Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu

 

Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu on Eesti, Läti ja Leedu kohtunike ühingute koostöövormiks, mille loomist ja edasist koostööd puudutav kokkulepe otsustati sõlmida 16. novembril 1993 Lätis Jurmalas toimunud Eesti, Läti ja Leedu kohtunike esindajate ühisnõupidamisel. Kokkuleppes on fikseeritud, et Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu on Eesti, Läti ja Leedu kohtunike ühingute alaliselt tegutsev organ, kes saab kokku üks kord aastas, et arutada nende riikide kohtuvõimu ees tõusetunud aktuaalseid probleeme. Igast Balti riigist valitakse nõukogusse neli kohtunikku (üks kohtunike ühingust ja üks igast kohtuastmest). Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu põhimäärus võeti vastu 26.-28. septembril 1994 Tartus toimunud konverentsil. Nõukogu aastakoosolek / konverents toimub igal aastal erinevas Balti riigis ning nõukogu president valitakse igaks aastaks sellest riigist, kus toimub järgmine koosolek. Eestit nõukogus esindavad liikmed valitakse Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosoleku poolt. Nõukogu tegevuse Eesti-poolseks kauaaegseks eestvedajaks on olnud Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Mare Merimaa.

Eesti esindajad nõukogus alates 27.11.2015:
Pavel GontšarovTallinna Ringkonnakohus
Peeter JerofejevRiigikohus
Margit JõgevaTartu Maakohus
Rubo KikerpillPärnu Maakohus

 

   28.-30.09.2016, Eesti   

Eesti Kohtunike Ühing võõrustas Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu vormis toimuva koostöö raames Tartus Läti ja Leedu kohtunike ühingute esindajaid ning 29.09.2016 leidis Riigikohtu ruumides aset konverents teemal "Kohtunike sotsiaalsete tagatiste kaitse probleemid. Kohtuvõimu puudutavad konstitutsioonikohtute lahendid ja nende täitmine Balti riikides." Konverentsist osavõtjaid oli kokku 39: neist 22 kohtunikku Eestist, 8 kohtunikku Lätist (lisaks Läti Vabariigi Justiitsministeeriumi kohtute asekantsler) ja 8 kohtunikku Leedust. Konverentsi avasõnad ütles Riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

Konverentsil esinesid teemakohaste ettekannetega kõigi delegatsioonide esindajad ning toimus elav diskussioon. Osalejad rõhutasid, et kohtunike sotsiaaltagatised ei ole kohtunikkonna privileegiks, vaid kodanike õiguse garantiiks erapooletule, sõltumatule ja objektiivsele kohtupidamisele. Alafinantseeritud ja nõrkade sotsiaaltagatistega kohtuvõim võib sattuda ohtu olla mõjutatav. Konverentsil käsitleti ka Balti riikide konstitutsioonikohtute lahendeid, mis puudutavad kohtuvõimu laiemalt.

Läti kohtunikest pidasid ettekanded Läti Konstitutsioonikohtu esimees Aldis Lavinš ja Läti Justiitsministeeriumi kohtute asekantsler Irena Kucina, kes tutvustasid järgmisi Läti Vabariigi Konstitutsioonikohtu olulisi kohtuvõimu puudutavaid seisukohti:

  1. Eesmärk tagada kodanike õigus sõltumatule, erapooletule ja objektiivsele kohtupidamisele õigustab kohtunike poliitilisse erakonda kuulumise õiguse piiramist.

  2. Avalikkusele võivad olla kättesaadavad ainult distsiplinaarkolleegiumi jõustunud lahendid kohtunike suhtes. Probleem seisnes selles, et Justiitsministeerium informeeris meediakanaleid juba kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamisest, kuigi distsiplinaarasi kohtuniku suhtes oli veel lahendamata ning selles ei olnud tehtud lahendit. Konstitutsioonikohus rõhutas, et kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni peab olema tagatud tugev kohtuvõimu autoriteedi ja kohtuniku sõltumatuse kaitse.

  3. Ebaproportsionaalseks ja seetõttu põhiseadusevastaseks tunnistati Läti tsiviilkohtumenetluse seadustiku säte, mis võimaldas vahekohtul iseseisvalt lahendada kohtualluvuse küsimust ka juhul, kui pool vaidlustab vahekohtu kokkuleppe olemasolu.

  4. Põhiseaduspärane on piirata kodanike õigust tsiviilasja läbivaatamisele kassatsioonikorras.

  5. Konstitutsioonikohus tunnistas põhiseaduspäraseks Läti tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 483 ja 484 sätted, mis võimaldavad riigi peaprokuröril esitada 10 aasta jooksul alates tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumisest sellise lahendi peale protesti Ülemkohtule, kui asjas on tuvastatud oluline materiaal- ja/või menetlusnormide rikkumine, lahend jõustus edasi kaebamata ning puudutab kolmandate isikute huve, kes ei olnud neist mittesõltuvatel põhjustel menetlusse kaasatud.

  6. Konstitutsioonikohus tunnistas põhiseaduspäraseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted, millega kehtestati tsiviilkohtumenetluses esindaja tasu piirmäärad.

Leedu kohtunikest pidas ettekande Leedu Konstitutsioonikohtu kohtunik Danute Jočiene, kes tutvustas järgmisi Leedu Vabariigi Konstitutsioonikohtu olulisemaid kohtuvõimu puudutavaid lahendeid:

  1. Konstitutsioonikohus vastas jaatavalt parlamendiliikmete päringule, milles sooviti teada, kas Leedu Konstitutsioonikohus on ikka kohus.

  2. Kohtunikud võivad saada tasu osalemise eest Euroopa Liidu poolt finantseeritud rahvusvahelistes missioonides ja projektides.

  3. Kohtunikud võivad töötada kohtunikena rahvusvahelistes kohtuinstitutsioonides, kuid samal ajal ei tohi saada kohtunikupalka Leedus.

  4. Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutas asjas Daktaras v. Leedu, et kohtunik ei allu õigusemõistmise teostamisel kohtu esimehe korraldustele konkreetses asjas. Konkreetsel juhul leidis tuvastamist asjaolu, et kohtu esimees mõjutas asja lahendamist, mis ei olnud tema menetluses.

  5. Riigil on kohustus luua kohtunikkonnale sellised sotsiaalsed tagatised, mis oleksid vastavuses nende põhiseadusliku staatuse ja olemusega. Sotsiaaltagatised peavad olema reaalsed, mitte nominaalsed.

  6. Põhiseadusega on keelatud kohtunike sotsiaaltagatiste mahu vähendamine.

  7. Majandussurutise tulemusena kohtunike palga vähendamine võib olla üksnes ajutise iseloomuga.

Eesti Vabariigi Riigikohtu asjakohast praktikat (nt Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 otsus nr 3-4-1-1-14 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22.10.2015 otsus nr 3-4-1-21-15) tutvustasid külalistele riigikohtunikud Tambet Tampuu ja Peeter Jerofejev. Samuti esines konverentsil ettekandega endine Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik ja praegune Tallinna Ülikooli õppejõud Mare Merimaa.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et kuigi detailides võivad kohtunikkonna ees seisvad probleemid tunduda riigiti mõneti erinevad, ühendab kohtunikke arusaamine, et kodanike õiguste tõhusat kaitset saab tagada ainult sõltumatu ja erapooletu kohtuvõim.

   02.-03.10.2015, Leedu   

Eesti Kohtunike Ühingu esindajad osalesid Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu iga-aastasel konverentsil Leedus.

   25.-26.09.2014, Läti   

Eesti Kohtunike Ühingu esindajad osalesid Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu iga-aastasel konverentsil Lätis Tukumsis. Balti nõukogu liikmete kõrval võtsid üritusest osa ka juhatuse liikmed Heli Käpp ja Leanika Tamm.

   26.-27.09.2013, Eesti   

Kuressaares toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu järjekordne konverents teemal "Menetlusökonoomia põhimõtte täitmise võimalused ja menetluse kiirendamisega seotud ohud". Osavõtjaid oli 42, s.o Leedu, Läti ja Eesti kohtunikud ning külalistena Soome kohtunikud.

Ettekanded tegid Eesti, Leedu ja Läti kohtunikud, seejuures Eesti poolelt Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna õigusloome ja arenduse talituse nõunik Rasmus Karja ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse õiguskaitse infosüsteemide osakonna jurist-ärianalüütik Tatjana Matjas tutvustasid e-toimiku toimimist Eestis. Ettekandjatele oli palju küsimusi ning Soome kolleegid nentisid, et nende kohtusüsteemis e-toimikut ei ole.

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja juht Meelis Eerik rääkis nende kohtus toimuvast pilootprojektist ning kohtujuristide tööst. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunik Peeter Jerofejev käsitles pädevuse probleeme seonduvalt kohtunikuabi ja kohtujuristi tööga. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Pavel Gontšarov käsitles kriminaalõiguslikke probleeme seonduvalt menetluse lihtsustamisega.

Läti kohtunikud tegid neli ettekannet, s.o Aldis Lavinš, Läti Ülemkohtu kohtunik; Iveta Andžane, Bauski rajooni kohtu esimees; Dace Bluma, Cesise kohtu esimees; Andris Strauts, Ladgali Ringkonnakohtu esimees. Kõikide kohtunike ettekannetest ilmnes, et kohtunike ülesandeks on kohtuasjade arutamine mõistliku tähtaja jooksul, kuid menetluse kiirendamisel ei tohi kannatada kohtulahendi kvaliteet. Samuti on võimalik seadusandlikult võtta meetmeid menetlustähtaja lühendamiseks, näiteks kostjale vastuse esitamiseks. Seejuures tõsteti esile, et kui varasemalt oli probleeme menetlusdokumentide edastamisega ning menetlusosalise elukoha tuvastamisega, siis on Lätis alates 01.01.2013 kohustuslik elukoha registreerimine, mis peaks lihtsustama menetlusdokumendi kättetoimetamist. Ka on tsiviilasjades võimalus teha tagaseljaotsust, kui kostja ei vasta hagiavaldusele. Ka nägid kohtunikud menetluse kiirendamise ühe võimalusena kohtulahendi lihtsustamist, s.o otsuse tegemist motiveeriva osata.

Leedu kohtunikest tegid ettekande Valdas Meidus, Panevežise Ringkonnakohtu esimees ja Laimutis Alechnavicius, Leedu Kõrgema Administratiivkohtu kohtunik. Valdas Meidus tõi esile, et kriminaalasjades on vastu võetud rida õigusnorme kriminaalasja lihtsustatud korras läbivaatamiseks. Samas kohtunike töökoormus kasvab seoses asjaoluga, et kohtunikele on pandud rida ülesandeid, mis ei ole seotud õigusemõistmisega, kriminaalasjades üritavad kohtualused asju venitada kuriteo aegumise eesmärgil. Probleemiks on ka uurimisorganite mittekvaliteetne töö, ekspertiisi läbiviimisel pikk aeg, tehniliste uuenduste, ka e-toimiku puhul, rutakas juurutamine. Tsiviilasjades on muutunud 01.01.2013 apellatsioonimenetluse kord, s.o kui hagihind ei ületa 5000 litti, vaatab tsiviilasja läbi kohtunik ainusisikuliselt. Ka on lihtsustatud menetlust sel moel, et on võimalus tsiviilasjades koostada lahendit üksnes resolutiivosaga ilma motiveeriva osata, ka on suurendatud võimalust vaadata läbi tsiviilasi kirjalikus menetluses.

Kokkuvõtteks jõudsid kohtunikud järeldusele:

  1. kõikides Balti riikides tegeldakse menetlusnormide muutmisega selleks, et tagada kohtuasjade arutamine mõistliku tähtaja jooksul;

  2. tehniliste uuenduste läbiviimine eeldab eelneva analüüsi läbiviimist selleks, et süsteem oleks efektiivne;

  3. seadusandlike muudatuse tegemisele peaks eelnema põhjalik analüüs;

  4. kohtuametniku arvu suurendamine on positiivne, kuid nende pädevus peaks olema selge ja läbi mõeldud;

  5. kohtunik peaks tegelema õigusemõistmisega ning sellega mitteseotud ülesannete täitmisest tuleks vabastada;

  6. kohtulahendite kvantiteet ei saa olla primaarseks eesmärgiks. Õigusemõistmine peaks olema kvaliteetne ning kvaliteetse kohtulahendi tegemiseks peaks kohtunikul jätkuma selleks aega.

Konverentsi raames on kohtunikele pakutud ka võimalust näidata vaatamisväärsusi ja kohtumaju. Selleks näitasime Kuressaare lossi, Mihkli talumuuseumi ja Kuresaare kohtumaja.

Õhtune vastuvõtt oli Marta-Lovise külalistemajas, kus sai vabamalt kohtunikega vestelda ja saada vastuseid tõusetunud küsimustele.

Kuressaare 2013

   20.-21.09.2012, Leedu   

Toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek.

 

   21.-22.10.2010, Eesti   

Toilas toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek ja konverents, mille teemaks oli "Seadusandluse muudatuste mõju kohtunike töökoormusele ja kohtulahendite kvaliteedile".

Esindatud olid Leedu, Läti ja Eesti kohtunikud kõigist kohtuastmetest. Ettekannetega esinesid Šiauliai Ringkonnakohtu esimees Boleslava Kalainis, Zemgali Ringkonnakohtu kohtunik Juris Silinš, Tukumski Rajoonikohtu kohtunik Adrija Kasavska, Viru Maakohtu esimees Pavel Gontšarov ja kohtunik Fred Fisker ning Tartu Halduskohtu esimees Tamara Hristoforova.

Euroopa Liitu astumine tõi Balti riikidele kaasa seadusandluse vastavusse viimise kohustuse Euroopa Liidu õigusega ning seadis ka kohtutele uued ülesanded ning nõuded, nagu Euroopa Liidu õiguse tundmaõppimine, erilise tähelepanu pööramise asja menetlemisele mõistliku tähtaja jooksul, ausa menetluse põhimõtte järgimisele ja inimõigustele, sealhulgas menetlusosaliste võrdsele kohtlemisele jne. On arusaadav, et Euroopa Liidu uutel liikmesriikidel ei ole olnud sugugi lihtne aeg. Üldise majanduskriisi tingimused on kaasa toonud ka kohtute jaoks uued probleemid, nagu riigipoolse menetlusabi andmise senisest suuremas ulatuses, mille üle otsustamine on piisavalt töömahukas.

Riigieelarve lünga täitmiseks otsiti riikides võimalusi ning Eestis tõsteti riigilõivu määrasid, milleks oli vajalik muuta riigilõivuseadust. Riigilõivu määrade tõstmine tõi kohtule omakorda tööd juurde, sest suurenes riigipoolse menetlusabi taotlejate arv. Kohtusse pöördumise õigus on isiku põhiõigus ning selle takistuseks ei saa olla riigilõivu tasumise võimatus.

Konverentsi teema oli kõigi kolme Balti riigi kohtunike jaoks aktuaalne ning tekitas aktiivset diskussiooni. Kokkuvõtvalt arutelust võiks ära märkida alljärgnevat.

1. Seadusandluse pidev muutmine, eriti menetlusseadustike osas, ei ole põhjendatud ning on muutunud piduriks kohtuasja arutamisel ning takistuseks kohtupraktika stabiilsuse kujunemisele.

Eesti kohtunike jaoks on mureks see, et menetlusseadustikud on liialt formaliseeritud, sätted võimaldavad mitmeti tõlgendamist ning menetlusosalised, nende esindajad ning ka kohtunikud ei tunne ennast protsessis kindlalt, mis on üheks näitajaks, et midagi on seadusandlusega valesti. Seda näitab ka kohtulahendite tühistamise arv menetlusõigusnormide ebaõige kohaldamise põhjusel.

Eestis on kriminaalasjades katkematuse põhimõte kaasa toonud menetluse aja pikenemise ning kohtusse saabunud kriminaalasi võib arutamisele tulla alles 2 aasta pärast. Näiteks Lätis ja Leedus on menetluse katkematuse põhimõttest loobutud.

Siinjuures märgiti, et menetlusseadustike pidev muutmine ei lihtsusta vaidluse lahendamist ning kriminaalasja menetlemist, vastupidi, pikendab menetlusaega.

Märkusena lisaksin, et Inglise kohtunikest eksperdid pidasid Eestis kehtivaid menetlusseadustike sätteid üheks oluliseks takistuseks kohtuasja menetlemiseks mõistliku tähtaja jooksul.

2. Seaduse eelnõude väljatöötamisel ei arvestata inimressurssidega, s.o kas olemasoleva kohtu koosseisuga on võimalik tagada asja arutamist mõistliku tähtaja jooksul.

Leedu kohtunike poolt toodi näide selle kohta, et 2003. a kriminaalseaduse muudatus, sh karistuse tähtaja lühendamine, tõi arvukalt tööd juurde, milleks tuli appi võtta 30 kohtunikku ning abilist.

Administratiivasjades võib kaebuse (autojuhilubade äravõtmise osas) läbivaatamine võtta nii palju aega, et enne saab isik juhiload tagasi, kui kaebus jõutakse läbi vaadata.

3. Kohtunike töökoormuse kasv ei saa jätta mõju avaldamata kohtulahendite kvaliteedile. Kohtunikud tundsid muret selle üle, et suure töökoormuse tõttu jääb vähe aega kohtulahendi kvaliteetsele põhjendamisele ning kohtunikud ei ole sellise olukorraga sugugi rahul.

4. Kohtuid ja kohtumenetlust puudutavate eelnõude väljatöötamisel ei küsita alati kohtunike arvamust või siis ei arvestata sellega.

5. Seaduse vastuvõtmise ja selle jõustumise vaheline ajavahemik on olnud nii mõnegi seaduse puhul suhteliselt lühike või olematu, mis tekitab probleeme seaduse kohaldamisel.

Näiteks Eestis avaldati tsiviilkohtumenetluse seadustiku järjekordsed muudatused Riigi Teatajas 31.12.2008 ning jõustusid 01.01.2009, seadustikus on 759 paragrahvi, millest muudeti arvukalt sätteid, rakendussätetega muudeti veel 53 seadust.
Kohtutäituri seaduse muudatused võeti vastu 09.12.2009, avaldati Riigi Teatajas 31.12.2009 ja jõustusid 01.01.2010. Seadusega muudeti ka teisi seadusi, sh pankrotiseadust 151 sätte osas.

Läti kohtunik tõi näite 2005. a kriminaalprotsessi muutmisest, mida muudeti juba enne selle jõustumist ning esitas küsimuse, kes vastutab seaduse sisu eest.

6. Seaduse redaktsioonid ei ole alati selged ning võimaldavad sellest erinevalt aru saada, mis omakorda tekitab õiguslikke vaidlusi sätte kohaldamisel, milleks selguse saamiseks käiakse läbi kõik kohtuastmed. See toob kaasa nii riigile kui menetlusosalistele täiendavaid kulutusi.

Eesti haldusasjade läbivaatamisest toodi näide sellest, mil määral kinnipeetavate kaebuste läbivaatamise kord ja selle muudatused on suurendanud halduskohtu töökoormust, pikendanud menetlustähtaega ning toonud riigile kaasa tõlkekulude suurenemise.

7. Seaduse eelnõu väljatöötamisele ei eelne alati põhjalikku analüüsi, kas seaduse muutmine on üldse vajalik ning milliseid õiguslikke ja majanduslikke tagajärgi võib seaduse muutmine kaasa tuua. Kiirustamist seaduse vastuvõtmisel näitab ka see fakt, et seadusi muudetakse juba enne selle jõustumist.

Läti kohtunik tõi näite 2005. a kriminaalprotsessi muutmisest, mida muudeti ka enne selle jõustumist. Samuti tõi näite Läti kriminaalseaduse muutmisest, mille muudatus kehtis kõigest 12 päeva. Seaduse muutmise tulemusena tekkis absurde olukord, et kui varastatud asjade väärtus ei ületanud 250 latti, siis ei järgnenud sellele üldse mingit vastutust.

8. Tsiviilasjad on läinud keerulisemaks. Leedus ja Lätis on peetud vajalikuks tsiviilasjade menetlust alustada 2. astmest: Leedus kui hagihind ületab 100 000 litti (arutamisel on selle summa suurendamine 500 000 littini) ja Lätis kui hagihind ületab 150 000 latti.

9. Leedu ja Läti kohtunikud ootavad täitevvõimu vastustundlikumat käitumist. Näiteks kohtunike palkade vähendamine Leedus ja Lätis on toonud kaasa oma õiguste kaitseks Konstitutsiooni Kohtusse pöördumise. Konstitutsiooni Kohtu otsustega loeti kohtunike palkade vähendamine vastuolus olevaks põhiseadusega. Vaatamata jõustunud kohtulahenditele, millega on kohtunike kasuks välja mõistetud saamatajäänud palgad, ei ole Leedus kohtuotsuseid kohtunike suhtes veel täidetud.

10. Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu võrdles riikides olevate kohtunike arvu ning kohtunike abiliste arvu. Võrdluse tulemused oleksid alljärgnevad:

 EESTILÄTILEEDU
Kohtunike arv elanike kohta1,34 miljonit elanikku, 245 kohtunikku = 1 kohtunik 5469 elaniku kohta2,2 miljonit elanikku, 529 kohtunikku = 1 kohtunik 4250 elaniku kohta3,2 miljonit elanikku, 787 kohtunikku = 1 kohtunik 4066 elaniku kohta
Abiliste arvI ja II astme kohtus 1 abiline 2 kohtuniku kohtaI ja II astme kohtus 1 abiline 1 kohtuniku kohtaI astme kohtus kohtuniku kohta abilisi 61%, II astmes 1 abiline 1 kohtuniku kohta

Nimetatud tabelist ilmneb, et Eestis on elanike kohta kohtunike arv väikseim võrreldes teiste Balti riikidega ning abilisi tuleb kohtuniku kohta ka vähem.

Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu pakkus osavõtjatele võimalust diskussioonijärgselt veidike lõõgastuda meie suurepärase Toila SPA termides ning veeta meeleolukas õhtu jalga keerutades Toila Sadamakõrtsis.

22.10.2010 külastati Viru Maakohut Narvas, kus kohtu esimees P. Gontšarov tutvustas külalistele Eesti kohtute töötingimusi. Peab ütlema, et uhke tunne on meie korras kohtumaju näidata.

Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu valis endale uue presidendi Lätist, kelle ülesandeks jääb järgmise aasta ürituse korraldamine. Uueks presidendiks valiti Cesise kohtu esimees Dace Bluma ning viitsepresidentideks Leedu Ülemkohtu liige Algis Norkunas ning Eesti poolelt Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Mare Merimaa.

 

   24.-25.09.2009, Leedu   

Leedus Klaipeda lähedal Ventaines asuvas puhkebaasis "Ventes Ragas" toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek.

Konverentsi teemaks oli "Kohtute haldamine ja kohtunike sotsiaalsed garantiid". Eesti delegatsiooni kuulusid nõukogu liikmed Jüri Ilvest, Margit Jõgeva, Igor Pütsep ja Mare Merimaa, Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik ning kohtunikest Tamara Hristoforova, Rubo Kikerpill, Pavel Gontšarov. Kohtuesimeestena said nad jagada Leedu kolleegidele oma kogemusi kohtute liitmisel tekkinud probleemidest. Mare Merimaa tegi omakorda ettekande Eesti kohtusüsteemi arengust ja meie hetkeseisu probleemidest.

Kohtute haldamine on käesoleval aastal aktuaalseks teemaks nii Eestis, kui ka Leedus. Leedus nimelt kavandatakse Eesti eeskujul liita esimese astme kohtuid. Kuivõrd majanduslanguse situatsioonis napib rahalisi vahendeid haldamismudeli põhjalikuks väljatöötamiseks ja selle analüüsiks, siis tundsid Leedu kolleegid muret tuleviku osas. Leedus kavandatakse läbi viia järjekordne kohtureform suhteliselt lühikese aja jooksul, kuid struktuuri osas on palju ebaselgust.

Üldiselt olid nii Leedu, Läti kui ka Eesti kohtunikud ühisel arvamusel, et käesolevas majandussituatsioonis otsivad poliitikud võimalusi eelarvekärbeteks, mis on igati mõistetav, kuid kahjuks ei järgita seejuures enam võimude tasakaalustatuse põhimõtet. Kui Euroopa Liitu astumine seadis meie riikidele kohustuse tagada kohtute sõltumatuse põhimõtte järgimise, mis tähendab ka kohtunike sotsiaalsete tagatiste loomist, siis on järk-järgult hakatud sellest põhimõttest taganema. Kohtunikele väärilise palga kindlustamine on üks olulisemaid kohtunike sõltumatuse garantiisid. Selline olukord tekitab ebakindlust ning mõjub õigusemõistmisele negatiivselt. Rõhutati, et kohtute ülesandeks on iga kohtusse pöörduja, olenemata tema positsioonist, suhtes tema kohtuasja õige ja õiglane arutamine. Seega peaks riik kindlustama selleks vajalikud tingimused. Märgiti, et kahjuks majanduslanguse situatsioonis unustatakse ära, et kohtunik ei ole tavaline riigiametnik, vaid ta on kohtuvõimu esindaja, kellele on seatud riigi poolt oluliselt kõrgemad nõuded ja vastutus.

Eesti kohtute seaduse eelnõu tekitas kolleegides arusaamatust, miks Eestis enam ei soovita väärtustada kohtuniku töökogemusi, mille eest makstakse lisatasu. On ju kohtuniku töö pingeline vaimses mõttes, suure töökoormusega ning suure vastutusega. Heaks kohtunikuks olemiseks ei piisa üksnes heast juriidilisest ettevalmistusest, vaid olulised on ka elu- ja töökogemused. Seega lisatasu maksmine ei peaks sõltuma poliitikute heast tahtest, vaid selle aluseks on objektiivsed põhjused, millega tuleks arvestada.

Nii Leedu kui ka Läti kolleegid avaldasid arvamust, et on suurenenud meedia abil surve kohtutele, kus avalikkusele valgustatakse kohtutööd ebaobjektiivselt.

Leedu Ülemkohus on omapärases situatsioonis, kus nende esimehe volitused on lõppenud juba kahe aasta eest, kuid uut esimeest ei ole nimetatud. Seetõttu tegi Leedu Vabariigi president ettepaneku, et kõik Ülemkohtu liikmed esitaksid avalduse esimehe kohale kandideerimiseks, olevat esitatud 22 avaldust. Läti Ülemkohtu esimehe osas on tekitatud probleem, kas tal on ikka läti kodakondsus või mitte.

Toimusid järjekordsed Nõukogu presidendi valimised ja valituks osutus Mare Merimaa. Omakorda toob see kaasa kohustuse organiseerida järgmisel aastal konverents Eestis. Nõukogu otsustas teha ühise pöördumise meie parlamentide poole, milles peeti vajalikuks pöörata kõrgema võimuorgani tähelepanu sellele, et ka majanduslanguse situatsioonis ei tohiks kõrvale kalduda võimude tasakaalustatuse põhimõttest, silmas pidades, et palk on kohtunike sõltumatuse oluline tagatis.

 

   25.-26.09.2008, Läti   

Lätis Bauskas toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek. Arutelu teemaks oli "Kohtunike abide (konsultantide, nõunike) pädevus ja vastutus ning kohtunike ja kohtuteenistujate sotsiaalsed garantiid".

Eestit esindasid nõukogu liikmed: Jüri Ilvest, Margit Jõgeva ning Mare Merimaa. Nõukogu neljas liige Igor Pütsep ei saanud kahjuks osaleda. Kuivõrd tegemist oli laiendatud istungiga, siis oli võimalus kaasa võtta veel viis kohtunikku, kelleks osutusid Meelis Eerik, Maili Lokk, Olev Mihkelson, Piia Jaaksoo ja Jüri Paap. Ettekanded valmistasid ette Margit Jõgeva, Maili Lokk, Olev Mihkelson ja Meelis Eerik.

Arutelu avas kauaaegne Läti Kohtunike Ühingu president Ivars Bitškevitš, kes on käesoleva aasta suvel valitud Ülemkohtu esimeheks. Sügisel toimub Läti Kohtunike Ühingu aastakoosolek, kus tuleb otsustatakse uue ühingu presidendi valimine.

Läti täitevvõim tundis suurt huvi antud arutelu teema vastu ning istungist võttis osa Läti justiistminister Gaidis Berzinš isiklikult, kes andis ülevaate riigis toimuvatest muudatustest õigusemõistmise süteemis ning tundis huvi, mis toimub naaberriikides.

Arutelu kujunes äärmiselt elavaks ning erilise tähelepanu objektiks sai Leedu. Nimelt aastaid ei ole suudetud Leedus lahendada kohtunike palgaküsimust, kus palga maksmise aluseks on täitevõimu õigusakt, mitte seadus. Vastuvõetud valitsuse õigusaktiga vähendati sisuliselt kohtunike palku. Tulemuseks on, et rikutud on kohtunike õiguspärase ootuse põhimõtet. Kuuldu kohaselt ca 1/3 kohtunikest on esitanud nõuded riigi vastu palgavahe väljamaksmiseks ning kohus on need nõuded lahendanud positiivselt, kuid reaalselt täitmist ei toimu.

Nõukogu istungil leiti, et selline olukord kahjustab riigi mainet ning otsustati toetada kolleege ühise pöördumisega Leedu seadusandliku võimu poole. Kolleegide toetus oli Eesti kohtunikele abiks enne kohtute seaduse vastuvõtmist.

Kohtunike palga lahendamata jätmine Leedus on toonud kaasa negatiivse tagajärje. Nimelt kohtunikud on esitanud avaldused ametist lahkumiseks ning siirduvad enamtasuvamale tööle, nagu advokaadiks, notariks jne. Sellise avalduse olevat 2008. aastal esitanud juba 30 kohtunikku, kes on väsinud ootamast lubatud palku.

Lätis on piisavalt keeruline kohtunike palgasüsteem, kus on erinevad lisatasu maksmise võimalused, aga näiteks ravi otstarbeks, lapse sünni puhul on hüvitise suuruseks kolme kuu palk. Makstakse ka kohtunike klassitasusid. Huvitav on ka see, et riigis toimib kohtunikuke elukindlustus.

Arutelus ilmnes, et nii Lätis kui ka Leedus on esimese ja teise astme kohtus kohtuniku kohta enam abilisi (konsultante) kui Eestis. Ühiseks mureks on aga see, et makstav palk ei soodusta kohtunike abidel kvalifikatsiooni tõstmast ning puudub reaalne võimalus karjääri teha. Ühine arvamus oli see, et antud ametikohtadele tuleks võtta õigusteadmistega isik, kes on lõpetanud magistrantuuri või õpib seal.

Lätis on arutelu all nooremkohtuniku staatuse loomise idee, kelle pädevus oleks võrreldes kohtuniku omaga piiratud, kuid 3-5 aasta pärast tekiks tal võimalus teha karjääri ja asuda kohtuniku ametisse. Antud mudeli eeskujuks on Šveits. Positiivseks peeti asjaolu, et nooremkohtuniku staatuse läbinud isiku suhtes oleks ilmselt lihtsam otsustada, kas ta oma kvalifikatsiooni ja isikuomaduste poolest sobib kohtunikuks või mitte.

Balti Riikide Kohtunike Ühingu Nõukogu valis korra kohaselt uue presidendi riigist, kes korraldab järgmisel aastal nõukogu istungit, s.o Leedust ja selleks osustus Nijole Stepanavitšene, kes on Zaraiski rajooni kohtuesimees. Asepresidentideks valti Lätist Dace Bluma ja Eestist Mare Merimaa.

 

   18.-19.10.2007, Eesti   

Tartus Barclay hotellis toimus Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu aastakoosolek ja konverents teemal "Kohtunike töökoormus, selle mõju kohtulahendite kvaliteedile ja töökoormuse mõõtmise võimalused".

Läti Kohtunike Ühingu poolt pidasid ettekanded: Iveta Andžane, Bauska rajooni kohtu esimees; Aldis Lavinš, Administratiivkohtu esimees; Andris Strauts, Ladgale ringkonnakohtu kohtunik.

Leedu Kohtunike Ühingu poolt pidasid ettekanded: Gintautas Kaulakis, Kaišiadorase rajooni kohtu esimees; Petras Brazys, Šiauliai ringkonnakohtu tsiviilosakonna esimees.

Leedu Kohtunike Ühingu poolt esinesid ettekannetega: Daimar Liiv, Tallinna Halduskohtu kohtunik, teemal "Kohtunike töökoormusest Euroopa Liidus"; Pavel Gontšarov, Viru Maakohtu esimees, teemal "Esimese astme kohtute töökoormus ja selle mõõtmise võimalused"; Mare Merimaa, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik, teemal "Kohtunike töökoormus ja selle mõju kohtulahendi kvaliteedile"; Timo Ligi, kohtuasjade koormuspunktide komisjoni esimees, teemal "Kohtuasjade koormuspunktide määramise võimalused".

 

   28.-29.09.2006, Leedu   

Leedus Biršai linnas toimus sealses kaunis lossis järjekordne Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu konverents. Sel aastal oli teemaks "Kohtunike eetika küsimused".

Antud teema pakkusid välja Leedu kolleegid seoses nende riigi poolt kohtunike eetikakoodeksi vastuvõtmisega. Erilisi erinevusi Balti riikide eetikareeglites ei ole ning see on ka mõistetav, kuivõrd selle aluseks on üldised moraalinormid ning kõrgendatud nõuded kohtuniku suhtes. Huviorbiidiks oli küsimus kohtunike distsiplinaarvastutuse kohaldamisest. Tunti huvi ka meie kohtureformi vastu, naaberriikides ei ole kohtuid ühendatud ning tundus, et see ei ole ka aktuaalne küsimus.

Leedu pakkus välja õigusemõistmises toimuva tutvustamiseks ettekande Rimantas Simaitiselt lepitamismenetluse eksperimendist kohtutes. Siin peab tõdema, et Eestis ei ole me tsiviilkohtumenetluses selle üle sügavalt mõelnud, kuid Leedu on sellise katse kohtumenetluse kiiremaks lahendamiseks ette võtnud.

Eestit esindasid kokku 8 delegaati, neist neli olid Nõukogu liikmed: Mare Merimaa (Nõukogu asepresident), Pavel Gontšarov (Nõukogu liige), Igor Pütsep (Nõukogu liige), Tambet Tampuu (Nõukogu liige), Jüri Ilvest, Kersti Kerstna-Vaks, Tiia Mõtsnik ja Gunnar Vaikmaa Justiitsministeeriumi esindajana.

Eesti poolt oli kokku 5 ettekannet:

Seega Eesti kohtunikud osalesid konverentsi töös aktiivselt.

Toimus järjekordne Nõukogu presidendi valimine ning selleks sai Mare Merimaa, asepresidentideks Läti poolt Dace Bluma (Cesise rajooni kohtu kohtunik) ja Leedu poolt Gintautas Kaulakis (Kaišaidory rajooni kohtu esimees).

Järgmisel aastal on Eesti kord korraldada konverents, mis peab toimuma Eestis 27. ja 28. septembril 2007.