Rahvusvaheline Kohtunike Ühing

International Association of Judges (IAJ)

Euroopa Kohtunike Ühing

European Association of Judges (EAJ)

 

Rahvusvaheline Kohtunike Ühing (IAJ, http://www.iaj-uim.org/) asutati 1953. a Austrias Salzburgis ning kujutab endast apoliitilist rahvusvahelist kutseorganisatsiooni, kuhu saavad kuuluda vaid rahvuslikud kohtunike ühingud, mitte üksikkohtunikud. IAJ-l on hetkeseisuga 85 liiget. 2016. a oktoobris toimunud aastakoosolekul valiti kaheaastaseks perioodiks Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu presidendiks Christophe Regnard (Prantsusmaa) ja Euroopa Kohtunike Ühingu presidendiks Jose Igreja Matos (Portugal). IAJ alaline sekretariaat asub Itaalias Roomas.

Eesti Kohtunike Ühing võeti IAJ liikmeks vastu 14. septembril 1995 Tuneesias Tunises toimunud kongressil (Eesti esindajad on IAJ aastakoosolekutel osalenud alates aastast 1993) ning selles oli suuri teeneid IAJ auesimehel ja EKoÜ auliikmel Günter Woratschil.

IAJ peamine eesmärk on kaitsta kohtuvõimu iseseisvust ning inimõigusi ja -vabadusi. Organisatsiooni kuulub hetkel 81 rahvuslikku kohtunike ühendust kokku viielt kontinendilt. IAJ-l on konsultatiivne staatus ÜRO ja Euroopa Nõukogu juures.

IAJ tegevusprioriteedid 2015–2018:

  1. Edendada sõltumatute kohtunike ühingute loomist, andes neile juhiseid ja toetades nende tegevust.

  2. Võitlus korruptsiooniga kohtusüsteemi sees.

  3. Täiendada kohtunike sõltumatust käsitlevaid rahvusvahelisi õiguslikke instrumente.

IAJ juures tegutseb 4 komisjoni (Study Commmissions) järgmistes valdkondades:

  1. kohtusüsteemi staatus

  2. tsiviilõigus ja -menetlus

  3. karistusõigus ja -menetlus

  4. avalik õigus ja sotsiaalõigus

Igal aastal analüüsitakse igas komisjonis erinevaid vaatluse alla võetud teemasid. Komisjonide töö tulemusel valminud dokumendid on kättesaadavad IAJ veebilehel: http://www.iaj-uim.org/study-commissions/.

IAJ jaguneb 4 regionaalsesse gruppi (Regional Groups, http://www.iaj-uim.org/regional-groups/):

  1. Euroopa Kohtunike Ühing (EAJ, 44 riiki)

  2. Ibero-Ameerika Grupp (16 riiki)

  3. Aafrika Grupp (18 riiki)

  4. Aasia, Põhja-Ameerika ja Okeaania Grupp (11 riiki)

IAJ aastakoosolek toimub teisel ning EAJ aastakoosolek esimesel poolaastal erinevates riikides. Käesoleval leheküljel on toimunud koosolekutest esitatud mõningad mitteametlikud kokkuvõtted.

 

   15.-21.10.2016, Mehhiko   

Mehhiko pealinnas Mexico Citys leidis aset Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) 59. aastakongress ning selle raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek, kus arutati olukorda liikmesriikides. Eesti Kohtunike Ühingut esindas Mehhikos ühingu eelmine esimees ja EAJ töörühma liige Meelis Eerik.

Pärast riigipöördekatset on Türgis tuhandeid kohtunikke ametist vabastatud, vahistatud ja paljude varad on külmutatud. Esitatud on väiteid isegi piinamisest. Senine ainus sõltumatu Türgi kohtunike ühing (YARSAV) on tunnistatud terroriorganisatsiooniks ja tema tegevus keelustatud ning ühingu endine esimees Murat Arslan vahistati 19. oktoobril 2016 (st samaaegselt IAJ aastakoosolekul Türgi kohtunikele toetuse avaldamisega). EAJ on olukorra pärast varemgi muret tundnud ning muu hulgas pöördunud Türgi võimude poole (ka koostöös teiste organisatsioonidega), kuid need pöördumised on jäänud vastuseta. Seetõttu adresseeris EAJ oma pöördumise Euroopa Nõukogu ministrite komitee poole, mille plaanib novembris üle anda Tallinnas minister Jürgen Ligile kui ministrite komitee eesistujale. Minister Ligi ei ole aga seni sellele soovile reageerinud. IAJ võttis vastu ka ÜRO-le, Euroopa Nõukogule ja Euroopa Liidule adresseeritud resolutsiooni, milles palus muu hulgas moodustada ekspertide komisjon, et uurida inimõiguste olukorda Türgis ning lubada vaatlejaid jälgima Türgi kohtunike ja prokuröride suhtes toimuvaid kriminaalmenetlusi.

Juulis võeti Bulgaarias vastu seadus, mis kehtestab kohtunikele mittetulundusühingutesse (sh kutseühingutesse) kuulumise deklareerimise kohustuse. Bulgaaria Kohtunike Ühing leidis, et seadus on vastuolus ühingutesse vaba kuulumise põhimõttega, kuna see stigmatiseerib kohtunike ühingusse kuuluvaid kohtunikke ja seab nad surve alla. Seetõttu plaanivad paljud Bulgaaria kohtunikud ühingust lahkumist. Selle küsimuse arutelu kutsus esile mitmeid arvamusi ning selgus, et sama küsimus on arutluse all Prantsusmaal, Portugalis ja Islandil. Mitmed delegaadid kutsusid aga üles mõõdukusele, sest kohtunikud peaksidki pooldama läbipaistvust. EAJ koostas mõõduka sõnastusega pöördumise Bulgaaria võimude poole, paludes vastavad sätted üle vaadata, kuna need võivad viia eeltoodud põhimõtte rikkumisele.

Poola pöördus EAJ poole, kuna Poola president jättis mitmed kohtunikud ametisse nimetama. Poola Kohtunike Ühing leidis, et sellega on rikutud Poola põhiseadust ja rahvusvahelisi norme. Töögrupp palus taotlust täpsustada, kuid vastust sellele ei saanud. IAJ koosolekul Poola delegatsiooni ei olnud. Seetõttu lõpetas töögrupp pöördumisega tegelemise.

EAJ töögrupp esitas arutamiseks lisaprotokolli Euroopa Inimõiguste Konventsioonile, mille eesmärgiks on muuta siduvaks praegu mittesiduvana eksisteerivad kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse tagatised. Ühtlasi tegeletakse Universal Charter of the Judge kaasajastamisega. Arutelu jätkub.

Loodi vabatahtlikel annetustel põhinev fond (Provident Fund) alusetult vahistatud või vabastatud kohtunike ajutiseks rahaliseks abistamiseks. Abi hõlmab nii õigusabikulude osalist katmist kui ka näiteks hätta sattunud perekonnaliikmete ajutist abistamist. Fond leiab esmalt rakendust Türgi küsimuses. EAJ kutsub kohtunike ühinguid tegema annetusi, et fondi toimimist rahastada.

IAJ liikmeks võeti vastu Mauritaania, kuigi diskussiooni tekitas sealne inimõiguste olukord. IAJ leidis, et tuleb siiski eristada olukorda riigis ja kohtunike ühingu tegevust. Vastu võeti ka Sao Tome ja Principe. Tasumata liikmemaksu tõttu arvati ühingust välja Guatemaala.

Toimus ka uute juhtide valimine. IAJ juhiks valiti senine esimene asepresident ja EAJ president Christophe Regnard (Prantsusmaa) ning EAJ juhiks omakorda Jose Igreja Matos (Portugal).

EAJ järgmine koosolek toimub kevadel Moldovas.

 

   21.-23.05.2016, Iisrael   

Iisraelis Jeruusalemmas toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek, millest võtsid Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osa aseesimees Peeter Pällin ja juhatuse liige Henn Jõks. Aruteluteemadeks olid olukord erinevates liikmesriikides ja EAJ tulevikuplaanid.

EAJ otsustas asuda ette valmistama kohtuvõimu sõltumatuse ja erapooletuse konventsiooni , millesse koondatakse vastava valdkonna miinimumnõuded, mis on täna fikseeritud üksnes nn soft law instrumentides (nt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitused, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamused). Lõppeesmärgiks oleks kohtuvõimu sõltumatust tagavate sätete kehtestamine näiteks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokollina, millisel juhul oleks see Euroopa Nõukogu liikmesriikidele siduv ja aitaks vältida olukordi, mis on praegu tekkinud mitmetes liikmesriikides (nt Türgi, Poola jt). Dokumendi eelnõu ettevalmistamine tehti ülesandeks EAJ resolutsioonide töörühmale, mille liikmeks on ka Meelis Eerik. Lisaks jätkatakse Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) tegevuse raames 1999. aastal Taiwanis vastu võetud kohtunike harta (Universal Charter of the Judge) kaasajastamist.

Eesti delegatsioon tegi ettepaneku süstemaatilise andmebaasi loomiseks, mis koondaks IAJ liikmesriikides kohtunike tagatiste ja staatuse kohta tehtud konstitutsioonikohtute otsuseid. Seda teemat arutatakse edaspidi täpsemalt.

EAJ kiitis heaks järjekordse kirja Türgi ametivõimudele, protesteerimaks selle vastu, et Türgi kohtunike ja prokuröride ühingu (YARSAV) esindajal keelati sealse kohtuhaldusnõukogu poolt osalemine EAJ aastakoosolekul. Vastuolud Türgi täitevvõimu ja kohtuvõimu vahel üha süvenevad, muu hulgas on arvatavasti just täitevvõimu initsiatiivil moodustatud Türgis konkureeriv kohtunike ühing ning riigi president avalikult teatanud, et ei tunnista Türgi konstitutsioonikohtu 25.02.2016 otsust mitte esitada kahele tuntud ajakirjanikule terrorismisüüdistust. Hilisemate teadete kohaselt on Türgis lisaks toimunud ulatuslik kohtunike (sh kohtujuhtide) ja prokuröride tahtevastane üleviimine teistesse piirkondadesse, mis puudutab kokku 3700 kohtunikku ja prokuröri (s.o ligikaudu neljandikku nende koguarvust).

 

   04.-08.10.2015, Hispaania   

Hispaanias Barcelonas toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) 58. aastakongress. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aseesimees Peeter Pällin ning juhatuse liikmed Henn Jõks ja Ingeri Tamm. Kongressil anti ülevaade erinevate IAJ organite (töögrupid, uurimiskomisjonid) tegevusest ja IAJ koostööst rahvusvahelise institutsioonide ja komisjonidega (CEPEJ, ÜRO, jt).

Kongress arutas Iraagi kohtunike ühingu avaldust IAJ liikmeks astumiseks. Raportöörid olid koostanud ettekande olukorrast Iraagis, milles leiti, et kuigi riik kannatab aktiivse sõjategevuse all, on riigis sõltumatu ja toimiv kohtuvõim ning täitevvõimust sõltumatu kohtunikke koondav ühing. Kongress otsustas võtta Iraagi ühingu IAJ liikmeks.

Kongress võttis vastu Ukrainat, Türgit ja Uruguaid puudutavad otsused. Ukraina suhtes on IAJ varem vastu võtnud mitu resolutsiooni, milles on hukka mõistnud erinevad katsed kohtunikkonna "puhastamiseks" või lustratsiooniks. Sellele vaatamata on Ukrakina delegaatide sõnul valitsus välja töötanud uue plaani täiemõõduliseks lustratsiooniks, millega vabastataks kõik ametis olevad kohtunikud ning ametis saaksid taasalustada vaid need kohtunikud, kes vastavad täitevvõimu kontrolli all oleva komisjoni nõudmistele. IAJ oma resolutsiooniga mõistis Ukraina valitsuse sellekohase plaani ühemõtteliselt hukka ja lubas astuda samme teiste rahvusvaheliste institutsioonide toetuse saamiseks.

Ka Türgis oli tegemist jätkuva olukorraga, mille suhte on IAJ varasemalt korduvalt muret väljendanud. Uuemate arengutena on valitsus kõrgema kohtu kohtuniku ametist vabastanud kohtunike ühingu presidendi ja jätkab IAj liikmeks oleva kohtunike ühingu YARSAV liikmete diskrimineerimist. Kongress võttis vastu resolutsiooni, millega mõistis hukka Türgi valitsuse tegevuse. Lisaks võttis Kongress vastu ka otsuse esitada IAJ noot Uruguai valitsusele seoses valitsuse ja kohtunike vahel juba 5 aastat vältava vaidlusega palgakorralduse põhiseaduspärasuse üle.

Kongressi raames toimus ka Eurooa Kohtunike Ühingu (EAJ, mis on IAJ üks neljast regionaalgrupist) koosolek.

Järgmine IAJ aastakongress toimub 2016. a oktoobris Mehhikos Mexico City's ja EAJ aastakoosolek 2016. a mais Iisraelis Jeruusalemmas.

 

   29.05.2015   
PRESSITEADE

Euroopa Kohtunike Ühing nõuab kahe Türgi kohtuniku viivitamatut vahi alt vabastamist.

Euroopa Kohtunike Ühing nõuab hetkel Türgis vahi all viibiva kahe kohtuniku, Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i, viivitamatut vabastamist. Nimetatud Türgi kohtunikud arreteeriti Istanbulis 30. aprillil 2015, pärast nende poolt politseiametnike ja ajakirjanike vahi alt vabastamise otsustamist.

Euroopa Kohtunike Ühing (EAJ) arutas oma koosolekul Gdanskis 16. mail 2015 muu hulgas õigusemõistmisega seotud probleeme Türgis. Eraldi tähelepanu all oli kahe Türgi kohtuniku - Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i - arreteerimine ja kinnipidamine 30. aprillil 2015 Istanbulis.

Oma resolutsioonis märkis Euroopa Kohtunike Ühing järgmist:

Metin Özcelik (Istanbuli 29. esimese astme kohus) ja Mustafa Baser (Istanbuli 32. esimese astme kohus) käskisid 25. aprillil 2015 vabastada politseiametnikud ja ajakirjanikud, kes olid viibinud vahi all kuus kuud. Vastutav riigiprokurör keeldus vabastamismäärusele alla kirjutamast, viidates peaprokuröri asetäitjalt saadud juhisele. Pärast vabastamismääruse kohta ajalehes avaldatud kriitilist artiklit, väljendas endine justiitsminister negatiivset suhtumist Metin Özcelik'i ja Mustafa Baser'i otsustesse kinnipeetavad vabastada. Türgi president Erdogan süüdistas pressikonverentsil Türgi kõrgemat kohtunike ja prokuröride nõukogu (HCJP), kuna nad ei ole olukorda sekkunud. HCJP pädeva komisjoni esimees vabandas hilinenud sekkumise eest ning kõrvaldas nimetatud kohtunikud ajutiselt ametist. Nende väljastatud vabastamismäärused tunnistati kehtetuks teise kohtu poolt, millel puudus pädevus selliste küsimuste otsustamiseks. Riigiprokurör alustas eeltoodud kahe kohtuniku suhtes uurimist ning nad arreteeriti kahtlustatuna kuulumises samasse terroristlikku organisatsiooni, millesse väidetavalt kuulusid isikud, kelle vabastamise olid kohtunikud otsustanud.

Euroopa Kohtunike Ühing on regionaalne organisatsioon, mis tegutseb Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu raames. EAJ liikmeteks on kohtunike ühingud 44 erinevast riigist. EAJ üheks eesmärgiks on tugevdada ja toetada õigusriigi põhimõtteid ning õigusemõistmise sõltumatust ja erapooletust kogu Euroopa ulatuses ja ka kõigis liikmesriikides.

Eesti Kohtunike Ühing on Euroopa Kohtunike Ühingu liige alates 1995. aastast. Käesolev pressiteade avaldatakse üheaegselt EAJ ja kõigi selle liikmesorganisatsioonide poolt.

Täiendav informatsioon:

 

   14.-17.05.2015, Poola   

Poolas Gdanskis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul esimees Virgo Saarmets ja EAJ resolutsioonide töörühma liige Meelis Eerik. Aastakoosolekul anti ülevaade töögruppide tööst ja arutati kohtusüsteemide olukorda Euroopa riikides.

Järgmine Euroopa Kohtunike Ühingu koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosoleku raames 4.-8. oktoobril Hispaanias Barcelonas.

 

   13.04.2015   

Euroopa Kohtunike Ühingul valmis raport kohtusüsteemide olukorrast Euroopas ("What is the situation for justice in Europe in 2014?"). Selle aluseks oli liikmesriikidele 27.11.2013 välja saadetud küsimustikud, millele vastamine toimus 2014. aasta esimesel poolel. Küsimustik hõlmab nii kohtunikkonda ja kohtusüsteemi puudutavaid üldküsimusi kui ka spetsiifilisi küsimusi seoses kohtunike ühingute tegevusega. Raport kajastab 19 liikmesriigi vastuste analüüsi, mille hulgast puudub kahjuks Eesti, kuigi ühing on omalt poolt andmed Eesti kohta EAJ-le tähtaegselt esitanud.

 

   8.-14.11.2014, Brasiilia   

Brasiilias Foz do Iguacus toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek ning selle raames ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) kohtumine. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul esimees Virgo Saarmets ja juhatuse liige Henn Jõks, samuti oli EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi liikmena kohal Meelis Eerik. Aastakoosolekul osales ka IAJ auesimees ja EKoÜ auliige Günther Woratsch Austriast. Kohal olid kokku 66 riigi esindajad (Euroopast 35 riiki).

Seekordsel 57. aastakoosolekul võeti vastu kaks uut liiget – Egiptus ja Lesotho – ning valiti järgmiseks kaheks aastaks uued juhtorganid. IAJ uus president on senine esimene asepresident Cristina Crespo Uruguaist ning uueks esimeseks asepresidendiks (s.o IAJ tõenäoliseks järgmiseks presidendiks) Christophe Regnard Prantsusmaalt, kes jätkab ka EAJ presidendi ametis. Ülejäänud asepresidentideks valiti Rafael de Menezes (Mehhiko), Jose Manuel Igreja Matos (Portugal), Cagney Musi (Lõuna-Aafrika Vabariik), Gaetano Pagone (Austraalia) ja Duro Sessa (Horvaatia). IAJ peasekretariaat jätkab tegutsemist Roomas ning senise peasekretäri Giacomo Oberto (Itaalia) juhtimisel. Senine IAJ president Gerhard Reissner Austriast nimetati IAJ auesimeheks.

IAJ võttis vastu resolutsioonid, toetamaks kohtunike tegevust ja taunimaks ebademokraatlikke ilminguid Ida-Timoris (kõik rahvusvahelise koostöö raames riigis töötavad Portugali kohtunikud saadeti maalt välja), Iraagis, Jeemenis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Kongo DV-s (õiglast palka nõudvat 35-t streikivat kohtunikku ähvardatakse ametist kõrvaldamisega) ja Peruus (riik ei ole täitnud konstitutsioonikohtu otsust, millega kohustati taastama kohtunike palk, IAJ toetas Peruu kohtunike poolt esitatud petitsiooni võimalikult kiiret läbivaatamist Ameerika inimõiguste komisjonis – Inter-American Commission on Human Rights). Vastu jäid võtmata ebapiisavalt ettevalmistatud resolutsioonid, mis puudutasid olukorda Uruguais (kohtunikele ministritega võrdse palga nõue), Costa-Ricas ja Puerto-Ricos (Ülemkohtu esimees kõrvaldas kolm kohtunikku ametist ajaleheartikli põhjal, milles neid nimetati korruptantideks, ilma et mingit ametlikku menetlust oleks nende suhtes alustatud).

Aastakoosolekul muudeti mõningal määral IAJ põhikirja, nähes ette, et töörühmade liikmeteks ei pea enam tingimata olema liikmesühingute delegaadid, vaid need valitakse eraldi. Samuti kinnitati IAJ eelarve kogusummas 68 474 eurot, mis moodustub liikmemaksudest (Eesti panus 352 eurot) ja pangaintressidest.

Väga olulise uuendusena seati sisse standardküsimustikud nii IAJ liikmeks astuda soovivatele organisatsioonidele kui ka olemasolevate liikmesorganisatsioonide perioodiliseks monitoorimiseks. Liikmete esmakordne monitoorimine leiab aset juba järgmisel aastal ning asjakohasele küsimustikule tuleb vastata hiljemalt 30. aprilliks 2015.

Kiideti heaks IAJ tegevusprioriteedid 2015–2018:

  1. Edendada sõltumatute kohtunike ühingute loomist, andes neile juhiseid ja toetades nende tegevust.

  2. Võitlus korruptsiooniga kohtusüsteemi sees.

  3. Täiendada kohtunike sõltumatust käsitlevaid rahvusvahelisi õiguslikke instrumente.

IAJ nelja valdkondliku töörühma (study commission) järgmise aasta uurimisteemadeks valiti: 1. (kohtusüsteemi staatuse töörühm) tõhus kohtuhaldus vs kohtuniku sõltumatus; 2. (tsiviilõiguse ja -protsessi töörühm) eksperttunnistajad kohtus; 3. (kriminaalõiguse ja -protsessi töörühm) korruptsioon; 4. (avaliku ja sotsiaalõiguse töörühm) töölt vallandamine põhjuste tõendamine.

Seekordsel aastakoosolekul osalesid Eesti delegaadid 1. töörühmas, mille aruteluobjektiks oli "meedia (sh sotsiaalmeedia) kohtusaalis ja selle mõju kohtuniku sõltumatusele". Peamine järeldus, milleni töörühm jõudis, oli see, et probleemide vähendamiseks või ärahoidmiseks on esmatähtis vastastikune üksteise vajaduste mõistmine, mis eeldab mõlema poole (s.o kohtunike ja ajakirjanike) pidevat koolitamist.

EAJ koosolekul otsustati läkitada kirjad kujunenud olukordade taunimiseks Türgis (rünnatakse kohtunike sõltumatust), Slovakkias (põhiseaduse täiendustega on nähtud ette kohtunike hindamine, mis võib päädida ametist vabastamisega – vt ka CCJE kommentaare samal teemal) ja Kreekas (kohtunike palgatase küll konstitutsioonikohtu otsuse järel taastati, kuid varasemalt saamata jäänud palgavahet ei ole hüvitatud) ning moodustati delegatsioon, kes läheb tutvuma olukorraga Ukrainas. Delegatsiooni liikmeteks valiti EAJ president Christophe Regnard (Prantsusmaa), resolutsioonide ettevalmistamise töörühma juht Stephen Gass (Šveits) ja töörühma liige Meelis Eerik (Eesti).

IAJ aastakoosoleku raames toimus 12. novembril 2014 lisaks kõrgetasemeline rahvusvaheline keskkonnaõiguse konverents, mille põhiteemadeks olid juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaasjades ning kohtunike ja kohtuametnike koolitamine keskkonnaõiguse küsimustes.

Lisaks ametlikule osale korraldati meelelahutuseks osalejatele ekskursioonid Brasiilia-Argentiina piiril asuvale Iguassu joale ning Brasiilia-Paraguai piiril asuvale Itaipu tammile.

Järgmine EAJ koosolek toimub 14. mail 2015 Poolas Gdanskis ning järgmine IAJ aastakoosolek leiab aset 3.-8. oktoobril 2015 Hispaanias Barcelonas.

 

   15.-18.05.2014, Küpros   

Küprosel Limassolis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek. Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osalesid aastakoosolekul aseesimees Peeter Pällin ja Rubo Kikerpill. Aastakoosolekul anti ülevaade töögruppide tööst, arutati olukorda Euroopa riikides ja, võeti vastu resolutsioonid Ukraina ja Türgi suhtes.

Töögrupp "Ways to Brussels" osales rahvusvahelisel konverentsil õiguse rollist Euroopa Liidus "Õiguse alused", kus vahetati mõtteid õigusvaldkonna tuleviku üle Euroopa Liidus lähiaastatel. Töögrupi sõnul on Euroopa Liidu tasandil lähiaastatel kaks põhilist arengusuunda: kodanike juurdepääs õigusemõistmisele ja tendents taandada õigusemõistmist efektiivsusele ja statistikale.

Resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp valmistas ette resolutsioonid Türgi ja Ukraina kohta. Türgis on peamiseks mureks sealse Kohtute Haldamise Nõukoja valimiste mõjutamine valitsuse poolt. Türgi esindaja sõnul on valitsus koostanud nimekirja talle lojaalsetest kohtute haldusnõukogusse kandideerivatest kohtunikest ning toetab nende kandidaatide valimiskampaaniat. Nimekirja kuuluvad kandidaadid saavad valitsuselt organisatsioonilist ja finantsilist tuge, et reisida mööda maad ja kohtuda eri piirkondade kohtutes kohalike kohtunikega. Nimekirja mittekuuluvad kandidaadid seevastu on mitmetel juhtudel ebaseaduslikult ja nende tahte vastaselt üle viidud tööle kaugetesse maapiirkondadesse. EAJ üldkoosolek võttis vastu resolutsiooni, milles kutsub Türgi valitsusvõime mitte mõjutama Kohtute Haldamise Nõukoja valimisi, rõhutab nõukotta kuuluvate kohtunike sõltumatuse tähtsust. EAJ jälgib valimiste käiku spetsiaalse komitee abil.

Ukrainas oli 14. maiks toime pandud kümneid rünnakuid kohtute ja kohtunike vastu. Ühel juhtumil on rünnaku tagajärjel hukkunud üks kohtunik. Tuvastamata isikud on tunginud relvadega kohtusaali ja takistanud õigusemõistmist, mõnel juhtumil on põlema pandud kohtumaja. Kohtunikud on soovinud oma tööd jätkata, kuid turvalisuse kaalutlustel on nad mitmes piirkonnas pidanud töötama kodus. EAJ üldkoosolek võttis vastu resolutsiooni, milles kutsub valitsusvõime üles viivitamatult tagama õigusemõistmisega tegelevate isikute turvalisus.

Poolas jõustus 2012. aastal seadus, mis külmutas kohtunike palgad. Poola Konstitutsioonikohus leidis, et palkade külmutamine oli majanduskriisi tingimustes põhjendatud. Mitmed Poola kohtunikud on pöördunud põhiseaduskohtu otsuse järgselt Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kus vaidlused on hetkel pooleli. Poola esindaja palus EAJ presidendil avaldada toetust EIK-i pöördunud kohtunikele.

Järgmine Euroopa Kohtunike Ühingu koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) aastakoosoleku raames 8.-14. novembril Brasiilias Foz do Iguacus.

 

   06.-10.10.2013, Ukraina   

Ukrainas Jaltas toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Aastakoosoleku raames toimus ka konverents, mis käsitles kohtusüsteemi omavalitsusorganite rolli. Konverentsil rõhutati omavalitsusorganite, eriti kohtute haldamise nõukoja laadsete organite tähtsust kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamisel. Seejuures on oluline, et kohtute haldamise organites ei kalduks jõujooned täitevvõimu kasuks.

Aastakoosolekul tegelesid töögrupid lastega seotud vaidluste lahendamisega, töötervishoiu küsimuste ja keskkonnakuritegude menetluse problemaatikaga.

IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek, kus arutati Euroopa päevakajalisi probleeme.

Gruusias on loodud parlamendikomisjon, mille ülesandeks on uurida kõiki aastatel 2005-2012 tehtud kohtulahendeid eesmärgiga tuvastada kohtusüsteemi minetusi. Hinnangu antud küsimusele andsid nii EAJ töögrupp kui ka Veneetsia komisjon, kelle arvamuste kohaselt kohtusüsteemivälise organi tegevus kohtulahendite vigade uurimisel ei vasta võimude lahususe ja kohtusüsteemi iseseisvuse põhimõttele ega ka rahvusvahelistele standarditele.

Hispaanias valmistatakse ette kohtureformi, mille käigus soovitakse muuta ka kohtute haldamise nõukoja koosseisu selliselt, et kohtunikud jääksid seal vähemusse. EAJ võttis vastu sellist arengut tauniva resolutsiooni.

Analoogiline olukord on aset leidnud Prantsusmaal, kus kohtureformi tulemusena on kohtunikud sealses kohtute haldamise nõukojas vähemuses. Kuigi president Hollande lubas valimiste ajal endine olukord taastada ei ole seda tänaseks tehtud. Seejuures on huvipakkuv, et üks teine (EAJ mittekuuluv) prantsuse kohtunike ühing ei toetanud poliitiliste arutelude ajal ideed kohtunike enamusest KHN-s.

Sloveenias suvel jõustunud kohtute seaduse muudatuste tulemusena loodi kohtute efektiivsuse tõstmise ettekäändel kohtute inspektorid, kes kontrollivad kohtuesimeeste tööd. Inspektorid on ametnikud, mitte kohtunikud. EAJ president koostas kirja Sloveenia võimudele, milles avaldas muret selliste arengute üle.

Ungaris langetati 2012. a-st kohustuslikku kohtunikupensioni iga 70-lt 62 eluaastale. Euroopa Kohus leidis, et eesmärk standardiseerida avaliku sektori teenistujate pensioneerumise iga ja luua paremini tasakaalustatud teenistujate vanuseline struktuur on aktsepteeritav sotsiaalpoliitika osa. Samas leidis kohus, et ungari kohtunikel oli õiguspärane ootus jääda ametisse kuni 70-nda eluaastani ning et kohtunike kohustusliku pensioniea järsk langetamine 8 aasta võrra ei ole selle eesmärgi saavutamiseks kohane meede. Selle otsuse valguses muudeti seadust selliselt, et kohtunike kohustusliku pensioni iga vähendatakse järk-järgult 65 eluaastani aastaks 2023. 229-st ametist lahkuma sunnitud ungari kohtunikust soovis otsuse mõjul tööd jätkata 56; 173 valis 1 aasta palga suuruse kompensatsiooni.

 

   23.-25.05.2013, Šveits   

Šveitsis St. Gallenis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

 

   11.-15.11.2012, USA   

Ameerika Ühendriikides Alexandrias toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ, International Association of Judges) aastakoosolek.

Toimusid organisatsioonisisesed valimised ning uueks IAJ presidendiks valiti Gerhard Reissner Austriast. Samuti toimusid regionaalgruppide, sh Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ, European Association of Judges) organite valimised ning uueks EAJ presidendiks sai Christophe Reignard Prantsusmaalt.

IAJ koosoleku raames toimunud EAJ koosolekul arutati peamiselt Euroopa majanduskriisist tulenevaid probleeme. Endiselt on Euroopas teemaks kärped, sh kohtusüsteemi puudutavad kärped. Arutati kohtunike palkade vähendamise, palkade külmutamise, pensionisüsteemi reorganiseerimise ja kohtusüsteemi finantseerimisega seotud küsimusi. Nimetatud teemade osas on EAJ varem vastu võtnud seisukohti ja resolutsioone, mille juurde jäädi selgi korral.

Kuivõrd IAJ koosolekut võõrustas Ameerika Ühendriikide Patendi ja Kaubamärgi Amet, seondusid koosolekuga seotud teemad vastava temaatikaga. Lisaks IAJ peaassambleele ning regionaalgruppide koosolekutele toimusid ka intellektuaalset omandit puudutavate töögruppide koosolekud. Töögruppides arutati kaubamärgi regulatsiooni erinevates riikides, intellektuaalse omandi probleeme konkurentsiõiguse vaatepunktist, samuti intellektuaalse omandi vaidluste menetluskorda. Töögruppide kokkuvõtted avaldatakse IAJ kodulehel.

Külastati Georgetowni ülikooli õiguskeskust, Ameerika ülikooli õigusteaduskonda, vastuvõtu korraldas George Washingtoni õiguskeskus, New Yorgi Intellektuaalse Omandi Ühing ja Washington Circuit Advokatuur. Kohtuti Ameerika Ülemkohtu kohtunik Sonia Sotomayoriga. IAJ koosoleku korraldas Ameerika Föderaalkohtunike Ühing.

Järgmine IAJ koosolek toimub aasta pärast Ukrainas.

 

   10.-12.05.2012, Holland   

Hollandis Amsterdamis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ, European Association of Judges) aastakoosolek.

Aastakoosolekul arutati olukorda Euroopa riikides. Nagu ka mitmel varasemal koosolekul andsid tooni majanduskriisist tulenevad probleemid.

Poolas on kohtunike palgad külmutatud, samal ajal on teiste võimuharude palku isegi tõstetud. Kohtunike hinnangul halvenesid kohtunike ja teiste võimuharude esindajate suhted märgatavalt pärast seda, kui osad kohtunikud saatsid jalgpallisõbrast peaministrile punase kaardi. Praegu protestisid poola kohtunikud kohtute seaduse "ebaseadusliku" vastuvõtmise, kohtunike koolituse allutamise üle Justiitsministeeriumile, uute kohtunike ametisse nimetamise, karjäärisüsteemi puudumise jm küsimuste üle. EAJ saadab Poola ametivõimudele kirja, milles tunneb olukorra üle muret kohtunike koolituse ja palga osas. Samas tõdeti koosolekul, et puuduvad seaduste vastuvõtmist puudutavad rahvusvahelised standardid ning ka teiste küsimuste osas pole alust hetkel sekkuda.

Mõistetavalt on palga vähendamise probleem ka Kreeka kohtunikel. Kohtunike palku vähendati 38,5% ning proportsionaalselt rohkem kui teistel ametiisikutel. Siin põrkusid esiteks palga ebaproportsionaalse vähendamise probleem ja teiseks palga vähendamine tasemeni, mis ei taga kohtuniku ametiväärikust, kuid nendele probleemidele tuli läheneda riigi majandusliku võimekuse võtmes. EAJ võttis vastu üsna tasakaalustatud sõnastuses resolutsiooni, mis tuletab kreeka võimudele meelde kohtunike palku puudutavaid rahvusvahelisi põhimõtteid.

Belgia esindaja andis ülevaate probleemidest kohtunikupensioniga. Kohtuniku pensioniiga tõsteti Belgias 62 eluaastani (teistel 59) ning muudeti pensioniõiguse tekkimist selliselt, et kõik kohtunikud ei pruugi seda välja teenida (eelkõige näiteks esmalt advokaadina tegutsenud kohtunikud). Antud hetkel ei pidanud belgia esindaja EAJ hinnangut selles küsimuses veel vajalikuks.

Samas on märgata ka majanduskriisi leevendumise märke. Näiteks on kohtunike kriisieelne palk taastatud Islandil ja Iisraelis.

Ungaris on loodud kohtuhaldusasutuse laadne amet, mille juht valitakse parlamendi poolt (s.o kohtunike osavõtuta) 9-ks aastaks (tagasivalimisõigusega). Tekkinud on võimupüramiid, kuna selle asutuse juhil on õigus otsustada kohtunike ametisse nimetamist, eelarvet jm küsimusi, mille osas sealse kohtute haldamise nõukoja otsused on vaid soovituslikku laadi. Selline regulatsiooni tekitas paljudes kolleegides küsimusi, kuid ungari esindaja leidis, et praktilised probleemid puuduvad ning mingit sekkumist ei ole vaja. Väidetavalt on lahendatud ka kohtuniku nõusolekuta ühest kohtust teise üleviimise probleem ja kohustusliku pensioniea langetamine, mille tulemusena tuli ametist lahkuda ca 200 kohtunikul. Päris selgeid vastuseid siiski ei saadud.

Organisatsioonilisest tegeleti liikmelisuse nõuetega. Kuigi EAJ oli nõus leevendama liikmetele esitatavaid nõudeid, leiti, et sisse tuleks viia kõigi liikmete perioodiline hindamine. Hindamise kriteeriumiks ei ole seejuures mitte vastava riigi kohtuvõimu sõltumatus, vaid kohtunike ühingu tegevus. Riigi kohtusüsteemis probleemide tekkimisel saab EAJ juhtida vastava kohtunike ühingu tähelepanu vajadusele reageerida. Kui ühing seda ei tee võib see olla aluseks liikmelisuse lõpetamiseks või EAJ omaalgatuslikule sekkumisele (näiteks kui riigi kohtunike ühing on tugeva surve all). Üldistatuna tähendab see suuremat rahvusvahelist kontrolli tagamaks liikmeks olevate kohtunike ühingute põhikirjaliste eesmärkide täitmist. Kuivõrd seda põhimõtet soovitakse kohaldada ka Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ, International Association of Judges) osas, arutatakse antud küsimust sügisesel koosolekul.

Järgmine EAJ koosolek toimub IAJ aastakoosoleku raames novembris.

 

   04.-08.09.2011, Türgi   

Türgis Istanbulis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Põhimõtteline küsimus sellest, mida tähendab kohtusüsteemi ja kohtunike ühingute iseseisvus ja sõltumatus, tekkis uute liikmete vastuvõtmisel. IAJ liikmeks saavad nimelt olla vaid (sh) sellele kriteeriumile vastavad ühingud (IAJ on näiteks varem tagasi lükanud Venemaa, Kasahstani jt liikmelisustaotlused). Lõuna-Ameerika ja Aafrika riigid leidsid, et liikmelisuskriteerium on liiga range ning kehtib ainult uute liikmete, mitte aga olemasolevate liikmete suhtes. Euroopa riigid kartsid, et lati allatoomine toob kaasa IAJ autoriteedi languse. Tekkis küsimus, kas kohtunike ühing saab olla iseseisev ja sõltumatu riigis, kus kohtusüsteem seda ei ole. Teisest küljest on just viimasel juhul vaja toetada kohtunike ühingu püüdlusi kohtusüsteemi iseseisvuse ja sõltumatuse eest võitlemisel. Seda saab teha IAJ liikmena. Mööndi, et ka liikmeks olevate Euroopa riikide hulgas võib olla neid, kelle kohtusüsteem või ühing viidatud kriteeriumile enam ei vasta (näiteks kohtunike vähemus Kohtute Haldamise Nõukodades, ühingu tegevuse finantseerimine riigi poolt vms). IAJ liikmelisuse lõpetamise aluseks on praegusel juhul vaid liikmemaksu mittetasumine.

Sellel solidaarsuse ja autoriteedi skaalal jõuti järgmisele lahendusele: IAJ muudab oma põhikirja selliselt, et IAJ liikmelisust saab lõpetada ka muul juhul kui liikmemaksu mittetasumisel, viiakse sisse iga riigi perioodiline monitooring; leiti, et kohtusüsteemi iseseisvus ei ole aluseks kohtunike ühingu iseseisvumise üle otsustamisel.

Neid põhimõttelisi seisukohti rakendati konkreetsete riikide suhtes. Avalikul hääletamisel ja ühegi vastuhääleta võeti IAJ liikmeks Benin, liikmete soovil salajasel hääletamisel ja väga napi häälteenamusega (1-2 häält) võeti liikmeks Alžeeria, Kasahstan ja Ukraina.

IAJ koosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek. Koosolekul arutati Euroopas päevakorral olevaid küsimusi.

Serbias on jätkuvalt probleemiks kohtunike ümbernimetamine. Alates sellest aastast kaotasid kõik Serbia kohtunikud ameti ning pidid ametisse nimetamist uuesti taotlema. Umbes 800 kohtunikku uuesti ametisse ei nimetatud. EAJ on selle olukorra juba hukka mõistnud nagu ka Euroopa Komisjon ja OSCE. Selle surve tõttu toimub praegu Serbias kohtunike ümbernimetamise uus läbivaatamine, kuid ka nüüd mitte piisavalt läbipaistvalt. Arvestades asjaolu, et sama soovitakse läbi viia ühes Lõuna-Ameerika riigis, suunas EAJ antud küsimuse IAJ peaassambleele. IAJ resolutsiooni kohaselt võib eluaegselt ametisse nimetatud kohtunikku ametist vabastada üksnes distsiplinaarmenetluse käigus (mis peab vastama ausa menetluse põhimõttele) või kui kohtunik ei ole suuteline oma ametikohustusi täitma.

Probleemid Slovakkias on juurde saanud veel ühe vindi. Meeldetuletusena: mõned aastad tagasi tugevdas tollane justiitsminister kohtuvõimu iseseisvust ja võim anti riigikohtu esimehele. Seejärel nimetati sama justiitsminister Slovakkia riigikohtu esimeheks. Saades riigikohtu esimeheks asus ta väidetavalt võimu kuritarvitama (distsiplinaarmenetluse mõjutamine, kohtunike ametisse nimetamise mõjutamine, kohtuesimeeste ametist vabastamine jms). Nüüd aga sai võimule opositsioon, kes on välja töötanud eelnõu, millega riigikohtu esimehe volitusi vähendatakse täitevvõimu kasuks. EAJ resolutsioone ettevalmistav töögrupp arutas seega huvitavat küsimust: kas antud juhul lähtuda nn teoreetilisest vaatenurgast, mille järgi oleks kohtuvõimu iseseisvuse vähendamine taunitav või arvestada reaalset olukorda, mis nõuab muutusi. Töögrupp leidis, et lähtuda tuleb põhimõtetest. EAJ nõustus töögrupiga. Leiti, et isegi juhul, kui riigikohtu esimehe käitumist pidada vähemalt vastuoluliseks, tuleb asuda seisukohale, et kohtuvõimu sõltumatuse ja iseseisvuse vähendamine täitevvõimu kasuks ei saa olla aktsepteeritav.

Ka Itaalias on ettevalmistamisel reform, millega vähendatakse kohtuvõimu autonoomsust ning muudetakse sealse Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu selliselt, et kohtunikud jäävad selles vähemusse. Tänu majanduslangusele on aga see reform seiskunud.

IAJ aastakoosoleku raames arutati kahel päeval töögruppides järgmisi teemasid:

  1. kohtusüsteemi iseseisvuse majanduslikud eeldused;

  2. kohtulahendite tunnustamine ja täitmine;

  3. kuritegelik ühendus: tuvastamine, kinnipidamine ja konfiskeerimine;

  4. töötusega seotud probleemid.

Järgmine IAJ aastakoosolek toimub novembris 2012.

 

   06.-07.05.2011, Malta   

Maltal toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

Koosolekul arutati probleeme erinevate riikide kohtusüsteemides.

Kõige teravam on probleem Slovakkias. Slovakkias on võim koondunud Riigikohtu esimehe kätte, kes oli endine justiitsminister ja kes omab tugevaid poliitilisi kontakte. Riigikohtu esimees kontrollib Kohtute Haldamise Nõukoda, kohtunike ja kohtuesimeeste ametisse nimetamist ja distsiplinaarmenetlust. Olukord on viinud Slovakkia Kohtunike Ühingu lagunemiseni, mille kohaselt kuulub 1400-st kohtunikust ühingusse 350 ning viimasel aastakoosolekul viibis neist 50. EAJ tähelepanu olukorrale on juhtinud Slovakkias asuvad välisriikide saatkonnad. EAJ resolutsioone ettevalmistavale töögrupile anti ülesandeks antud küsimusega tegeleda.

Ungari parlamendi valimised võitis eelmisel aastal erakond, kes omab 2/3 häältest parlamendis. Aprillis 2011 läbis parlamendi uus põhiseadus, mis sätestab olulised muudatused ka kohtusüsteemis. Peamine probleem seondub kohtunike pensionieaga. Kohtunike pensioniiga alandati 70. eluaastalt 65-ni. Seejuures kehtestab rakendussäte, et kohtunikud, kes on järgmise aasta jaanuaris 62-aastased peavad siirduma pensionile. Sätet põhjendati sellega, et kohtusüsteemis töötab liiga palju kohtunikke, kes on olnud kohtunikud ka nõukogude režiimi ajal. Regulatsioon puudutab 274 kohtunikku (u 10% kohtunike koguarvust).

Itaalia kohtureformi käigus kavandatakse muuta Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu ning kohtunikest liikmed jääksid sellisel juhul vähemusse. Itaalia avaldas, et pöördub selle küsimusega täpsemalt EAJ poole järgmisel koosolekul.

Bulgaarias oli probleemiks kohtunike survestamine teiste võimuharude esindajate poolt meedia vahendusel. Raportööriks määras EAJ esimees Meelis Eeriku, visiit riiki toimus jaanuaris. Koosolekul arutati valminud raportit, milles leiti, et täitevvõimu poolt meedias kohtuvõimu süüdistamine korruptsioonis ja ebakompetentsuses survestab asjaomaseid kohtunikke, ohustab kohtusüsteemi iseseisvust ja seaduste ühetaolist kohaldamist. Raport tegi kriitilisi märkusi ka Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu ning tegevuse läbipaistmatuse suhtes kohtunike ametisse nimetamisel ja edutamisel. EAJ otsustas raportit arutades, et täiendava resolutsiooni vajadus puudub ning arvestades, et Bulgaaria on uue EL liikmena jätkuva tähelepanu all, saadab raporti Euroopa Nõukogule ja Komisjonile. Samuti edastab EAJ raporti Bulgaariat peatselt külastavale ÜRO inimõigustega tegelevale ametiisikule.

Prantsusmaa teavitas EAJ-d, mille kohaselt hiljutiste seadusemuudatuste kohaselt on Kohtute Haldamise Nõukojas kohtunikud vähemuses. Valitsuse liikmed ja Prantsusmaa president on avalikult kohtunikke meedia kaudu rünnanud. Näiteks oli Prantsusmaal juhtum, mille järgi vabastati vanglast süüdimõistetu, kes pani toime uue tapmise. President avaldas seisukoha, mille järgi pidas ta antud juhtumis vastutavaks kohtunikku, kes süüdimõistetu vanglast vabastas. Prantsusmaa EAJ-lt resolutsiooni ei taotlenud.

Bosnia ja Hertsegoviinas algatati distsiplinaar- ja kriminaalmenetlust kohtuniku vastu, kes mõistis süüdi "puutumatu" prominendi. Ühingu esindajat koosolekul ei viibinud ning EAJ seisukohta selles küsimuses ei kujundanud.

Järgmisena arutati EAJ varasemate resolutsioonide täitmist.

Islandil oli probleemiks palkade ebaproportsionaalne vähendamine võrreldes teiste võimuharudega. EAJ saatis kirja pea- ja justiitsministrile, kuid vastust ei ole saadud. Islandi esindaja teavitas, et reaktsioonina on siiski tõstetud osade kohtunike palku: Islandi Riigikohtu liikmete ja suurima kohtu – Reykjaviki ringkonnakohtu kohtunike palku. See regulatsioon on põhjustanud kohtunike hulgas rahulolematust. EAJ otsustas küsida Islandi ametivõimudelt uuesti vastust varasemale kirjale.

Serbias oli probleemiks kohtunike ümbernimetamine, mille tulemusena kaotas ameti 1/3 kohtunikke. EAJ on mõistnud selle resolutsiooniga hukka ja saatnud resolutsiooni Serbia ametivõimudele (presidendile, peaministrile, ombudsmanile, jutsiitsministrile, presidendi nõukogule, konstitutsioonikohtu esimehele) ja samuti Euroopa institutsioonidele (Euroopa Komisjoni presidendile ja asepresidendile, EL laienemise volinikule, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogule, Veneetsia Komisjonile jt-le). Vastus saadi Serbia ombudsmanilt ja Veneetsia Komisjonilt. Euroopa Liit on probleemist teadlik. EAJ viibis ka Euroopa Komisjoni esindajana Serbias.

EAJ tegutseb jätkuvalt Euroopa Nõukogu juures tegutsevates Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogus, kus EAJ-l on vaatleja staatus, samuti osaleb CEPEJ-i istungitel (European Commission for the Efficiency of Justice).

Tegeleti ka organisatsiooniliste küsimustega. Jätkub arutelu, millised peaksid olema EAJ liikmetele esitatavad kriteeriumid – kas lisaks kohtunike ühingu iseseisvusele ja sõltumatusele peaks seda ka riigi kohtusüsteem olema jm. EAJ juhtimise abistamiseks loodi täidesaatev komitee Saksamaa, Belgia ja Horvaatia esindajatest. Euroopa institutsioonide juurde loodi komisjon Belgia, Saksamaa, Hollandi ja Taani esindajatest. EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi koosseis, kuhu kuulub ka Eesti, kinnitati alalisena.

Järgmine EAJ koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu aastakoosoleku raames septembris.

 

   26.-28.01.2011, Bulgaaria   

Esimees Meelis Eerik viibis Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) raportöörina Bulgaarias.

Bulgaarias on probleemiks täidesaatva võimu püüe kohtuvõimu mõjutada. Eelkõige seisnes see püüdluses mõjutada kohtunikke mõistma kõmulistes kriminaalasjades pikaajalisi vanglakaristusi, vastasel korral ähvardades kohtunikke sanktsioonidega ning süüdistades neid meedia kaudu korruptsioonis. Samuti on mõjutusi täheldatud sealse Kohtute Haldamise Nõukoja (KHN) poolt, mida on peetud politiseeritud organiks ning kus kohtunikest liikmed on vähemuses. KHN-i otsustest on enim kriitikat pälvinud kohtuesimeeste ametisse nimetamine. Vastavalt raportööri ja EAJ resolutsioone ettevalmistava töögrupi soovitusele otsustas EAJ saata Bulgaariasse oma esindajad olukorraga tutvuma.

Delegatsiooni kuulus lisaks raportöörile ka EAJ president Gerhard Reissner (Austria) ja Hollandi Kohtunike Ühingu esindaja Maarten Steenbeek.

Delegatsioon kohtus Sofias Bulgaaria Riigikohtu esimehega, Kõrgema Konstitutsioonikohtu esimehe ja liikmetega, Kohtute Haldamise Nõukoja esimehe ja liikmetega, advokatuuri esimehega, justiitsministriga, siseministriga, Euroopa Komisjoni esindajaga, mittetulundusühingute esindajaga (Open Society Institute), Hollandi suursaadikuga ning Bulgaaria Kohtunike Ühingu liikmetega. Delegatsioon andis ajakirjanikele ka pressikonverentsi.

Järgnevalt koostab delegatsioon raporti, mida arutatakse järgmisel EAJ koosolekul. EAJ järgmine koosolek toimub mais.

 

   07.-11.11.2010, Senegal   

Senegalis Dakaris toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Avaistungit juhatas Senegali president valitsuskabineti juuresolekul. Aastakoosolek kuulas ära IAJ presidendi, regionaalsete gruppide presidentide, ÜRO esindaja jt ettekanded.

IAJ töögrupid tegelesid kõikide riikide võrdluses järgmiste teemadega. I töögrupp: kohtusüsteemi sõltumatuse objektiivsed ja subjektiivsed kriteeriumid; II töögrupp: internet ja andmekaitse; III töögrupp: inimkaubandus; IV töögrupp: andmekaitse töösuhetes.

IAJ liikmelisust soovivad taotleda mitmed riigid Aafrikast, aga ka Ukraina, Kasahstan jt. Jätkuvalt on diskussiooni objektiks millistele kriteeriumidele peavad IAJ liikmeks võetavate riikide kohtusüsteemid vastama. Kasahstanile on IAJ liikmelisuse andmisest ka eelmisel aastal keeldutud. Lähtudes eeltoodust otsustas IAJ presidentide komitee uute liikmesriikide vastuvõtmise küsimust päevakorda mitte lülitada.

IAJ uueks presidendiks valiti Fatoumata Diakite Elevandiluurannikult ning esimeseks asepresidendiks Gerhard Reissner Austriast.

IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

EAJ kuulas ära raporti EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi tööst ning otsustas toetada enda esindajate saatmist Bulgaariasse. Bulgaarias on probleemiks täidesaatva ja seadusandliku võimu püüe kohtuvõimu mõjutada. Samuti on mõjutusi täheldatud sealse Kohtute Haldamise Nõukoja poolt, kelle liikmete nimetamist on peetud politiseerituks.

EAJ toetas ka töögrupi ettepanekut saata kiri Islandi pea- ja justiitsministrile, milles rõhutada vajadust kohelda palkade vähendamise kontekstis kõiki võimuharusid võrdselt ning seda, et see protsess peab olema läbipaistev.

Serbias otsustati ümbernimetada kõik riigi kohtunikud, mille tulemusena 1/3 kohtunikest kaotas ameti. EAJ on kevadel vastu võetud resolutsiooniga selle hukka mõistnud. EAJ võttis seekord vastu resolutsiooni, milles tõdes, et Serbia võimud ei ole rikkumist kõrvaldanud, kutsus veelkord võime üles täitma üldtunnustatud põhimõtteid ning Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) deklaratsioone. EAJ jätkab antud küsimusega tegelemist.

Eraldi teema puudutas kohtunike palkade vähendamist, mis on aktuaalne mitmes riigis. EAJ võttis vastu üldsõnalise resolutsiooni, milles avaldas muret olukorra kohta Islandil, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Leedus, Iisraelis ja Sloveenias. Samas valmis ka võrdlev uuring kohtunike palkade suurusest Euroopas.

EAJ jätkab ka olukorra jälgimist Slovakkias. Slovakkia uus valitsus püüab teha muudatust seadusandlusesse, millega soovib vähendada sealse Kohtute Haldamise Nõukoja volitusi.

Prantsusmaal toimub samuti Kohtute Haldamise Nõukoja reform ning 2011 valitakse nõukoda, milles on mittekohtunikud enamuses.

Itaalias püütakse kohtumenetluse kiirendamise ettekäändel muuta ka kohtusüsteemi, sh Kohtute Haldamise Nõukoja koosseisu. Itaalia küsimusega asub tegelema EAJ töögrupp. Töögrupp asub tegelema ka Hispaania ja Portugali palkade vähendamise küsimusega.

Tulenevalt Euroopas süvenevast populismist arutati ideed luua võimalused reageerida tekkivatele trendidele "proaktiivselt" ja mitte tegeleda ainult tagajärgedega. EAJ jätkab sellise strateegilise lähenemise arutamist edaspidi.

Ka EAJ valis endale järgmiseks kaheks aastaks uue presidendi. EAJ uus president on Gerhard Reissner Austriast.

 

   06.-07.05.2010, Prantsusmaa   

Prantsusmaal Bordeaux's toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

Arutati erinevate riikide päevakajalisi küsimusi.

Islandil on endiselt päevakorras kohtunike palkade vähendamise küsimus. Selle teemaga tegeleb EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp.

Türgi esindaja teavitas, et Türgi justiitsministri arvates ei saa ükski kohtunik, kes on Türgi kohtunike ühingu liige, olla sõltumatu ega teha erapooletuid otsuseid. Türgi esindaja arvates võib selline arusaam olla tekkinud sellest, et kohtunike ühing on Türgis suhteliselt noor organisatsioon.

Serbias otsustati ametisse ümbernimetada kõik riigi kohtunikud. Kohtunike ümbernimetamist põhjendati vajadusega võidelda korruptsiooniga ning lahendada teisi kohtusüsteemi probleeme. 2009. a detsembris toimunud ümbernimetamise kriteeriumid olid ebaselged ning hulk seniseid kohtunikke peavad ametist lahkuma. EAJ võttis vastu resolutsiooni, millega mõistis kohtunike ümbernimetamise hukka.

Bulgaarias on mitmed ministrid kasutanud ajakirjandust selleks, et kütta üles avalikkuse ootust hulgaliste politseioperatsioonide käigus kinni peetud kahtlustatavate rangeks karistamiseks. Neid kohtunikke, kes vabastavad vahistatuid või ei mõista täitevvõimu jaoks piisavaid karistusi, süüdistatakse avalikult seotuses kuritegeliku maailmaga. Selles kontekstis räägitakse ka vajadusest kohtusüsteemi reformida. Bulgaaria Kohtunike Ühing palus saata riiki EAJ esindajad, selle küsimusega tegeleb vastav töögrupp.

EAJ toetas ka Ibero-Ameerika regionaalse grupi resolutsiooni Venezuela kohtuniku vabastamiseks. Nimelt vabastas Venezuela kohtunik kinnipeetu, kes oli vahi all viibinud süüdistuseta 2 aastat. Kuigi sellise vabastamise näeb Venezuela seadus ette, vahistati kohtunik pärast sellise otsustuse tegemist ise.

Peamise küsimusena arutati aga olukorda Slovakkias. Slovakkias on probleemiks distsiplinaarmenetluste valikuline kohaldamine. Distsiplinaarmenetlusi algatab Slovakkia Riigikohtu esimees, kes oli endine justiitsminister. Justiitsministrina tugevdas ta kohtusüsteemi, andes Riigikohtu esimehele mõjuvõimu ja pädevust. Samas on ta heades suhetes ka praeguse justiitsministriga. Riigikohtu esimees omab läbi Kohtute Haldamise Nõukoja võimalust mõjutada distsiplinaarkolleegiumi. Distsiplinaarmenetlust kasutatavat eelkõige Riigikohtu esimees kritiseerivate kohtunike suhtes. Näiteks luges üks Slovakkia Riigikohtu liige lehest, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarasi taotlusega ta ametist vabastada, kuna on arutanud kahte kohtuasja liiga kaua. Nimetatud Riigikohtu liige on samas endine Riigikohtu aseesimees ja endine Slovakkia Kohtunike Ühingu esimees, osalenud mitmete seaduste, sh põhiseaduse väljatöötamisel ning tema lahendeid on hulgaliselt kirjastatud. Kohtunike suhtes on kasutatud ka muid mõjutusvahendeid. Näiteks on pikalt spetsialiseerunud kohtunikud üle viidud teise kolleegiumi, teise piirkonda jne. Samal ajal on Slovakkia kohtunike palk ja sotsiaalsed tagatised väga head. Kohtunikke valitsevat aga hirm ning soov kinni hoida heast palgast.

EAJ aastakoosolekul viibinud Slovakkia Kohtunike Ühingu esindaja ei palunud EAJ sekkumist. Infot olukorra kohta sai EAJ teistest allikatest – olukorra tõsidusele on viidanud Slovakkias asuvad välisriikide saatkonnad, kes on mh pöördunud ka oma riikide kohtunike ühingute poole. Ettekandjaks selles küsimuses oli ka meie ühingu auliige Günter Woratsch.

EAJ tõdes, et tekkimas on uus probleem, mis seisneb ohus kohtuvõimu iseseisvusele, kuid mis tõusetub kohtusüsteemist endast. Arutati, kas EAJ saab sekkuda ilma vastava riigi ühingu taotluseta olukorras, kus probleem on tõusetunud rahvusvahelise üldsuse huviorbiiti. Samuti tõstatas see küsimuse EAJ liikmetele esitatavatest nõuetest. Arvestades aga, et iga riigi kohtunike ühing peab olema võimeline oma liikmete eest seisma, otsustas EAJ, et esialgu piirdutakse olukorra jälgimisega ning suure tõenäosusega arutatakse järgmisel koosolekul küsimust kohtuniku iseseisvusest kohtusüsteemis sees.

Muudeti ka EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupi koosseisu. Iirimaa esindaja astus tagasi ning EAJ valis uueks liikmeks Suurbritannia esindaja. Töögrupis on järgmised liikmed: Šveits (Stephan Gass, esimees), Saksamaa (Lothar Jüneman), Eesti (Meelis Eerik), Suurbritannia (Lord Justice Richard Aikens), Portugal (Sergio Calheiros da Gama). Töögrupi sekretariaat asub Šveitsis.

 

   11.-15.10.2009, Maroko   

Marokos Marrakechis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

IAJ otsustas seoses liikmemaksu tasumata jätmisega välja arvata Peruu ja Burkina Faso. Kuivõrd mitmed riigid käendasid Boliivia liikmemaksu tasumist Boliivia suhtes väljaarvamist ei otsustatud. Vaatleja staatus omistati Aserbaidžaanile, liikmeks võeti Bermuuda. Tuline diskussioon leidis aset Kasahstani liikmelisustaotluse osas. Tundes muret kohtusüsteemi sõltumatuse ja inimõiguste olukorra pärast riigis, otsustas IAJ üldkogu Kasahstani taotlust liikmeks saamiseks mitte rahuldada ning pikendas tema vaatleja staatust 5 aasta võrra.

IAJ töögrupid tegelesid sellel aastal järgmiste teemadega: I töögrupp püüdis sisustada kohtuvõimu iseseisvuse mõistet; II töögrupp tegeles majandusvaidluste (sh rahvusvahelise majandusvaidluste) menetlemise probleemidega; III töögrupp suhtlusvahendite pealtkuulamise ja isiku õiguste kaitse piiritlemisega; IV töögrupp vanuselise diskrimineerimisega töösuhetes.

IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek, kus arutati probleeme Euroopas.

Raportiga esines eelmisel koosolekul loodud EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögrupp, kuhu kuuluvad Šveitsi, Saksamaa, Iirimaa ja Eesti esindajad. Töögrupp tegi suvel põhjalikku tööd ja koostas seisukohad Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Islandi, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Ukraina kaebuste osas. Kõigi kaebuste osas leidis töögrupp erinevatel põhjustel, et EAJ resolutsiooni vastuvõtmiseks puudub vajadus.

Seejuures toimus eraldi töögrupi koosolek Islandi kaebuse osas, kelle pöördumise sisuks oli kohtunike palga vähendamise probleem. Saksamaa esindajast raportööri seisukoha järgi ei ole kohtunike palga vähendamisel toimunud riivet Islandi põhiseadusega. Kuivõrd koosolekul tõid Islandi esindajad esile palga vähendamise ebaproportsionaalsuse erinevate võimuharude vahel, palus töögrupp esitada selle kohta täiendavad dokumendid ning jätkab selle küsimusega tööd.

Sloveenia esindajad teavitasid, et Sloveenia kohtunikud on pöördunud palga vähendamise küsimuses siseriiklikku kohtusse.

Slovakkias on endisest justiitsministrist Riigikohtu esimees koostöös praeguse justiitsministriga algatanud distsiplinaarmenetlusi teda kritiseerivate kohtunike, sh mõne Riigikohtu liikme suhtes. Osad kohtunikud on ametist vabastatud. EAJ otsustas selle küsimusega tegelemise suunata EAJ resolutsioonide ettevalmistamise töögruppi asjaolude selgitamiseks ja seisukoha andmiseks.

Ühtlasi arutati EAJ põhikirja muutmist presidentuuri valimise ja töö korraldamise aspektist ning tutvustati kohtunike palgakorralduse uuringut Euroopas, millega töö jätkub.

 

   15.-16.05.2009, Poola   

Poolas Krakovis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

Peamise küsimusena arutati kohtunike palgakorraldust. Arutati, kuidas peaksid kohtunikud käituma olukorras, kus esineb surve kohtunike palkade vähendamiseks. Mitmetes Euroopa riikides on kohtunike palku vähendatud või planeeritakse seda teha.

Lätis nägi kohtunike palgareform ette kohtunike palga iga-aastase tõusu. Majandusliku olukorra tõttu peatati reform eelmise aasta lõpus, vähendati kohtunikele makstavaid lisatasusid ning praegu planeeritakse kohtunike palkade vähendamist ca 15%.

Leedus vähendatakse kohtunike palka ca 12%, Konstitutsioonikohtu liikmetel 30%.

Islandil on kohtunike palku vähendatud 10-15%.

Iirimaa esindaja tõdes, et Iirimaa ja Islandi (Ireland – Iceland) vahe on 1 täht ja 6 kuud. Iirimaal tunnistavad teised võimuharud, et kohtunike palka vähendada ei saa, kuid kohtunikele on tehtud ettepanek vabatahtlikuks ja konfidentsiaalseks palga tagasimakseks 10% ulatuses.

Rumeenias kutsuvad poliitikud, sh president ja peaminister üles kohtusüsteemi mitte usaldama, süüdistades kohtunikke korruptsioonis ja asjatundmatuses, eriti kui kohus teeb otsuse riigi kahjuks. Kohtunike palku on vähendatud ning I astme kohtuniku palk on 1000 EUR ja kassatsioonikohtu liikme palk on 2000 EUR kuus.

Sloveenias on kohtunike palka vähendatud 4% ning planeeritakse täiendavat 8% vähendamist. Palga vähendamine toimub küll kõikjal avalikus sektoris, kuid samas ei ole kohtunike ja teiste võimuharude esindajate palk võrreldav.

Saksamaa esindaja möönis, et kaudselt on palgad vähenenud (näiteks 13 palga ärajäämine jm). Soomes kohtunike palka vähendatud ei ole, kuid samas palk ka ei tõuse. Gruusias pole majanduskriisigi.

EAJ tõdes, et kohtunikel tuleb arvestada reaalse majandusliku olukorraga ning kohtunike palga vähendamisel ei saa mööda vaadata ülemaailmsest majanduskriisist. Samas peavad riigid tagama kohtuniku palga, mis vastab kohtuniku ametiväärikusele ja vastutuse määrale, tagab kohtuniku sõltumatuse ja iseseisvuse ning arvestab elukalliduse kasvuga. EAJ kutsus riike üles neid põhimõtteid järgima.

EAJ muutis mõnevõrra resolutsioonide vastuvõtmise korda. Selle tingis probleem, mis tõusetus Poola pöördumise läbivaatamisel. Poola pöördus EAJ poole varem seoses kohtunike ebaproportsionaalse tasustamisega võrreldes riigi elatustasemega. EAJ esindajad kohtusid teiste võimuharude esindajatega ning kohtumisel märkis Poola rahandusminister, et EAJ resolutsioonis märgitud andmed ei vasta tegelikkusele. Poola esindaja selgitas, et nimetatu oli tingitud olukorra kiirest muutumisest. Selliste ebasoovitavate olukordade vältimiseks otsustas EAJ riikide pöördumise korral esmalt piirduda mure avaldamisega ning vastu võtta resolutsioon vaid siis, kui on täpsemalt faktilisi asjaolusid kontrollitud.

Seekord pöördusid erinevates küsimustes EAJ poole Rumeenia, Ukraina, Horvaatia, Island, Ungari, Sloveenia ja Bulgaaria. Olukorra selgitamiseks ja EAJ resolutsiooni ettevalmistamiseks moodustati Šveitsi juhtimisel töögrupp. EAJ presidendi Bjorn Solbakkeni (Norra) ettepanekul kuulub töögruppi ka Eesti. Töögruppi volitati tutvuma olukorraga kohapeal Rumeenias, töögrupp esitab raportid hiljemalt oktoobris toimuvale EAJ koosolekule.

 

   07.-11.09.2008, Armeenia   

Armeenias Jerevanis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) 51. aastakoosolek.

Aastakoosoleku kõige teravamaks küsimuseks osutus uute riikide liikmeksvõtmine. Liikmelisust taotlesid Alžeeria, Bosnia-Hertsegoviina ja Nigeeria. Raporti iga riigi kohta andsid kaks IAJ poolt volitatud kohtunikku – üks vastavast regioonist, teine mujalt – analüüsides eelnevalt vastava riigi seadusandlust, tutvudes kohapeal tegelike oludega, kohtudes riigitegelaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega. Vaatamata rapordite ning IAJ Presidentide Komitee positiivsele soovitusele, otsustas IAJ täiskogu nimetatud riike liikmeks mitte võtta. Põhjuseks oli üldistatult kahtlus kas nende riikide kohtusüsteem on tegelikult sõltumatu ja iseseisev. Samas otsustas IAJ täiskogu anda nendele riikidele vaatleja staatuse (vaatlejal hääleõigus puudub). Vaatlejateks võeti ka Benin, Kongo ja Serbia. Senine vaatleja Armeenia võeti IAJ liikmeks väga väikese häälteenamusega.

IAJ raames toimus ka regionaalsete gruppide, sh Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) koosolek. Probleemid Euroopas seonduvad peamiselt palkade ning kohtuvõimu politiseerimise katsetega. Palgad on probleemiks näiteks Poolas, kus on riigi elatustaset arvestades ebaproportsionaalselt madalad kohtunike palgad; Rootsis, kus on kehtestatud kohtunike individuaalpalgad ning sellest tuleneb kohtunike erinev kohtlemine; Sloveenias ja mujal. Kuivõrd palkade küsimus puudutab tulevikus järjest rohkem Euroopa riike otsustas EAJ teha vastava uurimuse olukorrast Euroopas. Kohtuvõimu politiseerimise katsed seonduvad näiteks Kohtute Haldamise Nõukoja sarnase organi kohtunikest liikmete vähendamise ja poliitikute osakaalu suurendamisega (Itaalia), kohtunike ametisse nimetamise politiseerimisega (Prantsusmaa) jne. Sloveenias on näiteks kohtunikele seatud mitmeid piiranguid – keelatud 3 aasta jooksul asuda tööle advokaadina, kehtestatud mitmed vastutust reguleerivaid normid. Sloveenias toimus ka 9.-11. juunini kohtunike streik. EAJ otsustas saata delegatsioonid Poolasse ja Rootsi, aitamaks pidada läbirääkimisi valitsusega. Varem on selline delegatsioon edukalt tegutsenud Ungaris.

Lisaks eeltoodule toimusid ka IAJ töögruppide koosolekud. I töögrupp tegeles kohtu- ja täidesaatva võimu tasakaalu küsimusega, leides muuhulgas, et kohtuvõim peab austama ka teiste võimuharude iseseisvust. Järgmise aasta teemaks valiti kohtuvõimu iseseisvuse hindamise subjektiivsed ja objektiivsed kriteeriumid. II töögrupp arutas mittevaralise kahju hüvitamisega seotud probleeme; III töögrupi teemaks oli seksuaalkuriteod: tänased probleemid ja efektiivsed lahendused. IV töögrupi teema oli vanemate õigused töötaja-tööandja suhetes.

Sellel aastal toimusid ka IAJ juhtorganite valimised. IAJ presidendiks valiti senine esimene asepresident Jose Maria Bento Company (Hispaania) ning esimeseks asepresidendiks Fatoumata Diakite (Elevandiluurannik). Eurooplastest asepresidendid on Virgilius Valancius (Leedu), Gerhard Reissner (Austria) ja Bjorn Solbakken (Norra). EAJ presidendiks valiti nende hulgast Bjorn Solbakken.

Järgmine koosolek on EAJ koosolek ning toimub Poolas mais 2009.

Jerevan 2008 Jerevan 2008

 

   23.-24.05.2008, Soome   

Soomes Turus toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek.

Sloveenias on läbi viidud palgareform, mis tõi kaasa olulise erinevuse kohtu- ja teiste võimuharude tasustamises. Sloveenia kõrgeim konstitutsioonikohus leidis, et palgareform, kus kolme võimuharu tasustamissüsteem on ebaproportsionaalne, on põhiseadusega vastuolus. Sloveenia valitsus ja parlament seda otsust ignoreerivad. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles avaldab toetust Sloveenia kohtunike ühingule ja tunneb sügavat muret Sloveenia kõrgema konstitusioonikohtu otsuse eiramise pärast.

EAJ viitab mitmetele rahvusvahelistele põhimõtetele: kohtunike palga kehtestamisele seadusega ja vastavusega kohtuniku ametiväärikusele ning vastutuse määrale (Recommendation R(94)12 of the Committee of Ministers of the Council of Europe), kohtunike piisavale tasustamisele, mis peab tagama kohtuniku tegeliku majandusliku iseseisvuse, kohtunike tasustamine mittesõltumisele kohtuniku töötulemustest, tasu vähenemise lubamatusele kohtuniku töötamise ajal (Universal Charter of the Judge adopted by the International Association of Judges in 1999) jm. EAJ leiab, et ainult kohtunike kohane tasustamine tagab võimude lahususe põhimõtte toimimise.

Teine resolutsioon puudutas samuti palgaküsimust. Poolas määrab kohtunike palku Justiitsministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga lähtudes riigi majanduslikust olukorrast. Tegemist on kahtlemata ka poliitilise otsustusega. Poola esimese astme kohtuniku palk on võrreldav lihttööjõu palgaga (1200 EUR). EAJ avaldas muret, et kohtunike palkade ebapiisavuse kohta ning leidis, et see ei vasta fundamentaalsetele printsiipidele, mis on sätestatud rahvusvahelistes õigusaktides.

Prantsusmaa valitsus plaanib sealse kohtute haldamise nõukoja (Conseil Superieur de la Magistrature) liikmete koosseisu muuta, millega kohtunikud jääksid nõukojas vähemusse. EAJ avaldas nende arengute üle sügavat muret ja juhtis samuti tähelepanu asjasse puutuvatele rahvusvahelistele põhimõtetele ning sellele, et tegemist ole mitte kohtunike koproratiivsete huvidega, vaid vahenditega, mis tagavad demokraatlikus ühiskonnas iseseisva kohtuvõimu toimimise.

EAJ kuulas ära, milliseid samme on riigid võtnud varem vastuvõetud resolutsioonide tulemusena. Olukord on lahenenud Rumeenias ja Ukrainas, täiendavat sekkumist ei vajanud ka Ungari.

Leedus on samuti päevakorral kohtunike palgad. Leedu kohtunike palku vähendati, kuid nüüd on Leedu Kohtunike Ühing jõudnud valitsusega kokkuleppele 3 eelnõu suhtes, millest esimene vähendab praegu eksisteerivat suurt palgavahet esimese ja kõrgema astme kohtunike palkade vahel, teine suurendab kohtunike palku üldiselt ning kolmas reguleerib Leedu riigi poolt kohtunikele palgavõla maksmist. Nimelt pöördusid mitmed kohtunikud pärast palga vähendamist kohtusse ning Leedu kõrgema konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt oli selline palga vähendamine vastuolus põhiseadusega. Sellest on riigil tekkinud palgavõlg kohtunike ees.

Soomes plaanitakse jätkuvalt kohtute arvu vähendamist. Paari järgmise aasta jooksul plaanitakse vähendada esimese astme kohtute arvu seniselt 54-lt 27-ni. Kohtunike arv oluliselt ei vähene.

Taanis diskuteeritakse, kas kohtunik võiks kanda kohtusaalis usulisi või poliitilisi märke (näiteks pearätt vm). Tegemist on küll teoreetilise diskussiooniga kuna ei ole teada ühtegi kohtunikku, kes seda teha sooviks, kuid Taani ühiskond on mõistetavalt sellistes küsimustes väga tundlik ning sellest ka elav avalik arutelu.

Eraldi arutati EAJ juhtimis- ja arenguküsimusi, mis on tingitud Euroopa institutsioonide juures töömahu olulise suurenemisega.

Piltidel on jäädvustatud Turu ringkonnakohtu ruumid ja EAJ koosolek, samuti Soome Kohtunike Ühingu kauaaegne esimees Pertti Liesivuori oma töökabinetis.

EAJ koosolek Turus 2008 Kohtunike nõupidamistuba Turu ringkonnakohtus Turu ringkonnakohtu ruumid Turu ringkonnakohtu ruumid Soome Kohtunike Ühingu kauaaegne esimees Pertti Liesivuori oma töökabinetis Soome Kohtunike Ühingu kauaaegne esimees Pertti Liesivuori oma töökabinetis

 

   23.-27.09.2007, Norra   

Norras Trondheimis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Töögruppides olid arutlusel järgmised teemad:

  1. õigusemõistmise kättesaadavus: menetluse kulukus, informeeritus, kohtulahendite täitmine;

  2. tsiviilmenetluse sanktsioonid;

  3. alaealised kriminaalmenetluses;

  4. töötajate õiguste kaitse tööandja tegevuse lõppemisel.

IAJ aastakoosoleku raames toimus ka Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek, kus arutati kohtuvõimu puudutavaid päevakorralisi probleeme.

Poolas võeti sellel suvel vastu seadus, mis lubab justiitsministril suuremas ulatuses sekkuda õigusemõistmisesse. Näiteks saab justiitsminister valida kohtu esimehe, viia kohtuniku 6-9 kuuks ilma kohtuniku nõusolekuta teise kohtusse (see hõlmab ka kohtuasja äravõtmist ning uuele kohtunikule määramist), samuti anti kohtunike distsiplinaarmenetlus kohtutelt üle prokuratuurile. Kohtunikud on sattunud riigi presidendi jt kõrgete ametnike põhjendamatu kriitikatule alla meedias. EAJ võttis vastu resolutsiooni, milles avaldas muret tekkinud olukorra pärast ning rõhutas Poola võimude vajadust viia siseriiklik regulatsioon vastavusse rahvusvaheliste põhimõtetega, mis tagaks kohtunike sõltumatuse ja iseseisvuse.

Distsiplinaarmenetlus on probleemiks ka Ukrainas. Poliitilised jõud, kes vaidlustavad seadusandlikke akte ei ole sageli rahul kohtulahenditega ning püüavad leida võimalusi kohtuvõimu politiseerimiseks. See info jäi algselt reaktsioonita kuivõrd Ukraina esindajaid koosolekul ei viibinud. Ukraina esindajate ilmumisel järgmisel päeval võeti küsimus uuesti päevakorda ja EAJ võttis vastu seisukoha, milles rõhutas, et kohtulahendi tegemine või selle kõrgemas kohtus tühistamine ei saa olla aluseks distsiplinaarmenetlusele, distsiplinaarmenetlus peab olema läbi viidud sõltumatu organi poolt, tagades kõigi õiguste kaitse. Distsiplinaarmenetluse otsust peab olema võimalik vaidlustada kohtus.

Austria tõstatas "kojutulemise" probleemi Makedoonia näite varal, kuivõrd pidas seda kogu Euroopale oluliseks. Faktid on järgmised: eluks ajaks ametisse nimetatud Makedoonia kõrgeima kohtu kohtunik asus ametisse Euroopa Inimõiguste Kohtus. Ametiaeg lõppes oktoobris, kuid rahvuslikku kohtusüsteemi tagasipöördumine on võimatu, kuivõrd seda kohta ei säilitatud. EAJ otsustas pöörduda Makedoonia ja Euroopa institutsioonide poole kirjaga, milles avaldab tekkinud olukorra kohta muret.

 

   29.-31.03.2007, Hispaania   

Hispaanias Valencias toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek. Arutati Euroopa riikides päevakorralisi küsimusi.

Prantsusmaa esindajad pöördusid eelmisel koosolekul EAJ poole kuna menetluses oli seaduseelnõu, mille kohaselt oleks nende nn Kohtute Haldamise Nõukotta jäänud kohtunikest liikmeid vähemusse. EAJ võttis eelmisel koosolekul vastu resolutsiooni, millega pidas sellise olukorra tekkimist ohuks kohtute sõltumatusele. Prantsusmaa esindaja teavitas, et pärast selle resolutsiooni vastuvõtmist võttis prantsuse justiitsminister vastava ettepaneku tagasi ning olukord on normaliseerunud. Prantsusmaa esindaja tänas EAJ vajaliku reageerimise eest.

Ungari pöördus EAJ poole kahe probleemiga:

  1. viimase aasta jooksul on suurenenud poliitikute, meedia ja kohtutega mitteseotud juristide rünnakud kohtute vastu. Kohtunikke kujutatakse kui kõrgema keskklassi esindajatena, kes suhtuvad vaenulikult mustlastesse, on homofoobsed, ksenofoobsed, antisemiitlikud jne. Selline suhtumine annab tunda ka juba avaliku arvamuse küsitluses;

  2. Ungaris soovitakse reformida kohtunike pensioni selliselt, et kohtunik, kes lahkub pensionile enne 70-aastaseks saamist, saab tavalist, mitte kohtuniku pensioni. See tähendab reaalsuses pensionit 30% ulatuses viimasest palgast.

EAJ otsustas:

  1. vastu võtta resolutsioon, millega avaldada muret olukorra pärast Ungaris ning moodustada liikmesriikidest koosnev komisjon olukorra analüüsimiseks. Komisjonile anti õigus käia vajadusel kohapeal kohtumas erinevate jõududega ning tehti ülesandeks anda EAJ-ile ülevaade koos vastavate ettepanekutega järgmiseks koosolekuks septembris;

  2. vastu võtta resolutsioon, mille kohaselt on olukord, kus kohtunik saab pensionile siidrudes vaid 30% oma viimasest palgast, ebapiisav tagamaks iga konkreetse kohtuniku kui ka kohtusüsteemi iseseisvust ja sõltumatust.

Rootsis on päevakorral kohtunike palkade diferentseerimine. Kohtuniku palga diferentseerimise kriteeriumideks on pakutud: kogemust, vastutust, konkreetsete kohtuasjade keerukust. Palkade läbirääkimised lõppesid sellega, et praktiliselt igale kohtunikule pakuti erinevat palka. Sellest tekkis konflikt, mille lahendamisega tegeletakse.

Võimalus oli kohtuda ka Gruusia kolleegidega. Vahepeal mittetegutsenud Gruusia Kohtunike Ühing on saanud endale uue juhatuse ja esimehe ning kohal viibinud Gruusia Riigikohtu esimehe sõnul valmis aktiivselt rahvusvahelisel areenil tegutsema.

Järgmine EAJ koosolek toimub Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges) aastakoosoleku raames septembris.

EAJ aastakoosolek 2007 Valencias EAJ aastakoosolek 2007 Valencias EAJ aastakoosolek 2007 Valencias

 

   27.09.-01.10.2006, Ungari   

Ungaris Budapestis / Siofokis toimus Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (International Association of Judges, IAJ) aastakoosolek.

Töögruppide teemad olid:

  1. kohtunike ametisse nimetamise ja hindamise kooskõla kohtuniku sõltumatusega;

  2. abieluvälise kooselu õiguslik regulatsioon;

  3. vaimselt haigete isikute kohtlemine kriminaalmenetluses;

  4. kas töövaidluste lahendamiseks oleks vaja eraldi tööõiguse kohut ja menetlusnorme.

Esimese teemaga tegelev komisjon formuleeris 14-punktilise seisukoha, kus muuhulgas märgiti, et igasugune hindamine peab olema täielikus kooskõlas kohtuniku iseseisvuse ja sõltumatusega. Kohtuniku ametist vabastamine väljaspool distsiplinaarmenetlust ei ole lubatav. Seisukohas käsitleti ka seda, kuidas tuleks kohtuniku tööd hinnata, lähtudes asjade tühistamisest ja menetluse pikkusest aspektist.

Toimusid ka IAJ juhtorganite valimised. IAJ presidendiks valiti senine EAJ president Maja Tratnik (Sloveenia). EAJ presidendiks valiti Virgilius Valancius (Leedu).

 

   18.-19.05.2006, Leedu   

Leedus Vilniuses toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (European Association of Judges, EAJ) aastakoosolek, kus osales ühingu esimees Meelis Eerik. EAJ on Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) regionaalne ühendus, mille üheks peamiseks eesmärgiks on tagada kohtunike esindatus Euroopa Liidu institutsioonide juures. Aastakoosolekul esitasid liikmesriigid ülevaateid kohtunikke puudutavatest probleemidest. Siinkohal ülevaade teravamatest probleemidest.

Saksa kohtunikud pöördusid EAJ poole seoses neile laekunud infoga Gruusiast. 15. mail kohtus Saksa Kohtunike Ühingu esimees Gruusia kohtunikega, kelle sõnul on pärast nn rooside revolutsiooni mitmeid kohtunikke korruptsioonikahtluse egiidi all töölt kõrvaldatud. Paljudele on tehtud ettepanek palga säilitamisega töölt vabatahtlikult lahkuda. Keeldujate suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlusi ja nad töölt kõrvaldatud.

EAJ poole pöördusid ka prantsuse kohtunikud. Prantsusmaal on tekkinud tendents, mille kohaselt hakkab täitevvõim sekkuma õigusemõistmisesse nõudes kohtunikelt tehtud lahendite kohta seletusi. Samuti soovitakse suurendada kohtunike omavalitsusorgani (meie mõistes Kohtute Haldamise Nõukoda, kellel on ka distsiplinaarasja menetlemise jms õigus) seadusandliku võimu poolt valitavate liikmete arvu. Ohust sõltumatusele andsid märku ka mitmete teiste riikide delegatsioonid.

EAJ võttis vastu 2 resolutsiooni:

  1. Igasugune täidesaatva või täitevvõimu püüd uurida või algatada kohtuniku poolt tehtud lahendi pinnalt distsiplinaarmenetlust rikub kohtuvõimu iseseisvust ja on vastuolus võimude lahususe põhimõttega.

  2. Kohtuvõimu omavalitsusorganid peavad olema selgelt iseseisvad poliitilistest või muudest instantsidest ning poliitiliste jõudude poolt määratavate omavalitsusorganite liikmete arvu suurendamine rikub võimude tasakaalustatust.

Aastakoosoleku peamine teema oli aga kohtunike palgad. Paljudes riikides on palkade või pensionitega teravaid probleeme. Näiteks Austrias pensionid vähenevad, Belgias, Tšehhis ja Slovakkias on diskussioon kohtunike palkade vähendamiseks. Pension on ebarahuldav näiteks Bulgaarias, Horvaatias, Taanis, Makedoonias, Maltal, Hungaris (30-35% viimasest palgast), Sloveenias ja mujal. Saksamaal on 13. palga ärajäämisega kohtunike sissetulek vähenenud, Norras on pensionid suurenenud, kuid ebarahuldavad. Vaid Portugalis säilitab pensionile läinud kohtunik pensioni oma palga suuruses, kuid teda võidakse igal ajal kutsuda teatud tööülesannete täitmisele.

Mitmetes riikides on tekkinud algatused tasustada kohtunikke erinevatel alustel. Näiteks Sloveenias on kriteeriumiks pakutud lahendatud asjade arvu. EAJ võttis vastu resolutsiooni, mille kohaselt kohtunike tasustamine "efektiivsuse" järgi (nagu kiirus, menetluse odavus) seab ohtu kohtulahendite kvaliteedi ning on taunitav. See tekitab kiusatuse omistada kaal kvantiteedile kvaliteedi ees.

Türgi kõrgemas kohtus toimus tulistamine, mille tulemusel sai surma üks ja haavata mitu kõrgema kohtu kohtunikku. EAJ avaldas kaastunnet Türgi kolleegidele.

Järgmine koosolek toimub septembri lõpus Ungaris ja on sedakorda IAJ aastakoosolek.