohta (intellektuaalomandi asjade ja muude väiksemate asjade menetlusaeg Üldkohtus jäi 2 aasta juurde, mahukamad ja keerulisemad asjad nagu konkurentsi- ja riigiabi küsimused suudetakse lahendada aga pigem 4 aastaga).

3. Soome Kõrgema Halduskohtu kohtunik ja endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Matti Pellonpää keskendus oma väga kaasahaaravas ettekandes Soome kohtupraktika seostele EIK praktikaga, meenutades mitmeid olulisi Soome haldusasjadest võrsunud kaasusi, mis on olnud või on ka praegu lahendamisel EIK-s. Näiteks Jussila v. Soome (EIK suurkoja 23.11.2006 otsus, avaldus nr 73053/01), milles leiti, et konkreetses maksuasjas üksnes kirjaliku menetluse läbiviimine ei olnud vastuolus EIÕK art 6 lg-ga 1. Praegu on EIK suurkojas pooleli kohtuasi H. v. Soome (EIK 13.11.2012 otsus, avaldus nr 37359/09), mis puudutab olukorda, kus Soome halduskohtud ei rahuldanud kaebust, milles soovahetusoperatsiooni läninud isik soovis kohustada rahvastikuregistrit muutma oma isikukoodi selliselt, et see viitaks meesterahva asemel naisterahvale. EIK koja otsuse kohaselt ei ole selles asjas EIÕK art 8 rikkumist toimunud, kuid nagu märgitud, on asi praegu arutlusel suurkojas. Ettekandes rõhutati eriti kõrgema astme kohtute ülesannet pidada silmas EIK praktikat ning olla n-ö viimaseks kaitseliiniks, kes peaks tagama, et EIÕK sätteid riigisiseselt järgitakse.

   22.-23.05.2014   

Laitses toimus kohtute haldamise nõukoja (KHN) korraline väljasõiduistung.

   15.-18.05.2014   

Küprosel Limassolis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul aseesimees Peeter Pällin ja Rubo Kikerpill. Aastakoosolekul anti ülevaade töögruppide tööst, arutati olukorda Euroopa riikides ja, võeti vastu resolutsioonid Ukraina ja Türgi suhtes.

Töögrupp "Ways to Brussels" osales rahvusvahelisel konverentsil õiguse rollist Euroopa Liidus "Õiguse alused", kus vahetati mõtteid õigusvaldkonna tuleviku üle Euroopa Liidus lähiaastatel. Töögrupi sõnul on Euroopa Liidu tasandil lähiaastatel kaks põhilist arengusuunda: kodanike juurdepääs õigusemõistmisele ja tendents taandada õigusemõistmist efektiivsusele ja statistikale.

Resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp valmistas ette resolutsioonid Türgi ja Ukraina kohta. Türgis on peamiseks mureks sealse Kohtute Haldamise Nõukoja valimiste mõjutamine valitsuse poolt. Türgi esindaja sõnul on valitsus koostanud nimekirja talle lojaalsetest kohtute haldusnõukogusse kandideerivatest kohtunikest ning toetab nende kandidaatide valimiskampaaniat. Nimekirja kuuluvad kandidaadid saavad valitsuselt organisatsioonilist ja finantsilist tuge, et reisida mööda maad ja kohtuda eri piirkondade kohtutes kohalike kohtunikega. Nimekirja mittekuuluvad kandidaadid seevastu on mitmetel juhtudel ebaseaduslikult ja nende tahte vastaselt üle viidud tööle kaugetesse maapiirkondadesse. EAJ üldkoosolek võttis vastu resolutsiooni, milles kutsub Türgi valitsusvõime mitte mõjutama Kohtute Haldamise Nõukoja valimisi, rõhutab nõukotta kuuluvate kohtunike sõltumatuse tähtsust. EAJ jälgib valimiste käiku spetsiaalse komitee abil.

Ukrainas oli 14. maiks toime pandud kümneid rünnakuid kohtute ja kohtunike vastu. Ühel juhtumil on rünnaku tagajärjel hukkunud üks kohtunik. Tuvastamata isikud on tunginud relvadega kohtusaali ja takistanud õigusemõistmist, mõnel juhtumil on põlema pandud kohtumaja. Kohtunikud on soovinud oma tööd jätkata, kuid turvalisuse kaalutlustel on nad mitmes piirkonnas pidanud töötama kodus. EAJ üldkoosolek võttis vastu resolutsiooni, milles kutsub valitsusvõime üles viivitamatult tagama õigusemõistmisega tegelevate isikute turvalisus.

Poolas jõustus 2012. aastal seadus, mis külmutas kohtunike palgad. Poola Konstitutsioonikohus leidis, et palkade külmutamine oli majanduskriisi tingimustes põhjendatud. Mitmed Poola kohtunikud on pöördunud põhiseaduskohtu otsuse järgselt Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kus vaidlused on hetkel pooleli. Poola esindaja palus EAJ presidendil avaldada toetust EIK-i pöördunud kohtunikele.

Järgmine Euroopa Kohtunike Ühingu koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosoleku raames 8.-14. novembril Brasiilias Foz do Iguacus.

   08.05.2014   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Eelnõu käsitleb esmajoones kohtuniku töötamist osalise töökoormusega ning kohtunikueksamikomisjoni koosseisu. Esitatud arvamuses pidas ühingu juhatus eelnõus käsitletud probleemide lahendamist väga vajalikuks ja toetas eelnõus väljapakutud regulatsiooni kehtestamist, tehes liikmetelt laekunud seisukohtade põhjal siiski mõningad täpsustavad märkused.

   24.04.2014   

Tallinnas Justiitsministeeriumis toimus kohtute haldamise nõukoja (KHN) erakorraline istung, mille päevakorras oli esmajoones arvamuse andmine Riigikohtu tsiviilkolleegiumis vabanevale kohtunikukohale kandideerijate kohta. KHN-i liikmed said esitada kandidaatidele küsimusi ning avaldasid oma arvamust, kes neist võiks olla uueks Riigikohtu liikmeks sobivaim.

KHN toetas lisaks kohtunike ja kohtuametnike lühiajalise (kuni 6 kuud) Riigikohtus stažeerimise kulude katmist kohtute 2014. aasta reservi arvel.

Samuti andis KHN kohtute seaduse § 41 lg 3 p 4 ja riigieelarve seaduse § 35 lg 3 alusel arvamuse, et Justiitsministeeriumi 2015. aasta eelarve projektis maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele vahendite planeerimine vastab kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele.

Kohtute haldamise nõukoja järgmine korraline istung toimub vastavalt varem väljakuulutatule 22.-23. mail 2014.

   22.04.2014   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikohtu esimehele ja justiitsministrile ühingu pöördumise kohtute haldamise nõukoja poole seoses mõningate tõhusama õigusemõistmise projekti elluviimisega kaasnenud ilmingutega, mis on ühingu liikmetes muret tekitanud.

   21.04.2014   

Juhatuse otsusega arvati ühingu liikmete hulgast välja isikliku avalduse alusel emeriitkohtunik Silvia Nõmmoja ning kohtunikuametist lahkumise tõttu senine Harju Maakohtu kohtunik Marie Tammsaar.

   28.03.2014   

Esimees Virgo Saarmets osales Eesti Advokatuuri üldkogul Tallinnas. Eesti Advokatuur tähistab 2014. aastal oma 95. aastapäeva, mille puhul avati Rahvusraamatukogus ka temaatiline näitus.

   21.03.2014   

Tartus Riigikohtus toimus ühingu juhatuse koosolek, millest võtsid peale juhatuse liikmete episoodiliselt osa ka eelmise juhatuse liige Jaak Luik ning TÜ õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor ja Riigikohtu arhivaar Toomas Anepaio.

Koosolekul võeti ühingu uuteks liikmeteks vastu Reelika Lind (Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja) ja Raina Pärn (Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja).

Ühingu juhatus arutas kohtunike töökoormuse ja tööõhkkonna ning õigusemõistmise kvaliteedi suhtes liikmete poolt tõstatatud küsimusi. Mööndes küll tõhusama õigusemõistmise projekti vajalikkust ja kasulikkust kohtusüsteemile, leidis juhatus, et paralleelselt kohtumenetluse kiirusreformi elluviimisega (s.o tõhusa õigusemõistmise projekti laiendamisega) tuleb tõsiselt tegeleda ka selle võimalike negatiivsete kaasnähtude analüüsimisega, et kogemustest õppida juba protsessi käigus ja probleeme ennetada. Selles küsimuses otsustati pöörduda kohtute haldamise nõukoja poole, pakkudes välja, et projekti mõjude analüüsimiseks oleks otstarbekas moodustada komisjon, kes annaks tasakaalustatud ja erapooletu hinnangu senistele tulemustele.

Toimus mõttevahetus kohtute ajaloo uurimise teemal, selgitamaks välja Riigikohtu ja ühingu uurimisprojektide kattuvust ning saamaks häid ettepanekuid ja nõuandeid, mida peaks edaspidi silmas pidama. Riigikohtul on kavas lähiajal koostada esimese Eesti Vabariigi aegsete kohtunike biograafiline leksikon ning hiljem ülevaateteos esimese vabariigi aegsest kohtusüsteemist (mitte ainult Riigikohtust). Seda arvestades, tuleks ühingul oma uurimistegevuses erilist tähelepanu pöörata nõukogude perioodile, eelkõige just n-ö igapäevase õigusemõistmise aspektist, ja lisaks taasiseseisvumise järgsetele aastatele. Projekt jätkub.

Tulevaste üritustega seoses pandi paika, et 22.-23. augustil toimub juhatuse laiendatud koosolek Saaremaal väljasõiduvõimalusega Vilsandile. Täiendavalt arutati mitmeid vähem mahukaid küsimusi, muu hulgas seadusloome hetkeseisu ja välissuhtlusega seonduvat. Ühingu uuest juhatusest nimetati kohtute kvaliteedijuhtimise töörühma Ingeri Tamm. Ühingu juhatuse järgmine koosolek toimub 13. juunil Virumaal.

   14.03.2014   

Tallinnas Justiitsministeeriumis toimus kohtute haldamise nõukoja (KHN) uue koosseisu esimene istung. Olulisemad päevakorrapunktid olid järgmised.

1. Justiitsministeerium andis ülevaate kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest, millele on omapoolsed arvamused esitanud ka Riigikohus ja kohtunike ühing (vt materjale eelnõude infosüsteemist). KHN tegi Justiitsministeeriumile ettepaneku analüüsida väljatöötamiskavatsusele esitatud märkused läbi, vormistada eelnõu ning esitada see arutamiseks KHN maikuu korralisele istungile.

2. Arutati kohtute kvaliteedijuhtimise kindlustamise põhimõtteid ja nende järgimise välist hindamist. KHN leidis, et kohtujuhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse hindamine on piisavalt tõhusalt võimalik juba kehtiva kohtute seaduse raames Justiitsministeeriumi poolt (kaasates vajadusel eksperte). KHN ei pidanud seega vajalikuks kohtus rakendatud tööprotsesside asjakohasuse ja tõhususe kontrollimiseks eraldi hindamiskomisjonide vmt sisseseadmist.

3. Justiitsministeerium andis ülevaate kohtusüsteemi puudutavatest 2015.-2018. aasta riigieelarve strateegia taotlustest. Hiljuti vastu võetud riigieelarve baasseadusega (jõustub 23.03.2014) on suurendatud KHN-i rolli esimese ja teise astme kohtute eelarvete kujundamise protsessis (vt § 35 lg 3 ja § 37 lg 3). Uue korra kohaselt lisatakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde ka KHN arvamus esimese ja teise astme kohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarvete kujundamise põhimõtetele. Samuti juhul, kui kohtutele ettenähtud vahendite mahtu muudetakse või välja jäetakse, esitab Vabariigi Valitsus tehtud muudatused riigieelarve eelnõu seletuskirjas koos KHN arvamusega.

Justiitsministeeriumi 2015. aasta riigieelarve lisataotlused puudutavad kohtusüsteemi osas kõige suuremal määral kahte projekti:
- Harju maakohtu uue kohtumaja ehitus;
- tõhusa õigusemõistmise projekti laiendamine Tallinna Ringkonnakohtusse, Tallinna Halduskohtusse, Viru Maakohtusse ja Pärnu Maakohtusse selliselt, et kogu taotluse rahuldamise korral oleks neis kohtutes rahastamise tase samaväärne Harju Maakohtuga. Kui taotlus rahuldatakse väiksemas ulatuses, saavad lisavõimalused olema ka sellevõrra piiratumad.
Tartu Maakohtu, Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu osas, kus on alates 2014. aastast suudetud tagada ligikaudu pool Harju Maakohtu rahastamise tasemest, toimuks lisarahastuse edasine suurendamine 2016. aastal.

4. Justiitsministeerium tutvustas ka digitaalse kohtutoimiku projekti ning tehti vahekokkuvõte KIS 2 rakendamisest. Justiitsministeerium on digitaalse kohtutoimiku arendamiseks saanud rahastuse Euroopa struktuurivahenditest, mille kasutamise tähtaeg on 31.12.2015. KHN võttis informatsiooni teadmiseks ja rõhutas, et kõik edasised infotehnoloogilised muudatused (s.o eelkõige üleminek paberivabale kohtumenetlusele) tuleks teha viisil, et eelmised projektid oleksid enne uuendusi juba korralikult rakendunud. Samuti avaldati kahtlust täielikult digitaalsele kohtutoimikule lähiajal (2016. aastal) üleminekuks kohtunike tegeliku valmisoleku üle ning peeti mõistlikuks, et üleminek ei toimuks käsukorras, vaid süsteem peaks oma töökindlust ja kasutusmugavust eelnevalt ise õigustama.

5. KHN andis nõusoleku Viru Maakohtu ühe vaba kohtunikukoha üleviimiseks Tallinna Ringkonnakohtu koosseisu, mille eesmärk on tagada toimetulek tsiviilasjades hüppeliselt suurenenud töökoormusega, mis on esmajoones tingitud Harju Maakohtu suurenenud jõudlusest seoses tõhusa õigusemõistmise projekti rakendumisega 2013. aastal.

Kohtute haldamise nõukoja järgmine korraline istung toimub 22.-23. mail 2014.

   11.03.2014   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Esitatud arvamuses toetas ühingu juhatus vastava eelnõu ettevalmistamist, kuid pidas liikmetelt laekunud märkuste põhjal vajalikuks, et eelnõu ettevalmistamisel läbiarutatavate küsimuste ringi lisataks ka kohtunike tööajaarvestuse ning ületunnitöö ja valveaja probleemistik, samuti vaadataks üle kohtuniku ametikitsenduste regulatsioon ning eelnõu ettevalmistamise ja jõustumise ajakava. Väljatöötamiskavatsusega seonduvat arutatakse täiendavalt Kohtute Haldamise Nõukoja 14. märtsi 2014. a istungil.

   11.03.2014   

Harju Maakohtu kohtunik Merike Varusk osales Eesti Kohtunike Ühingu esindajana Riigikogu põhiseaduskomisjonis kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (570 SE) kohta esitatud muudatusettepanekute arutelul, selgitades Justiitsministeeriumi poolt 3. märtsil 2014 esitatud muudatusettepanekute kohta Eesti Kohtunike Ühingu poolt 6. märtsil 2014 esitatud märkuste sisu. Arutelu tulemusel otsustati muudatusettepanekuid Justiitsministeeriumi ja kohtunike ühingu esindaja koostöös täpsustada. Eelnõu edasise menetluskäigu kohta põhiseaduskomisjonis otsuseid vastu ei võetud.

   10.03.2014   

Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Andra Pärsimägi pidas Eesti Kohtunike Ühingu esindajana Eesti Juristide Liidu 25. aastapäeva tähistamiseks Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis toimunud konverentsil "Akadeemilise õigushariduse väljakutsed: qualitas versus quantitas" ettekande teemal "Juriste on palju, häid juriste vähe. Müüt või tegelikkus.". Konverentsil said lisaks sõna Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Statistikaameti, Eesti Töötukassa, õigusharidust andvate ülikoolide, Eesti Advokatuuri, prokuratuuri, Notarite Koja ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindajad.

   13.02.2014   

Tartus restoranis Polpo toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse kohtumine Riigikohtu esimehega. Arutleti kohtunike ühingu ja Riigikohtu koostöövõimaluste üle (sh kohtute ajaloo uurimise ning kohtunikele suunatud ürituste korraldamise vallas), samuti vaagiti ühingu rolli kohtusüsteemis.

   28.01.2014   

Eesti Kohtunike Ühing avas uuendatud kodulehekülje, mis on senisega võrreldes teistsuguse kujunduse ja ülesehitusega. Kogu varasema veebilehe sisu on mõnevõrra korrastatult ja täiendatult üle toodud ka uuele leheküljele. Loodetavasti aitab kaasajastatud veebileht senisest paremini kaasa ühingu tegevusest liikmete ja ka avalikkuse informeerimisele. Kõigist veebilehe kujundust, ülesehitust, navigeerimist jm puudutavatest tähelepanekutest ja ettepanekutest, samuti võimalikest tehnilistest vigadest palume anda teada e-posti aadressil ekou@ekou.ee.

   14.01.2014   

Tartu kohtumajas toimus 10. jaanuaril 2014 Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse esimene koosolek. Koosolekust võtsid lisaks juhatuse liikmetele osa ka revisjonikomisjoni esimees Merike Varusk ja Madis Ernits. Päevakorras olid töökorralduse küsimused ja ülesannete jaotus juhatuse liikmete vahel, aastakoosolekuga seotud kulude kinnitamine, uue juhatuse prioriteetide ja tegevusplaani kokkuleppimine, arutelu korraldatavatest üritusest ning ühingu veebilehe uuendamise küsimused.

Ametid ja ülesanded jagunesid ühingu juhatuse liikmete vahel järgmiselt: aseesimees Peeter Pällin, laekur Imbi Sidok-Toomsalu, seadusandluse arenguid jälgib Henn Jõks ning ühingu liikmete tähtpäevade meelespidamist korraldab Piret Rõuk.

Ühingu nimel antavate arvamuste koostamist koordineerivad Leanika Tamm (eraõigus), Ingeri Tamm (karistusõigus) ja Virgo Saarmets (riigi- ja haldusõigus).

Ühingule seisukoha võtmiseks esitatud eelnõud saadavad arvamuste koostamise eest vastutajad edaspidi viivitamata laiali kõigile ühingu liikmetele ning seda võimaluse korral koos omapoolse kaaskirjaga, millele tasuks eelnõuga tutvumisel eriti tähelepanu pöörata. Seisukohad koguvad kokku ja koondavad ühtseks arvamuseks valdkondade koordinaatorid.

Arvamuseks esitatud eelnõude vastamistähtaegade osas on juhatusel kavas pöörduda eelkõige Justiitsministeeriumi poole, et juba algselt arvestataks sellega, et ühingu tegevuse eripärast tulenevalt ei ole reaalselt võimalik anda põhjendatud seisukohti samadeks tähtaegadeks, nagu see on kooskõlastamise puhul nähtud ette ministeeriumitele (s.o Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 1 järgi tähtaeg üldjuhul 15 tööpäeva). Vajaduse korral saab ühing esitada oma arvamuse ka hilisemas etapis näiteks otse vastavalt parlamendikomisjonile.

Sarnaselt varasemaga on määratud ka juhatuse liikmete poolt kureeritavad kohtud / grupid: Piret Rõuk ja Peeter Pällin – Harju Maakohus; Imbi Sidok-Toomsalu – Tallinna Ringkonnakohus; Heli Käpp – Pärnu Maakohus; Leanika Tamm – Viru Maakohus; Ingeri Tamm – Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus; Henn Jõks – Riigikohus; Virgo Saarmets – halduskohtunikud; Evi Kool – emeriitkohtunikud.

Vastava kohtu või liikmete grupi kuraator on esmajoones see isik, kes suhtleb ühingu liikmetega kohapeal ja annab vahetult informatsiooni ühingu juhatuse tegevusest ning kelle poole tasuks isiklikult pöörduda ka sellekohaste arupärimistega. Samuti saab kuraatorite kaudu esitada oma ettepanekuid ühingu tegevuse korraldamiseks, et see vastaks võimalikult suurel määral liikmete ootustele. Mõistagi on kõik ettepanekud ja arvamused võimalik soovi korral edastada ka ühingu e-posti aadressil (ekou@ekou.ee) või teistele juhatuse liikmetele.

Arutati 2014. aastal korraldatavaid üritusi. Leiti, et ürituste korraldamisel tuleb arvestada, et kõik huvilised saaksid neil soovi korral osaleda ega peaks loobuma tervislikel või muudel põhjustel. Konkreetsete ürituste toimumise osas seekord otsuseid vastu ei võetud. Otsustati uurida, kas Riigikohtul on plaan taastada kohtunike suvine kokkusaamine (nt suveseminari vormis) ja ühingu ürituste korraldamine lahendatakse pärast selles küsimuses selguse saabumist.

Juhatus pidas oluliseks jätkata lastele suunatud heategeva või üldhariva eesmärgiga ürituste korraldamist (koolitused, võistlused, mängud vmt), mis aitaksid tutvustada ühingut ka laiemale avalikkusele. Konkreetsete tegevuste planeerimiseks tuleks teha koostööd lastega tegelevate katusorganisatsioonidega, koolidega, lastekodudega jt. Koostöös teiste kutseorganisatsioonide või õppe- või teadusasutustega oleks ühingu eesmärkide saavutamiseks oluline osaleda ka teadusliku suunitlusega konverentside või loengusarjade korraldamises.

Arutati ka põhikirjas sätestatud aastakoosoleku toimumisaja (samuti sellega seonduvalt ühingu majandusaasta) muutmise võimalikkust ja vajalikkust (s.o ühingu aastakoosoleku ühitamist kohtunike täiskoguga). Otsustati tulla teema juurde tagasi pärast 13. veebruariks 2014 kavandatud juhatuse liikmete kohtumist Riigikohtu esimehega.

Kavandatavate üritustega seoses (sh suveüritus, avalikkusele suunatud üritused ja aastakoosolek) ootab juhatus mõtteid ja ettepanekuid ka kõigilt liikmetelt!ekou@ekou.ee

Juhatus leidis, et üheks prioriteetseks tegevussuunaks tuleb valida kohtunike huvide kaitse ülemäärase survestamise eest seoses aina kasvavate ja peagi ülejõu käivate nõudmistega töökiirusele (nn 100 päeva jmt). Töökoormuse tõus tuleb kohtunike tervise arvelt, kuid samas on kohtuesimeestel eelarveläbirääkimistel ja arengueesmärkide kokkulepete sõlmimisel raske ülemäärastele nõudmistele vastu seista. Kohtunikku ei tohi teha oma abipersonali ees vastutavaks tulemustasude saamise või saamata jäämise eest. Ühingu juhatus otsustas analüüsida kohtute poolt sõlmitud arengueesmärkide kokkuleppeid ja viia liikmete seas läbi küsitluse töökoormusega seotud teemadel seisukohtade saamiseks. Muu hulgas tuleb sellega seoses pöörata veelkord tähelepanu kohtunike puhkuste lühendamisele, mis juba kehtib pärast 1. aprilli 2013 ametisse nimetatud kohtunike suhtes ja rakendub varasemalt ametisse nimetatud kohtunike suhtes 1. aprillil 2015. Eeltoodud teemad kavatseb juhatus tõstatada edasises suhtluses Justiitsministeeriumi ja Riigikohtu esimehega. Kohtunike suure töökoormuse ja selle võimalike mõjude suhtes on muret avaldanud ka õiguskantsler.

Pidades silmas ühingu põhikirjalisi eesmärke ja eesootavaid tähtpäevi (nt Eesti Kohtunike Ühing 25 – 18. november 2016; Eesti Vabariik 100 – 24. veebruar 2018), otsustas juhatus algatada Eesti kohtute ajalugu käsitleva teose koostamise eesmärgiga, et raamat ilmuks hiljemalt aastal 2018. Teos võiks keskenduda Eesti territooriumil tegutsenud ja tegutsevatele kohtutele aastast 1918 kuni tänapäevani ning olla olemuselt populaarteaduslik, pakkudes juristkonna ja ajaloolaste kõrval ka laiemat lugemishuvi (sh sisaldama fotosid, mälestusi, kurioosumeid, kohtufolkloori jmt). Juhatus asub otsima rahastusvõimalusi ning koostama projekti ajakava ja ette valmistama selle elluviimiseks vajalikke tegevusi. Lahtine on ka küsimus teose võimalikest koostajatest (nt Eesti Advokatuuri ja Eesti notariaadi ajaloo on vastavalt 2005. ja 2008. aastal koostanud Lauri Vahtre). Igal juhul tuleb teha koostööd ajaloolastega ja esialgselt on ideega juba pöördutud Toomas Anepaio poole.

Juhatus ootab nii pensioneerunud kui ka tegevkohtunike mõtteid kohtute ajaloo koostamise teemal ja abipakkumisi selles protsessis osalemiseks (nt materjalide kogumiseks jm)! – Projekti kontaktisikuks on juhatuse liige Evi Kool.

Juhatus kinnitas 29. novembril 2013 toimunud aastakoosolekuga seotud kulud ja jooksvad kulud veebilehe pidamisele. Samuti tegeldi saabunud kirjadele vastamise korraldamisega. Muu hulgas toetati Tallinna Majanduskooli ettevalmistatud õppekava kohtuistungi sekretäride ettevalmistamiseks. Tulevaste sündmustena kohtub juhatus 13. veebruaril 2014 Riigikohtu esimehe Priit Pikamäega ning ühingu kaks delegaati on kutsutud 15.-18. mail 2014 Küprosel toimuvale Euroopa Kohtunike Ühingu aastakoosolekule.

Põgusalt jõuti arutada ka ühingu veebilehe uuendamist. Senisel veebilehel olnud materjalide ületoomine ja uuendamine on põhiosas lõpetatud ning uus veebileht avatakse lähiajal.

Juhatuse järgmine koosolek toimub 21. märtsil 2014 Tartus Riigikohtus.

   02.01.2014   

Juhatus saatis õiguskantslerile arvamuse alates 1. juulist 2013 ametisse asuvate kohtunike ametipensioni kaotamise põhiseaduslikkuse kohta. Ühingu juhatus leidis, et kuivõrd Eesti riikliku pensionikindlustuse süsteemi kaudu saadava pensioni suurus ei kindlustaks pensionile siirdunud kohtunikule varasemaga võrreldes lähedast elatustaset, siis on ametipensioni kaotamine vastuolus põhiseadusega. Lisaks pidas ühingu juhatus vajalikuks väljendada muret selle üle, et mitmed seadusandja poolt viimastel aastatel ette võetud sammud (sh kohtunikupensioni kaotamine, puhkuste oluline lühendamine) võivad seada ohtu kohtusüsteemi edaspidise jätkusuutliku toimimise, muutes kohtunikuametisse kandideerimise ja pikaajalise teenistuses jätkamise senisest märkimisväärselt vähem atraktiivseks.

   01.01.2014   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele head uut aastat!


Vanemad teated